TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 25.11.2011 09.12.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Töö käik Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid.
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks. Põhiomadused: · Lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu · Happe voi lahuse lisamisel muutub pH vahe · Lahuse pH on ligikaudselt arvutatav Elektrokeemia- keemia haru, mis tegeleb spontaansete reaktsioonide arvel elektrivoolu saamisega, elektrivoolu toimel mittespontaansete reaktsioonide labiviimisega ja koige sellega seonduvaga Elektrokeemilisi protsesse kasutatakse: keemilise reaktsiooni kulgemise jälgimisel või ioonide konsentratsiooni jälgimisel Potentsisomeetria- elektrokeemiline analüüsimeetod, mis põhineb elektroodisüsteemi potensiaali mõõtmisel Kasutatakse: kindla iooni konsentratsiooni määaramisel teise aine juuresolekul Kirjelda üht süsteemi(koosneb, elektroodide erinevused): Koosneb: kahest elektroodist, potentsisomeetrist, uuritavast lahusest Elektroodise erinevused: ?? Standardpotensiaal- redutseerumisreaktsiooni potensiaal
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt...
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane).
Elektripotentsiaal on pmst nagu potentsiaalne energia ehk kui mingi laeng panna kindla potentsiaaliga alasse siis see omandab potentsiaalse energia ning nagu ka näiteks vabalangemise puhul tahavad osakesed liikuda madalama potentsiaalse energiaga olekusse. Seega liigub vool (elektronid) kõrgema potentsiaaliga alalt madalamale. Elektrivälja erinevate punktide vaheline pinge U on arvuliselt võrdne laengu q ümberpaigutamiseks vajaliku töö A ja selle laengu suhtega - U=A/q Voolu kulgemise kiirus. Elektriväli levib ruumis kiirusega 300000 km/s, s.o. valguse levimise kiirusega. Sama kiirusega levib ka elektrivool elektrijuhtmes. esimesel pildil kuna magnetväli on (pooluselt N poolusele S) risti jõuga (põhimõtteliselt võib vaadelda kui jõudu mis hoiab seda konstantsel nurkkiirusel ehk mõjub selle keerleva asja liikumise suunas), siis magnetilise induktsiooni tõttu tekib juhtmesse vool mis põhjustab lambis energia vabanemist (elektromotoorjõud?)
häire Põletik inflammatio Põletiku tunnused 1. Punetus rubor 2. Temperatuuri tõus calor 3. Valu dolor 4. Turse tumor 5. Funktsiooni häire functio laesa ÕPIN PÄHE!!! Põletik inflammatio Põletik inflammatio Põletiku kulgemine Põletiku lõppemine Jaotus kulgemise järgi: Ennistus tervenemine, paranemine Äge ehk akuutne põletik inflammatio Tüsistuste teke lisanduvad faktorid acuta kestab päevi Üleminek patoloogiliseks seisundiks Alaäge ehk subakuutne põletik Müokardiit kardioskleroos inflammatio subacuta kestab nädalaid Glomeerulonefriit kortsneer
Saksamaa transpordivõrk Maanteetransport Joonis 1. Suurimad maanteed Saksamaal Joonis 2. Suurimad linnad Saksamaal Allikas: Wikipedia Allikas: Wikipedia Teedevõrgu tihedus ja teede kulgemise suund Tänu asukohale Kesk-Euroopas ning kõrgeltarenenud majandusele on teedevõrk hästi arenenud. Maanteed paiknevad tihedalt üle kogu riigi, teedevõrgu tihenemist on märgata suurlinnade läheduses. Kõrvutades jooniseid 1 ja 2, on näha, et joonisel 1 eristuvad selgesti suuremad linnad.. Tihedaim on teedevõrgustik riigi idaosas, kus asuvad lähestikku Essen, Dortmund, Köln jt suured linnad, teised suurimad väljajoonistunud linnad on Hamburg, Berliin jt. Eelised riigis
Peaministril on õigus nõuda ministritelt seletust nende tegevuse kohta ja anda korraldusi. Peaminister esindab valitsust. Tal on oluline roll riigi välissuhtluses ja Euroopa Liidu asjades. Eesti poliitilised prioriteedid Euroopa Liidus määratleb valitsus, aga peaminister juhib Euroopa Liidu küsimuste siseriiklikku koordineerimist ja kannab poliitilist vastutust selle tõhusa ja eesmärgipärase kulgemise eest.Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogu (European Council) istungitel Euroopa Liidu liikmesriikide täidesaatva võimu juhtide foorumil. Ülemkogu määratleb tavapäraselt neli korda aastas toimuvatel istungitel üldised poliitilised suunad liidu arenguks. 9) Nimeta valitsuse koosseisu kuuluvad ministri kohti. V: peaminister; haridusminister; justiitsminister; kaitseminister; keskkonnaminister;
Hingeldamisel kasvab väljahingatava veeauru hulk rohkem kui viis korda. Tavaliselt lahkub kopsude kaudu umbes kümnendik eritatavast veest. Vett kaotab inimene ka pisaratega, vahel koguni üpris palju. Kokku kaotame 23 l vett ööpäevas. See tuleb asendada. Jookidena tarvitame 12 l, umbes 1 liitri saame toiduga ja 0,30,4 l vett tekib kehas endas. Nii kujunebki organismis veetasakaal. 3. Sport 3.1 Ujumine Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on erinevad stiilid Koeraujumine,külliliujumine,vabaujumine,selliliujumine, rinnuliujumine ja liblikujumine. Võisteldakse neljas erinevas ujumisstiilis vaba,selili, rinnuli, ning liblikujumine. Vabaujumine tähendab tavaliselt krooli, sest see on kiireim ujumisstiil, kuigi ujuja võib ise valida, millist stiili ta kasutab. Lisaks neljale eraldi stiilile
teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: katseklaaside komplekt Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. CuSO4 + BaCl2 → BaSO4 ↓+ CuCl2 Ba2+ + SO42- → BaSO4 Katseklaasi tekkis valge piimjas BaSO4 sade, mis ei lahustu. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5..
e. Mudeli käivitamine (rakendamine) f. Resultaatide hindamine Modelleerimise peamine eelis on lihtsus ja paindlikkus: I modelleerida saab suuri ja kompleksseid reaalse maailma protsesse, nt linna juhtimissüsteeme, haiglate tööd, haridussüsteemi, riigi majandust II modelleerimismudelid arvestavad reaalse protsessi keerukust, võimaldavad kasutada mitmesuguseid tõenäosuse jaotusi III modelleerimine hoiab kokku aega, vähendab reaalse protsessi kulgemise kestust 6 IV modelleerimine võimaldab lahendada ,,aga mis siis, kui" tüüpi probleeme, tuua välja alternatiive V modelleerimine ei sega tegelikkuses kulgevaid protsesse VI modelleerimine võimaldab määrata iga üksiku komponendi või muutuja mõju tulemusele ja järjestada neid tähtsuse alusel Modelleerimise puudused: head modelleerimismudelid on kallid ja mudeli loomine on aeganõudev tegevus
Valedetektor e. polügraaf registreerib: südamelöögid, vererõhk, hingamise ja naha el. juhtivuse. STRESS Stress-organismi mittespetsiifiline vastus ärritusele( st. kõik põhjustab stressi)( Eustress- pos. pinge.;Distress- neg. pinge). Stressor- stressi põhjustaja H. Selye- organism reageerib ärritusele kahte sorti reaktsioonidega: 1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3
RÜ-ni. (rahvusvaheline ühik). Vitamiin E ANNAB ELUJÕUDU Kahekümnendate aastate alguses tõestasid H. Evans ja K.Bishop, et loomade normaalseks sigimiseks peab nende toit sisaldama mingeid erilisi ühendeid. Aastal 1927 tõestati, et vitamiin E on rasvlahustuv. Alles 1936.a õnnestus H.Evanil otsitav ühendite rühm keemiliselt puhtalt eraldada. · Aktiviseerib sugunäärmete tegevust · Tagab raseduse normaalse kulgemise, selle nappus võib põhjustada raseduse katkemist · Aitab omastada A- ja D-vitamiini · Stimuleerib lihaste tegevust ning suurendab töövõimet ja vastupidavust. · Aitab vältida aneemiat ei lase punastel verelibledel laguneda. E-vitamiini leidub taimeõlides, okaspaju õlis, maksas, munades, teraviljades, kaunviljades, pähklites. Vähesel määral ka piimasaadustes, kalas, köögi-ja puuviljades. Nippe:
elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. 16. Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon tekib siis, kui reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel. NT võivad tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. 17. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Paljunemistegur näitab kui mitu uut lõhustumist kutsuvad esile ühe tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid. N2/N1=k K=1-rahulik ahelreaktsioon tuumareaktoris. K 1-kustuv ahelreaktsioon. K 1-plahvatus 18. Mis on tuumakütuse kriitiline mass? Tuumakütuse kriitiline mass on tuumakütuse kogus mille korral ühe neutroni lõhustumisel tekib keskmiselt üks uus neutron ja tekkinud reaktsiooni pole võimalik lõpetada. 19. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkemine
dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused Hüdroksiidid, mis sõltuvalt tingimustest võivad reageerid nii aluse, kui happena KOOLIS: Al(OH)3 ; Cr(OH)3 ; Be(OH)2 ja Zn(OH)2 Amfoteerne hüdroksiid võib dissotsieeruda, kui alus (Arrheniuse mõtte)
), mis valmistavad elusorganismidele ette sobivat kasvukohta. Seega on murenemine mulla tekke üks tähtsamaid ja esmaseid faase. Murenemiseks nimetatakse kivimite purustamist ja keemilist muundumist atmosfääritegurite, pinna- ja põhjavee ning organismide elutegevuse toimel. Murenemise protsesside põhiallikaks on Päikese kiirgusenergiast tulenev kliima. Soojuse ja niiskuse erinev jaotumine Maal mõjutab murenemisprotsessi iseloomu ja kulgemise kiirust piirkonniti. Olenevalt murenemist esile kutsuvatest teguritest eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Füüsikaline murenemine e rabenemine on kivimite purustumine mitmesuguse suurusega osadeks, seejuures nende keemiline ja mineraloogiline koostis aga ei muutu. Peamised tegurid on temperatuur kõikumine, kivimi lõhedes olev vesi ja puujuured. Rabenemine algab kivimi pealispinnalt. Kergemini alluvad murenemisele suure kristallilised (kristalsed?)
Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on konfutsianismi looja. ,,Fuzi" tähendab õpetaja. Jahve Ka Jehoova. Juutide jumala nimi Vanas Testamendis, ainus jumal, keda kummardati. Nimi tähendab tõlkes ,,mina olen" või ,,ma olen see, kes ma olen". Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda, selle asemel lugesid nad
Kui meeskonna treenigu korral osaleb rohkem õppureid kui üks siis on osalejatel võimalus näha sündmuskohal kaasõpilaste virtuaalteisikuid. (http://sisekaitse.ee/index.php?id=21423) 6.1.3 Kontroll ja juhtimine Õppija seletab instruktorile kuhu ja kuidas soovib ta saabuvad ressursid paigutada ja milliseid käsklusi ta edastab oma nn. virtuaalmeeskondadele. Instruktor omab ülevaadet ja kontrolli varustuse ja inimressursi üle. Instruktor saab ka muuta stsenaariumi kulgemise käiku vastavalt õppija poolt vastuvõetud otsustele või käskudele. Meeskondade treeningute korral kohtuvad õpilased nii virtuaalselt kui reaalselt nn. näost- näkku sarnaselt tegeliku töösituatsiooniga. (http://sisekaitse.ee/index.php?id=21423) 7. Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Sisekaitseakadeemia http://issuu.com/sisekaitseakadeemia/docs/eass www.sisekaitse.ee http://sisekaitse.ee/index.php?id=21423 http://sisekaitse
Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus Eksperimentaalse töö käigus tehakse 12 katset erinevaid ioone sisaldavate lahustega. Töövahendid: katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: erinevaid ioone sisaldavad lahused. Sademete teke Katse 1 0,5...1 ml 0,2 M Na2SO4 lahusele lisatakse tilkhaaval BaCl2 lahust.
soovitatav Hirm hindamise protsessi ees nii töötajatel kui ka juhtudel (kardavad vestlusi läbi viia, sest puuduvad teadmised ja oskused) 10. Loetle erinevaid tööalase hindamise vestluse tüüpe ja kirjelda neist ühte lähemalt Planeerimisvestlus- tulevikueesmärkide ja ootuste sõnastamiseks peetav vestlus Tulemusvestlus- varem saavutatud tulemuste analüüs Hindamisvestlus- hinnangu andmine tööprotsessi või selle osade kulgemise, tulemuste, kvaliteedi jne kohta Motiveerimisvestlus- eesmärgiks on saavutada positiivne nihe alluvate hoiakutes ning soovis end pidevalt edasi arendada Arenguvestlus- eesmärgiks on välja tuua vestlustele eelnenud perioodil alluva tööalases tegevuses 11. Loetle vähemalt 5 hindamisviga ja kirjelda neist ühte lähemalt - Pimestavalt palju kriteeriume- suurt hulka kriteeriume ei suudeta eristada
Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb). Ainult redutseerija ja oksüdeerija olemasolu korral ühel ajal ühes ja samas süsteemis (näiteks katseklaasis),loob võimaluse redoksreaktsiooni toimumiseks. Lihtsad ja enam levinud redoksreaktsioonid on põlemine ja metallide reageerimine hapetega EKSPERIMENTAALNE TÖÖ Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon- molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavaid reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada
Uuring, millega on võimalik ALS-i tuvastada nimetatakse elektroneuromüograafiaks, millega määratakse närvikiudude elektrilise impulsi leviku kiirust tunde- ja liigutusnärvis, mis teeb kindlaks kas ja kuidas närvierutus lihasele üle kantakse. Selle abil määratakse ära kahjustuse asukoht ning kaudselt ka see, kui suur on tüsistuse ulatus- see määrab ka haiguse prognoosi. Prognoos tulevikuks ALS-iga haigetele on prognoos edasiseks ebasoodne, kuna haiguse kulgemise aeglustamiseks puuduvad tõhusad võimalused. ALS lõpetab inimese elu keskmiselt 5 aastaga. Samal ajal leidub haigusest ka healoomulisemaid vorme, mille ilmingud ei ole sedavõrd intensiivsed ning eluiga võib kujuneda pikemaks. 2 Selleks, et haigusega paremini toime tulla on mõned patsiendid kogenud, et suukaudselt manustatav püridostigmiin võib mingil määral lisada lihastesse jõudu, kuid püsivat toimet sellel ravimil pole
ahelreaktsioonid. Kergete tuumade ühinemis e. sünteesireaktsioonid. 16.Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon on selline reaktsioon, mis säilib tema enda käigus vabaneva energia või osakeste abil. Parimaks ahelreaktsiooni põhjustajaks on neutronid, sest neil puudub laeng. Nad tungivad tuuma ja mõjutavad seda tugevasti. Ahelreaktsiooni isel. Neutronite paljunemisteguriga. 17.Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Ahelreaktsiooni. Paljunemistegur näitab antud põlvkonna lõhustumisi põhjustanud neutronite arvu ja eelmise põlvkonna lõhustumisi põhjustanud neutronite arvu suhet. N2/N1=k K=1-rahulik ahelreaktsioon tuumareaktoris. K< 1-kustuv ahelreaktsioon. K>1-plahvatus 18.Mis on tuumakütuse kriitiline mass? Tuumakütuse minimaalset kogust, milles algab ahelreaktsioon nim. kütuse kriitiliseks massiks. Uraanil 235 on kütuse kriitiliseks massiks 50kg. 19
Ravi tulemusel kaovad või paranevad ka rasvtõvega kaasuvad haigused nagu kõrge kolesterooli sisaldus, insuliini rohkus veres, vererõhu kõrgenemine jm. Paranemisnähud ilmnevad kaks nädalat kestnud ravi jooksul ning kestavad üle kahe aasta pärast ravi lõppu. Harva võib esineda allergia orlistaadi mõne koostisosa suhtes. Tuleb regulaarselt kaaluda ja pidada päevikut (mida ja kui palju söödi, füüsiline tegevus). Kehakaalu reguleerimise eduka kulgemise tunnused on järgmised: · sobiva rõivasuuruse muutus · kehakaalu vähenemine või selle suurenemise peatumine · välimuse muutus · enesetunde muutus Tervisliku seisundi näitajate paranemine: · arteriaalne vererõhk langeb · uni paraneb · väsimus kaob · hingeldus füüsilisel koormusel väheneb või kaob hoopis · enam ei esine liiges- või lihasvalusid · isegi viljatus võib kaduda
Mullastik Kõrbevööndi mullad sisaldavad väga vähe huumust ja on seetõttu ühtlaselt helehallid. Parasvöötme kõrbetes on levinud hall-pruunmullad, lähistroopika kõrbetes hallmullad ja troopilistes punamullad. Paraja kunstliku niisutuse korral võivad kõrbemullad kasvatada rikkalikku viljasaaki. mullas on küll vähe huumust, kuid palju vajalikke mineraalaineid. Põhilised mullatekketegurid on : Kliima, mis määrab paljude mullatekkeprotsesside kulgemise. Lähtekivim, millest sõltub mulla tahke osa koostis. Taimestik ja loomastik, kelle elutegevuse jääkidest moodustub viljakas huumuskiht. Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine. Veereziim, mis määrab muldade niiskuse ja hapnikusisalduse. Mulla vanus, millega on seotud mullaprofiili arengutase. Inimtegevus, mille käigus looduslikud mullad muunduvad. Kõrbemulla tüübid Hallmullad - on arenenud liiva- ja lössikõrbetes
§64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. §65. Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. §66. Juht ei tohi pargitud sõidukiga sulgeda teiste sõidukite liiklust sissesõidul õuedele ja teega külgnevatele aladele ega takistada jalakäijate liikumist ülekäiguradadel ja ristmikel kõnniteede kulgemise suunas. §67. Juht võib kasutada asulasisesel teel sõidu ajal telefoni üksnes käsi vabaks jätva abivahendi olemasolul. §68. Juht on kohustatud: 1) enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit; 2) andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõiduki poolt saadetavale sõidukile; 3) andma teed teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse
· Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine. 0 Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. · Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust · Illusioon - eksitaju e tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine. · Liikumistaju - annab infot objektide liikumise kohta. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire (nt püssikuuli liikumine, filmikaadrite vahetumine) ja väga aeglane (nt kellaosutite liikumine, taimede kasvamine). Peale reaalse liikumise on olemas ka näiv
hea hariduse ning töötada erinevates eluvaldkondades. Nad on väga austusväärsed mehed. Kindlasti ka eeskujuks tänapäeva noormeestele, kes ei oska oma elu hinnata ja seda korralikult kasutada ja veel enam teise riigi armeesse vabatahtlikuna minna ning sellega oma elu ohtu seada. Teosest sain väga palju uusi ajaloolisi teadmiseid ning parema ettekujutuse sõdadekäigust ja sõjas osalenud inimeste mõtetest ja tunnetest, mis valdasid neid kogu selle protssessi kulgemise käigus. Tavaliselt ma küll ajaloolisi raamatuid ei loe, kuid sain vastupidise kinnituse oma peas mõlkuvale väitele, et need on igavad, mida nad tegelikult aga kohe kindlasti ei ole.
kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Binokulaarne nägemine kahe silma nägemine. Mõlema silma võrkkestal tekkivad erinevad kujutised ja aju liidab need üheks tervikpildiks. 3.) Liikumistaju. annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane. Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 4.) Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta. Saame eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust; Ajataju on isikuti erinev ega pruugi olla kooskõlas tegeliku aja kulgemisega; Ajataju mõjutavad nt: vanus 6.Tähelepanu Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja objektiks - see mida tajutakse väga täpselt ja fooniks - see, mida tajutakse üsna ähmaselt. 7.Tähelepanu omadused
ajalugu india : põlluharimiseks on Gangese madalikul aastaringi soodsad olud. Induse tasandikul pigem kunstlikul niisutamise. Indusest sai siiski alguse tsivilisatsioon. V aastatuhandel sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus, kasvatati nisu, otra ja datleid. III aastatuhandel niisutuspõllundus ja pronksiaeg. suuremad linnad Harappa ja Mohenzo Daro. kujunes puuvill : loomasööt ja tekstiilitooraine. linn kujunes ümber lossi, kus olid mahukad viljasalved lossil oli ka pühamu funktsioon. ümbruskonnas paiknesid põletatus tellistest elamukvartalid. elati üheruumistest majades. linnades olid turuplatsid ja käsitööliste kvartalid. kaubandussidemed Mesopotaamiani, luksuskaubad ja toorained. 1700 toimus Induse tsivilisatsiooni allakäik. II aastatuhandel tungisid sisse aarjalased, hindude esivanemad. sanskriti keel, mis on tänapäeval India klassikaliseks keeleks. aarjalased hõivasid peaaegu kõik Indiast, v.a. Hindustani poolsaare lõunaosa, ku...
Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. II- määrab protsesside kulgemise suuna, näiteks soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumale või suletud süsteem ei saa üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. 45. Millest sõltub töö gaasi paisumisel? Isoprotsesside iseloomust. 46. Iseloomusta isoprotsesse töö tegemise seisukohast. Isokoorne on halvim, sest töö on 0. Isotermne on parim, sest seal on töö hulk kõige suurem. 47. Kirjelda soojusmasina tööpõhimõtet? Soojusmasina idealiseeritud tsükkel: Süsteemile antakse
I järku reaktsiooni: 1) kiiruskonstant 1 c k I ln 0 t ct t – aeg, c0 – algkontsentratsioon ct – kontsentratsioon ajahetkel t 2) poolestusaeg - aeg, mille vältel reageerib ära pool lähteaine hulgast ln 2 0.693 kI kI reaktsiooni mehhanism – reaktsiooni tegeliku kulgemise viis 1) lihtreaktsioonid – kulgevad ühes etapis; järk võrdub molekulaarsusega 2) pöörduvad reaktsioonid – kulgevad üheaegselt kahes suunas reaktsiooni üldine kiirus v = v1 – v2 nt a) nõrkade hapete / aluste soolade hüdrolüüs NH4+ + CH3COO- + H2O ↔ NH3∙H2O + CH3COOH b) nõrkade elektrolüütide dissotsatsioon vesilahuses H2CO3 ↔H+ + HCO3-
entalpia muut reaktsioonides: ΔH < 0 ühinemisreaktsioonides (eksotermiline) ΔH > 0 lagunemisreaktsioonides (endotermiline) entalpia muutu iseloomustabH = U + ngRT ; ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis ΔH < 0 gaaside neeldumisel (ng < 0) ΔH > 0 gaaside eraldumisel (ng > 0) Hessi seadus – reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste iseloomust ja olekust, ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vaheetappidest termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust H0reaktsioon ΔHºreaktsioon= ΔH1º + ΔH2º + ΔH3º + ... ______________________________________________________________________________________________ nt: Leiame propaani C3H8 sünteesireaktsiooni entalpia: 3 C (grafiit) + 4 H 2 (g) → C3H8 (g), kui meil on teada järgmiste reaktsioonide standardsed reaktsioonientalpiad:
Aluseks on kujutise liikumine silma võrkkestal. Näiv ehk stroboskoopiline liikumine nt kui üksteise kõrval asetsevaid prine kordamööda sisse lülitadam siis näib nagu liiguks mööda pirnirida üks valguspunkt. Esile kutsutud ehk industreeritud liikumine kui vaadelda liikumatut objekti vaadeldaval tasutal , siis tundub, et see objekt liigub. Ajataju - selle kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestvust, kiirust, järgnevust. TÄHELEPANU Filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. Tähelepanu jaotab tajuvälja figuuriks (see mida tajutakse väga täpselt) ja fooniks (see, mida tajutakse üsna ähmaselt). Tähelepanu on väga oluline igas inimese tegevuses. TÄHELEPANU OMADUSED Tähelepanu maht - objektide hulk, mida tähelepanu jõuab haarata mingi aja jooksul.
HIV-AIDS HIV on viirus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. HIV-nakkus on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sellistele, mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mille põhjustajateks on suhteliselt ohutud bakterid, seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. HIV-nakkuse viimases faasis kujuneb välja AIDS. AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-viirusega nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao viirus organismist kuhugi ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on nakkusohtlik kogu aeg, kui...
