tuleb kasutada jahutavaid kreeme või vedelike ning olukorra halvenedes kutsuda kiirabi Elektriline põletus · Elektriline põletus tekib elektrivoolu läbimisel organismist · Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk Esmaabi elektrilise põletuse puhul · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil · Väldi enda sattumist vooluahelasse! · Eemalda kannatanu ohuallikast ja pane lamama · Jälgi kannatanu seisundit, olukorra halvenemisel kutsu kiirabi Tänan tähelepanu eest!
ennetusvõimalusi - eesmärk: hoida ära 30. Abi ninaverejooksu korral- Pane kannatanu 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis kaariese teke: jälgimine alates 6. elukuust; ettepoole kummargil istumisasendisse. Palu on: füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu., rinnapiimatoit; luti liigne kasutamine; õhtune kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks on seotud aja, asukoha ja vanusega., haiguse magus tee lutipudelist; meevee andmine nuusata. Suru verdjooksev ninasõõre 10-20
omanik oli B. Ta maksab B-le järgmisel päeval hüvitise. VÕS 113 lg 2 mõtte kohaselt ei ole A olnud viivituses B-le hüvitimse maksmisega, kuigi ta ei maksnud B-le hüvitist kohe pärast kahju tekkimisest teadasaamist. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab lepinguvälise kahju tekitamise koht? Tähtsus seisneb kohtualluvuses. Pm ka võimalik, et tegu pannakse toime ühes kohas ja kahju tekib teises kohas. TsMS 94 : kannatanu võib esitada hagi nii teo toimepanemise koha järgi kui ka kahju tekkimise koha järgi. Rahvusvaheline eraõigus: üldiselt kohaldatakse selle riigi õigust, kus pandi toime tegu või toimus sündmus mis kahju põhjustas. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest?
eesmärgist lähtuvad toimingud. Selgitada välja, mis on tööõnnetuse raport. Õnnetusjuhtumi ja sellele eelnenud asjaolude üldine kirjeldus; (Mis, kus, millal, kellega, kuidas ja miks juhtus. Kas toimunud õnnetus: oli vahetult seotud tööoperatsioonide sooritamisega/toimus töö tegemisel, kuid mitte tööoperatsiooni tõttu/toimus seoses töötamisega, kuid mitte töö tegemise/toimus ajal mil kannatanu tööd ei teinud. Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Koostada võrkdiagramm (enne kriitilist hetke tehtud vigade vahelist seost iseloomustav võrkdiagramm, näidis on toodud antud dokumendi lõpus lisas 2) Aanlüüsida tööõnnetust, täita õnnetusjuhtumi raport (lisa 1). Lisaküsimuste vastused LISAKÜSIMUSED 1
eemalduvad juuksesibulast. http://www.google.ee/search?q=trihhotillomaania&hl=et&tbo=d&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=gIgbUbW0K8eJ4ATGq4GIAQ&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1280&bih=8 Kellel esineb ? Taoline maania võib olla 1 või 3 protsendil inimestest. Suurem osa nendest on teismeeas noorukid, kuid on ka juhtumeid kus aasta vanune laps hakkab oma juukseid välja tirima. Trihhotillomaania all kannatanu maost eemaldati üks kilogramm karvu. http://www.elu24.ee/131960/trihhotillomaania-all-kannatanu-maost-e Kuidas ära tunda? Oksendamine Valud kõhus Pearinglus Kehakaalu langust Tasakaaluhäired Kõhulahtisus Enesehinnangu probleemid Haiguse eitamine Välimuse häbenemine
Jelena Dolzikova Õppejõud: Mai Kuum Tallinn 2013 Harilik rästik Eesti looduses ainuke mürkmagu on harilik rästik (Vipera berus) Rästikuhammustuse tagajärjel tekkiva mürgistuse raskus oleneb rästiku suurusest ja sellest, kui palju sisaldavad tema mürginäärmed mürki. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on mürgi tõenäoline kogus kehakaalu kohta ning raske üldseisundi väljakujunemise oht. q Rästikumürk sisaldab mitmeid ensüüme. MÜRK Kliiniliselt olulisim on hemorragiin, mis põhjustab kapillaaride endoteeli rakkude lüüsumist ja hemorraagilist turset q Mürgi toimel tekib hemolüüs ja hüübimishäired q Mürk kui võõrvalk võib tekitada anafülaktilise reaktsiooni, mis väljendub kiiresti areneva soki, bronhospasmi või kõritursena
Tööülesande täitmiseks kasutas K. Tõniste elektrilist käsitööriista, mis oli paigaldatud nõuetekohaselt ja seade oli töökorras. K. Tõniste omas kõiki isiklikke kaitsevahendeid, töökohal oli sobiv valgustus. Tööd alustades oli ta teadlik väikesest metallplaadist töökoha all, millesse hiljem sisselõikas ning ketaslõikur enda lõikesuunda vahetas. Ketas libises edasi lõike kohast ära ja tabas kannatanu jalga. Kannatanud sai koheselt arstiabi ning toimetati edasi AS Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus diagnoositi kerge kehavigastus. Toimunud õnntus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. 5-pallises skaalal on ohusuuruseks 3 (seotud seadistamisoperatsioonidega (nt valtsi vahele jäämise oht transportööri lindi puhastamisel). 3. ÕNNETUSJUHTUMI TOIMUMISE TÕENÄOSUST SUURENDANUD TEGURID K
