Ärkamisaeg Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku...
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a) Tuntud inimesed: Ernst Öpik(astronoom), Ludvig Puusepp(neurokirurg) Muusika Koorilaulud, kammermuusika, soololaulud. Evald Aav "Vikerlased". Artur Kapp "Hiiob", "Metsateel". Cyrillus Kreek "Reekviem", "Meil aiaäärne tänavas" Kirjasõna 1923- Ajakiri "Looming". 1937-Eesti esimene entsüklopeedia. Anton Han...
Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Üllatav on tema võime luua lihtsa, sageli vaid mõnest noodist koosneva rahvaviisi alusel ulatuslikke kooriteoseid. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist. Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kreegi loomingu kuulsaim osa on koorilaulud: - "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) - "Jaaniussike" (C. M. Redlich) - "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) - "Meie err" - "Sirisege, sirisege, sirbikesed" - "Maga, maga, Matsikene" Oluline osa on vaimulike rahvalaulu seadetel: - "Oh kui õndsad on need pühad taevas" - "Mu süda, ärka üles" - "Ärgake! nii vahid hüüdvad" - "Kui suur on meie vaesus" - "Taaveti laulud" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Cyrillus_Kreek http://www.koolielu.edu
zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"
Miina Härma (1864-1941) Elust Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastatel 1883-1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Ta oli oreliklassi ainus õpilane. Pärast konservatoorumi lõpetamist jäi Miina Peterburi, sest Eestis oli raske sobivat tööd leida. Alles 1894.aastal, mil toimus Viies eesti laulupidu, tuli ta Tartu, ning moodustas siin oma Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori. Hiljem esines tema koor ka Peterburis, Pihkvas ja Riias. Aastal 1903 siirdus Miina finantsprobleemide tõttu Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest I maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. Miina naasis Tartu, kus 1917. aastal s...
Vahepeal on uus põlvkond heliloojaid suunda määranud. Hakkab aktiivselt osa võtma erinevates seltsides : suured tähed, Tartu helikunsti selts, Eesti lauljate liidu Tartu osakond. Tegeles aktiivselt Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1917-29 töötab muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ( NB! Praegune Miina Härma gümnaasium). Annab välja mitmeid koorilaulu kogumikke. Looming: jaotatakse kaheks, varasem ja hilisem. Põhiosaks koorilaulud, neid on üle 200. paljud neist kuuluvad püsirepertuaari. On kirjutanud soololaule ja ühe kantaadi ,,Kalev ja Linda". I muusikaline lavateos ,,Murueide tütar". Natuke on loonud ka puhkpillimuusikat. Varajane looming- domineerivad lüürilised laulud, enamasti tekst on Eesti naisluuletajatelt, eriti Anna Haava. Nt: ,,Kui sa tuled, too mul lilli," ,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm,". Kirjutab mõned väga populaarsed isamaalised laulud, nt ,,Meeste laul," ,,Enne ja nüüd"
kunstiline juht oli elu lõpuni. Gustav Ernesaks oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid ning dirigente, teda on nimetatud üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Aastast 1945 töötas G. Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Tema õpilaste seas oli ka Erik Klas. Ernesaksa idee oli ehitada praegune laululava Tallinnas, luua RAM-i juurde noortekoorid jne. Heliloomingud Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tema loomingusse kuuluvad veel "Rongse sõitis", "Näärisokk", "Kuidas kalamehed elavad?", "Ühte laulu tahaks laulda", "Tulge kaasa", "Kevade laul", "Muusikale", "Mehed". Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema" Publitsikud teosed
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
Koorilaule kirjutas ta enim. Erinevatele . Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt muusikutele ja linnakooridele meeldisid ta üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Samuti teosed ning tema looming oli isegi omaks tema lood on tuttavad ning siiani lauldavad, võetud. Kirjutas umbes 350 koorilaulu, millest näiteks: "Meil aiaäärne tänavas", "Mu süda ärka osad on lihtsa tekstuuriga ning kuuluvad üles". Tema koorilaulud olid ilmalikud. laulupidude raudvarasse. Kirjutanud kokku üle 1000 laulu. Mart Saar mängis ka orelit. Ise mängis harmooniumit, klaverit ja orelit. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood eesti professionaalse muusika alusepanijaist, kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus eriti koorimuusika vallas. Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud
1920-1924 Pedagoog Tallinna konservatooriumis 1925 -1939 Tallinna konservatooriumis professor Helilooja tuntumad õpilased: Evald Aav Riho Päts Enn Võrk Gustav Ernesaks Eugen Kapp Johann Tamverk Looming: Artur Kapi looming on žanriliselt rikkalik. Ta oli eelkõige sümfonist. Ta on loonud palju kooriteoseid ja kammermuusikat, erilisel kohal on aga oreliteosed. Tähtsal kohal Kapi loomingus on koorilaulud, kokku umbes 100. Tema teoste hulgast leidub ka siiralt lüürikat Loomingu põhiteemad: Kapp võttis tavaliselt endale eeskujuks klassikalis-romantilise muusika ning rajas oma helikeele selle traditsioonidele. Kapp hindas polüfooniat ja vormiselgust. Tema loomingut iseloomustab keskendunud, tõsine mõttelaad, kontrastiderohke, jõuline, dramaatiline väljendus. Teostes üldinimliku teemad, filosoofilise probleemid; tõsine, mõtisklev laad, pingeline dramatism Tuntumad teosed: A
aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori (hiljem Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Meeskoor, praegu Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM), mille kunstiline juht oli elu lõpuni. • Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. • Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige. • Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule 31. jaanuaril 1993 Helilooming • Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. • Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. • Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". • Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. Isiklikku
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Ülalpidamiskuludeks tuli maksta 3540 õppematerjalide eest 1015 rubla.Õpetust anti saksa keeles olulised olid muusika ja pedagoogika Aastal 1871 muudeti töökorraldust ja õpilasi hakati vastu võtma igal aastal. Õppeaega pikendati kolmelt aastalt neljale.Seminari juures korraldati ka esimesed täienduskursused. 8.Eesti esimesed mittekutselised heliloojad: -Aleksander Kunileid Saebelmann ( 22. XI 1845 27. VII 1875) Helilooja. Eesti rahvusliku heliloomingu rajaja, kelle koorilaulud olid esimesed eesti heliteosed. Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871
· Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 19371941 konservatooriumis õppejõuna. · II maailmasõja ajal-1941. aasta suvel G. Ernesaks mobiliseeriti · Ta osales Teise maailmasõja ajal Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis, kus asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Looming · Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. · Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. · Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7
Konservatooriumis Elu viimase kümnendi veetis vaeselt ja tagasihoidlikult Haapsalus Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Looming Peaaegu kogu Kreegi looming põhineb eesti vanemal rahvalaulul. Kreek kasutab rahvaviisi polüfoonilist töötlemist Kreek oskab hoiduda äärmustest, tema teosed on nüansirikkad ja läbimõeldud. Kuulsamad koorilaulud "Meil aiaäärne tänavas" (L. Koidula) "Meie err" "Jaaniussike" (C. M. Redlich) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" "Kuula valgusest imelist juttu"(M. Heiberg) "Maga, maga, Matsikene" Vaimulikud rahvalaulud "Oh kui õndsad on need pühad taevas" "Mu süda, ärka üles" "Ärgake! nii vahid hüüdvad" "Kui suur on meie vaesus" "Taaveti laulud" Näide https://www.youtube.com/watch?v=YcXuJdL-ST0 https://www.youtube.com/watch?v=HUNVG1On-RI Mart Saar
Milles see väljendus? Eesti rahvuslik ärkamisaeg 19. saj algul. See väljendus sellest, et pärisorjus hakkas vähenema ja lõpuks kadus. 2) Nimeta ärkamisaegseid kultuuritegelasi. Mille poolest oli nende tegevus oluline? Karl August Hermann, tegeles eesti keele ühtlustamise, õpetamise ning õpikute koostamisega. Aleksander Saebelmann- Kunileid, temalt pärinevad varaseimad eesti rahvaviiside seaded. Friedrich August Saebelmann, paljud laulupidude koorilaulud on tema poolt kirjutatud. Miina Härma, Eesti esimene professionaalne naishelilooja ning ta kirjutas paljusid koorilaule, mida ta kirjutas kõigile kooriliikidele. 3) Esimene üldlaulupidu – kes oli laulupeo mõtte algataja, mis aastal ja kus toimus, kes võtsid osa, mis laule lauldi + kaks eesti helilooja poolt kirjutatud laulu (helilooja ja pealkiri) Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus, selle idee autoriks oli Johann Voldemar Jannsen
Laule on tal aga kõigile kooriliikidele, ka kõige noorematele lauljatele. Lisaks on kirjutanud ka soolo- ja lastelaule ja ka muusikalisi lavateoseid ehk oopereid. Lastelaulude kogumikud: ,,Lõoke," ,,Ööbik," ,,Pääsuke". Tuntuimad laulud on ,,Rongisõit" ja ,,Kati karu". ,,Kolm kihulast" Kõla ideaal on enamasti romantiline ja rahvusliku alatooniga, lihtne ja südamlik. Koori ideaal on oreli lähedane. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Tuntuimad humoorikad laulud on ,,Mind kutsuti pilma" ja ,,Näärisokk" Mitmed Ernesaksa laulud on saanud äärmiselt populaarseks. Juba 1930. aastatel saavutas tormilise menu meeskoorilaul "Hakkame, mehed, minema", eriti meeskoorikontsertide lõpulauluna .
Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja laulukogemike avaldamine, laulud Vaikne kena kohakene, Ma olen väike karjane / I Eesti kehelkonnalaulupeo korraldamine Ansekülas, eestikeelsed laulurepertuaari kirjutamine ja avaldamine; David Wirkhaus (isa) Väägvere puhkpilliorkestri rajaja / tänapäeva puhkpillide aluspanija; David Otto Wirkhaus (poeg) isa töö jätkaja, orkestrijuht, üldlaulupidude pasunakooride dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise
MUUSIKATEOSE ANALÜÜS 1. Etapp - ettevalmistus 1. Valida omal valikul üks teos, millest analüüs kirjutada. Võib olla ka osa mõnest suurteosest (nt aaria või koor ooperist, laul muusikalist). Sobivab laulud, koorilaulud, soolopalad, ansamblipalad, ka rahvalaulu töötlused jne. 2. Otsida teose kohta infot. Väga hea, kui õnnestuks leida ka noot, sest see teeb töö lihtsamaks. Vajadusel küsi abi! Kui loost nooti ei leia, siis on abiks ka tekst (sõnad), mille abil saab teose ülesehitust kirjeldada jms. 2. Etapp – analüüs Sissejuhatus: Teose pealkiri, žanr (kui osa suurvormist, siis ka suurvormi nimi nt. aaria ooperist, 1 osa kontserdist). Žanr määrata nii täpselt kui oskad. Muusika (ja teksti) autor(id), 2-3 lauset nende elu ja loomingu kohta. Teose loomisaasta (ajastu, stiil) ja esmaettekanne. Koosseis, kellele on teos kirjutatud (esitajad). (Nt solist, koor, orkester, klaver, rock-bänd...) ...
karjakasvatamisega ja heina tegemisega, näiteks karjalaskepäev, heinamaarjapäev. Tänapäeva elu ja olu areng on kiire. Selleks, et teistest rahvastega suhet hoida ja nendest mitte palju erineda, tegutseme meie kultuurile mitteiseloomulikult. Eestlased on tublid, et on siiski suutnud säilitada suure osa oma kultuurist. Meil toimuvad endiselt laulupeod, mis on kindlasti meie kõige olulisem kultuurisündmus. On inimesi, kes tantsivad rahvatantsu. Samuti on populaarsed koorilaulud. Koolides on kohustusliku kirjanduse loetelus palju eesti klassikalisi teoseid, mis annavad ülevaate eesti talupoegade elust, näiteks Anton Hansen Tammsaare „Tõde ja õigus“. Maapiirkondades ei ole talude pidamine ja loomade kasvatamine välja surnud. Ka on poodidest võimalik osta eestimaist toodangut. Tähistatakse suurelt Eesti rahvakalendri tähtpäevasid: jaaniõhtul toimuvad pidustused pea igas külas ja piirkonnas. 2008. aastal tegeles 13 protsenti eesti elanikest mõne
· 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu · 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. ,, Miina Hermanni Lauluseltsi koor" · Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele · 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma gümnaasiumus. · LOOMING: koorilaulud, üksikud soololaulud, puhkpillipalad · Koorilooming: isamaalaulud · Lüürilised laulud: kirjutas peamiselt Anna Haava tekstidele · Rahvalauluseaded · KUULAMINE: o ,,Must laul" meeskoor laulab, mehine, rütmikas o ,,Ei saa mitte vaiki olla" vaikne, jõululaulu meeleolu o ,,Ööbiku surm" o ,,Lauliku lapsepõlv" sõnad algavad: ,,Kui ma olin väikseke ..." , naised laulavad
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid uhkeid rivaid; nende kasvu suurendati koturnide ehk paksude taldadega ja krgete kandadega j...
Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule. Aastatel 19021911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides
Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat koorilaulukogumikku "Völkerlieder", üks sega- ning teine meeskoori seades, sisaldades 150 koorilaulu 27 rahvuselt. . Suurema osa laule harmoniseeris ta ise- rahvuslikku omapära arvestamata, koraalistiilis. "Völkerlieder" trükiti Leipzigis ning leidis saksakeelsete sõnade tõttu vähest kasutamist kodumaal. K. A. Hermann oli produktiivne helilooja: talle kuulub üle 300 helitöö. Suurema ja parema osa moodustavad koorilaulud Koorilaule kirjutas Hermann kogu eluaja ning nende arv ulatub 200-ni Parimad, tuntuimad ja populaarseimad on pärit 70-80-ndaist aastaist, mil Hermanni haaras veel rahvusliku liikumise vaimustus ("Oh laula ja hõiska"; "Ilus oled, isamaa"("Minge üles mägedele") 1873. a.; "Kui Kungla rahvas"; "Munamäel" 1874. a.; "Isamaa mälestus 1880.a. jne.). Hilisema perioodi töödest lauldakse "Kevade marssi"; "Kuku sa, kägu" Click to edit Master text styles Second level Third level
• Orkestriteosed „Eestimaa“ • Puhkpillimuusika „4 pala puhkpillikvintetile“ Villem Kapp (1913-1964) • Helilooja, pedagoog, koorijuht, organist • Tallinna konservatoorium oreli eriala (1938) • Heino Elleri õpilane • Seos Suure-Jaaniga • Detaile jälgiv, nõudlik • ‘’Põhjamaine laulik’’ Looming • Südamlikud lüürilised soololaulud ‘’Lumehelbeke’’; ‘’Sa tulid’’ • Loodusmeelseid olusid kajastavad koorilaulud (umbes 60) ‘’Pilved sõuavad’’; ‘’Mets’’ • Meeskooripoeem ‘’Põhjarannik’’ - 4 erinevat saadet (orel, klaver, sümfoonia- ja puhkpilliorkester) • II sümfoonia • Ooper ‘’Lembitu’’ - ajalooteemaline; rahvusromantiline teemakäsitlus
1. Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad
· 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele) · "Mingem üles mägedele", "Oh, laula ja hõiska", "Isamaa mälestus" (!) · Laululoomingut iseloomustavad muretus, optimism, lõbus meeleolu · Katsetas ooperiga 1908 lauleldus "Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad" (4 vaatust). Siit pärit ka populaarne "Kungla rahvas" · Ajakiri "Laulu ja mängu leht" (1885-1897) rahva muusikahariduse edendamine · Kirjastaja. Ostis 1886 trükikoja. "Eesti kannel";
lahutada. Pärast Eesti taasokupeerimist asus G. Ernesaks elama Tallinnasse. Oli RAM-i dirigent. Koor, mis sai alguse Jaroslavlist. Oli kõikide sõjajärgsete laulupidude organisaator. (1947 esimene laulupidu pärast sõda). Töötas Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimis õppejõuna. Eri Klas oli tema üks õpilane. Samuti kirjutas mees raamatuid mälestuste põhjal. Looming: Esikohal koorilaulud. (200 koorilaulu). Tegi oma lauludest erinevaid seadeid, et kõik saaksid neid laulda. Lastelaulud: ,,Rongisõit", ,,Kati karu", ,,Kurekell". Laulupeo laulud: ,,Hakkame mehed minema", ,,Noor kevade". Ooperid (5): ,,Tormide rand". Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist
Rahvakultuur- Ümberkorraldused: 1940 Tartu Kõrgem muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse 1941. Tallinna Konservatooriumi reorganiseerimine Muusikute saatused... Mobiliseeriti Nõukogude armeesse .(1942 moodustati Jaroslavis ENSV Riiklikud Kunstiansamblid, khu koondati suurem osa VM-le sattunud heliloojatest/muusikutest) Massiline kodumaalt põgenemine aastal 1944. Siinsed sündmused... 9.märts 1944 Estonia maja pommitamine. 1950 1. Nõukogude laulupidu. Eesti kooriklassika kõrval kõlasid nõukogudelikud laulud Maatasa tehti senised rahvusliku heliloomingu saavutused 1950. vallandati konservatootium 16 õppejõu, nende seas Mart saar, Ctrillus Kreek ,,Puhastustöö" Toimus ka Heliloojate Liidus Gustav Ernesaks 1908-1993 Sündis 12.detsembril 1908 Peningi vallas 1924 astus Tallinna konservatooriumi klaveriklassi, ent mõistis et pianistiks õppida on liiga hilja Vahetas eriala, ning lõpetas 1931.a laulu ja muusikaõpetuse eriala Edasi õppis A...
Munk Arezzo neli noodijoont; hakkas märkima noote. Mitmehäälne koorilaul: *sai alguse 7.saj; säilinud tänapäevani need noodid *9-12.saj oli orkanum 2-häälne laul, kus ülemiseks hääleks oli Gregor. Koraal ja alumiseks pillid või omakeelne laul. *12-13.saj oli ülemine hääl omakeelne, alumine Gregor. Koraal ja need ei liikunud paralleelselt. *orkanumist arenes motett *vaimulik muusika *varjati tundeid, isikupära *polüfooniline muusika *teosed lühikesed *saateta koorilaulud Renessanss- keskaja ilmaliklaul *tähendab ,, taassündi" *sai 14.saj alguse Itaaliast, võttis eeskuju Antiik-Kreekakunstist. *muusika käsitleb keskaja ilmalikku laulu, kes väljendub rõõm, naer, armastus, ülistati naise keha ja ilu, sisu oli Jumala vallatu. *Arhitektuuris kuppeltornid, arenes kaubandus, tekkisid vabrikud, kodakondus, side loodusega. *12-13.saj sai alguserüütliordud. Rüütliteks said aristokraadid, alguse sai Prntsusmaalt.Lauldi sõja-, joogi-, nalja ja armastuslaule.
Tormise muusika avastamine tähistas Ratassepa ja tema kooride jaoks pika ja viljaka koostöö algust. Laulude ettevalmistus käis loomulikult koos heliloojaga, aga mitte niivõrd proovis kui Veljo juures kodus. Vaieldi ja arutati vahel poole ööni, teksti pärast mindi lausa raksu. Ta on olnud ka mitmete koolinoorte laulupidude ja üliõpilaslaulupidude üldjuht. Alates 1962. aastast oli ta ka üldlaulupidude üks üldjuhte, kusjuures on laulupidudel kõlanud paljud tema loodud koorilaulud - näiteks „Lõpulugu“, „Ajaraamat“, „Ussisõnad“ ja „Eesti mullad“. Arvo Ratassepa tehtu on eesti koorimuusikas olemas, tema poolt algatatut jätkavad uued tegijad. Ratassepata oleksid teist nägu ka meie laulupeod, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kooriühing (kas seda üldse oleks?) ja kogu koorivaldkond, mille tarvis tema koolitas 47 noort koorijuhti. Arvo Ratassepa pärandil on kindel koht Eesti muusikakultuuris ja laulupidude traditsioonis.
1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid Euroopa hõivavad germaani hõimud: ida- ja läänegoodid, burgundid, vandaalid, frangid Kuningriikide piirid on muutuvad, pidevad pealetungid lõuna ja ida poolt: slaavlased, Balkani rahvad Neil sajandeil rahvaste rändamine
Tähtsamaiks raamatuks sai piibel. Kõikjal kerkisid kirikud, mille seinu kaunistasid suursugused maalid ja skulptuurid. Need maalid kujutasid piiblitegelasi. Jumalateenistustel laulsid munkade koorid. Muusika oli põhiliselt vaimulik ja ilma saateta. Kirikukoraale hakati kutsuma gregoriuse koraalideks. Need laulud olid aeglased, puudus dünaamika, meloodiad olid kurvad. Tekst oli ladinakeelne. IX sajand Alates 9.sajandist pärinevad mitmehäälsed koorilaulud orgaaniumid. Esialgu kõlas nendes lauludes gregooriuse koraal ja teine hääl liikus paralleelselt. Algab polüfoonilise muusika levik, kirikutesse ilmus orel. Heliloojad hakkasid kirjutama instrumentaalmuusikat. Kirikulaulud muutusid. Mitmehäälseks( 30-50 häält) Kirikulaule hakati kutsuma motettiteks. Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud. Muusika kultuurile sai väga oluliseks noodikirja avastamine. Esimesed noodid on pärit 8.-9. sajandist. Esimesed noodid olid neumad.
selle loo pealkirjaks ütles: „Pommikell ja kellapomm”. Eelneva looga võrreldes jäi see pala veidi lahjaks, kuid kõlas siiski väga võimsalt ja kaasahaaravalt. Terve loo vältel jälgisin klaverikaane peegelduselt, kuidas haamrid vastu keeli lõid. Suutsin häguselt ette kujutada, kuidas Rannapi sõrmed veel klahve puudutasid, sest haamrid käisid juba niigi kiirelt ja tihedalt, et oli raske jälgida. Neljandana tulid keelpillidel esitusele Vene õigeusu koorilaulud. Rannap lisas klaveril improviseerides antud lugudele võimu. Oli väga huvitav kuulata ning samas ka pingsalt jälgida, kuidas Rannap kontserdikülastajate silme all taas klaveril mõne hämmastava meloodia kuuldavale tõi, sobitades selle ideaalselt keelpillikvarteti mängituga. Vahepeal jättis Rannap klahvid sinnapaika ja mängis klaverit keeli sõrmitsedes. Vahelduseks oli põnev näha ja kuulda midagi uut.
homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu 2 laulutsüklit- ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond" 10 sümfooniat- ,,Lõpetamata sümfoonia" 19 ooperit- vähem tuntud 250 instrumentaalminiatuuri 7 missat- info tundmatu 14 keelpillikvartetti Koorilaulud Kammermuusika- lühipalad klaverile tsüklilised klaveriteosed palad keelpillikoosseisudele 1.Chopini loomingu üldiseloomustus. *Klassik romantikute seas *Poola rahvamuusika elemendid *Peamiselt klaveriteosed *Tehniliselt keerukad teosed *Prelüüdid mitte sissejuhatuseteks fuugale (nagu barokis!), vaid iseseisev helitöö 2
koguti üle 110 000 lk rahvalaule 1904 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine. Koguti üle 13000 rahvaviisi Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Mart Saar 1882 Hüpassaare 1963 Tallinn Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas Helilooja, organist ja pedagoog Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile Loomingu võib jaotada kolmeks: - Klaverimuusika(väikevormid) - Soololaulud "Must lind" "Lõputa teel" - Koorilaulud "Põhjavaim", "Seitse sammeldunud sängi" Cyrillus Kreek 1889-1962 Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika. Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia Tuntumad teosed: "Vaimulikud rahvaviisid" "Taaveti laulud" Eesti esimene reekviem (1927) Veljo Tormis 1930- Artikkel "Rahvalaul ja meie" 1972 · Regivärsilise rahvalualu propageerimine
koostas ka esimesena Eesti kirjanduse ajaloo",alustas ka eesti entüklopeedia väljaandmist. Keeleteadlasena-andis välja õpikuid"eesti keele grammatika ja ,,eestikeele lauseõpetus", tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa
Kreeka teater Kreeka teater · Kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest · Tähtis osa kuulus muusikale · Näitlejateks olid vaid mehed · Kehtis kolme ühtsuse reegel: aja-, koha- ja tegevusühtsus · Kreeka teater on alus kogu maailma teatrile Teatrihoone · Oli lahtise taeva all · Koosnes kolmest osast: orkestra, skeene ja theatron Orkestra · Siin esinesid näitlejad ja koor · Väga hea akustikaga · Heli levis ringikujuliselt Skeene · Täitis dekoratsiooni ülesannet · Varjas lavaefektide loomiseks vajalikke seadeldisi · Dekoratsioonid maaliti kangale ja riputati skeene külge · Seal mängisid näitlejad Theatron · Ala, kus istusid pealtvaatajad · Nad olid paigutatud poolkaares/hobusera uakujuliselt ümber näitemänguplatsi · Pingid olid kivist ning ebamugavad Dionüüsia · See on Dionysose au...
kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt, samuti oli tema esimene abikaasa rootslane). Sarnasused: · Esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. · Regivärsi uudne käsitlus- nad loobusid klassikalisest harmooniast ja nende laulud olid harmooniliselt varasematest hoopis põnevamad. · Põhiosa loomingust moodustasid koorilaulud. · Mõlemad kirjutasid vokaalsümfoonilist muusikat. Erinevused: · Kui Saarel esikohal lüüriline, emotsionaalne väljenduslaad, siis Kreek on rohkem indtellektuaalne muusik. · Kreek kirjutas muusikat orelile, Saar aga klaverile. · Kreek on kogunud rannarootslaste viise, mis on unikaalsed. · Mart Saare loomingu ühe osa moodustavad soololaulud, Kreegil mitte. Kokkuvõte Mart Saare ja Cyrillus Kreegi eluloost, loomingust kui ka haridusteest leiab nii erinevusi kui ka sarnasusi
eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett ,,Kratt"-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester. Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem ,,Reekviem langenud sõduritele". Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:"Esimene kiri Ingile","Igatsus". Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia. Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus. Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse. Tallinna konservatoorium reorganiseeriti(uus direktor-uued ja
Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Tema kirjutistest on ilmunud mitu kogumikku, nagu "Nii ajaratas ringi käib" (1977), "Kutse" (1980), "Laul, ava tiivad" (1985) jt, mis kajastavad mitmekülgselt ja huvitavalt omaaegset kultuurielu. Helilooming Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka kuus ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud. Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Ooperid · 1946 Pühajärv (libreto Juhan Sütiste) (käsikiri TMMis) · 1949 Tormide rand (libreto Juhan Smuul) (käsikiri TMMis) · 1955 Käsikäes (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas)(käsikiri TMMis) (2
5solisti, sümfooniaorkester, orel) 5. Mihkel Lüdig (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING · Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost
situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17.Nimeta Arvo Pärdi kõrval teine maailmakuulus eesti helilooja, kelle teoste tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid! Erkki-Sven Tüür 18.Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev 19.Kes kirjutas: Esimesed koorilaulud : Aleksander Kunileid,Aleksander Thomson Esimese sümfoonilise teose: Rudolf Tobias ,,Julius Caesar" Esimese ooperi: Evald Aav ,,Vikerlased" Esimese balleti: Eduard Tubin"Kratt" Esimese klaverikontserdi R.Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole) Esimese oratooriumi R.Tobias ,,Joonase lähetamine" 20.Kes kirjutas: Ooper ,,Wallenberg"- E.S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt
4stasimon koor on kurb ja saatuse heitlikusest ja inimeste tühisusest. Koor nimetab oidipust kuningaks austus avaldus. Eksood Lossist ilmub teataja ja ütleb, mis lossis juhtus. Iiiokaste oli end üles poonud. Kommos Oidipus rõhutab, et õnnetus ja tema piinad on jumala saadetud. Oidipus torkab eendal silmad välja. Proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor episoodid näitlejate kõnelevad dialoogid stasimon koorilaulud eksood viimane episood ja koori lahkumine lavalt kommos koori ja näitlejate vahelised laulvad osad Ainult otsijal on leiuõnne Antiikaja kirjanikud põimisid oma teostesse tihti üldistavaid ütlusi, aforisme, kõnekäände ja vanasõnu.
sümfooniaorkestrile ,,Kevade hommik") , ansambliteosteks (,,Pärnumaa süit"), teosteks sooloinstrumendile (,,Luige lugu", ,,Läksin mina metsa kõndimaie") ja vokaal- ning koorimuusikaks (nt ,,Meil aiaäärne tänavas"). Trükis on tema loomingust ilmunud vaid murdosa ja laulupidudelgi pole tema teoseid palju, peamiselt nende tehnilise keerukuse tõttu. Kreeki loomingu mahukaima osa moodustavad vaimulike rahvaviiside seaded. Kreegi tuntumad rahvaviisidel põhinevad koorilaulud on "Meil aiaäärne tänavas", "Sirisege,sirisege, sirbikesed", "Maga, maga, Matsikene", koraaliviisidel põhinevad "Mu süda ärka üles" ja"Ma tulen taevast ülevalt". Just tänu Kreekile ongi meil säilinud koraalide rahvapärased, kaunistustega variandid. Kreek kirjutas neid üles peamiselt Läänemaal, aga ka saartel. Neist seadeist pani ta 1920. aastal kokku kaks vihikut trükis avaldamiseks, aga avaldatud said need siiski alles 1989. aastal, Kreegi sajandal sünniaastapäeval.
võimu eest, on Kreegi poolt kogutud ja seatud materjal täiesti unikaalne. See on mälestus ühest kadunud rahvakillust (rootsi keelt oskas Kreek lapseeast Vormsilt. Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika
Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed. "varas" on pühendatud Tobiase naisele. Berliinis valmis teos "sest ilmaneitsist ilusast" mis põhineb "ilmaneitsi sõrmuse" põhjal. Lugu räägib sellest, kuidas Ilmaneitsi kaotab oma sõrmuse kaevu. Kalevipoeg läheb sinna sõrmust otsima, aga sortsilased tungivad talle kallale, veeretades kaevu veskikive. Kalevipoeg toob veskikivi veest välja sõrme otsas, küsides, kas see ongi otsitav Ilmaneitsi sõrmus.
Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ). Lisaks andis eratunde muusikateoorias ja klaverimängus. Looming: Tartu aastate looming : · Koorilaulud " Õõtsuv meri ", " Varas " ja " Allik " ( K. E. Sööt ), " Noored sepad " ( G. Suits ), " Neenia " ( F. R. Kreutzwald ) jm. · Melodraamad " Kalevipoja unenägu " ( 1905 1907 ) deklamaatorile ja sümfoonia orkestrile. · Klaveri ja keelpillimuusikat Tobias leidis peagi, et Eestimaal ta ennast heliloojana teostada ei saa ning otsustas sõita välismaale, et Euroopas eesti kultuuri ja muusika enese näol tutvustada. 1908 a.
mitte enam ainult rahvaviiside seadmist (st tihti nende sidumist neile olemuslikult võõra harmooniaga), vaid pigem katsetusi rahvamuusikast tuletatud võtetega - rütmide, omapäraste viisikäändude ja kooskõladega. Selliseid seoseid otsis vene muusikas juba Saare õpetaja Rimski-Korsakov, Lääne-Euroopas aga paljud Saare kaasaegsed nagu Ravel, de Falla või Bartók. Põhiline osa ka Saare loomingust tugineb eesti rahvamuusikal - soololaulud, klaveripalad, eriti aga koorilaulud. Saar, kes oli ise rahvalaule ka kogunud, suutis oma loomingus avada nende omapära väga loomulikult. Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Teosed: Sümfooniline muusika "Masurka" (1908) ja "Poeem-prelüüd" (1908) sümfooniaorkestrile. Kantaadid "Hommiku tulekul" segakoorile (K. E. Sööt; 1908) "Kosjasõit" sega- ja naiskoorile (rhvl. aineil; 1933) "Õnne mälestus" segakoorile ja naiskvartetile (M. Heiberg; 1938) Segakoorilaulud
· Kaunid meloodiad, karakteri kujutus, psühholoogiline peensus 9. HÄNDELI LOOMING: · Ligi 30 oratooriumi (neist 9 ilmalikku), nt Messias, Simson, Juudas Maccabeus, Iisrael Egiptuses jt · 45 ooperit, nt Julius Caesar, Xerxes, Alcina, Rinaldo jt · 18 concerto grossot · Orkestrisüidid, nt Veemuusika, Tulevärgimuusika · Kontsertid orelile ja orkestrile · Vokaalmuusika soolo- ja koorilaulud 10. KLASSITSISM KUNSTIS: · 18.saj. II pool 19.saj. I pool · Jäljendati antiikkunsti · Palju loodi praktilise otstarbeta ehitisi (auväravad, võidukaared jms) · Ehitised sümmeetrilised, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge · Sambad, nt Brandenburgi väravad, Tartu Ülikool, Ühispanga maja Kuressaares, mõisad · Kolmnurk viil sammaste kohal · Maalikunstis ja skulptuuridel kangelaslikud stseenid antiikajast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
