Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumafüüsika küsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk?
  • Mis määrab aatomi massiarvu?
  • Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas?
  • Mis määrab aatomi laenguarvu?
  • Millega see veel seotud on?
  • Mis on isotoobid mis on neis ühesugust ja mis erinevat?
  • Millised on stabiilse tuuma tingimused?
  • Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks?
  • Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks?
  • Mida nimetatakse massidefektiks ?
  • Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida?
  • Milline ebastabiilsus põhjustab -kiirguse ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
  • Milline ebastabiilsus põhjustab -lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb?
  • Mida kujutab endast osake?
  • Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks?
  • Millal räägime ahelreaktsioonist?
  • Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur?
  • Mis on tuumakütuse kriitiline mass?
  • Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkemine?
  • Millised osad on olulised tuumareaktoris?
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks?
  • Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus?
  • Mida väljendab poolestusseadus?
  • Mida nimetatakse poolestusajaks?
  • Milline võib olla kiirguse toime organismidele?
  • Kuidas kaitsta end kiirguse eest?
  • Milliseid meetodeid rakendatakse selleks tehnikas?
  • Milleks ja kus saab kasutada tuumafüüsika teadmisi?
  • Milles seisneb "märgistatud aatomi" meetod?
  • Kus seda kasutada saab ja milleks?
  • Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega?
  • Millised neist on ohtlikumad?
Tuumafüüsika (Ainsaar)
  • Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10, tuumal aga 10-15
  • Mis määrab aatomi massiarvu? Aatomi massiarvu määrab prootonite ja neutronite koguarv (A=Z+N)
  • Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuuma osakesed prootonid ja neutrinid paiknevad tuumas tihedalt üksteise kõrval ja nede vahel in vastastikmõju.
  • Kirjelda tuumajõude. (IX kl.) Tuumajõud mõjuvad prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbuvalt, seda nimetetatkse ka tugevaks jõuks. See jõud on väikestel kaugustel palju tugevam kui tõukuv elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb see peaaegu olematuks.
  • Mis määrab aatomi laenguarvu? Millega see veel seotud on? Laenguarvu määrab prootonite arv tuumas ehk tuuma laeng. See on ühtlasi ka elemendi järjekorranumber perioodilisuse süsteemis.
  • Mis on isotoobid , mis on neis ühesugust ja mis erinevat? Isotoobid on ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad, ühesugune on neil prootonie arv, kuid erinev võib olla neutronite arv ja seega ka massiarv
  • Millised on stabiilse tuuma tingimused? 1. püsiva tuuma suurus on piiratud 2. tuum peab olema energeetiliselt põhiseisundis 3. tuuma energia peab olema antud osakeste arvu juures minimaalne.
  • Mida nimetatakse tuuma seoseenergiaks? Energia, mis vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku mõni elemendi tuum.
  • Mida nimetatakse tuuma eriseoseenergiaks? Energia, mis kulub ühe osakese ühe tuumaosakese eraldamiseks antud tuumast.
  • Mida nimetatakse massidefektiks ? Massidefekt e. tuuma moodustanud osakeste ja tekkinud tuumamassi vahe. Osutub tuumamass alati väiksemaks teda moodustanud prootonite ja neutronite kogumassist. Einsteini energia ja massi seos viitab sellele, et osa massist on muutunud energiaks, st. seoseenergiaks.
  • Mis on tuumareaktsiooni energiaväljund ja kuidas seda leida? Tuuma reaktsiooni energiaväljundiks nimetatakse reaktsioonis osalenud tuumade ja osakeste ning selle käigus tekkinud tuumade ja osakeste seoseenergia vahet . Leitakse massi muutuse kaudu.
  • Milline ebastabiilsus põhjustab γ-kiirguse ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? ɣ-kiirgus tekib sel juhul kui tuuma üks madalamaist energiatasemetest pole täis, ehk tuum on ergastunud. Sinna vabasse auku langeb prooton või neutro kõrgemast tasemest ja kuna vabanev energia on väga suur siis tekib ka suur kiirgus.
  • Milline ebastabiilsus põhjustab β-lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast β osake? β- lagunemine tekib siis, kui tuumas on neutroneid palju rohkem kui prootoneid ja kõige kõrgem neutronite poolt hõivatud energiatase on prootonite energitasemetest kõrgem. Neutron ei saa küll prootonite tasemele laskuda, kuid ta saab muutuda prootoniks ja siis sinna laskuda. Β-lagunemisel paiskub tuumast välja β-osake e. Kiire elektron , tuuma massiarv jääb samaks, kuid laeng suureneb ühe võrra.
  • Milline ebastabiilsus põhjustab α-lagunemise ja milline muutus sellega tuumas kaasneb? Mida kujutab endast α osake? α -lagunemine tekib juhul, kui tuum on suur ja prootonite vahelised elektrostaatilised tõukejõud kipuvad võimust võtma. Siis võtab tuum kaalust alla ehk heidab endast välja kahest prootonnist ja kahest neutronist koosneva osa-heeliumi tuuma. Massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra, alati kaasneb ka γ-kiirgus.
  • Mida nimetatakse tuumareaktsiooniks? Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed .
  • Millal räägime ahelreaktsioonist? Ahelreaktsioon tekib siis, kui reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel. NT võivad tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda.
  • Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Paljunemistegur näitab kui mitu uut lõhustumist kutsuvad esile ühe tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid. N2/N1=k
    K=1-rahulik ahelreaktsioon tuumareaktoris. K 1-kustuv ahelreaktsioon. K 1- plahvatus
  • Mis on tuumakütuse kriitiline mass? Tuumakütuse kriitiline mass on tuumakütuse kogus mille korral ühe neutroni lõhustumisel tekib keskmiselt üks uus neutron ja tekkinud reaktsiooni pole võimalik lõpetada.
  • Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkemine? Tuumapommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline, st. Paljunemistegur on üle ühe ja areneb kiirelt laienev ahelreaktsioon.
  • Millised osad on olulised tuumareaktoris? Kirjelda nende ülesannet. Aeglusti - vähendab neutronite kasutut neeldumist 238U-s e. Põhimassis. Kuna põhimass neelab palju kiireid neutroneid, siis tuleb neutroneid kiiresti aeglustada, mille tulemusena nende neeldumine väheneb mitmekordselt. Juhtvardad - nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida paraja võimsuse juures ja vajdusel seisata. Tuumakütus- tänu temale üldse reaktsioon toimuma hakkabki.
  • Milliseid reaktsioone nimetatakse sünteesireaktsioonideks? Kus need reaktsioonid esinevad? Too üks näide nende võrrandist. Sünteesireaktsioonideks nim. Reaktsiooni kus kerged tuumad ühendatakse keskmisteks. Sünteesireaktsioonis muutub raske vesinik heeliumiks . Sünteesireaktsiooniks on vaja kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas.
  • Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? Termotuumapommi sees on tavaline tuumapomm , mille lõhkemisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni.
  • Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg
  • Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks. Kiirguste mõõtmiseks kasutatakse ühikuid: grei, siivert, vananenud ühik röntgen ja kürii.
  • Mida väljendab poolestusseadus ? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul.
  • Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aeg, mille jooksul radioaktiivse lagunemise lähteisotoobi kogus väheneb kahekõrdselt.
  • Milline võib olla kiirguse toime organismidele? Kas tead ka kiirguse suurusi? Esimesed kiiritushaiguste tunnused ilmnevad doosil 0,5-1 Sv- sellistel doosidel meenutavad need päikesepõletusest tulenevaid nahakahjususi. Doosi 2 Sv juures areneb silma kae, väheneb vere puna- ja valgeliblede hulk. Doosi 4 Sv puhul esineb 50% surmajuhtumeid.
  • Kuidas kaitsta end kiirguse eest? Milliseid meetodeid rakendatakse selleks tehnikas? Gamma- kiirte eest kaitsmiseks kasutatakse rakseid metalle nt. Pliid , alfa- ja beeta-kiirguste eest kaitseb iga käepärane vari.
  • Milleks ja kus saab kasutada tuumafüüsika teadmisi? Tumafüüsika teadmisi saab kasutada energeetika valdkonnas energia tootmiseks, sõjapidamises tuumapommide näol.
  • Milles seisneb “märgistatud aatomi” meetod? Kus seda kasutada saab ja milleks? Märgistatud aatomi meetod seisneb selles, et keemiliste reaktsioonide uurimiseks asendatakse uuritav element osaliselt sama elemendi radioaktiivse isotoobiga, hiljem on radiaktiivsuse järgi lihtne kindlaks teha, kuhu see element siirdus.
  • Kirjelda uraani lõhustumisreaktsiooni.
  • Kus tavainimene puutub kokku kiirgustega? Millised neist on ohtlikumad ? Inimene puutub kiirgusega, mis tuleb kosmosest, maa seest ja keha koostisesse kuuluvate madala radioaktiivsusega ainetest kokku pidevalt. Samuti võib tavainimene kokku puutuda meditsiinilises läbivatuses kasutatava röntgenkiirgusega. Neist suurimad ja seeläbi ka ohtlikemad on kosmiline kiirgu, maa radioaktiivsus ja röntgenkiirgus.
  • Oska lahendada tuumafüüsika osa ülesandeid, mida õpid tundides .
  • Tuumafüüsika küsimused #1 Tuumafüüsika küsimused #2 Tuumafüüsika küsimused #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor chyka Õppematerjali autor
    Vastustega + seletused

