Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil.
(1918­1940)
9. Klass
Kultuuri rahastati riigieelarvest ja 
Kultuurkapitali vahendusel
Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik 
kõrgkultuur
1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste 
kultuurautonoomia
Haridus

6-klassiline koolikohustus

Tugev alus kutseharidusele

Uued eestikeelsed õpikud

Suur tähelepanu  eestikeelsel kõrgharidusel

Koolid: Kõrgem  Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu 
Ülikool

Kõrgem Kunstikool
Pallas
Teadus
Tartu Ülikool (rajati 1632. a)
Tallina  Tehnika Ülikool
Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a)
Tuntud inimesed: Ernst Öpik( astronoom ), Ludvig  Puusepp (neurokirurg)
Muusika
Koorilaulud,  kammermuusika , soololaulud.
Evald  Aav “Vikerlased”.
Artur Kapp “Hiiob”, “Metsateel”.
Cyrillus  KreekReekviem ”, "Meil aiaäärne tänavas"
Kirjasõna
1923- Ajakiri “Looming”.
1937-Eesti esimene entsüklopeedia.
Anton Hansen  Tammsaare  “Tõde ja õigus”, “Kõrboja  peremees ”.
Hugo Raudsepp “ Vedelvorst ”, “Mikumärdi”
August Mälk “Aktsioon”, “Surnu surm”
Kirjandusrühmitus Siuru 1917
Arbujad
Kunstielu
Kunstiühing Pallas 1918 Tartu. Korraldas peamiselt 
näituseid(ülevaatenäitused, isikunäitused, 
väliskunstinäitused ja kultuuridiskusioone)
Tuntud kunstielu tegelased olid  Konrad  Mägi(maal „ Veneetsia “ 
1922 ), Eduard   Wiiralt (maal „ Lamav   tiiger “ 1937),Anton 
Starkopf (skulptuur „Andumus“ 1927),  Amandus  Heinrich 
Adamson (skulptuur „Vabadussõja 
mälestussammas“Vabadussõja mälestussammas“ 1922), 
Jaan Koort (skulptuur „ Julius  Kuperjanovi hauasammas“ .
Teatri­ ja  filmikunst
Kutselised teatrid  olid Pärnus, Tartus  Viljandis ja Narvas
Poolkutselised teatrid olid Kuressaares,  Valgas  ja Võrus
Eriti silmapaistev koht oli  rahvusteater  Estonial
Ooperid  ja balletid
Esimene täispikk  film  „Mineviku  Varjud “ 
Esimene  helifilm  oli „Kuldämblik“ 
Sport
Eesti Spordi Keskliit (1940. aastal kuulus 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega)
Populaarne  oli maadlemine, tõstmine, pallimängud, kergejõustik ja  laskmine
Suured spordipeod (Eesti mängud), maavõistlused
Osaleti olümpiamängudel ning maailma ja Euroopa meistrivõistlustel
Kristjan Palusalu  (maadleja, 2 olümpia kulda)
Paul Keres (tippmaletaja, rahvusvaheline meister)
Kasutatud materjalid
9. klassi ajalooõpik

Document Outline

  • Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil.(1918-1940)
  • Slide 2
  • Haridus
  • Teadus
  • Muusika
  • Kirjasõna
  • Kunstielu
  • Teatri- ja filmikunst
  • Sport
  • Kasutatud materjalid
Vasakule Paremale
Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #1 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #2 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #3 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #4 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #5 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #6 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #7 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #8 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #9 Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sm1l3r Õppematerjali autor
Slideshow kultuurist kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Slaididel on toodud välja põhiline. Sobib kasutamiseks kui kodutöö ja abiks õppimisel.

Sarnased õppematerjalid

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal
38
pptx

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal

Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur  Riigi toetus  Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju  Kasvas välja moodne euroopalik kultuur  Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid  Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine  Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus  Eestikeelne õppekava  Uued õppekavad  Moodsad koolimajad  Kuueklassiline koolikohustus  Eestikeelsed kooliõpikud  Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus  Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool

Ajalugu
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940
4
doc

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940

Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud

Ajalugu
1920 - 1930-ndad aastad Eestis ja mujal
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Iiitu, s.o. sõlmida Soome, Eesti, Liiti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud

Ajalugu
Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
20
docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt

Ajalugu
Kultuur-maailmasõdadevahelisel ajal - referaat
11
odt

Kultuur maailmasõdadevahelisel ajal - referaat

külmkappe, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio.Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk.

Ajalugu
Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur
17
doc

Kahe maailmasõja vahelise aja kultuur

Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3

Ajalugu
Eesti vabariik
8
doc

Eesti vabariik

Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk.

Ajalugu
Eesti Vabariik
7
odt

Eesti Vabariik

*Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon ­ Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun