„Hamlet“ kokkuvõttev töö (0)

„ Hamlet “ kokkuvõttev töö
Allar Org 10.klass
Hamlet oli Taanimaa prints , mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudi poeg. Hamletit võib pidada ausaks , väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida ja paljastab end emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale isa surma kuninganna Claudiusega abiellus. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud . Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamlet oli julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas.
Claudius oli Taanimaa kuningas, auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti ka väga manipuleeriv , väga tark ning ettenägelik.
Polonius tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järgi. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks.
Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa. Hamletit arvatavasti häiriski kõige enam see, et tapja jätkuvalt troonil istus ning mitte niivõrd see, et tema valitsejaks ei saanud. Hamlet lõi kõhklema kas Claudius tappis tema isa või mitte ja sellepärast ei suutnud ta kätte maksta. Hamletil ei olnud päris kindel ka see, et kas vaim Claudiuse kohta tõtt rääkis või mitte.
Taani riigis on mäda see, et Hamlet oli võtnud Taanilt maid, mis kuningas Hamlet oli võitnud prints Fortinbrasi isalt õiguspäraselt. See on mäda, et nad ei saanud oma valdusi tagasi ja nad võitlesid kogu aeg selle eest, et saada vanad maaalad Taani riigile tagasi aga Hamlet ei tahtnud neid enam Taani riigile tagasi anda.