Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt (1)

Kiire internetistumine ohustab meie emakeelt , seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega
Kas kiire internetistumine võib ohustada meie emakeelt? Mina arvan, et jah, võib küll. Kiire internetistumine võib ajapikku meie täitsa puhta emakeele ära kaotada. Sellega on umbes nii nagu võru keelega. Võru keelt oskavad veel vähesed Võrumaa elanikud. Põhiliselt on nendeks vanad inimesed ja ka need kes on seal sündinud ja kelle peres räägitakse veel võru keelt. Võru keel kaob aeglaselt kasutusest, sest enam ei õpetata Võru koolides seda keelt, vaid eesti keelt. On ka inimesi, kes on kolinud Võrru elama ja kes räägivad murdeta eesti keelt, ka sellest võib tuleneda võru keele kadumine. Paljud võrulased tahavad, et võru keel säiliks ja nad üritavad seda teha rääkides omavahel koguaeg selles keeles. Nad avaldavad ka ühte ajalehte, mis on läbinisti võru keeles. Aastast 1995 töötab Võrus Võru Instituut, mis tegeleb võru keele uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist. On olemas ka mõned raamatud, mis on võru keeles ja nende raamatute olemasolu aitab säilitada võru keelt. Mina arvan, et ajapikku kaob võrukeel täielikult kasutamisest, kuigi seda üritatakse säilitada.
Eesti keele kadumise põhiprobleemiks on noored, täpsemalt nende rääkimisviis. Noored kasutavad parasiitsõnu ja slängi. Samuti lühendavad nad eestikeelseid sõnu (nt. kuule - kle, jah - jh, võib-olla - vb jne.). Seda tehakse just kirjapildis. Palju kasutatakse ka inglise keelt, nii rääkides kui ka kirjutades (nt. mis teed? - what´s up?; raha - money; mida iganes - what ever jne.). Palju kasutatakse ka roppe sõnu ja mõned oskavad neid isegi mitmes keeles. See ongi probleemiks, et unustatakse eestikeelsed sõnad ära ja hakatakse kasutama neid sõnu, mida noored välja mõtlevad. Sellised sõnad levivad kolis, linna peal, sõbralt sõbrale ja kõige kiiremini levivad nad internetis.
Praeguseks on internet olemas vähemalt pooltel Eestimaa elanikel - nii vanadel , kui noortel, emadel, isadel, lastel, vanaemadel ja vanaisadel. Internetti kasutavad peaaegu kõik. Internetti kasutatakse otsingumootorina, uudiste lugemiseks, arvete maksmiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks. Neil kahel viimasel eesmärgil kasutavad noored internetti kõige rohkem. Enamasti küll suhtlemise eesmärgil. Noored suhtlevad ja avaldavad oma mõtteid msn-is, rates, jututubades ja foorumites. Foorumites, jututubades ja mujal avaldatud kommentaarides saab kõige rohkem lugeda nende kirjapandut. Kuna internetti kasutavad ka väga noored, siis õpivad nad sealt ära kirjapandud sõnad ja hakkavad neid samuti kasutama. Niimoodi ehk ka järgmine põlvkond ja nii edasi, kuni jääb järgi aina vähem eestikeelseid sõnu, mida kasutatakse. Ma arvan, et see ohustabki meie emakeelt.
Seetõttu on vältimatu tegeleda rahvuskeele säilitamise ja edendamisega. Eesti keelt säilitatakse eesti keele õpetamisega ja eestikeelsete raamatute, lehtede ja õpikute väljaandmisega. Ka internetis on lehekülgi, mis on puhtas eesti keeles, aga, mis ei ole noorte poolt kahjuks sagedasti külastatavad.
Kokkuvõtteks võib öelda, et minu arvates on meie emakeel tõsiselt ohus. Peame kõik vaeva nägema selleks, et eesti keel säiliks. Ka noored peaksid aru saama sellest, et eesti keelt tuleb hoida ja mitte risustada.