Kuningas Oidipus (11)

Tegelased : Oidipus , Teiresia – pime ennustaja , Kreon, Iokaste – Oidipuse abikaasa.
Menoikeuse poeg oli Kreon. Menoikeus – Kreoni ja Iokaste isa.
Proloogis näeme Oidipust kui tarka, abivalmist, kohusetundlikku ja oma rahva eest hoolitsevat valitsejat. Ta on valmis tegema kõik, mida taevajõud käsivad. Tema demokraatliku valitsemisviisi iseloomustavad soov asju avalikult arutada. Oidipusest räägitakse kui võimu ja kuulsuse tipul olevast mehest, vihates siiski ka võimalikule langusele.
Et laval on ka lapsed ja vana preester , siis on Oidipus abipalujate ees nii isalikkuse kui ka võimu esindaja. Algul on valitseja enesekindel, tark ja energiline.
Oidipus tunneb kaasa õnnetutele ja tahab neid aidata.
Kreon räägib tragöödia alguses, mis puudutab eelmise kuninga Laiose tapmisest. Religioossest rüvetust, mille eest jumalad saadaksid katku, ei saa see aga põhjustada. Teades, et tegelikult lasub Oidipusel isatapmise ja emaga abiellumise süü, muutub jumalate saadetud karistus mõistetavaks.
Kreeka seaduste järgi karistati nii tapmise või muude raskete kuritegude eest maalt välja. Maalt väljasaatmine või surmanuhtlus on mitu korda mainitud . Sõprussidemete, sugulaste ja ühiskonna väljatõukamist peetakse kõige suuremaks karistuseks. Sõprus ja sõbrad on tähtsad.
Delfis oli oraakel Pythia., kelle juurde läks Laios küsima oma poja saatuse kohta, kusjuures samal ajal tuli Oidipus Korintosest teateid saama oma päris vanemate kohta.
Ainukesel pääsenud tunnistajal on tähtis roll. Tema jutt röövlijõugust ei vasta tõele. Oidipus kahtlustab algul teebalasi ning pole huvitatud tunnistaja otsimisest ja kohale toomisest.
Oidipus lubab jumala tahtele kuuletuda ja kuninga tapmise eest kätte maksta.
Parodos
1. episood algab Oidipuse pöördumisega rahva poole, kus ta lubab endise kuninga mõrvarile kättemaksta., millele järgneb sõnavahetus ennustaja Teiresiasega. Teiresia räägib mõistukõnes, mis paneb Oidipuse arvama , et päris süüdlast varjatakse. Läheb ennustajaga tülli ning kahtlustab naist poliitilistes intriigides.
Teiresia nimetab Kithaironeilt – mäge kuhu viidi Oidipus surema.
Teiresia kaudu said Oidipuse vanemad teada ohust. Ennustaja oli tõukajaks, et lapse kõrvaldamiseks. Need sõnad meenutasid oidipusele ka oma pärisvanemate üles leidmist ja Delfis käiku.
Mitmetele kurjategijatele viitamine peaks Oidipuse osalust varjama ja suunama võõraste isikute otsimisele.
Ennustaja ütleb, et ei pea kaugelt otsima kuninga mõrvarit ning lahkub siis. Oidipus hakkab järk-järgult tõele lähemale jõudma.
1. stasimon Koor usaldab veel Oidipust. Kui jumalad teavad inimeste kohta kõik, siis inimesest ennustajat ei saa alati usaldada. Koor ei usu Teiresia ennustust.
2.episood Kreon ilmub teist korda.(Teiresiaga, mis keskenus jumalate ja religioossele osale, siis kreoniga järgnes käsitlus poliitilises ja riiklikus plaanis.
Au oli kreeka mehe jaoks kõige olulisem, see tähendas teiste lugupidamist. Üldine arvamus oli väga tähtis.
Mõistus oli inimese loomutäiuse tähtsaim osa. Oidipus sai võimu naiselt . Ta päästis linna Sfingsi käest.
Kreeka eetika järgi on oluline ja loomulik enda eest seista.
Kommos Kui Kreon pole süüdi siis on Oidipus süüdi.
3.episood Iokaste räägib mida ta teb Laiose tapmisest. Oidipus kõneleb teekäija tapmisest ja see jutt on ootamatult sarnane aliose tapmisega. Iokaste kahtlustab natuke, enda ja Oidipuse rahustamiseks süüdistab ta ennustajat valelikuses.
Mainitakse sündmuskohta, kus tapeti laios – kolme maantee rist . Oidipus tahab pääsenud orja võimalikult ruttu kohale toimetada, et teada saada oma päritolu.
Oidipuse meelest tappis ta kõik , mis peaks teda eristama .
2.stasimon “Eks ülbus loo türanne; mitte et ülbus teeb inimese türanniks, vaid muudab türannia hillemaks” Koor laulab jumalate käskude tõitmisest.
4.episood Iokaste ilmub taas, et veenduda, et Oidipuse isa on ikka surnud. Oidipus hakkab aru saama, et ennustus on tõsi.
Oidipus oli väiksena jäetud kaljule ning nääriga jalad kinni seatud( augus kandades). Oidipuse satuse määrab tema loomus – püüe tõde teada saada.
3.stasimon koor esitab jumalatele hümni ja ülistavad kuningat, aimamata, mis saatus teda ootab.
5.episood Oidipus alustab ülekuulamist, et teada saada kõik
4stasimon koor on kurb ja saatuse heitlikusest ja inimeste tühisusest. Koor nimetab oidipust kuningaks – austus avaldus.
Eksood Lossist ilmub teataja ja ütleb, mis lossis juhtus. Iiiokaste oli end üles poonud.
Kommos Oidipus rõhutab, et õnnetus ja tema piinad on jumala saadetud. Oidipus torkab eendal silmad välja.
Proloog – tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad
parodos – avalaul, mille esitab lavale saabuv koor
episoodid – näitlejate kõnelevad dialoogid
stasimon – koorilaulud
eksood – viimane episood ja koori lahkumine lavalt
kommos – koori ja näitlejate vahelised laulvad osad
Ainult otsijal on leiuõnne – Antiikaja kirjanikud põimisid oma teostesse tihti üldistavaid ütlusi, aforisme, kõnekäände ja vanasõnu.