50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainis1994
Õppematerjali autor
Ninaverejooks Ninast võib verejooks tekkida igal inimesel,tavaliselt on ninaverejooks ohutu ja peatub koduste vahendite abil lühikese aja jooksul. Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Põhjused Nohu Löök Verehaigused Kõrge vererõhk Võõrkeha ninas Esmaabi Kannatanu panna kergelt pea ettepoole kallutatuna istuma Suruda ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal Avaldades ninale survet 10-15 min Ninajuurele või laubale,kuklale võib asetada külma
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti
kuulmislangust, peavalu, hingamispuudulikkust ning hingamise ja südame tegevuse seiskumist. Esmalt veendu, et laps ei ole enam vooluringis, kaitse ennnast vooluahelasse sattumise eest, kõik mis on niiske juhib hästi elektrit. Proovi vooluahel katkestada. Kui laps on teadvusel, lase tal rahulikult olla, kata põletused puhta sidemega, millele aseta külm kott. Kuna elekter põletab veresooni, võib tekkida eluohtlik sisemine verejooks. Laps tuleb toimetada arstide jälgimise alla. Minestamine Minestamise tagajärg on aju mittepiisavas koguses verega varustamine, teadvust tagavad mehhanismid lülituvad välja, veresoonte toonus on ajutiselt vähenenud ja inimene kukub pikali, kuid õige esmaabi andmise puhul see möödub kiirelt. Minestamise põhjusteks võivad olla pikaajaline seismine, palavus, negatiivsed emotsioonid, õhupuudus, söömata olek, samuti vere nägemine või meditsiinilised protseduurid
KANNATANU SAATUSE! ESMAABI PÕHIMÕTTED • ENNE MÕTLE, SIIS TEGUTSE! • SÄILITA RAHU! • OLE TÄHELEPANELIK, HINDA OLUKORDA • HINDA OHUTUST EHINDA OHUTUST ENDALE, KANNATANULE JA JUURESOLIJATELE • TÕSISEMATEL JUHTUDEL HELISTA 112 • ÄRA JÄTA ABIVAJAJAT TÄHELEPANUTA • VAJADUSEL ALUSTA ELUSTAMISEGA ESMAABI VEREJOOKSU KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • KONTROLLI ELULISI NÄITAJAID • PANE KANNATANU LAMAMA • SUURE VEREJOOKSU KORRAL TULEB VEREJOOKS KIIRESTI PEATADA. SURUDES HAAVALE • KAITSE KANNATANUT KÜLMA NING VÕÕRKEHADE (MUSTUS) EEST • HOIA KANNATANU SOOJAS • HOOLITSE, ET KANNATANU EI LÄHEKS ŠOKKI • KUI VEREJOOKS ON KONTROLLI ALL, SEO HAAV KINDLALT, KUID MITTE LIIGA TUGEVALT KINNI. ESMAABI NINAVEREJOOKSU KORRAL • PANE KANNATANU KERGELT ETTEPOOLE KALLUTATULT ISTUMA • SELILI PANNES VALGUB VERI NEELU KAUDU MAKKU, MIS VÕIB PÕHJUSTADA OKSEÄRRITUSE • SURU NINATIIVAD KOKKU LUULISE OSA ALT NINASELJAL
o Janu (kudedest viiakse vedelik verre, et taastada vere maht) o Kiire pindmine hingamine o Nõrk niitjas pulss o Vererõhu langus. Aju hapnikuvarustuse halvenemisel o Loidus o Rahutus ja agressiivsus o Haigutamine ja õhu ahmimine o Teadvusetus Südameseiskus. 11. Millised on šoki põhjused? Põhjused • Välimine verejooks, • sisemine verejooks, • põletus, • südameinfarkt, • allergia. Suur verekaotus kui verekaotus >1,2 liitri Teiste kehavedelike kaotus kõhulahtisus, oksendamine põletused Südame pumbafunktsiooni puudulikkus raske südamehaigus – infarkt, äge puudulikkus Infektsioonid Hormonaalne puudulikkus Äge allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk) Ravimmürgistus Seljaaju trauma
alla, lagedal väljal hoiduda eemale veekogudest, kõrgetest puudest ja telefoni- või elektriliinidest. Pikselöögi vältimiseks tuleb äikese ajal sulgeda korstnasiibrid, sest soe suitsusammas on samuti koht kuhu äike võib sisse lüüa. VEREJOOKS JA SOKK Verejooks on vere väljavoolamine vereringest kas organismi kudedesse, õõntesse (sisemine verejooks, raske diagnoosida) või väliskeskkonda (väline verejooks, silmaga nähtav) Väline verejooks on kas · Arteriaalne- veri pritsib haavast rõhu all ja on helepunane; · Venoosne veri valgub haavast ja on tumepunane · Kapillaarne verepiisad haaval 1. Verejooksu peatamine ilma abivahenditeta Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale. Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. 2. Verejooksu peatamine rõhksidemega Kui verejooks on kontrolli all tuleb haav kindlalt, kuid mitte liiga pingul rõhksidemega kinnitada
Aitan naist poolistuvasse või istuli asendisse ja ei lase tal kõndida. Keeran pea halvatud küljele - vasakule. Vabastan tal hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed ja helistan 112. Vajadusel asetan naise stabiilsesse külili asendisse, halvatud küljele. Kontrollin naise elulisi näitajaid. Rahustan inimest ning ei lahku enne kiirabi saabumist. 7. Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks? Panen teadvusel kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma või teadvusetult stabiilsesse küliliasendisse. Surun ninatiivad kokku nina luulise osa alt ninaseljal. Hoian tugevat survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi. Kui ei suuda ninaverejooksu peatada (kestab üle 10 minuti), kutsun 112 või transpordin kannatanu haiglasse. 8. Kirjelda enda tegutsemist situatsioonis, kus herilase nõelamise järgselt tekivad teie sõbra
......................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..........................................................................................................8 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI ..............................................................9 4.2. LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED ......................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid