Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum (0)

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti Teatri- ja Muusikamuusemit hakati ehitama aastal 1920, valmis sai ta aastaks 1924. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandist, mille jaoks otsiti sobivat kohta, kus seda hoida. Esimene koht, kus pärandit hoiti, oli Kadrioru loss. 1. märtsil 1934 koliti ümber Müürivahe 12 asuvasse majja. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Assauwe torn rajati aastail 1370-80. Selle all hoitakse üle 12000 käsikirja, näiteks Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi helitööd, Miina Härma koorilaulud ja paljude teiste helitööd. Peeter Süda (1883-1920) elas Saaremaal Kihelkonna vallas. Ta sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.
Aastatel 1902 –1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit , algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel klassis. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel aastatel 1905–1911. Aastal 1912 asus Peeter Süda elama Tallinna, kus andis põhiliselt eratunde ning esines orelikontsertidega. 1919–1920 töötas ta Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis oreli - ja kompositsiooniõppejõuna. Pärast Süda surma kogusid mitmed ta sõbrad kokku tema käsikirjad, mahuka noodi- ja raamatukogu ning hulga isiklikke asju, nende hulgas ka koduoreli ta kodutalust Saaremaalt . Peeter Südame tähtsaimad teosed on prelüüd, fuuga g- moll ja f-moll, „Pastorale“ orelile, segakoorilaul „Linakatkuja“.
Olulise osa muusikaosakonna varadest moodustavad ajaloolised muusikainstrumendid ja väljapaistvatele muusikutele kuulunud esemed. Esimene ekspositsioon paigutati Torni tuppa . Muuseumis on ekspositsiooniks pille nii eestimaistelt kui välismaistelt meistritelt. Sealhulgas on muuseumis eksponeeritud ka Hans-Heinrich Falcki klaver . Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Klaveri ajalugu ulatub aastasse 1709, kui Bartolomeo Cristofor sai valmis uue klahvinstrumendi gravicembalo col piano e forte, mille ehitamist oli ta alustanud juba 1695 . aastal ja mida tunti algul pianoforte ja hiljem fortepiano nime all. Cristofor ei teadnud veel, et sai endale uue pilli, klaveri looja au. Tegelikult soovis ta luua uut tüüpi klavessiini, mille keeli ei näpitse sulerootsud, vaid nende pihta löövad haamrid .
Esimese eesti klaverivabriku lõi Erst Hiis, mis asus Tallinnas, ning on valmistanud väga palju klavereid, isegi Eesti Rahvusooper „Estoniale“ valmistati esimene klaver.
Külastasin Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumit esimest korda, ning ta meeldis mulle, kuna ta on Eestis väga ainulaadne koht, kus on kokku kogutud väga palju muusikaajaloo jaoks tähtsaid pille ja helitöösid ja sain uusi teadmisi nii Peeter Südame kohta, tänu kellele loodi see muuseum kui ka klaveri, viiuli ja oreli ajaloo ja sünni kohta. Meil oli ka väga tore giid, kes jutustas meile muusikaajaloost ja tegi seda väga hästi ja selgelt.