HIV ning AIDS (0)

HIV-AIDS 
 
HIV on vi rus, mis suurendab inimese vastuvõtlikkust teistele nakkushaigustele. 
HIV- nakkus  on eelkõige nakkus, mis halastamatult hävitab inimese organismi võimet kaitsta end 
haiguste eest. Inimese organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele (ka sel istele, 
mida terve immuunsüsteemiga inimesed põevad väga harva ja mil e põhjustajateks on suhteliselt 
ohutud   bakterid , seened jmt). Samuti võivad hakata arenema harvaesinevad kasvajad. 
HIV- nakkuse  vi mases faasis kujuneb välja AIDS.  
AIDS ehk HIV-haigus (HIV-tõbi) on HIV-nakkuse lõppfaas. AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub 
mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuigi HI-vi rusega 
nakatumisest AIDSi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat, ei kao vi rus 
organismist  kuhugi  ning nõrgestab inimese immuunsüsteemi järk-järgult. Inimene on  nakkusohtlik  
kogu aeg, kuigi võib end üsna hästi tunda pikka aega. 
HIV põhjustab kroonilise seisundi, mida saab vaos hoida. 
HIV-i  nakatumine  ei tähenda veel, et inimene oleks haige. Kui ravi alustatakse õigel ajal ja eluvi sid on 
tervislikud, võib veel pikka aega hea tervise juures püsida. 
Õigeaegne HIV ravi tagab täisväärtusliku elu aastateks. 
HIV-nakatunud inimeste ravimiseks kasutatakse antiretrovi rusravimeid. Ravi aeglustab vi ruse 
paljunemist ja takistab sel ega immuunsüsteemi hävitamist. Korrapärase  raviga  saab organismi 
nõrgenenud vastupanuvõimet tugevamaks muuta. Nõnda osatakse tänapäeval haiguse süvenemist 
pidurdada. 
Praegu ei ole olemas tõhusat HIV-vastast vaktsi ni. 
Vaktsi ne kasutatakse sel eks, et kaitsta terveid inimesi mingisse haigusesse  nakatumise  eest. On 
tehtud palju katseid luua HIV-vastast vaktsi ni, sealhulgas ka Eestis, kuid kahjuks ei ole praegu 
olemas tõhusat HIV-vastast vaktsi ni. 
 
HI-vi rus kuulub nn. retrovi ruste hulka. Peale nakatumist hakkab organism  tootma  vi ruse vastu 
antikehasid. Haiguse kulg sõltub sel est, kel elt inimene on nakkuse saanud, mil ise vi rusetüübiga on 
inimene nakatunud ning tema üldisest tervisest. Lisaks sel ele nõrgendavad inimese organismi 
vastupanuvõimet HI-vi rusele samaaegselt põetavad nakkushaigused - nagu näiteks  suguhaigused , 
aga kindlasti mitte ainult. Pärast nakatumist järgneb keskmiselt kahe kuni kolme nädala 
(varieerumisega vi est päevast kolme kuuni) pärast HIV-nakkuse äge faas. Osadel inimestel kulgeb 
see ilma sümptomiteta, osadel tekivad tavalise vi rusnakkuse sümptomid ( palavik ,  kurguvalu , 
li gesevalu). Peale HIV-nakkuse ägedat faasi algab sümptomiteta faas (asümptomaatiline, varjatud 
kulgemise  faas), mis võib kesta aastaid (keskmiselt kaks kuni kümme aastat). Sel e perioodi ainsateks 
nähtudeks võivad ol a  peavalud  ning püsiv valutu  lümfisõlmede  suurenemine (läbimõõdus üle 1 cm). 
Seda nimetatakse ka LAS-faasist (lymphadenopathy  syndrome  - lümfadenopaatia ehk lümfisõlmede 
suurenemine). Sel es faasis võivad ilmneda ka sümptomid nahal nagu ekseem ja  psoriaas . Üldiselt 
aga püsib inimese tervis jätkuvalt hea ja ta võib jätkata  tavalisel  moel oma igapäevast elu. 
 
Peale LAS-faasi, kui haigus süveneb ning  vastupanuvõime  väheneb, hakkab ilmnema rohkem 
sümptomeid. Neli kuni kaheksa aastat pärast nakatumist tekib  ravimata  juhtudel nn varane HIV-tõbi, 
mil e peamisteks tunnusteks on süvenev väsimus, öised higistamishood, palavikud, peavalud, 
krooniline kõhulahtisus ja mitmesugused seeninfektsioonid (peamiselt kandidoos ehk 
pärmseennakkus), haavandid ja põletikud  suus  ning parodontoos ehk hambakõrvalkoe haigus. Sageli 
tekivad esimesed sümptomid nahale ja limaskestale erinevate bakterite ja vi ruste poolt põhjustatud 
põletike näol. Seda nimetatakse ka ARC (AIDS Related  Complex ) faasiks. 
 
Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi, mida nimetatakse 
HIV-haiguseks ehk AIDSiks. AIDSist räägitakse si s, kui HIV- nakatunu  haigestub mõnda 
oportunistlikusse haigusesse või kasvajasse. Oportunistlikud haigused on haigused, mida tugeva 
immuunsüsteemiga inimesed ei  põe , kuid HIV-nakatunu nõrgenenud vastupanuvõime ei ole suuteline 
nendele haigustele vastu seisma. 
Tähtis on rõhutada, et ajavahemik HIV nakatumisest AIDS-i staadiumini  varieerub  sõltuvalt inimesest. 
Mida tugevam on inimese organism, mida enam inimene hoolitseb oma tervise eest, seda suurema 
tõenäosusega võib vaatamata nakatumisele tema tervis päris hea ol a. On väga oluline, et HIV-i 
nakatunud inimene pöörab tähelepanu tervislikele eluvi sidele ning käib ettenähtud  aegadel  
nakkushaiguste arsti ehk infektsionisti vastuvõtul. 
 
