Naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides (0)

Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuurides?

Vana-Kreeka ja Vana- Rooma antiikkultuuri ajastut nimetatakse antiikajaks. See kestis umbes 800 eKr kuni 500 pKr. Mõlemad kultuurid olid teineteise poolt mõjutatud, kuid leidus ka palju erinevusi. Milline oli naise positsioon Vana-Kreeka ja Vana- Rooma kultuurides?
Nii Roomas kui Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused nagu ka orjadel ning võõramaalastel. Valitses patriarhaalsus ehk mehekesksus ning naistel puudus võimalus osaleda riigiasjades. Siiski leidus naisterahvaid, kes hoolimata sellest suutsid sõna võtta. Kuigi seadusega oli Kreekas mittekodanikel keelatud meditsiiniga tegeleda, maskeeris Agnodice (sünd. 300 eKr) end meheks ja hakkas günekoloogiat praktiseerima. Selliseid naisi oli vähe ning võim ja otsused jäid siiski meeste pärusmaaks.
Kreeka naised olid avalikust elust välja tõrjutud. Nende peamiseks rolliks oli tugevate ja tervete laste sünnitamine ning majapidamise eest hoolitsemist. Naised elasid eraldi majaosades, kuhu nad külaliste saabumisel suundusid. Roomas aga osales pereema ehk matroon koos abikaasaga pidusöökidel. Naise osa ühiskonnaelus oli iseenesestmõistetav. Roomlannad võtsid seltsielust osa, kuid Kreeklannadel ei olnud isegi seal kohta.
Naised abiellusid umbes 15-aastaselt ning isa otsustas, kes saab tema tütre meheks. Enamikel juhtudel polnud tegemist armastusabieludega ning võis juhtuda, et pruut ja peigmees kohtusid pulmas esmakordselt. Abielud sõlmiti Vana-Kreekas ja -Roomas mehe ja tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud.
Roomas sai enamik naisi vähemalt alghariduse. 7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud. Kreeka linnriigis Spartas pandi laste harimise peale suuremat rõhku ning tüdrukud tegelesid kehaliste harjutustega, mujal toimus tüdrukute kasvatus enamasti perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud kaugemale majapidamis - ja käsitööalastelt õpetustest. Rohkem vaeva nähti poiste harimise ja õpetamisega, sest naistel ei läinud haridust kuigi palju vaja.
Tavalistest kreeklannadest kõrgemast klassist olid hetäärid - kõrgelt haritud seltsidaamid, mitte prostituudid , nagu tihti arvatakse. Roomas hetääre ei olnud. Hetäärid õppisid spetsiaalsetes koolides kirjandust, muusikat ning tantsimist. Peamiselt olid nad endised orjad teistest linnadest, kes pidid kandma erilisi kleite ja maksma makse. Erinevalt teistest kreeklannadest said hetäärid oma rahaasjade üle ise otsustada. Tuntuim hetäär oli Thargelia, kes levitas meeste kaudu edukalt Pärsia poliitikat. Hetääridel oli küll tavalistest naistest rohkem õigusi, kuid meeste positsiooni nad ei ületanud.
Vana-Kreeka ja –Rooma kultuurides oli meestel naistest ebaõiglaselt kõrgem positsioon. Naisi asetati peaagu orjadega sama madalale tasemele, kuigi naised olid siiski need, kes soo jätkamisel kõige olulisemat rolli mängisid. Naissugu peeti rumalaks ning kõlbulikuks vaid poliitilise võimu laiendamiseks.