summutamisega. 3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral
alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda …"; RVastS § 12 lg 2: "Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Käesolevas lõikes nimetatud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti." Eraõiguslik suhe – vt RVastS § 1 lõiked 2 ja 3. Millal läheb vastutus avaliku võimu kandjale üle: RKKK 3-3-1-136-04: "See, millal on kahju tekitanud käitumise seos töö- või teenistuskohustuste täitmisega piisav … RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju
Ei b. 18 kuud varakahju korral. Jah LkindlS § 42 lõiked 1,2,3 c. 36 kuud isikukahju korral. Jah LkindlS § 42 lõiked 1,2,3 13.Kui kaua peab liikluskahju saaja säilitama oma liiklusõnnetuses kahjustatud vara liiklusõnnetusest teatamise järgselt? a. Kuni 2 päeva. Ei b. Kuni 7 päeva. Jah LkindlS § 39 lõige 1 c. Kindlustusandja kirjalikul palvel kuni 15 päeva. Jah LkindlS § 39 lõige 1 14.Milliste tähtaegade jooksul tuleb teatada liikluskahjust ? a. Liikluskahju kannatanu esimesel võimalusel. Jah LkindlS § 38 lõige 1 b. Liikluskahju põhjustaja hiljemalt 5 päeva jooksul. Jah LkindlS § 38 lõige 2 c. Isik, kes ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, hiljemalt 5 päeva jooksul. Jah LkindlS § 38 lõige 2 15.Millised isikukahjud nimetatutest hüvitatakse liikluskindlustuse seaduse alusel ? a. Ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju. Jah LkindlS § 28 lõige 2 punktid 1 ja 2 b. Kannatanu ravikulud
Prokuratuur kujundab karistuspoliitikat, kui prokurör ei küsi vanglat, siis kohtunik seda ka ei paku. Kohus ainult kontrollib, et prokurörid üle piiri ei läheks peavad ohjeldama prokuratuuri. Kui kriminaalmenetlusse palju panustada, siis omakohus väheneb; - Leida optimaalne lahendus juhtunule. Optimaalne ei ole alati iga hinna eest leida lahendus ja selgitada välja mis juhtus kas on mõtet 5 aastat hiljem vedada kannatanu kohtusse ja punnitada uurida kuritegu. Riik on kanantanu konflikti ära varastanud kurjategijad saavad küll karistada, aga kahju hüvitist ei järgne. Kuidas? - Eesmärkide prioritiseerimine; - Kes mõistab õigust täpsemalt, milline on kohtukoosseis (üks neljast variandist)? Kas me tahame selliseid lahendusi, mis on üksikjuhtumil adekvaatsemad või tahame, et materiaalõigus toimiks, nagu kellavärk? Vandekohus on seatud üles tasakaalustamaks
tunnustele vastava teo toimepanemist. Objektiivne kooseis: - objekt: võõras vallasasi - asja äravõtmine – sisaldab 1)valduse lõpetamine 2)uue valduse kehtestamine 3)valdaja tahte vastane. Valduse üleminek peab olema senise valdaja tahte vastane. Varguse puhul toimub valduse üleminek salaja. Röövimise puhul toimub tahtevastane üleminek senise valdaja teadmisel, juuresolekul ja pealtnähes. Millal kannatanu oma asja ära annab või millal see asi ära võetakse? Röövimine on siis, kui kannatanu arvates ei ole tal valikuvõimalust, et midagi muud teha ja ta peab selle tegema. Karistusõigus II.osa - Vägivald- võib olla füüsiline ja psüühiline. Psüühiline vägivald on ähvardamine – min § 120, üldtunnuste osas kehtivad kõik tunnused, mis § 120 puhul.Röövimise puhul ähvardamine võib seisenda ka valuga tekitava väärkohtlemisega
3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. 4) Tee põletushaavale puhas side. 5) Ära kasuta salve, ära ava ville. 6) Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). 7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. 8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. 9) Kutsu kiirabi. 7.2. Kuumakahjustused Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 °C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 °C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 7.3. Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui
materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus. Tegemist on n-ö kõigi ja igaühe õigusega. Selle põhiõiguse kandja on üksikisik, sõltumata kodakondusest. 2. Palun too välja riigivastutuse peamised eesmärgid ning selgita nende olemust ja olulisust. Näited on teretulnud. Riigivastutuse peamised eesmärgid on: -tagada isikutele kaitse riigivõimu poolt tekitatud kahju hüvitamise kaudu. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on siis kannatanu astetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähendane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Ebapiisav isikute kaitse riigi poolt tekitatud kahju eest võib luua usaldamatust riigi võimuaparaadi vastu ning usaldamatus võib endaga kaasa tuua pingeid ja konflikte riigis.
