Demokraatia (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Demokraatia

Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju.

Ühiskonnaõpetus

19

pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VI­VII klass õpib peatükid I, II, III. VIII­IX klass õpib peatükid I, II, III, IV. X­XII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti

Ühiskonnaõpetus

17

doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Ajaloos on ikka ühel või teisel maal toimunud revolutsioone, mis on mõjutanud nende rahvaste käekäiku

Ajalugu

4

doc

Valimised-demokraatia kool

VALIMISED ­ DEMOKRAATIA KOOL Essee Aineõpetaja: Rakvere 2007 Minu arvates tähendab demokraatia vabadust ja võrdsust. Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist demos ­ rahvas ja kratos ­ võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Mis puutub valitseja ja riigiametnike valimistesse, siis neid saab läbi viia kahel viisil: kas hääletades või liisku heites. USA president Abraham Lincoln mõistis demokraatiat kui rahva valitsust rahva seast ja rahva heaks (Möldre, Toots 1997: 31). Mõisteid ,,vabadus" ja ,,demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige.

4

docx

Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus.

teisest võrdsemaks. Eestis määratleb riigielus osalemist veel ka vanuseline piir, valimisõigus saadakse 18- aastaselt ning kandideerimisõigus 21- aastaselt. Milleks on need piirangud seatud? Miks on tehtud keegi teistest võrdsemaks? Nendele probleemidele püüan omapoolse selgituse anda järgnevas mõttearenduses ning läbivaks mõtteks võtan käibetõe, et võrdus ja vabadus eeldavad vastutust. Demokraatia vajab toimimiseks piiranguid. Demokraatia on väärtus mis määrab, et võim on rahva käes. Kujutame nüüd ette olukorda, kus rahvale on demokraatia siseselt antud vabad käed otsustamiseks ja tegutsemiseks oma äranägemist järgi. Tänapäeva pluralistlikus ühiskonnas tekiks kaos. Seades piiranguid on võimalik rahvas demokraatia kasuks toimima panna. See eeldab vabaduse piiramist ning paratamtult jäetakse kellelegi rohkem õigusi kui teistele, tehakse ta teadtud koha pealt teistest võrdsemaks

Filosoofia

18

doc

Kes peaks valitsema?

ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on mõte, et valitsus eksisteerib kodanike pärast, mitte valitsejate hüvangu pärast. Demokraatlikud valitsused valitsevad "valitsetavate huvides", kui kasutada Benthami sõnu

Eetika

21

doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed eraldi toimiva kohtuvõimu ees. Kui keegi meist sooritab väärteo, tuleb tal võrdselt kõigi kodanikega selle eest ka vastutada. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile nii loomulikud, et me tihti ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu.) Kuna see ühiskondlik pööre, mis Prantsusmaal aastail 1789-1799

Ajalugu

8

docx

Demokraatia vormid ja areng

Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi. Mida jõukam klass, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni põhimõte oli: meden agan, mis tähendab "Ei midagi üleliia". TõenäoIiselt oli Solon üldse kõigi aegade suurim seaduseandja. Tema ideed on tänini Lääne demokraatlike süsteemide aluseks. Ta tühistas võlaorjuse ja andis vaestele poliitilise võimu. Eri varanduslikud klassid maksid makse vastavalt oma sissetuleku suurusele, niisiis kehtestas Solon esimest korda ajaloos astmelise tulumaksu. Solon andis üksikisikule õiguse pärandada oma vara ka väljapool suguvõsa

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)