Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt (1)

Ingliskeelsete sõnade ja väljendite kastamine eesti keeles

................ 18 LISAD............................................................................................................. 19 Lisa 1 Ankeetküsitlus........................................................................................ 19 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju. Praktilise osa tarbeks koostasin ankeetküsitluse Google Docs`s (vt LISA 1) Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8.-12. klassi õpilastele. Ankeetküsitlus koosnes 13 küsimusest.

Nimetu

vormis. Parandus saadetakse uue teatena, millele lisatakse sageli parandust märkiv lühend st- see tähendab , sry-sorry või sõna pigem, nt aga ind jatke rahule? mind st. Jututoas äärmiselt vabas ning formaalses registris ei parandata siiski trükivigu ning ebakorrektseid väljendeid, vaid ainult neid, mis on teksti mõistmiseks vältimatu.(Kasik 2002: 145). 2.Analüüs Tänapäeva infotehnoloogia areneb väga kiiresti ja sellega koos arenevad ka inimesed. Uus meedia on internet, mis võimaldab inimestel kõik vajaliku informatsiooni kiiresti ja lihtsalt kätte saada. Internet ühendab oma vahel sadu tuhandeid arvuteid ning võimaldades suhelda miljonitel inimestel üle kogu maakera. Internetis saavad inimesed suhelda trükitud teksti, hääle ja telepildi abil. Inimesed sõltuvad üha enam arvutitest ja infotehnoloogiast. Samuti julgeb inimene rohkem oma arvamust avaldada internetis, sest puudub füüsiline kontakt teise isikuga

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

.........................................17 4.1.2. Otsene meetod, audiolingvaalne meetod, kognitiivne meetod............18 KOKKUVÕTE..............................................................................................20 ALLIKALOEND..........................................................................................21 SISSEJUHATUS Tänapäeval on väga populaarne keelte õppimine. Kui rohkem sa tead keeli, seda palju rohkem sa saad olla konkurentsivõimeline meie suures Maailmas. Keeleoskus sarnaneb kõikide teiste oskustega. Keele omandab vaid see, kellel on piisavalt võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab

Eesti sotsiolektide seisund

Teiseks esitame lühidalt ülevaate eesti sotsiolektide oluliste uurimuste põhitulemustest. Järgnevas osas vaatame põhiprobleeme, mis seostuvad eesti sotsiolektide uurimisega, põhiliste sotsiaalsete tegurite kaupa (klass, vanus, sugu). Eraldi peatume aktsendiprobleemil. Seejärel vaatleme lisaks klassikalistele sotsiolingvistilistele probleemidele slängi, mida maailma sotsiolingvistilises literatuuris tavaliselt palju ja eraldi ei käsitleta. Kuna ka eesti lingvistikas levinud lähenemised meie praegust eesmärki ei rahulda, anname seal ülevaate oma arusaamadest. Eraldi osas vaatleme ka lühidalt keelemuutuste probleeme sotsiolingvistilisest vaatekohast. Ja viimases osas seostame sotsiolektide problemaatika normikeelega. Käesoleva ülevaate esimese osas kirjutamisel on kasutatud keskseid rahvusvahelisi uurimusi ja kokkuvõtvaid õpikuid. Teise osa kirjutamisel on toetutud eesti lingvistide uurimustele ning siinse töö autori enda uurimustele, millest osa on trükis ilmunud, osa aga

Geograafia

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

Samas õpivad nad kasutama igapäevaseks õpetajate ja teiste õpilastega suhtle-miseks vajalikku sõnavara. Teiste sõnadega õpilased õpivad teist keelt igapäevase suhtlemise ja teiste ainete õppimise käigus. Ainetundides aitavad keelekümblusõpetajad lapsi mitmel viisil teist keelt paremini mõista (vt tabel 2). Suheldes zestikuleerivad nad palju, kasutavad näitlikustamist ning õpetavad vahetu ja praktilise tegevuse kaudu. Võrreldes emakeelt kõnelevate klassidega on siin kõne aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ja grammatiliselt lihtsam. Õpetajad aitavad keeleõppele mitmel viisil kaasa: (a) kasutavad keelt korrektselt, (b) sõnastavad ümber, (c) laiendavad õpilaste ebatäpseid, lõpetamata või ebakohaseid ütlusi või (d) asendavad need õigete ja asjakohaste ütlustega. Nad seovad teise keele kasutuse igapäevase suhtlusrutiiniga koolis üleriiete panekul riietehoidu,

SOTSIOLINGVISTIKA EKSAM

argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja

Eesti keele allkeeled

10 korda enam · emfaatilised partiklid (just, really). 5-6 korda enam · udusus (fuzziness, hedges: and so on, something like). 3 korda · otsesed tsitaadid. 3 korda Distantseeritus: · Passiiv. Kirjas 5 korda enam Vestlusanalüüs/Conversatsion analysis: · Loodi 1960. aastatel, kujunes välja 1970.-80 · Mikroanalüütiline-kvalitatiivne lähenemine (üksikud lõigud) · Loojad Harvey Sacks, Emanuel Schegloff, Gail Jefferson meie transk. Jeffersoni meetodi abil! Sai alguse sotsioloogiast, mitte lingvistikast Käitumise uurimine keele kaudu, mitte vastupidi. Tänapäeval küll muutunud (suhtlusling.). Ateoreetiline lähenemine. · Informandid: sobivad igasugused inimesed ja tekstid. Lähtekohaks on arusaam, et otsitakse universaalseid nähtusi, mis esinevad igal inimesel · Transkriptsioon: vestlusanalüüsi transkriptsioon