enam rahuldustunnet ega leevenda võõrutusnähte. Inimene ise enamasti ei tunnista oma uimastisõltuvust. 4)Seadus ja uimastid Uimastitega seonduvad süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Uimastitega seotud kuritegude karistus võib olla rahatrahvist eluaegse vangistuseni. Eestis pole lähiajal plaanis ühegi keelatud uimasti legaliseerimist. Esmaabi helista kiirabisse Kontrolli teadvusel olekut ,kui kannatanu kaotab teadvuse, siis keera ta külili, et vältida okse sattumist tema hingamisteedesse. Muidu tekib tõsine lämbumisoht! Kui kannatanu on teadvusel, siis aseta ta poollamavasse asendisse seljaga vastu seina, jahedasse õhurikkasse kohta. Ära pane kannatanut voodisse, ta võib seal teadvuse kaotada. Kontrolli kannatanu hingamist. Kui hingamine lakkab, ole valmis tegema suust suhu hingamist. Eemalda kannatanult riideid nii , et need ei takistaks hingamist. Ära jäta kannatanut üksi.
eksitusi! · Mürgiste ainete hoidmiseks ei tohi kasutada selleks mitte ettenähtud pakendeid, näiteks toiduainete taarat jne! See on vajalik selleks, et ei tekiks eksimuse tõttu mürgitusi. Õnnetuskohal on mürgituse ohtlikkust raske määrata, sest andmed on puudulikud ja mürgituse tunnused ilmuvad järk-järgult. Sageli ei ole võimalik teada saada, mis on selle põhjustanud, sest kannatanu võib olla teadvusetu ning läheduses ei ole märke selle kohta, kust mürk on pärit. Samuti on raske väikelastega, kes ei oska öelda, mida nad on suhu pannud jne. Mürgi või oletatava mürgi jäägid ja taara tuleb hoida alles kiirabi saabumiseni! Mürkide toimeviisid: · ärritavad mürgid, näiteks happed, leelised, kloor ja ammoniaak; põhjustavad ärritust, põletust või söövitust nahal, silmades, limaskestadel või hingamisteedes
operatsiooniga, mille tagajärjel ei saa tekkida viljastumist. Keemilised meetodid retseptita müüdavad küünlad, kreemid, tabletid, käsnad, mida pannakse enne vahekorda tuppe. Tegemist on VÄGE VÄHETÕHUSA MEETODIGA. Pilet 10 1) Käitumine ja esmaabi ohuolukorras Käitumine õnnetuse korral: *Olukorra hindamine Jää rahulikuks *Päästmine otsesest ohust ja lisaõnnetuste vältimine Ole kindel, et abi andmine on sulle ohutu *Kannatanu seisundi kiire hindamine Kas kannatanu reageerib/ei reageeri? *112 ja elustamine *Sündmuskohale jäämine kuni kiirabi saabumiseni Helistades 112 *Mis juhtus? *Kus juhtus *Kellega juhtus? Mitu inimest on viga saanud? Nende seisund? *Enda nimi *Ära katkesta kõnet enne, kui selleks luba antakse ELUSTAMISEL TEE *30 südamemassaazi ja *2 hingamist
Eaka vastusuunatud perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma uurimusest ,,Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel", et 39% eakatest peab väärkohtlemist suureks probleemiks ja 35,2% piirkonnas elavatest eakatest on tutvusringkonnas mõni väärkoheldud eakas (Tuherm 2012). Maal elavate eakate väärkohtlemise probleemist võib esile tuua järgmisis aspekte: · Eesti ühiskond ei pea seda probleemiks · Kannatanu ei pea seda vägivallaks või kuriteoks · Eakad ei julge sellest rääkida · Eaka vastu suunatud väärkohtlemist on raske ära tunda ja tõestada · Halb tervis · Olematu või napp sotsiaalvõrgustik · Väike sissetulek · Eluaseme kehv seisukord · Turvalisuse puudumine · Valehäbi ja ebakindlus, kuidas väärkohtlemise korral toimida 1
(Kirchheimer 2011: 1). Elektripõletuse aste sõltub elektripinge suurusest ja selle toimeajast. Elektri sisenemise kohas tekib kudede nekroos ja tundlikkuse kadu. Tekivad jäsemete krambid, teadvuse kadu, hingamise katkemine ja südamehäired. (Užegov 2006: 349). Esmaabi osutamise korral tuleb võimalikult kiiresti neutraliseerida elektrivool. Mitte mingil juhul ei tohi puudutada kannatanut samal ajal, kui ta on elektripinge all. Kui elektrivool on väljas, tuleb asetada kannatanu lamavasse asendisse ja teha talle kunstlikku hingamist ning vajadusel südamemassaaži. Kannatanu peab jooma kuuma vedelikku koheselt peale teadvusele tulekut. Paar tundi peale põletust peab kannatanu olema järelvalve all, kuna tema terviseseisund võib halveneda 1-2 tunni jooksul. (Užegov 2006: 348-349 ). Ohvrile asetatakse EKG-monitor võimalike rütmihäirete avastamiseks (Härmä 2007: 168). 2.2. Termilised põletused
Üritan teda teadvusel hoida, küsitlen (nimi, mis rohte võtab, mis juhtus jne) 5 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 20 a neiu läheb näost punaseks, silmad lähevad punni, haarab kätega kaela piirkonnast ja tõuseb püsti laua tagant, kus koos sõite? Lämbumine Eemalda pigistavad riideesemed (sall, särgikaeluse nööp jne.) Julgusta inimest köhima (kõige efektiivsem võõrkeha eemaldamiseks) Kui kannatanu istub või seisab: o kalluta keha ja pea ettepoole-alla (üks käsi asetage rinnakule kaenlaalt läbi) ning o koputa lahtise käega (labakäe pähikuga) 5 korda tugevasti abaluude vahele Helista 112 Teadvuse kaotamise ja hingamise ning südameseiskuse korral alustage elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus
võtja vahel kokkulepitud päevast. Kumbki lepingupool võib lepingu üles õelda, kui sõiduk on registrist kustutatud, ärandatud või röövitud ja esitatakse asjakohane tõend politseiametniku poolt. Hüvitatakse järgmised isikukahjud: ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju, kanatanu ravikulud ja isikukahjuga seotus valu javaev. Liikluskahjust tuleb kannatanul teatada esimesel võimalusel, liikluskahju põhjustaja peab teatama 5 päeva jooksul, kui ei tea, kas ollakse kannatanu või põhjustaja , hiljamalt 5 päeva jooksul. Liiklusõnnetuses kahjustatud vara üle vaatamine/säilitamine peab toimuma 7 päeva jooksul, kindlustusandja kirjaliku taotluse korral 15 päeva joosul peale LÕ teatamist. Liikluskahju nõude esitamise tähtaeg (alates LÕ toimumusest) on varakahju puhul 18 kuud ja isikukahju puhul 36 kuud. Kui liikluskahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk või liikluskindlustuse lepinguta sõiduk hüvitatakse kahju
2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi. Kaitseministeerium President – riigikaitse kõrgeim juht. Jaak Aaviksoo.
ja tehniliste dokumentidega. Elektriseadmeid teenindavale personalile on elektriohutuse alased põhiteadmised kohustuslikud. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi: 1 aste – lihaste krambid ilma teadvuse kautuseta 2 aste – lihaste krambid teadvuse kaotusega 3 aste – teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus 4 aste – kliiniline surm Otsustades appi minna kannatanule, peab olema väga hoolikas, et ise viga ei saaks. Esimese asjana vabastada kannatanu voolu alt: kasutades kuivi riideid, puust keppi või latti. Seejärel lülitada välja elektriseade, mille küljes kannatanu oli. Kui kannatanu on teadvusetta kutsuda koheselt abi. Elektriohutust saab teostada tehniliste abinõude abil: ohutute pingete kasutamine, voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. 9 6. Kahju hüvitamine Töötajal, kes on saanud tööülesannete täitmisel tervisekahjustuse, on õigus nõuda tööandjalt
kannatanule, isikukahju liiklusõnnetuse põhjustanud jalakäijale, jalgratturile ja liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki juhi ravikulu raviasutusele, samuti järgmised varakahjud: · sõiduki vigastuste või hävimise kahju · mõistlikud ja vajalikud kulutused õigusabile ning ekspertiisile Hüvitatakse järgmised isikukahjud: · ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev kahju · kannatanu ravikulud · liiklusõnnetusega seotud mittevaraline kahju (isikukahjuga seotud valu ja vaev) Kui kahju tekitas tundmatuks jäänud sõiduk, hüvitatakse: · hukkunu matusekulu · ajutisest töövõimetusest tulenev kahju (mootorsõidukile tekitatud kahju sel juhul ei hüvitata) Liikluskindlustuse seaduse alusel ei hüvitata kannatanu mootorsõidukile tekitatud kahju, kui: · liikluskahju põhjustati tundmatu sõidukiga · liikluskahju põhjustati mopeediga
kirjelda nägu, juukseid, käsi, jalgu, kõnnakut ja riietust), samuti märgi, kuhu suunas kirjeldatav lahkus. KURITEOTEATE EDASTAMISEL PIDAGE MEELES (4): Kui viibite kuriteo toimumise kohas, püüdke oma käsutuses olevate vahenditega tagada sündmuskoha puutumatus võimalike kuriteo jälgede säilimiseks; Politseisse helistades ärge lõpetage telefonikõnet enne kui teile selleks luba antakse. KANNATANU: füüsiline või juriidiline isik, kellel on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju KANNATANUL ON ÕIGUS (1): Vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine. Esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. Anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest seadustikus sätestatud alusel. Esitada tõendeid. Esitada taotlusi ja kaebusi
................................................... ..................... Õnnetusjuhtumi üldine kirjeldus Kolmvere külas Võrumaal OÜ TALU farmis juhtus 12.09.2012 kell 09:00 tööõnnetus. Õnnetus juhtus farmitöölise Jaan Kasega. Jaan Kask lõikas Oru talu farmi koplis sööta lahti, kui teda ründas pull. Esmalt sai töötaja pullilt löögi peaga vastu selga, mille tagajärjel ta kukkus pikali. Seejärel viskas pull teda mõned korrad nudistatud sarvedega õhku. Vahepealseid sündmusi kannatanu ei mäleta. Selleks ajaks, kui ta toibus, oli ta juba jõudnud pulli eest üle aia karjakopli teele põgeneda. Õnnetus juhtus, sest loomi ei oldud sööda lahtilõikamise ajaks lauta kinni pandud. Tööõnnetus oli vahetult seotud tööoperatsioonide tegemisel. Toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust. Õnnetuse põhjustanud oht on 5- pallilises skaalas 1 ehk antud oht on täiesti juhuslik. Õnnetuse tõenäosust suurendanud tegurid 1
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne;
Lasteaias arutatakse ka lapsetegemist või seksuaalsust. Varases murdeeas proovitakse erutumist ja erutamist turvalises seltskonnas naljatamisi. Tegelikku kurameerimist ega seksuaalsuhet ei toimu. Seksuaalsed tunded on veel lahus armumistunnetest. 29. Esmaabi lapse kukkumisel Lapse kukkumisel võib laps saada: Kriimustused, haavad, nihestused ja nikastused, luumurrud. 30. Abi ninaverejooksu korral · Pane kannatanu ettepoole kummargil istumisasendisse · Palu kannatanut ninasõõrmed verehüübest tühjaks nuusata · Suru verdjooksev ninasõõre 10-20 minutiks kinni · Juhul, kui verejooks ei lakka, toimeta kannatanu arsti juurde 31. Esmaabi nihestuse ja nikastuse puhul Nikastus: Tõsta jäse üles turse ja sisemise verejooksu vähendamiseks Jää või lume olemasolul, sobib ka külmazelee, aseta see liigesele turse vähendamiseks
kõrvaldamiseni.Ühendage lahti vooluvõrgust. 4. AVARIIOLUKORRAS. 4.1. Töötaja peab oskama anda esmaabi. 4.2. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi,vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoivasutusse.Igast tööõnnetusest või õnnetusjuhtumist peab kannatunu või pealtnägija viivitamatult teatama töölõigu juhatajale või tööandjale. 4.3. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist.Kui voolu pole võimalik kohe katkestada,tuleb kannatanu vabastada
kopsudele, kesknärvisüsteemile. Väga nõrk elektrivool põhjustab lihaste kokkutõmbeid voolu sisenemiskoha ümbruses, raskeimal juhul südametegevuse ja hingamise lõpp. Elektri kahjulik mõju võib avalduda kohe või mõni aeg hiljem. Surm elektrilöögi tagajärjel 2 etapiline: kliiniline ja bioloogiline surm. Surmapõhjused: - südametegevuse seiskumine; - hingamisraskused; - elektrisokk. Ligikaudsel arvutusel võetakse 1 kilo-oom inimkeha takistuseks. Kannatanu vabastamine voolu alt: *pinge väljalülitamine või juhtme eemaldamine; *kannatanu haaramine kuivadest riietest või isoleerimine maast; *kannatanu panna lamama, vajadusel kunstlik hingamine ja südamemassaaz; *kui on kontaktivõimeline, peab veidi pikutama; *otstarbekas arsti juurde minna. LOENG 3 Iga paigaldis tuleb vastavalt vajadusele jagada piisavalt paljudeks vooluahelateks, et: *tagada ohutus ja hoida riketel tekkivad kahjud võimalikult väikesed; *paigaldisi
Kui keegi teab, et selline asi on kellegi tuttaval, siis on hea kui räägitakse sellest kannatunaga, sest see võib päästa kasvõi kellegi elu. Kunagi ei tea, kui vihaseks võib minna raevus inimene. Autor arvab, et parem oleks kaitsta oma sõpru, kui vaadata pealt, kuidas teine inimene on mures ja võib- olla juba lootuse kaotanud sellest välja tulla. Koduvägivalla juures ei saa ette võtta midagi sellest, sest selleks peab kannatanu minema politseisse ja tegema avalduse, kuid enamus ei tee seda. Samas kui pole tehtud avaldust ei saagi keegi midagi teha, et seda ära hoida. Sellel teemal ei saa 100%-list arusaamist loota teatud inimeste elueal, sest kui rääkida, et kaks teismelist räägivad sellel teemal ning üks palub abi, siis võib see abi olla hullem kui kasu. Autor mõtleb selle all, et abipakkuja vastab lihtsalt vägivallaga. See ei ole kuigi meeldiv, sest parem oleks kui kannatanu räägib oma