    Sarnased õppematerjalid

    Tuumafüüsika raamatu küsimuste vastused
    3
    doc

    Tuumafüüsika raamatu küsimuste vastused

    betoon) * kergemate kiirgusallkiate eest kaitstakse end vastavate riietega( heledad, läikivad, maskid jne) * Kaitstakse hingamisteid *Tööajapikkust reguleeritakse, saab varem pensionile töötades kiirgusallika lähedal, mõõdetakse aega millal ollakse kiirgusallika lähedal, vahetatakse riideid *pestakse tihti * kaitstakse enda silmi ja nahka UV kiirguse eest 29.Milleks ja kus saab kasutada tuumafüüsika teadmisi? 29) Radioaktiivse isotoobi kasutamine : 1) sõjatehnikas- tuumapommid, allveelaevad 2) elektrienergia tootmises- tuumareaktor 3) Tehnikas seadmete uurimisel 4) Põllumajanduses- a) et suurendada mutatsioonide arvu seemnete kiiritamisel b) väetiste omaduste uurimiseks 5) meditsiinis-a) vähkkasvajate tapmiseks b)haiguste diagnoosimiseks märgistatud aatomi meetodi abil 6) arheoloogias- leidude vanuse kindlaks tegemiseks radioaktiivse süsiniku meetodiga. 30

    Füüsika
    Aatom
    2
    doc

    Aatom

    Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiil

    Füüsika
    Aatom
    2
    doc

    Aatom

    Milline on aatomi ja tema tuuma suurusjärk? Aatomiks nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Tuuma suurusjärk on 10-15m. Mis määrab aatomi massiarvu? Prootonite ja neutronite koguarv. Kuidas paiknevad tuumaosakesed tuumas? Tuumaosakesed paiknevad tuumas nagu elektronid elektronkihtides.Kirjelda tuumajõude? Tuumajõud on kõige tugevam jõud ehk tugevaim vastastikmõjuks.Tuumajõud hoiab võrdselt koos neutroneid ja prootoneid.tuumajõud ulatub 10 astmel -5m-1f.Mis määrab aatomi laenguarvu,millega see veel on seotud? Laenguarv väljendab tuumalaengut elementaarlaengus,aga võrdub ta elektronide arvuga elektronkattes.Elektronide ja prootonite laeng on võrdne ja vastand märgiline.Mis on isotoobid,mis on neis ühesugust,erinevat? Isotoobid on erineva massiarvuga ja sama laengu arvuga tuumad.Massi arv erineb neutronite arvu erinevuse tõttu.lMillised on stabiil

    Füüsika
    Referaat-
    44
    ppt

    Referaat...

    Aatomi tuum Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 1013 cm. Tuum on väga suure tihedusega. Oma olemuselt on tuum liitosake. Tuuma põhiline koostisosake on prooton (1913) Lisaks prootonitele on tuumas veel neutronid. (1932) nukleonid (lad k nucleus ­ tuum) ­ prootonid ja neutronid Tuuma laeng ja mass Prootoni laeng on positiivne ja võrdne elektroni laenguga Neutronil laengut ei ole Prootonite arv ­ tuuma laeng. Võrdne järjenumbriga perioodilisuse tabelis. Tähistatakse täisarvuga Z Prootoni mass ­ 1836,1 elektroni massi ­ 1,6726 · 1027 kg Neutroni mass ­ 1838,7 elektroni massi 1,6749 · 1027 kg Tuuma massiarv Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv A (nukleonide koguarv) A A A = Z + N Z XN Z X Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi. Neid nimetatakse isotoopideks Isotoobid Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prooton

    Füüsika
    Radioaktiivsus ja kiirgus
    3
    doc

    Radioaktiivsus ja kiirgus

    Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine ­ tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine ­ elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrr

    Füüsika
    Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika
    63
    pptx

    Tuumafüüsika ja elementaarosakeste füüsika

    Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass ­ neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi kui prootonid. 1,6726 · 102

    Füüsika
    Füüsika – Tuumafüüsika
    1
    doc

    Füüsika – Tuumafüüsika

    Ande Andekas-Lammutaja Füüsika ­ Tuumafüüsika Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid, tema läbimõõt on suurusjärgus 10 -15 m. Tuuma on koondunud enamus aatomi massist, tema tihedus on 10 18. Tuuma tähtsaim koostisosa on positiivse laenguga prooton, mille arv tuumas määrab keemilise elemendi. Aatomnumber e. laenguarv e. laeng z näitab tuuma laengut e. prootonite arvu. Neutron on elektriliselt neutraalne osake, mis vastavalt suurendab tuuma massi

    Füüsika
    12 kl-3-KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused
    4
    doc

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun