elutööpreemiat. Samuti pakub eesti filmikultuur põnevaid filme. Näitkes “Punane elavhõbe” ja praegu äsja välja tulnud film “Nullpunkt”. BMF-i peamiseks eesmärgiks peaks olema huviliste põhjalik informeerimine. Vähese informatsiooni tõttu ei julgeta filmikunsti õppima minna. Informeerimine võiks toimuda läbi erinevate sotsiaalvõrgustikke, sest nende külaliste arv on kõige suurem. Samuti võiks reklaami teha ka teistes õppeasutustes. Näiteks koolides, sest just gümnaasiumis õpivad noored on teadmatuses, mida nad täpselt õppida tahavad. 4 Turunduse eesmärgid ja strateegiad Vähese informatsiooni saanud noorte tõttu peab BFM tegema pr-kompaaniat ja reklaami. Näiteks: Reklameerime BFM-i Facebookis, sest Facebook on enim külastatud suhtlusvõrgustik, mille peamiseks külastajaskonnaks on noored
Asutis kaitseb ema ja ta lapse huvisid. Ka pererahval on teatavad kohustused amme suhtes. 3. Kaitsta amme last, kuna tema ei saa mitte oma ema rinda, milleks temal on kõige suurem õigus. Tema elu on tihti ohvriks rikaste vanemate lapse elu eest. Ammede laste suremus on üldiselt kohutavalt suur. Ammede laste kaitseks on kaks teed olemas: 1) üldine seadusandlus ja 2) korralik vahetalitus asutiste kaudu. Kooli tervishoid Tervishoiu otstarbekohane arendamine koolides nõuab arstidelt mitmekesist ettevalmistust. Nad peavad lastehaigusi ja laste-tervishoidu tundma, samuti ka üldtervishoiu ja psühholoogilis- psühhiaatrilisi küsimusi lahendada oskama. Selle juurde tuleb veel tegelik töö koolis ja koolilaste hulgas. Kooliarsti peaülesanne on harilikult üksiku koolilapse tervise järele valvamine. Kooliarst hoiab last haiguse eest, koduarst päästab teda haigusest. Seega peab kooliarst ka kasvataja olema. Kooliõed on kooliarstile suureks abiks
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase. Novembris jätkus revolutsiooni areng tõusujoones. Uue ülevenemaalise üldstreigiga ühinesid Tallinna töölised 3. novembril. Suurimaks väljaastumiseks oli ülevenemaaline posti- ja telegraafitöötajate streik, millega Tallinna sidetöötajad ühinesid 15. novembril, mille t...
1862 tekkisid tal lahkarvamusel mõisnikuga ning Jakobson pidi Tormast lahkuma. Edasi töötas ta Jamburgis. Aasatal 1865 omandas Jakobson saksa keele ning sai kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. Mõni aeg hiljem liitus ta Peterburi patriootidega ja sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ning poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Aastal 1865 kirjutas Jakobson ''Eesti Postimehes'' vajadusest parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaa-armastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. 1868. ja 1870. aastal pidas "Vanemuise" seltsis kolm isamaa kõnet, mis ilmusid ka raamatuna aastal 1870. Esimese kõnes "Eestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg" (1868) idealiseeris Jakobson eestlaste muistset vabadust kui valguse aega ja kirjeldas sakslaste võimupäevi kui pimeduse perioodi
Koolides võiks olla väga palju asju on, mis muudaksid kooli huvitavamaks ja kaasaegsemaks. Igal koolil võiks olla: suur kaasaegne spordisaal, spordiväljak, jõusaal, bassein, saun, keemia ja füüsika laborid ning ka üks kaasaegne konverentsiruum. Kahjuks riigil piisvalt raha, et kõikidele koolidele sellist luksust võimaldada ja kui nad üldse midagi sellest loetelust midagi võimaldavad, siis ka üksikuid asju sellest loetelust. Muidugi on olemas erakoolid, kus on kõik loetelust olemas. Meie koolis loetelust on ainult kaasaegne spordisaal. Kindlasti võiks olla veel meie koolis bassein ja saun, kus õpilased saaksid õppida ujuma, peale kooli oma vaba aega veeta sümboolse raha eest, ujumistrennis käia ning parimad ujujad saaksid ka võistlemas käia. Kooliujulas saaks kool korraldada ka spordipäevi, erinevate ujumistehnikatega ja erinevate distantsidega. Pärast ujumist saaksid õpilased lõõgastuda nii soome-, kui ka aurusaunas. Koolivälisel...
skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne. Rotermanni soolaladu: monumentaalne paekivi ehitis, projekteeritud balti-saksa inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas)
Sandor Petöfi Sandor Petöfi sündis 1: jaanuaril 1823 aastal Kisköros, mis asub 110 km Budapestist lõuna pool ning suri 31.juulil 1849 aastal. Ta oliungari rahvusluuletaja ja 1848 aasta revolutsiooni kangelane. Tema vanemad olid slovakid ja ta tegelik sünninimi oli Aleksander Petrovics. Ta muutis oma oma nime ungaripäraseks aastal 1842 kui alustas kirjanikukarjääri. Tänu isa rännukirele sai Petöfi varajase hariduse erinevates koolides nagu n: Keskmeti kooli aastatel 1828-1831, Sarszentlörinc'is (1831-1838), Pest'i luteri gümnaasiumis(1834-1835) ning tema õnnelikumad õpinguaastad seostuvad Aszod'iga, kus ta hakkas kirjutama oma esimesi luuletusi ning tal tekkis esmakordselt soov näitlejaks saada. Peale Aszod'i oli üks suur õnnetuste jada. Ta isa sattus suurtes võlgades oma tehingute ja laenude tõttu ning 1830 aastal Doonau suur üleujutus kaotasid nad kogu oma vara. Selmec'i lütseumis lõppes Petöffi jaoks
NLKP XXVI kongressil (1981) kuulutati üleminek üldisele keskharidusele lõpetatuks, selle täielik teostamine osutus siiski ebareaalseks. 1976/77.õ.-a. õppis 71 algkoolis, 272 8-kl. koolis, 173 keskkoolis, 43 erikoolis kokku 192 800 õpilast ja 52 õhtu koolis 22 285 õpilast. Õpetajaid oli ligi 14 000. Õpetajate ettevalmistus paranes järk-järgult: kõrgharidusega õpetajate osakaal, mis sõja järel oli 12%, tõusis 1960.a. 31%-ni ja 1983.a. 75%-ni. Seejuures oli koolides küllaltki palju kutseta õpetajaid. 1987.a. moodustasid eestlased 71,4% õpetajaskonnast, meesõpetajaid oli 16,8% ja naisõpetajaid 83,2%. Üldise majandusolukorra halvenemise taustal tugevdati ideoloogilist survet lähtudes rahvuste ühtseks nõukogude rahvaks sulatamise teooriast. Tegelikkuses tähendas see 1970.aastate lõpust uusi vene keele õpetamise tõhustamise katseid, kakskeelsuse ja vene keele kui "teise emakeele" jutlustamist, emakeele ja võõrkeelte õpetamise osatähtsuse
Ei ole täpsustatud kindlaid meditatsiooniliike Laialdasemalt on levinud meditatsioon, mille puhul tuleb igapäevaselt korrata araabiakeelset fraasi Allahu Abha, mis tõlkes tähendab "Jumal on hiilgavaim". Budismi meditatsioon Usundi kesksed meditatiivsed harjutused on säilinud antiiksetes tekstides ja on levinud õpetajalt õpilasele. Budistid usuvad, et meditatsioon on teekond Valgustuse ja Nirvaana poole. Budismi meditatsioonitehnikad koguvad ülemaailmset populaarsust, Budistide koolides õpetatakse mediteerimist Tiibeti traditsioonides on tuhandeid meditatsioonitehnikaid. Buddha olevat tuvastanud kaks ülimat vaimset omadust, mis kerkivad esile läbi tervisliku mediteerimise, 1) "rahulikkus", mis tasakaalustab, rahustab, ühendab ja koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata. Kristlik meditatsioon Palvetamise vorm, mille puhul üritatakse kohata jumalat. Meditatsiooni käigus keskendutakse kindlatele mõtetele jumala armastuse kontekstis
Minu õpianalüüs Tänapäeva koolides ei pöörata erilist tähelepanu õppima õpetamiseks, vaid eeldatakse, et kui miskit lastele seletada ja koduseid ülesandeid anda, siis küll nad selle asja ära õpivad. Nii olen minagi omal nahal tunda saanud seda, kui raske on õppida, kui ei oska õigesti õppida. Inimesed on erinevad ja seega peaks neile lähenema ka õpetamisel erinevalt. Inimeste õppimisstiilid on erinevad ja need on jagatud erinevatesse kategooriatesse. J. Royce'i
PÕLTSAMAA EESTI PÕLLUMEESTE SELTS 1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, kar...
,,Eesti 1917-1929" 1. Miks oli Eesti jaoks oluline Ajutise Valitsuse 30. märtsi määrus 1917? Selle määruse kohaselt ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks rahvuslikuks Kubermanguks. 2. Millised olid rahvusliku valitsuse tähtsamad ettevõtmised 1917. aastal? (3) · Vene ametnikud asendati eestlastega · Kehtestati eestikeelne asjaajamine · Koolides eestikeelne õpe · Loodi rahvus väeosad · Maapäeva valimised maikuus 3. Millised olid enamlaste tähtsamad ümberkorraldused? (5) · Riigistati maad · Kaotati usuvabadus · Rahvusväeosad asendati Eesti punaväega · Kaotati koosoleku-, sõna-, trükivabadus · Mõisatest moodustusid suurmajandid · Ettevõtted, majad riigistati 4. Kes kuulusid päästekomiteesse? 5. Päästekommiteesse kuulusid K. Päts, K. Kanik ja J. Vilms 6
perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Rohkem vaeva nähti poiste harimise ja õpetamisega, sest naistel ei läinud haridust kuigi palju vaja. Tavalistest kreeklannadest kõrgemast klassist olid hetäärid - kõrgelt haritud seltsidaamid, mitte prostituudid, nagu tihti arvatakse. Roomas hetääre ei olnud. Hetäärid õppisid spetsiaalsetes koolides kirjandust, muusikat ning tantsimist. Peamiselt olid nad endised orjad teistest linnadest, kes pidid kandma erilisi kleite ja maksma makse. Erinevalt teistest kreeklannadest said hetäärid oma rahaasjade üle ise otsustada. Tuntuim hetäär oli Thargelia, kes levitas meeste kaudu edukalt Pärsia poliitikat. Hetääridel oli küll tavalistest naistest rohkem õigusi, kuid meeste positsiooni nad ei ületanud. Vana-Kreeka ja Rooma kultuurides oli meestel naistest ebaõiglaselt kõrgem
Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903. aastal andis Kappel välja ,,Muusika algõpetuse" ning pikka aega oli eesti koolides kasutusel tema koostatud ,,Kooli-laulmise raamat Eesti rahvakoolidele". Miina Härma (1864-1941) Helilooja, organist, koorijuht ja aktiivne muusikategelane. 1883. aastal siirdus Peterburi konsevatooriumi orelit õppima. Hiljem kogusid ta orelikontserdid palju menu. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreteet, kes pälvis tunnustust ka kodust kaugemal. Härma kuulus paljudesse kulturiorganisatsioonidesse sh Tartu Helikunsti Seltsi, Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonda jne
Ei saa maha salata, et just kirjandus ja selle laialdasem levik tänu Johann Gutenbergi trükimasinale, ,,tegi ahvist inimese" ja muutis nii öelda orjarahva e-rahvaks ning lisaks sellele tagas ka meie keele, kultuuri ja ka etnilise omapära säilimise. Esimesed koolid asutati 13. sajandil peakirikute ja kloostrite juurde. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel- kirkulaulud ja piibel olid samas keeles. Sellistes koolides anti eelkõige haridust tulevastele vaimulikele. 1517. aastal riputas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele, oma 95 teesi millest üks oli: ,,Igaüks peab saama piiblit lugeda oma emakeeles". Mehe tegu viis reformatsioonini, mille tulemusena loodi ka eestikeelset haridust andvad koolid ning esialgu ainult poistel, oli võimalik õppida kirjutama, lugema ja rehkendama oma emakeeles. Juba 115 aastat hiljem rajati Tartusse ülikool, mis on siiani rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgkool. Haridus
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
aktiivselt tegutsema. Pessimistlikumate ennustuste kohaselt jääb 21. sajandi lõpuks alles mõnikümmend keelt ja nimelt just need keeled, millel on olemas korralik keeletehnoloogiline tugi. Hoiakutes eesti keele suhtes on täheldatavad ka teatud ohumärgid, mis näitavad, et me ei saa loorberitele puhkama jääda, et tuleviku nimel tuleb pingutada. Meil on küll olemas eestikeelne tarkvara, kuid tavaliste koolinoorte hulgas on selle kasutajaid vaid 1015%. Eesti koolides ja ülikoolides on tarkvara valdavalt ingliskeelne. Hoiakute muutmine: Väidetakse, et arvuti kasutamine eeldabki inglise keele oskust. Ajaloolistel põhjustel on eestlasele omane, et ta omandab nurisemata vallutaja keele. Anglo Ameerika kultuuri invasioon on toimunud varjatult ja seda kogu maailmas. Ka meie tahame olla eurooplased ja maailmakodanikud, ehkki meil on oma rahvusriik. Tarbijakaitseametist öeldakse, et neile pole eestikeelse tarkvara puudumise kohta kaebusi laekunud
Viina katk Alkoholi ja selle liigtarbimine on järjest suurenev ja muret tekitavam probleem .Selle vägijoogi manustamine on tervisele väga kahjulik , kuid tundub ,et inimesed ei hooli sellest ning tarbivad kraadidega jooke aina sagedamini.Kahjuks aga on muutunud joomine noorte kodanike seas üha populaarsemaks ja parimaks viisiks peale rasket koolinädalat lõõgastuda.See aga omakorda soodustab alkoholisõltuvust ,millest on keeruline lahti saada. See nii-öelda külmarohi tekitab palju kahjusid,millel võivad olla katastroofilised tagajärjed. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi.Tohutult hukkub ligimesi tervisekahjustuste tõttu.Enamustel regulaarsetel tarbijatel on maksakahjustustused või muud seedeelundkonna haigused,mida ei ole võimalik terveks ravida.Suurenenud on ka enesetapjate arv.Selle vägijoogi süül toimub Eesti teedel igapäevaselt mitmeid ränku liiklusõnnetusi,kus on ka hukkunu...