omaette keele. Kasutatakse suurel hulgal sümboleid ja metafoore. Ka jumalatel on palju erinevaid nimesid, sh metafoore, mis hakkavad juba omaette tähendust omandama. Kõik mütoloogilised narratiivid on lõpetamata, st neil puudub algus ja lõpp. Nad ei olnud mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Taevasfääri jumalatest olulisemad on: taeva ja maailmakorra jumal Varuna ning maailmakorra ja päikese kulgemise jumal Mitra. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis. Oluline on veel koidujumalanna Ûsas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese- ja sõjajumal Indra. Maasfääri jumalatest tulejumal Agni. Veedades on ka rituaalhümne, dialooghümne ning loitsulaadseid hümne. Samaveda on suhteliselt vähetähtis tekst. Saman tähendab laulu, seega on Samaveda kogum laule, mida preester laulis. Tegemist ei ole iseseisva tekstiga, sest see sisaldab
rühmade vastastikune tööalane sõltuvus; 5. iga rühm püüab õõnestada võistlevat rühma, et olla parem 6) Nimeta organisatsioonikonflikti tekkepõhjuseid. organisatsiooni eesmärgi või missiooni muutus; eesmärkide saavutamise strateegiate muutmine; juhtimisstruktuuri mittevastavus olukorrale või struktuuri muutmine; mittesobiv juhtimisstiil; põhjalikud tehnilised ümberkorraldused; informatsiooni kulgemise ja suhtlemise vead; kaugelearenenud ja lahendamata jäetud konflikt üksikisikute või rühmade vahel. TEEMA: Juhtimise teooriad 1) Nimeta Henry Fayoli juhtimispõhimõtteid. (10) 1. tööjaotus; 2. võimupõhimõte (võim ja vastutus) - jagada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik. Õigused ja vastutus olgu vastavuses; 3. distsipliin; 4. käsuliini ühtsus (ainult üks ülemus); 5. tegevussuuna ühtsus; 6
Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Uue tehnikasajandi oluliseks osaks oli elutempo kiirus, mida futuristidest maalikunstnikud püüdsid pildile jäädvustada tegevuse kulgemisena mingis ajavahemikus. Sama laatset kunsti on näinud paljud lapsed koomiksites, kui joonistatakse jooksvale inimesele mitu paari jalgu või mõnda kukkuvat objekti. Osa futuriste ei piirdunud ainult liikumise, st. aja kulgemise kujutamisega pildil, vaid püüdis jäädvustada ka linnamüra. Nad võtsid pildiosad kildudeks ja panid need uutmoodi kokku nagu kubistidki. Seda tehes muutusid pildid pigem abstraktseteks. Sõda lõpetas futurismi("Modern art", 2007, lk 191) (Severini, 1920) 4 2.1 Futurism Eestis Eestisse jõudis 1910. aasta manifest kõigepealt ajakirjanduse vahendusel. Juba 1912. aastal,
Ensüümid .. on bioloogilised katalüsaatorid, mille peamiseks ülesandeks elusorganismis on keemiliste reaktsioonide kiirendamine. .. on valgud ..ei saa käivitada termodünaamiliselt võimatut protsessi .. ei mõjuta reaktsiooni kulgemise suunda Ometi ensüümid kontrollivad ainevahetusprotsesside üldist suunda, sest nende aktiivsus sõltub organismi vajadusest ja ühed reaktsioonid ei kesta kogu aeg vaid muutuvad. Ensüümide katalüüsivõime aluseks on nende omadus alandada reaktsioonide aktivatsioonienergiat. Aktivatsioonienergia on energia, mis on vajalik reageerivate ainete ergastamiseks. Ensüümidele on iseloomulik spetsiifilisus: Stereokeemiline spetsiifilisus (eristatakse D- ja L-isomeere)
Väheväärtuslikud valgud on sellised, kus asendamatutest AH-st puudub 1 või rohkem. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite, seemnete valgud. Segatoidus loomsed ja taimsed valgud täiendavad üksteist. Valkude seedimine Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: · lõhustada valgud imendumisvõimelisteks aminohapeteks · kaotada valkude antigeenne struktuur · kindlustada vabade aminohapete fondi täienemine Valkude seedimise kulgemise üldskeem: Suus valkude seedimist ei toimu. Valkude seedimine algab maos soolhappe (HCl) ja seedeensüümide - pepsiinide tõttu. Soolhappe biofunktsioonid on: * toiduvalkude denaturatsioon (teeb peptiidsidemed kättesaadavaks seedensüümidele) * osaleb maovalendikus aktiivse pepsiini tekkes pepsinogeenist * bakterite hävitamine * sekretiini vallandumise käivitaja (sekretiin on pepsinogeeni sünteesi ja sekretsiooni aktivaator,
1. Kineetika uurimise vajalikkus, seos termodünaamikaga. Kiirus võib olla otsustava tähendusega produktide tekkel! Vaatamata, et reaktsiooni vaba energia muut on negatiivne võib produkte mitte tekkida piisaval hulgal ja kiirest. Kiirus on aeglane Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis kirjeldab reaktsioonide ajalist kulgu matemaatiliste võrrandite abil. Termodünaamika annab vastuse reaktsioonide kulgemise võimalikkuse kohta, kuid kineetiline analüüs näitab, kui kiiresti saabub tasakaal. Termodünaamiline tasakaalukonstant annab võimaluse arvutada reaktsiooni võrrandile vastavat max. saagist, kuid ei räägi midagi reaktsiooni kiirusest. Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis: kirjeldada matemaatiliselt reaktsiooni kulgemist leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel
Väljas pool rakku K= 4mM/L. Ained liiguvad läbi kanali vabalt või seotakse vahepeal transportvalguga. Kõik kanalid on spetsiifilised. 38. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potensiaalide järsk muutus rakumembraanil ja kiire potensiaalimuutus närvi- ja lihasrakkude membraanidel. 39. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskkonna muutumine. 40. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad järgmised muutused: Na kanalid avanevad, rohkem Na-kanaleid avaneb, Na- kanalid sulguvad, K-kanalid avanevad, K-kanalid sulguvad 41. Peamine erinevus erutuse levikus müeliinkestaga ja müeliinkestata närvikiududes on...Aktsioonipotentsiaalide levimise (informatsiooni edastamise) kiirus on osutatud aksoni tüüpides erinev. Müeliinkestaga aksonites on see hüppeline, kiire. Aktsioonipotentsiaal levib ühest Ranvier'
1. Sissejuhatus Armand Jean du Plessis, hilisema nimega Armand Jean de Richelieu on sündinud aastal 1585 Pariisis ja ristiti kohalikus Saint- Eustache`i kirikus järgmise aasta 1. mail. Richelieu oli neljas tõenäoliselt viiest lapsest, kelle hulgas oli kolm poissi ja kaks tüdrukut. Kõik tema õed ja vennad ning ka nende järeltulijad on avaldanud Armand Jeani karjäärile suurt mõju, sest juba varakult tehtud valikud igaühe elutee kulgemise kohta olid määrava tähtsusega ja üksteisest sõltuvad. Perekonna rahaline olukord polnud just kiita ja seda õnnetu võlakoorma tõttu, seega kõiki laste võimalused olid suhteliselt piiratud. Noore Armandi lapsepõlv möödus du Plessis`de Pariisi kodus Armand Jeani haridustee algas Poitou`s ning selle eest maksis ema poolvend Amador de La Porte. Tänu oma ema poolvennale sai Richelieu oma elus väga palju tuge ja hiljem sai Amador selle eest ka rikkaliku tasu. Alates 1595. aastast õppis
- transpordi, laonduse, pakkimise ja info valdkondades teostatavate kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida tootnud sajad tarnijad. logistiliste operatsioonidest. Kui lennuk valmis, viiakse kliendile (ladu pole vaja). Sisendpool 5. Kuidas on infovoog seotud logistikaga. vajab aga detailset tööplaani, koordineerimist ja planeerimist, et Infovoog on üks alustala LJuhtimissüst. Info kiire kulgemise abil kõik detailid saabuks õigel ajal. saab kaubavood omavahel sobitada. Ta liigub materjalivooja 3)Keeruline väljundpool- N:keemiatööstused: sisendmaterjale paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovooga seotud tegevused on (toorõli, soolvesi) on piiratud arv. Väljundpoolel aga lai logistilised operatsioonid. nomenklatuur tööstus- ja tarbekaupu, mis vajavad ladustamist, 6
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse
o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundid... o Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. o Psüühilised seisundid on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud o Need seisundid avaldavad otsest mõju inimese tegevuse produktiivsusele ja kvaliteedile · Psüühilised protsessid... o Tunnetusprotsessid o Emotsionaalsed protsessid o Tahtelised protsessid 4. Psühholoogia harud jaotatakse rakenduslikeks ja teoreetilisteks ,,ravi" põhjal
languse, saagise vähenemise, tooraine piiratud kasutamise; seega ka otseselt või kaudselt majanduslike näitajate halvenemise liha töötlemisel ja tarbimisel. Distressi puhul toimib ärriti loomale ülemääraselt ja eustress läheb üle kahjustavaks stressiks. Distressiga kaasneb produktiivsuse vähenemine, toodangu kvaliteedi langus, sigimishäired, haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3. Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast. Stressiga toimetulekuvõimalused.
Antsla Gümnaasium KAREL VARIK ALEKSIS KIVI ,,SEITSE VENDA" Referaat Juhendaja: Anu Sinimets Antsla 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................................................1 2. Autorist............................................................................................2 3. Teose lühiülevaade..........................................................................3 4. Peaidee............................................................................................4 5. Tegelaskonna iseloomustus.............................................................5 6. Oma arvamus...................................................................................6 7. Seostamine tänapäevaga.................................................................7 8. Kokkuvõte.....................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
