Eesti 100 kõne (0)

                                                       Eesti 100                               Lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased! 100 aastat tagasi sai Eestist riik. Selle 100 aastaga on meie riigis väga palju juhtunud ja 
muutunud. Kohe tahaksingi tuua näited koolisüsteemist nüüd ja sada aastat tagasi.
Ligi sajandi jooksul on Eesti koolides toimunud suuri muutusi. 20. sajandi algul seisid klassi 
ees nooremad õpetajad, kellest enamus olid mehed. 1922. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 
70% õpetajaid, kes olid alla 40-aastased ja ligikaudu 40% alla 30-aastased. 50-aastaseid 
õpetajaid oli ehk kuskil 15% õpetajade koguarvust. 2016. aastal oli Eesti üldhariduskoolides 
umbes pooled õpetajad 50-aastased. Alla 30-aastaseid õpetajaid oli vähem kui 10%. Tänu 
koolide ühtlasele levikule, olid 20. sajandi algul enamus Eesti rahvast kirjaoskajad. Eesti 
iseseisvumine 1918. aastal tähendas koolivõrgu kiiret korrastamist. Tekkisid algkoolid, mille 
esimeseks astmeks oli kuueaastane emakeelne, kohustuslik, maksuta ja ilmalik algkool. 1962.
aastal kehtestati 8-klassilised koolid, ning alles 1995. aastal läksid Eesti ülhariduskoolid 12-
klassiliseks.
Teise alateemana tahaksin rääkida inimestest, kes on aitanud sellele kaasa, et Eesti sel aastal 
üldse 100 aastaseks saab. Üks tähtis osa riigis on keel. Arvan, et ilma ühtse keeleta ei 
tähistaks me oma riigis see aasta 100. sünnipäeva. Eesti kirjakeele loomisel olid 
märkimisväärsed edusammud Lõuna-Eestil Põhja-Eesti ees. Näiteks tartumurdelise kirjakeele
rajaja Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsed katkekismused ja epistlid ilmusid 1632. aastal, 
ning Põja-Eesti vaimuliku Heinrich Stahli põhjaeestikeelsed kodu- ja käsiraamat ning eesti 
keele grammatika aga 1637. aastal
Esimesed katsed eesti keelt teaduslikult kirjeldada tehti juba 17. sajandil. Nagu ma juba enne 
mainisin, siis esimese eesti keele grammatika avaldas  Heinrich Stahl aastal 1637. Lõuna-
eesti keele grammatikaga ilmus 1648. aastal Johann Gutslaf. Veel tooksin välja sellise seltsi 
nagu Eesti Kirjameeste Selts, mis asutati 1872. aastal. Tegutsenud kirjandusseltsi kuulusid 6 
tähtsat meest eesti ajaloos. Selts andis välja aastaraamatut ja toimetisi ja korraldas 
kirjandusvõistlusi.
Keerulisel ajal oleme hoidnud kokku ja arenenud jõudsalt mitmes valdkonnas. Oleme astunud
raskete aegade kiuste korraliku põhjamaise ühiskonna poole. Liiklussurmade arv on 
vähenenud ja elatustase on olnud stabiilne. Ma soovin, et edaspidi hoiaksime me veel rohkem
kokku ja teeksime nii enda kui ka riigi jaoks tarku otsuseid. Vaatamata sellele, kui kaugele 
oleme me jõudnud on meil veel palju asju mida me peaksime veel tegema ja muutma oma 
elus. Esimene tegu, mis meil kõigil siin, eriti õpilastel kellest kasvab peale meie riigi uus 
juhtiv põlvkond, on vähendada oluliselt meie alkoholi tarbimist. Meie riigi üheks suurimaks 
probleemiks on liigne alkoholi tarbimine, me oleme sellega Euroopa tipus. Me võiksime 
selles edetabelis langeda pigem viimaste hulka ja mõnes teises tõusta tippu. 
Mina õnnitlen teid kõiki meie riigi 100. sünnipäeva puhul ja soovin teile tarkust ja edu 
edaspidiseks!