Mis on HIV ja mis on AIDS? 
Suhteliselt tihti arvatakse, et HIV ja AIDS on üks ja seesama. Tegelikkuses on HIV vi rus, mil esse ei 
surda ja mis põhjustab AIDS-i ehk omandatud immuunpuudulikust, mil e tagajärjel inimene  sureb  
oportunistlikesse  haigustesse . Seega ei surda ega nakatuda AIDS-i vaid HIV-i ning AIDS on haiguse 
lõppfaas. 
 
Kuidas HIV-ist areneb AIDS? 
Pärast nakatumist hakkab HIV hävitama immuunsüsteemi, mil e tulemusena inimese kaitsevõime 
muude haiguste vastu langeb. Kui  immuunsüsteem  on peaaegu või täielikult  hävinenud  (sel eks kulub 
aastaid), si s inimene muutub vastuvõtlikuks oportunistlikele haigustele. Oportunistlikud haigused on 
haigused, mil esse terve immuunsüsteemiga inimene ei nakatu või reeglina ei  sure  nagu näiteks 
erinevad  seenhaigused , kopsupõletik ja paljud muud. 
 
Seda faasi nimetatakse AIDS-iks ehk inimene on  omandanud  immuunpuudulikus. Ka AIDS ei tähenda 
koheselt surma. On efekti vseid ravimeid, mis aitavad parandada immuunsüsteemi ja pärssida 
HI-vi ruse arengut, mil e tulemusena inimene taastub ja naaseb tagasi HIV-positi vse faasi. 
 
HIV-i nakatumine sugulisel teel on suhteliselt harv 
Levinud on arvamus, et kui ol akse ilma kaitsevahendita vahekorras HIV-positi vsega, si s nakkus on 
edasi kandnud. Reaalsuses on sel e juhtumise tõenäosus on väga väikene. 
 
Vaginaalse seksi korral on nakkuse tõenäosus 0,01-0,38% (enim on ohustatud naised) ning kaitsmata 
anaalseksi korral 0,03-3%. Ohustatumad on naised ja geid. 
 
Maakeeli, kui ol akse kaitsmata vahekorras HIV-positi vsega, si s nakatumise tõenäosused oleks: 
 
anaalseks: 0,03  – 3% tähendab vastavalt 3  nakkust  10 000  juhu  kohta ja 3 nakkust saja kohta; 
vaginaalne seks: 0,01 – 0,38% tähendab vastavalt 1 nakkus 10 000 juhu kohta ja 3,8 nakkust tuhande 
juhu kohta. 
Oraalseksis võib nakatuda HIV-i, aga seda ei peeta  otseseks   ohuks  ning nakatumise tõenäosus on 
ülimalt väike või peaaegu olematu. 
 
Näitena, kui ol akse HIV-positi vsega kaitsmata vahekorras kaks korda nädalas, si s kuluks nakkuse 
saamiseks: 
 
anaalseksis: 3 kuud (3%) kuni 32 aastat ( 0,03%) 
vaginaalseks:  2,5 (0,38%) kuni 95 aastat (0,01%): 
Võrdlusena vereülekandega  nakatub  HIV-i 90% ning süstaldega levib 0,67% ajast. Samas levinud 
suguhaigused nagu näiteks klamüüdia kandub sugulisel teel edasi 30-50% ajast ja gonorröa ehk 
tripper  22-70% ajast. Enim on jäl egi ohustatud naised . 
 
Seega võib statistikat järeldada, et sugulisel teel HIV-i nakatumise tõenäosus on suhteliselt väikene, 
aga need on teoreetilised ja keskmised protsendi 
 
HIV-i nakatumine tõuseb kolm kuni neli korda, kui partneril on suguhaigusi, sest reeglina 
suguhaigused põhjustavad suguelundite pi rkonda erinevaid  haavu  ja haavandeid ning nõrgestavad 
immuunsüsteemi. 
 
Lisaks, kui  partner  on nakatunud HI-vi rusesse  hiljuti  või vastupidiselt on kandnud diagnoosimata 
nakkust pikalt, si s ta vi ruse tase on veres kõrgem, mis omakorda tõstab nakkuse kandumise 
tõenäosust. 
 
Vi ruse tase esimestel nädalatel  pärast nakatumist tõuseb kuna immuunsüsteem ei ole suutnud toota 
pi savalt antikehi ning ühes kuupmil imeetris veres võib ol a  miljoneid  vi rusetekitajaid. 
 
Samal  põhjusel  kogevad uued nakkusekandjad esimestel nädalal pärast nakatumist gripilaadseid 
sümptomeid nagu näiteks palavik, li gese – ja lihasvalud, suurenenud lümfisõlmed, lööbed ja väsimus. 
 
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui sul hiljuti oli võimalik nakatumine sugulisel teel, si s tõenäosused on 
sinu poolt, aga si ski tuleb kindlasti teha test – enda südamerahu ja tuleviku tervise huvides.