hingamisraskused, ülerõhust tingitud põrutused ning laialilenduvatest kildudest põhjustatud haavandid. · Tegutsemine Väljas viibides liikuda risti tuulesuunaga ohualast kaugemale. Katta kinni hingamisteed. Ruumides sulgeda kõik uksed, aknad ja ventilatsiooniavad. Vältida sädeme teket! · Esmaabi Kannatanud toimetada ohutusse paika ja aseta kõhuli. Leegipõletuse korral kustuta teki või vaiba abil kannatanu rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks kasuta jahedat vett. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga. Kannatanud toimetada arsti juurde. · Propaan, butaan · Värvitu õhust raskem eriti tuleohtlik gaas, millele on lisatud tugevalõhnalisi aineid. · Ohud Põlengus tekkiv soojuskiirgus ja suits, mahutite lõhkemisel tekkiv ülerõhk ja laialipaiskuvad killud. · Mõju tervisele
Kahtlustatav kuriteo eest kinnipeetav, määruseta 48H kinnipidamise õigus; menetlusosalisena on kahtlustatav ülekuulatud. Kahtlustataval on õigus valetada (anda ütlusi või keelduda nende andmisest). Menetleja peab kohustusi ja õigusi tutvustama. Süüdistatav prokuratuur on esitanud/koostanud süüdistusakti, kuna tema suhtes on tehtud süüdimõistev või õigeks mõistev kohtuotsus; kannatanu moraalne, füüsiline, materiaalne kahju. Nii FI kui ka JI; tsiviilkostja ei ole kuritegu toimepannud isik, vaid see, kes seadusest tulenevalt kannab vastutust kuriteo toimepanemise eest (alaealised, piiratud teovõime); kaitsja isik, kes kaitseb kahtlustatavat või süüdimõistetut. 5. Tõendid tuvastada kahtlustatav / süüdistatav, leida isiku süüd tõendavad asjaolud:
Teatud isikute sõnavabaduse piiramine on raskendatud nende ameti või positsiooni tõttu. Eelkõige on nendeks isikuteks ajakirjanikud. Meedia ülesanne on levitada informatsiooni, võttes sellega vastutuse oma sõnade ja loomingu eest ning kohustuse järgida sõnavabaduse eetilisi piire. 1997. aastal ajalehes avaldatud artiklis nimetas ajakirjanik Vilja Savisaart rongaemaks ja abielulõhkujaks. Ajakirjanik kasutas kannatanu iseloomustamiseks avalikus suhtlussituatsioonis solvava ja halvustava tähendusega väljendeid, andis kannatanule väga negatiivse hinnangu, mis alandas kannatanu au ja väärikust ning sellise teo tagajärjel mõistis kohus ajakirjanikule karistuseks rahatrahvi. Eesti ajakirjanduskoodeksi kohaselt ei ole ajakirjanikel lubatud oma tegevusega põhjustada kellelegi põhjendamatuid kannatusi, halvustada head nime, au ega väärikust.3
Inimese organism on ette nähtud toimima 37-kraadises soojuses. Temperatuur langedes alla 34 kraadi valutundlikkus väheneb, teadvus tuhmub, südametegevus aeglustub ja jäsemed kangestuvad. Külmakahjustuse süvenemisel nõrgeneb aegamööda kõikide elundite talitlus ning järgneb kliiniline surm. (Jänes 1975: 274) Esmaabi külmakahjustuse korral Külmumise esmaabi eesmärgiks on veresoonte spasmi kõrvaldamise teel taastada normaalne vereringe. Selleks soojendatakse kannatanu kehaosi soojade vannide ja massaaži abil. Võib rakendada kas kahjustunud piirkonna kiiret soojendamist +42 kraadises veevannis või tõsta temperatuuri järkjärguliselt soojendavate veevannidega: 30 minuti vältel +18 kraadilt +37 kraadini. (Rätsep 1964: 212-213) Kohaliku külmumise I järgu puhul määritakse pärast soojendamist nahka vaseliiniga. II ja III järgu külmumiste korral pannakse nahale 70%-lise alkoholiga niisutatud mähis ja transporditakse raviasutusse. (Jänes 1989: 488)
• Seadusliku kohtuniku põhimõte - Kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt üle viia seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse (PS § 24 lg 1) • Õigusemõistmise avalikkus - Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid ( PS § 24 lg 3) - Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti (PS § 24 lg 4) Kohtusüsteemi ülesehitus • Kohtusüsteem koosneb: • 1) maa- ja linnakohtutest ning halduskohtutest; • 2) ringkonnakohtutest; • 3) Riigikohtust (PS § 148) • Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud on esimese astme kohtud (PS § 149 lg 1)
haavast on näha luude otsi; jäseme tugev valu, turse, kuju muutus; ebanormaalne liikuvus,verevalum Esmaabi - Vigastatule või haigele õnnetuskohal osutatav vältimatu abi, millega püütakse takistada patsiendi seisundi halvenemist seni, kuni saabub lisaabi. Õnnetusjuhtumi korral tegutsege rahulikult ja kindlalt Abistajana ärge näidake oma hirmu, paanikat. Kui abistaja on rahulik paistab ta välja usaldusväärsem ning mõjub ka kannatanule rahustavalt. Kui kannatanu on rahulik on abistajal kergem hinnata olukorda ja osutada abi ning kannatanutoibumiseks on paremad väljavaated. Enne mõtle, siis tegutse! Säilita rahu!
oleksid tõhusad nii õiguslikult kui ka faktiliselt ning et ÕKV-i rakendamise tulemusel tehtaks otsus kaebuse kohta ning määrataks võimaliku tuvastatud rikkumise korral piisav hüvitis. See on eriti aktuaalne kohtuasjades, mille esemeks on põhjendamatult kaua kestev kohtumenetlus. 4. Mille poolest erineb esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus kannatanupoolsest kahju ärahoidmise kohustusest? Liis Kannatanupoolne kahju ärahoidmise kohustus kujutab endast kannatanu aktiivset tegutsemist, et mitte lasta endale õigusvastaselt kahju tekitada. Esmaste ÕKV-te kasutamise kohustus hõlmab nõudeid, mille eesmärgiks on ära hoida kahju, kahju kõrvaldada või püüelda väikseima võimaliku kahju poole. RVastS § 7 lg-st 1 tuleneb esmaste ÕKV-te kasutamise põhimõte, mille kohaselt võib kahju hüvitamine olla välistatud, kui kannatanu on jätnud kasutamata esmase kohustusliku ÕKV-i, millega ta oleks saanud vältida kahju tekkimist. Kui nõuete
Metsa eksimine Külma vette kukkumine NB! Alajahtunute riskirühma kuuluvad väikesed lapsed, vanurid, nälginud või joobes inimesed. Tunnused Elu tundemärgid puuduvad Teadvusetus, vaevalt tajutav pulss ja hingamine Segasus, hallutsinatsioonid Unisus, uimasus Jäsemete jäikus Lihasvärinad Kahvatu, külm nahk Esmaabi Elu tundemärkide puudumisel ära elusta, vaid helista 112. Kata kannatanu soojalt Võimalusel eemalda väga ettevaatlikult märjad, külmad riided Teadvusel kannatanule anna sooja, magusat jooki Mitte liigutada teadvuseta kannatanut, ära anna stabiilset küliliasendit Kasutatud kirjandus http://www.kajak.ee/content/view/59/79/ ,,Elupäästev esmaabi vigastuste korral" 2004.a TÄNAN KUULAMAST!
Aadress Metsa 2, Kase küla, Lota vald, Pärnumaa, 12345 Telefon 12345678 E-mail [email protected] Perekonnaseis Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon 2012/2013 Ürituste korraldamine 2012-... Kutseharidus, müüja 2003-... Metsa Keskkool keskharidus Täiendharidus 2013 Esmaabikoolitus 16 tundi Haavade sidumine, kaudne südamemassaaz; kannatanu küliliasendisse asetamine. 2012 Video- ja fotokoolitus 40 tundi Erinevate kaameraprogrammide tundmaõppimine; filmimine; säriaja kasutamine. 2012 Motivatsioonikoolitus Kuidas motiveerida ennast ning teisi; head moodused koosoleku läbiviimiseks. 2012 Konverents Suhtlemiseliigid; kuidas olla parem suhtleja; milline suhtleja olen ise. Täiendavinfo Emakeel eesti keel
Kuum kohvi vхi tee Tunnused: Tegutsemise juhised: Kaks tдpikujulist Rahusta kannatanut haavakest Aseta kannatanu Hammustuskoht punetab, lamavasse asendisse valutab Hoia teda soojas ja Turse levib ulatuslikule liikumatuna piirkonnale Eemalda kannatanult Tuimus-ja torkimistunne pigistavad riided suu ja nдo piirkonnas,
korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks: ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. min sum (OK + VH + MK - PK) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti. Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast
Positiivseid tagajärgi saab nimetada protsessi kasuks (PK). korras oma istungi või osa sellest kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui Protsessi kasusid arvesse võttes kujuneks eesmärgiks: seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud juhud, kui alaealise, min sum (OK + VH + MK - PK) abielupoole või kannatanu huvid nõuavad teisiti.
- Kuuma saanud käsi või jalg või muu kehaosa pane kiiresti jaheda (1820 °C) voolava kraanivee alla! Jahuta vähemalt 1520 minutit. Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi. Tugev külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, võib kasutada jääd mähituna puhtasse riidesse. Kui tegemist on tulisest vedelikust põhjustatud põletusega, vabasta kahjustatud kehaosa kiiresti riietest ning siis jahuta! Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse paika, aseta kõhuli, kustuta teki või vaiba abil rõivad ning alusta kiiresti jahutamist. Jahutamiseks võib kannatanu panna ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui paarikümneks minutiks. Jahutamise järel kata vigastatud koht puhta linaga ja kata kannatanu soojalt! · Hoolda põletushaava! Oluline on hoida haav puhtana! - Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus, niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine
Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavatele traumadele. Fokaalsed neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired, afaasia (Nursi 2011). Joonis 1. Keskmise ajuarteri paiknemine ajus. Joonis 2. Keskmise ajuarteri piirkonnad häiruva funktsiooni järgi. 2. PEAAJUTRAUMA ESMAABI · Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. · Jälgi 24 tundi (ärata öösel 1-2 korda, jälgi ärkamist, teadvust) · Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda (võimalusel ülakeha koos peaga veidi kergitatud). · Pane kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse · Ole vajadusel valmis elustamiseks Kutsu 112 kohe, kui tekivad järgnevad nähud: · Pearinglus, tasakaaluhäired
PÄRAST TÖÖD 4.5. Pistik tuleb eemaldada pesast, tõmmates pistikust, mitte juhtmest. 4.6. Ei tohi jätta fööni vooluvõrku. 4.7. Veenduda, et fööni hoiustatakse turvalises kohas. 4.8. Enne fööni ärapanemist peab see olema mahajahtunud. 5. NÕUDED AVARIIOLUKORRAS 5.1. Kui on tekkinud õnnetusjuhtum, tuleb töö viivitamatult katkestada. 5.2. Elektritrauma puhul tuleb katkestada vool ja eemaldada kannatanu vooluringist. Kui voolu pole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu vabastada vooluringist isoleerivat eset (kuiv riie, kuiv nöör, puitese) kasutades, ennast ohtu seadmata. 5.3. Kui juuksed on sattunud sisendavasse, peab fööni viivitamatult välja lülitama ja vooluvõrgust lahti ühendama. Mitte mingil juhul ei tohi 1 Iseseisev töö ‘Arvutitöökoha ergonoomia uurimine’
Esmaabi Koostaja: Esmaabi eesmärk Päästa kannatanu elu õnnetuskohal Vältida tema seisundi halvenemist Hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest. Hädaabi telefonid vol1 Kiirabi 112 Politsei 110 Tuletõrje 112 Telefoni teel räägi RAHULIKULT JA SELGELT. Vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi Hädaabi telefonid vol2 Ütle võimalikult täpselt: Mis juhtus Kus juhtus (täpne aadress) Kellega juhtus Oota vastuküsimust ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Seisundi hindamine OHUTU OHTLIK Naha värv Normaalne pulss Valge, sinine Temperatuur Normaalne Kuum, külm Hingamine Näen, kuulen Ei näe ja ei kuule Esmaabi eriolukorrad Minestamine Mürgitus Kuumakurnatus ja päikesepiste Uppumine Elektritrauma Võõrkeha hingamisteedes Haigused, mille puhul inimene võib vajada esmaabi Allergia Astma Diabeet Krambid ...
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma Kui ei suudeta 20 min pärast verejooksu peatada minnakse haiglasse. Ei tohi! Vatti ninna panna Asetada inimest selili Pead kuklas hoida Abistaja ohutus! Oht! Verega levivad nakkushaigused- HIV B ja C hepatiit
TÖÖ SISU Tiitelleht; Sisukord; Õnnetusjuhtumi ja sellele eelnenud asjaolude üldine kirjeldus; (Mis, kus, millal, kellega, kuidas ja miks juhtus. Kas toimunud õnnetus: oli vahetult seotud tööoperatsioonide sooritamisega/toimus töö tegemisel, kuid mitte tööoperatsiooni tõttu/toimus seoses töötamisega, kuid mitte töö tegemise/toimus ajal mil kannatanu tööd ei teinud. Kas toimunud õnnetus oli tingitud sellele tööle iseloomulikust ohust? Kas õnnetuse põhjustanud oht on pidev kannatanu tehtud töö juures 5-pallises skaalas, mille astmed oleks ligikaudu järgmised: 5 – pidevalt olemasolev (nt kukkumisoht tellingutel töötamisel)/ 4 – esinev iga tööoperatsiooni sooritamisel (nt käe vigastamise oht kaitsmata ketassae töötamisel)/3 – seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