v Üldiselt oli talurahva olukord riigimaadel kergem kui eramaal. v Poola võim mõjus soodsalt Tartu, Viljandi ja Pärnu arengule. Linnaõigused sai ka Valga. LõunaEesti Poola Koosseisus v Poola ajal pöörati tõsist tähelepanu hariduse edendamisele. v Sellega tegeles jesuiitide ordu, mis rajas Tartusse nii gümnaasiumi kui tõlkide seminari. v Jesuiitide koolides õppis ka eestlasi. Kuna jesuiidid õppisid ära eesti keele, olid nad eestlaste seas päris populaarsed. v Neilt ilmus eestikeelseid trükiseid, tuntuim on "Agenda Parva" (kirikuteenistuse käsiraamat), milles osa palveid on eesti keeles. PÕHJAEESTI ROOTSI KOOSSEISUS v Erinevalt Poola alast oli PõhjaEestis aadli mõjuvõim tunduvalt suurem. v Kuigi esialgu oli enamus maast riigi valduses, sundis rahahäda peagi
astudes Tallinna Eliitkooli, muutus tema elu drastiliselt. Johannes langes koolikiusamise ohvriks ning sellega kaasnes kaasõpilaste poolt igapäevane kehaline ja psüühiline traumeerimine. Lisades sellele veel probleemid kodus, jõudis Johannes punkti, kus soovis endalt elu võtta. Igasugune väärkohtlemine oli pannud noore mehe pinge alla, mida ta ei suutnud enam hoomata. Johannese juhtum peegeldab aga selgelt ka reaalset elu. Erinevates koolides õpib palju kiusamise all kannatavaid lapsi, küll ei pruugi nad jõuda enesetapu mõteteni, kuid sügava jälje jätab taoline väärkohtlemine kindlasti. Kui inimesel on piisavalt tugev iseloom, suudab ta keerata enda kasuks ka esmapilgul takistustena paistvad asjalood. Seda tegi ka Johannes, olles enesetapu äärel, otsustas ta oma elu muuta. Ta tegi trenni, hakkas hästi õppima, ostis uued moodsamad riided, kolis rahu saamiseks ema juurest ära õe
üliemotsionaalsest kujutamisest. a) Sellist hoiakut nimetatakse Prantsusmaal ja Venemaal neoklassitsismiks (Stravinski, Poulenc jt), Saksamaal aga kasutati sel ajal mõistet uusasjalikkus – Neue Sachlichkeit. Seda suunda esindasid Hindemith, Kurt Weill (kes oli küll stiililiselt väga mitmekülgne), Münchenis Carl Orff. Hindemith leidis, et helilooja peab kirjutama nn tarbemuusikat (Gebrauchsmusik), mida saaksid asjaarmastajad esitada kodudes ja koolides. Taustaks ja mõjuallikaks on siin ka kabaree- ja revüükunst, mis Berliinis oli väga kõrgel tasemel. (Saksamaale jõudsid kabaree ja revüü Prantsusmaalt 19. sajandi lõpul. Kabaree keskused 20. saj alguses olid Berliin ja München. Kabareekunstis olid tähtsalt kohal kõrgetasemelised tekstid, satiirilised, iroonilised, ühiskonnakriitilised, erootilised, neid esitati ka retsiteerides või kabareelauludena. Samuti olid olulised tantsunumbrid
Õpilased, kes kasvavad sallivas perekonnas on ka kaasõpilastega tolerantsed. Perekondades, kus seda nii palju ei väärtustata, kasvavad lapsed, kes peavad liigset ülekohut endast erineva väljanägemise ja käitumisharjumustega õpilaste üle. Siin kohal saaksin mainida ära ka selle, et ka osad eestlased on intolerantsed mitte ainult teiste rahvaste suhtes vaid ka meie ligimeste üle. Õnneks mina kui õpilane, ei näe sallimatust tänapäeva koolides enam nii palju kui vanasti. Kõrvaltvaatlejana saan väita, et tänapäeva ühiskond muutub igapäevaga aina sallivamaks. See näitab ühiskonna arengut ja haritus taset meie ümber. Kokkuvõtteks võin öelda, et eestlaseid ei saa liigitada tolerantseteks või intolerantseteks. Iga inimene on erinev. Sallivus ja sallimatus saab algusese iga inimesese kodusest kasvatusest. Eks iga persoon otsustab ise, kui tolerantne või mitte ta on. Tahan siia lõppu lisada, et olgem
Psühholoogia I.Osa Teadusliku psühholoogia raamatud: 1) Helen Marie Loorents „Heaolu kiirtee“ : arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla, sest autor ise on akrediteeritud tervise- ja elunõustaja ning omab firmat, mile põhieesmärk on aidata inimestel ennast leida ning tervislikuks hakata. Ta on käinud koolis, kus õppis toitumise ja hea elu seost. Koolides põhinetakse teadlaste uuringutel. 2) Jüri Uljas „Eestlase keha kõneleb“: raamat põhineb tudengite vaatluste ja uuringute põhjal, mille pärast arvan, et see raamat kuulub teadusliku psühholoogia alla. 3) Daniel J. Levitin „Korrastatud mõistus“: raamatu autor Daniel Levitin kes on McGilli ülikooli psühholoogia ja neuroteaduse professor näitab rohkete eluliste näidetega vürtsitatult uusimate teadustulemuste varal,
