Mässaja rukkis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Keskkooli kohustuslik kirjandus (kordamine kirjandiks).

AUTOR TEOS SISU MÄRKUSED Shakespeare ,,Romeo ja Teineteisesse armuvad Romeo ja Julia, kelle sugulased on Armastus võidab kõik. Julia" põlised vihavaenlased. Seetõttu on nende koosolemine Ohverdused armastuse ja võimatu; nad tahaksid abielluda, aga ei saa. Julia lepib koosolemise nimel. apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis Pikkade suguvõsade annab talle surnu välimuse. Enne tema maha matmist vaheliste tülide tõttu varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad kannatavad järeltulijad. sõidavad ära kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. Ta läks Julia kõrvale ja võttis

Kirjandus

10

doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

Nii jäi Goriot haigeks ja suri üksikuna, see oli tasu tema heategude eest. Raamatu ideestik põhineb vanemate ja lastevahelisel suhetel ja laste tänamatusel. Näitab, et ei tohi olla lõpmatult hea ja probleemidest ei saa mööda vaadata. Välja on toodud ka kõrgklassi rikkus ja seal kõrval vaeste probleemid ning õpingute pooleli jätmine raha puuduse tõttu. Raha väga tähtis, sest sellega sai peaaegu kõike. Vautrin e Jacques Collin ­ sunnitööline, mässaja, kes astub välja ühiskonnast ja võitleb vahendeid valimata. Ei hooli ühiskondlikest lepetest. Inimest juhtisid 2 kirge: kullajanu ja naudingukirg. Ei pea ennast teistest halvemaks, julge. Ihaldas võimu, tundis, et on võimeline maailma juhtima ja valitsema. Küüniline, mitte silmakirjalik. Ustav ­ ei ole kedagi reetnud. Põgenes vanglast, seal hüüti Surmanarritajaks. Rastignac ­ provintsikolkast tulnud noorukiillusioonidega. Pariisis tahab agan ka armastust ja kuulsaks saada

Kirjandus

41

doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus

14

docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule ­ (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism ­ A. Blok; futurism ­ V. Majakovski; imazism ­ Th.S. Eliot; sürrealism ­ F.G. Lorca; akmeism ­ A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi ve

Kirjandus

33

docx

Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j

Kirjandus

20

docx

Sisukokkuvõtted kohustuslikust kirjandusest.

A.MÄLK ’’HEA SADAM’’ Tegelased: Juuljus – minategelane, noor ja tark poiss. Luisi – Juuljuse õde. Taavi – viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu – Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi – Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine – Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi – Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits – meremees. Isa – Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino – Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei – väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Luisi ema oli surnud ning isa oli kadunud ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid J

Kirjandus

34

docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r

Kirjandus

102

docx

Eesti kirjandus II kevad

küsimusi, sest mingis mõttes on see proosale lähenev vabavärss. See jätkub ka tema hilisemas loomingus. „Närvitrüki“ autorite puhul (Üdi ja Liivi ) on märkimisväärne mitteluulelise luule esiletõus. 60ndate luule muutub küll radikaalselt, kuid me tajume mingit luulelisust, 60ndate 70ndate vahetusel tekib mingi murdepuhkt, kus luule keeratakse pahumpidi – tekib mingi distantseerumine alustest. Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm) on sõltumatu mässaja. Ta ei taha läheneda kassetipõlvkonnale. 1956ndal aastal ta vangistati, olles alles koolipoiss. Põhjuseks oli põrandaaluses vastupanuorganisatsioonis osalemine. Vangist tagasi tulles, tuli ta Tartusse ning talle tundus, et kõik luuletavad ja siis hakkas ka luuletajaks. Vangilaagris kirjutas ta ka luuletusi nii eesti kui ka vene keeles. Kui võtta kätte ta koondkogu „Mina Johnny B“, siis see esindab väga kitsa perioodi kompaktset loomingut (1967-1974).

Eesti kirjanduse ajalugu

Kommentaarid (0)