Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool
Kultuurielu Eestis aastatel 1920-1940 · Esmakordselt sai eesti kultuur riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks, kadus oht kaotada rahvuskultuur saksastumise või venestumise läbi. · 1925. a. loodi Kultuurkapital, mis kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks · Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. · Professionaliseerumisele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud
sõlmida, selleks huvitus välisilm Eestist liialt vähe. 1920. aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Iiitu, s.o. sõlmida Soome, Eesti, Liiti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud
majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt
külmkappe, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio.Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921. aastal, kui Rootsi lennukid hakkasid lendama Tallinna ja Stockholmi vahel. Peale lenukite kasutati ka õhust kergemaid õhusõidukeid. 1930. aastate lõpul ehitati esimene reaktiivlennuk.
Tartu Kivilinna Gümnaasium Kultuur maailmasõdade- vahelisel ajal Referaat nimi klass õpetaja Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus..............................................................................................3 2. Teaduse ja tehnika areng.............................................................................4-5 3
Moodustati Rahvarinne. Presidendi otsevalimistest loobuti, 24. aprillil 1938 kinnitati Konstantin Päts presidendiks. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpuu valitsus. Endiselt püsis kaitseseisukord, süvenes tsentralisatsioon, poliitilist organiseerumist ei lubatud. Säilis valitsuse kontroll elualade üle. Demokraatia taastamine polnud lähiajal võimalik. Autoritaarne valitsemisviis Eestis oli siiski suhteliselt leebe. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Senine liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega. Riik sekkus jõuliselt majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid. Loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid majandusressursside arvelevõtmiseks. Suurendati riigi osalust eraettevõtluses, laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid. Suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas ettevõtete arv, paranes tehniline varustatus, kasvas tööstustööliste hulk.
*Vabariigi valitsus, mille eesotsas seisis peaminister, kujunes ennekõike presidendi tahte ja otsuste täideviijaks *Veebruaris 1938 toimusid Riigivolikogu valimised *Moodustati eriline valimisorganisatsioon Rahvarinne, mis seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati *Presidendi otsevalimistest loobuti ning 24. aprillil 1938 kinnitas Riigikogu mõlema koja liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu Eesti presidendiks K. Päts *Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt, kuid kiire majanduskasvu eeldusteks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid ennekõike soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine *Neil aastail asendus senine liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu *Esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukoguseid, komiteesid ja
Kõik kommentaarid