Mässaja rukkis. Käisime Tallinna Lilleküla Gümnaasiumiga vaatamas filmi "Mässaja rukkis", mis põhines Jerome David Salingeri elulool. Film rääkis sellest, kuidas Salinger tahtis üle kõige kirjanikuks saada. Ta käis erinevates koolides, kust ta välja visati. Salingeri ema oli ta soovide ning unistust poolt, kuid ta isa tahtis, et poeg oleks edukas ning ta ei uskunud, et kirjanikuna on võimalik edukas olla. Mina usun, et sa saad olla edukas kõiges, kui sa teed seda piisavalt hästi ning kui sa ei kaota usku. Salinger andis enast alati parima ning ei andnud alla. Ta kirjutas lühijutte palju, kuid neid ei avaldatud pikalt. Tema parimaks sõbraks sel teekonnal sai tema
Ma tahaksin koolis käia, kui meil poleks peaaegu iga tund samasugune istumine, õpetaja jutu kuulamine, märkmete tegemine. Võiks olla midagi sellist, mida saaksime koos gruppiga uurida, teha, ise järele vaadata allikatest, mitte nii, et õpetaja räägib kõike ette ära või näitab tahvli peale ja meie lihtsalt kirjutame. See tüütab väga kiirelt ja arvata on, et keegi ei viitsi istuda kaheksa tundi koolis ja kirjutada või teha seda sama asja koguaeg. Arvan, et koolides võiks olla rohkem gruppitööd ja rohkem inimeste vahel suhtlemist, sest suhtlemine on asi, mis aitab vägagi paljudesse kohtadesse edasi jõuda ja kui sa suhelda ei oska või ei julge, siis on väga raske hakkama saada. Koolipäeva algus on liiga vara. Pole kindel, kas sellist asja üldse muuta annab, aga koolipäeva võiksid hakata kasvõi üks tund hiljem või näiteks pool üheksa. See annaks minule, kes elab tammistes, une aega juurde kogunisti kolmkümmend minutit
PolePole lood kõlavad nii soome kui suahiili keeles ja kannavad filosoofilist allteksti. PolePole muusika baseerub peamiselt ühtsel rütmil või kahel või rohkemal teineteisest sõltumatul rütmil ehk nn polürütmil. Dünaamilisust bändi repertuaari toob lisaks muusika vahetule esitusele ka tants ja kõrgetel toonidel flöödimäng. Oma eksistentsi jooksul on PolePole mänginud nii Soomes kui väljaspool paljudel festivalidel, seminaridel, klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu mees publikuga suhtlema, näitas ette erinevaid tantsu liigutusi ja publik tegi järgi.
Üks tähtsamaid omadusi on, et võimalik on Liidestamine ehk siis paindlik andmete import teistest infosüsteemidest kui ka Ms office ja openoffice.org formaatidest. Veel tasuta on Dropbox. Midagi taolist Windows Live skyDrivega. Saad sinna lisada läbi interneti ühenduse faile aga on teatud mahupiirangud. Mahupiirangut sai tõsta iga uue kutsutud kasutaja abil, lõpuks oli vist võimalik kokku saada umbes 50GB ulatuses ruumi. Dropbox on palju kasutamisel koolides kus õpetajatel on hea lisada sinna asju ja õpilased tõmbavad endale.( Töötama peaks põhimõtteliselt samamoodi nagu Google Docs) Plussid ja miinused Plussid : tarkvara ei pea installima, on lihtne kasutada ja kerge asju üles laadida, saad igalpool kasutada kus on internetiühendust Miinused: vajab inernetiühendust(asjade jagamiseks), turvalisus?,
oma auditooriumi. Kui oled loo ära õppinud, lase lool kõlada. Sina oled ainult vahend, läbi kelle see toimub. MacDonaldi järgi on päris auditooriumi ees rääkida kõige lihtsam, sest siis saab jälgida kuulajate näoilmeid ja saab neilt tagasisidet. Neljas kord on MacDonaldil esinemine publiku ees. Parem kui korduvalt ja korduvalt iseendale jutustada, on jutustada kellelegi, oma lapsele, sõbrale vms. Just niimoodi harjutamine teeb meistriks. (Otsi ise võimalusi, et rääkida lugu koolides, lasteaedades.) Oluline on ka ruum, kus jutustamine toimub. Jutustaja ei tohi alustada juttu enne, kui kõik on end kuulama sättinud ja tal on silmside kõigi kuulajatega. Kui oled oma jutu sisse juhatanud, tee paus ja heida pilk kõigile kuulajatele. See, mida pead tegema, ei ole niivõrd jutu ümberjutustamine või esitamine, vaid pigem suhtlus kuulajatega. Sa pead rääkima oma kuulajatele, nii et nad sind mõistaksid. Sinu mõtted peavad olema suhtlus kuulajatega
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta...
soovib elus saavutada. Kontrolltööd ja kodused ülesanned õpetavad seada õigeid eesmärke juba lapsepõlves – kui õppid hästi saad häid hindeid. Nii on ka täiskasvanu elus – mida rohkem tööd teed seda rohkem saavutad. Mida kõrgem on hariduse tase, seda rohkem inimene tahab saavutada. Edukas inimene on aga eeskujuks teistele. Kõik need faktorid on inimesele toeks teel parima eluni. Õnnelikuks võivad teha ka tedmised, mida omandatakse koolides või elujooksul. Nad aitavad mitte ainult saavutada elus teistest rohkem, vaid toidavad ka inimeste vaimu. Inimene tunneb ennast mugavalt, ohutult ja oskab mööda saada paljudest probleemidest nii tööl kui ka eraelus. Tõeliselt õnnelikuks teeb mitte palk ja töö, vaid meid ümbritsevad inimesed, kes toetavad raskel hetkel ja kiidavad hea saavutuse puhul. Kuidas puutub siia haridus? Enamik sõpru kohatakse just koolis ja ülikoolis või siis õppingutega seotud projektidel ja üritustel
- mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall - väljak 28x15m - vabaviske joon 5,8m ja kolmepunkti joon 6,75m (korvist) - korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas
survest, mis pikapeale juuris välja ettevõtlikud inimesed ja surus maha igasuguse potentsiaalse ettevõtlikkuse ülejäänutes) ning ei edendanud majandust. Liit sundis ka edendama sõjatööstust, mistõttu tarbekaupade tootmine jäi puudulikuks ja tekitas töörahvale probleeme isiklikus elus. Probleemid kurnavad inimest ja väsinuna ei saa head tööd teha. Eesti NSV-s toimus ulatuslik venestamine siis, kui Karl Vaino võimule sai. Venestamine seisnes suuresti selles, et koolides hakkas toimuma rohkem vene keele tunde ning ametlikes dokumentides (ka Eestisisestes asjades) püüti juurutada vene keele kasutamist. See ei teinud veel eestlusele nii palju kahju, kui venestamisega kaasnev uus range tsensuuri ja rahvusluse väljajuurimise laine. Siiski loeb lõpptulemus, mitte selleks tehtud töö. Eesti on praegu vaba, riigikeeleks on eesti keel ning kuulume läänemaailma. Esimese vabariigiga võrreldes on vaid muutunud inimeste mõtteviis.
Eesti 100 Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi. Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu koolide ühtlasele levikule, olid 20
Kagu-Brasiilias Hõredalt elab inimesi-: Aasias, Põhja-Aafrikas, Austraalias, Kalahari kõrbes, Kanadas, Lõuna- Ameerikas Sündivust mõjutab: pere majanduslik seis, naiste staatus, tervis, katastroofid, sõjad, õnnetused, õppimise aja pikenemine (rikastes riikides) Arenenud riikide tunnused(Põhja riigid): 1) Kõrgetasemeline ja tulemuslik majandus 2) Kõrge haridustase 3) Enamik inimesi on käinud koolides 4) Vähenev töötajate arv 5) Aina rohkem inimesti töötab teendiduses 6) Sidevahendite kasutamine 7) Heaolu on hea 8) Rikkad Vähem arenenud riikide tunnused(Lõuna riigid): Madal arengutase 1) On harituid inimesi aga on ka kirjaoskamatuid 2) Rahvaarvu kiire kasv 3) Arstiabi pole kõigile kättesaadav 4) Näljahädad 5) Enamik rahvast elab maal ja harib põldu 6) Majandus sõltub suurfirmadest 7) Sidevahendite puudus või vähene kasutamine Rännete põhjused: 1) Parema elukohta leidmiseks
oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase perekond kolis mitmeid kordi ning Urmas õppis erinevates koolides kuni jõudis Tallinna Muusikakooli. Tema tõsisteks kirgedeks olid muusika ja astronoomia. Esimene tõsine ja saatuslik kord kui Urmase sõrmed klaveriklahve puudutasid, sündis Lohusalu algkoolis, sellest hetkest tekkis nende vahel tõeline armastus. Muusikakoolis sai Urmas hakkama kõikvõimalike lollustega ning oli mitmel korral väljaviskamise ohus. Tema õnn peitus selles, et vabanduseks sai öeldud: ,,Beethoven tegi ka pulli"
füüsilist koormust, kuna suurenenud põrna rebenemine võib osutuda eluohtlikuks. Mõnikord võivad peale mononukleoosi põdemist tekkida ka tüsistused. Enam levinud tüsistused on südamelihasepõletik, neerupõletik, liigeste põletik, ajupõletik, ajukelmete põletik, vereliistakute ehk trombotsüütide vähesus. · Ennetamine · Viirus levib lähikontaktil inimeselt inimesele, enamasti sülje kaudu. Haigestunute isoleerimine koolides, lasteaedades ega kodudes vajalik ei ole. Mononukleoosi haigestunud ei saa olla vähemalt pool aastat veredoonoriks. Siiani Epstein-Barri viiruse vastast vaktsiini ei ole. · Täname kuulamast
vennaks neljale õele. Pärast isa hukkumist lennuõnnetuses 26. jaanuaril 1947. aastal sai selgeks, et Carl Gustaf pärib krooni oma vanaisalt - kuningas Gustav Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega
virisemiseks. Ekslikult arvatakse, et mõne inimese hääl ei loe ju midagi, kuid küll on ajaloos näiteid, kus üksikud hääled oleks muutnud asjade kulgu hoopis teisele suunale. Näiteks 1960 aastal USAs Richard Nixon John F. Kennedy vastu presidendi kampaanias. Toona võitis küll Kennedy, kuid kes teab, mis oleks saanud, kui oleks võitnud Nixon? Demokraatia on suht igal pool, see on meil kodudes, koolides, töö juures... koolis tooksin näiteks klassivalimised. Igaüks saab esitada talle sobiva kandidaadi, keda soovib näha siis kas klassivanema või näiteks spordiorganisaatorina, hiljem valitakse siis esitatud kandidaatide hulgast parim. Kuigi töö juures võib vahel tunduda, et oled oma ülemuse ainuvõimu (diktatuuri) all, siis tegelikult sa seda pole tööl käimine on igale inimesele vabatahtlik. Ja
Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt, seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru In...
20. saj. alguseks olid Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid , neist suurem asus pealinnas Peterburis. Kultuur 19 saj. lõpus ja 20. saj. alguses. 1. Haridus. 1870. a. kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus , laienes koolivõrk ning 20. saj. algusesks tekkisid uued koolitüübid. Koolitüübid olid: vallakoolid , kihelkonnakoolid, kreiskoolid, reaalgümnaasiumid, gümnaasiumid, tütarlastegümnaasiumid. Alates 1906 aastast loodi haridusseltsid ja nende juures loodud koolides olid võimalik saada emakeeset haridust. Eestis oli kirjaoskustase Vene impeeriumi kubermangude arvestuses kõrgeim (77,7%) ning noored olid peaaegu kõik kirjaoskajad. Eestis olid 20. saj. algul võimalik omandada ka kutseharidust või õppida lisaks Tartu ülikoolile ka teistes Venemaa ja välismaa kõrkkoolides. NT: Peterburi Sõjaakateemias: J. Laidoner jt . Peterburi Kunstiakateemias: Johan Köhler , Amandus Adamson jt. Peterburi Konservatooriumis: M. Härma , Artur Kapp jt.
üheksa aastat. Selle aja jooksul kasvab lapsest välja nooruk, kes peab suutma enda eest vastutada ja iseseisvasse ellu minna. Kui koolis suudetaks kehtestada distsipliin, siis suudetakse ka õpilastele süstida austust ja lugupidamist teiste vastu. Kui koolis valitseb kord, et haridust saaks kõikidele õpilastele korralikult jagada, siis on see kool teinud kõik, et kujundada noorukist korralik ilmakodanik. Koolides, kus puudub igasugune kord on ka hariduse omandamine raskendatud ja noorukil puudub igasugune väljavaade korrektse käitumise suhtes. See nooruk on harjunud tegema kõike, mis talle meeldib ja tema ei oska teistega arvestada, mistõttu võib väita, et sellistest koolidest sirguvad tihtipeale negatiivsete väljavaadetega inimesed. Peale põhikooli on igal inimesel õigus otsustada oma edasise elu üle. Kes läheb edasi õppima ja kes mitte
klassikomplektid. See on väga hea muudatus, kuna nii saab raskustes laps õppida enda tasemele vastavalt ja õpetaja tööd kergendab selline muudatus tunduvalt. Nad ei pea keskenduma enam õpiraskustega noore aitamisele, vaid selleks on loodud tugigrupp, kus on oma juhendajad õpilase abistamiseks. Haridusreform toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid muudatusi. See raskendab kohati õpilaste hariduse kättesaamist, kuid samas annab erinevates koolides õppivatele noortele samad võimalused edasisteks õpinguteks. Usun, et haridusreformi on vaja, kuid selle sätted tuleks paremini läbi mõelda ja välja töötada. Eveli Stahelstrauch
Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda veel ainult korra enne oma isa surma. Ann Dunham abiellus Indoneeslase Lolo Soetoroga, kellest sai Obama kasuisa. Kuuendal eluaastal kolis Obama oma perega Jakartasse, Indoneesiasse. Seal käis ta kohalikes koolides kuni sai kümne aastaseks ja kolis tagasi Honolulule. Seal elas ta koos oma emapoolsete vanavanematega. Alates viiendast klassist kuni keskooli lõpuni õppis ta Punahou koolis. Peale keskkooli kolis Obama Los Angelesse kus ta õppis kaks aastat Occidental Kolledzis. Ta läks edasi Columbia ülikooli, kus õppis peamiselt politoloogiat ja rahvusvahelisi suhteid. Obama lõpetas ülikooli bakalaureuse kraadiga 1983. aastal.
Oma sõjaväeteenistuse läbis Contra Piusa piirivalvekordonis. Ta on töötanud Kuldre koolis inglise keele õpetajana ja hiljem Urvaste postiülemana. Alates 1990-st aastast on Margus Konnula aga luuletaja. Ta kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse (NAK). Contrast on saanud tema arvates tänu Vahur Kersna saatele luuletaja. Contra harrastab pikamaa jooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb tihti lugejatele. Esineb nii tihti kui võimalik raamatukogudes, koolides ja kirjanduskallakuga avalikel üritustel. 3 Contra Contra elab Urvaste vallas Lõuna-Eestis koos oma naise Airi ja kahe lapse Herberti ja Verneriga. Luulesoone avastas ta enam-vähem 15-aastasena. Ta on avaldanud kaheksateist raamatut, neist viisteist on ta omal käel välja andnud. Ta on nelja raamatu kaasautor. Tema
saime oma iseseisvuse lauluga, kooslaulmisega. See on unikaalne. Selle üle on põhjust ülisügavalt uhke olla ning seda hinnata. Oleme oma uhkust säilitanud tänapäevalgi, lauldes koos Tallinna laulukaare all ning tantsides Kalevi staadionil. Olen uhke, et meie rahvas on valdavalt päris arukas, sest siin läks näiteks arvutitehnoloogia kasutuselevõtt äärmiselt kiiresti ja kuidagi iseenesest. Meil on riigis e-valimised, e-kool, millega oleme lihtsaustanud õpetajate tööd koolides. Saame teostada interneti vahendusel tuludeklaratsioone tänu e-maksuametile. Olime paljudest Euroopa riikidest infoajastuga ees ja oleme praegugi. Võime uhked olla samuti ka sellel üle, et ehkki oleme väikesed, ei ole me argpüksid, kes poevad värisedes põõsasse, kui midagi toimub. Gruusia sündmuste ajal oli seda hästi näha, eriti kui võrrelda Soome reaktsiooniga, kes üritas ennast tahaplaanile hoida. Olen uhke, et me rahva hulgas on väga tarku ja andekaid inimesi.
190 aastat tagasi 1820. aastast on Erastvere Suureküla kool nimetatud vallakooliks Kool asus Rätsepa talu maal Õpetajaks külarätsep Simm Tisler Koolimaja kirjeldus Pikk kaks sülda Korstnate ja akendeta Puudus suitsu väljapääsu ava Kütmise ajal oli ruum suitsu täis Koolimeister kasutas seda ruumi ka rehetoana 1847.a. oli kooliõpetajaks Mihkel Tisler, tema poeg Õpilaste arvuks 269 Ajalukku jäävalt koolitööd on Erastvere koolides teinud kolmpõlvkonda Tislereid Neile on järgnenud kolm põlvkonda Lutse Paul Luts, Adam Luts ja Gustav Luts Enamus Kanepi rahvakoolide koolimeistritest on hariduse saanud Kanepi kihelkonnakooli köster Ludvig Treffneri käe all Teise koolimaja ehitamise aastaks on märgitud 1869.a., siis oli koolimeistriks juba Gustav Luts Kolmas ja ruumikam koolimaja ehitati Erastvere koolile 1898.a. Kool oli siis veel 2-klassiline 1901.a
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu)
Eestis nimelt venelaste ja eestlaste vastuolud. Meil on pikk ja mõneti ühine minevik, venelaste suur protsent meie rahvastikust tuleneb ju sellest, et Eesti kuulus pikka aega Venemaa koosseisu. See keeruline ja raske etapp on nüüdseks möödunud, kuid usaldus ja samuti sallivus ei ole kerge taastuma. Samme edasi minemiseks on tehtud - päevakorras oli hiljuti vene keele muutmine Eesti teiseks riigikeeleks. Vastupidiselt aga nõutakse venekeelsetes koolides eestikeelset haridust. Tundub, et riigimehed ei ole kindlad, kuidas selle olukorraga toime tulla. Katsetatakse erinevaid meetmeid - selge on see, et muutuste vajalikkusest ollakse teadlikud. Inimesed on kursis tolerantsust puudutavate probleemidega. Mõne tühimiku täitmisele aitab kaasa sallivuse kasvatamine, teiste puhul aga selle tagasihoidlikkus. Lihtne on suhtuda maailmas toimuvasse ükskõikselt, kuid ei saa jääda üdini leppivaks. Problemaatikat tekitab
eest raiuti huuled ära), piirikivide nihutamine. Kolmandasse kategooriasse kuulusid valetamine, pettus, protsessimine, vägivald, ülekohus ja julmus nõrgema ja kaitsetu suhtes, abist keeldumine, ebalojaalsus kogukonna suhtes, laim, lähdaste lahutamine. Sumerite jaoks oli kool ja haridus väga oluline. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena. Juba III a-tuh keskel olid Sumeris koolid, kus süstemaatiliselt õpetati kirjutama ja lugema. Distipliin koolides oli väga karm toetuti kepihirmule. Rakendati kehalist karistust iga ülesastumise ja vea puhul. Õpetajat tuli väga austada ning ka õpilaste vanemad austasid väga õpetajaid. Kirjutamise oskuse omandamine oli väga oluline ja tähendas palju, kuna see pakkus hiljem vägapalju võimalusi. Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, disipliin väga karm.
ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted, mis meie käitumist raamiksid. Kuna usulised vaated ja ideoloogiad pole veel tänapäeva maailmast kuhugi kadunud, torkab silma ikkagi see, kuidas kõrge moraaliga inimeseks peetakse kedagi, kes hoiab ja austab vanu moraalipõhimõtteid. Koolides rõhutakse aususe ja vastutustundlikkuse tähtsusele. Me peame siiski käituma teatud reeglite järgi, et ühiskond meid tunnustaks. Kool on pere kõrval üks peamine inimese isiksuse kujunemise faktor, sest rumaluse kõrvaldamisega peaksime tegelikult eemaldama endast ka halva. Või vähemalt õpetama iseennast tegema vahet heal ja halval käitumisel. On tähtis tunda ajalugu, laiendada silmaringi erinevate inimeste seisukohtade ja ideede uurimisega, et omandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
