Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
10) ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud kuni 500 grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi tee- ekstrakti või -essentsi ühe kuni 45 euro väärtusega saadetise kohta. 20. Millal tekib ettevõttel käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ja mitme päeva jooksul seda teha tuleb? §19 Kui ettevõte teeb tehinguid maksustatava käibega üle 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, siis tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast, kolme päeva jooksul, 6 kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Tehingute hulka ei loeta põhivara võõrandamist ja Eesti isikule teostatavat kaugmüüki. Avaldus tuleb teha kolme päeva jooksul 21. Millal ja millistel juhtudel tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus? §21
Ettevõtluse kontrolltöö kordamisküsimused (2014/2015) 1.Kuhu kantakse kõik äriühingud, kuhu kõik FIEd? äriregistrisse 2.Milline on käibemaksukohuslase piir? Käibemaksukohuslased on ettevõtted, kelle aastakäive ületab 16 000 eurot (alates kalendriaasta algusest) ja sellele lisaks omal soovil ka väiksema käibega ettevõtted (on ka mõningad erandeid). 3.Kuidas vastutab FIE oma kohustuste eest? FIE vastutab oma kohustuste eest kogu isikliku varaga. 4.Kuidas vastutab osaühingu kohustuste eest osanik? Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Kui on osakapital registreerimisel sisse maksmata, siis vastutatakse oma osa piires (nõutakse sisse). 5.Kui suur on osaühingu minimaalne osakapital? minimaalne on 2500 eurot 6.Kuidas vastutab aktsiaseltsi kohustuste eest aktsionär? Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. 7.Kui suur on aktsiaseltsi minimaalne aktsiakapital? Aktsiakapital peab olema vähemalt ...
Riigi rahastatavad teenused Lapsehoiuteenus lapsevanema töötamist, õppimist või toimetulekut toetav teenus, mille vältel tagab lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. Lapsehoiuteenust võivad kasutada kõik lapsevanemad. Lapsehoiuteenuse hüvitamisele riigi poolt on õigus raske või sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või lapsele perekonnas hooldamise teenuse pakkujal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18 aastaseks, eeldusel et: 1) lapse hooldusteenuste vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis; 2) lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine); 3) laps ei viibi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenuse saamiseks tuleb pöörduda lapsehoiuteenuse pakkuja poole. 8 Riigi rahastatavad teenused
neid nõuda 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Aegumine peatub ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust,
4. TÖÖAEG 4.1. Töötaja töötab täistööajaga, 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. 4.2. Tööpäev algab kell 8.00 ja lõpeb kell 16.30. Lõunavaheaeg on 30 minutit, ajavahemikus 11.00 kuni 13.00. 5. TÖÖ TEGEMISE KOHT 5.1. Töö tegemise koht on Tööandja asukoht Pärnus. 6. PUHKUS 6.1. Töötaja põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. 6.2. Töötaja puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafikus, mille Tööandja teeb Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. 1 7. T Ö Ö K O R R A LD U S E R E E G L I D 7.1. Tööandja tutvustab Töötajale töölepingu sõlmimisel töökorralduse reegleid, mis on töötajale täitmiseks kohustuslikud. Töökorralduse reeglid on kättesaadavad elektrooniliselt asutuse siseveebis ja paberkandjal personalijuhi juures. 8. K O N F I D E N T S I A A LN E I N F O R M AT S I O O N 8.1. Ettevõtte konfidentsiaalseks informatsiooniks loetakse:
Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 575 päeva. Täiendav lapsepuhkus Emale või isale antakse tema soovil igal tööaastal 3 tööpäeva lapsepuhkust, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kui emal või isal on 3 või enam alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps, on tal õigus saada 6 tööpäeva lapsepuhkust. Nimetatud puhkusele on õigus ka lapse eestkostjal. Lapsepuhkus tuleb ära kasutada kalendriaasta lõppedes, muidu lapsepuhkus aegub. Täiendava lapsepuhkuse saamiseks peab töötaja esitama tööandjale vastava avalduse, kus tuleks kindlasti ära märkida, mis puhkusele minnakse ja millal. Isapuhkus Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või 2 kuu jooksul pärast lapse sündi 10 tööpäeva isapuhkust. Isal on võimalik saada isapuhkuse tasu tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem , kui on kolmekordne Eesti keskmine brutokuupalk.
rahvastikus mingil ajaperioodil ning nimetajas keskmine rahvaarv samal ajaperioodil: Sündimuskordaja = (Sündide arv aastas/ Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 toimus Eestis 13 036 elussündi ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia sündimuskordaja. 13 036/1 353 557 = 0,0096 x 1000 = 9,6 Vastus: Sündimuskordaja oli 2003. aastal 9,6. Suremus Suremuse üldkordaja leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga ja korrutatakse tuhandega: Suremuse üldkordaja = (Surmajuhtude arv / Antud aasta rahvaarv) x 1000 Näidisülesanne: Aastal 2003 suri Eestis 18 152 inimest ja selle aasta rahvastiku keskmine arv oli 1 353 557. Leia suremuskordaja. 18 152/1 353 557 = 0,0134 x 1000 = 13,4 Vastus: 2003. aasta suremuskordaja on 13,4. Elulemus Elulemus näitab negatiivse sündmuse (surma) puudumist teatud ajaperioodi jooksul
13) Puhkusetasu makstakse välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või poolte kokkuleppel puhkuse lõppemisele järgneval palgapäeval. 14) Kui töötaja ei soovi puhkusele jääda, on puhkusetasu alati võimalik hüvitada ka rahas? Väide on tõene või väär? Põhjenda. Väär. Kasutamata puhkusepäevade hüvitamine rahas on lubatud üksnes töölepingu lõppemisel. 15) Puhkuse ajakava tuleb koostada kalendriaasta esimese kvartali jooksul. 16) Isapuhkust võib isa välja võtta kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne lapse sündi või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. 17) Kui tööandja puhkuse ajakava ei koosta, võib töötaja võtta puhkust endale sobival ajal, sellest tööandjat ette teavitades 14 päeva 18) Puhkust saab osadeks jagada ainult poolte kokkuleppel, sel juhul peab ühe osa pikkus olema vähemalt 14 kalendripäeva
Rooma religioon ja ristiusu (kristluse teke) Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Preestrid olid ühtlasi ka riigiametnikud. Preestriks valiti inimest terveks eluks. Kõiki kombetalitusi tuli täpselt täita, et saada jumalate heakskiit. Preestrid andsid inimestele nõu. Kõige olulisem preester oli pontifex maximus ülempreester (keisririigi ajal kandis seda tiitlit keiser). Pontifex preester. Flaamen konkreetse jumala pühamu preestrid. Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrir...
piirangu: · 7-12aastastel alaealistel on lubatud teha kerget tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 14. Kuidas toimub tööpäevasisese vaheaja andmine? Kas võib olla näiteks kaks 15 minutilist tööpäevasisest vaheaega 6-tunnise töötamise kohta? Ei või. Vaheaeg peab olema vähemalt 30 minutit, lühem vaheaeg ei ole ka poolte kokkuleppega lubatud. TLS § 47 lõige 2 15. Töötaja soovib oma puhkuse jaotada kolme ossa kalendriaasta jooksul, jagades selle 10-ne, 12-ne ja 6-päevasteks osadeks. Kas see on seaduspärane? Põhjendage oma vastust. Ei ole seaduspärane. Üks osa puhkusest peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Paragrahv 68. 16. Kas pärast uue TLS jõustumist võib endiselt kasutada üheaastast tööaja summeeritud arvestust? Ei või, kui ei ole eraldi taotletud. 17. Kas katseaeg pikeneb puhkuse kasutamise tõttu katseajal? Jah 18
dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiirangutest kinnipidamise; tähtaegse dokumentide täitmise ning asjade lahendamise kontrolli; dokumentide ja nende tõestusväärtuse säilimise dokumentidele kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 2. Kes kinnitab asutuse asjaajamiskorra? Asutuse juht kehtestab asutuse asjaajamiskorra 3. Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannete. 4. Asutus kehtestab oma tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide haldamiseks dokumentide Loetelu, mis sisaldab vähemalt liigitusskeemi, säilitustähtaegu ja juurdepääsu tingimusi. 5. Elektrooniline dokumendivahetus dokumendihaldussüsteemide vahel toimub asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi (edaspidi dokumendivahetuskeskus) kaudu. 6
Kuluarvestus eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs Finantsarvestus - arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs Majandusarvestus - majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele Juhtimisarvestus - info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Maksuarvestus riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust Auditeerimine - majandustegevuse kohta käiva tõendusmaterjali objektiivne hindamine Finantsanalüüs - hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale Finantsjuhtimine - ettevõtte finantseesmärkide püstitamine ja ...
tööleping võib lõppeda tähtaja kuni 56 kp haridus- ja teadustöötajatel vastavalt ametikohale saabumisel, poolte kokkuleppel või Põhipuhkuse hulka ei kuulu: rahvuspüha ja riigipühad seoses töötaja surmaga alates 01.07.2009 puhkust arvutatakse kalendriaasta eest (varem tööaasta) ühe poole soovil töölepingu lõpetamine = nõudeõigus puhkusele tekib pärast 6-kuulist töölepingu ülesütlemine töötamist, tööleasumise aastal on õigus puhkust saada · see võib olla korraline või erakorraline võrdeliselt töötatud ajaga
Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Maksud Tulumaks - Residendist füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise kohast (riigist). Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu 2009. aastal 27 000 krooni ning maksumäär 21% Kui inimene soovib, et tema palgalt või muult tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel oleks maksuvaba tulu kalendriaasta jooksul arvesse võetud, tuleb tal väljamakse tegijale esitada vastavasisuline avaldus. Avaldus on kirjalik, kuid vabas vormis. Üheaegselt (samal kuul) saab maksuvaba tulu arvestada vaid ühe väljamakse tegija (näiteks tööandja) juures. Sotsiaalmaks - Sotsiaalmaksu makstakse riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamise eesmärgil töö- ja teenistussuhtes tehtavatelt väljamaksetelt, juriidilise isiku juhtimis- või
Parima lavastuse auhind Eesti Teatriliit seab alates 2009. aastast sisse aasta parima lavastuse auhinna. Auhind määratakse ühele eelmise kalendriaasta jooksul Eestis esietendunud lavastusele. Auhind hindab lavastust kui erinevate autoripositsioonide koostoimel sündinud tervikut. · «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho
Kreeka rahvaloendusel 1961 selgus et 10.9 protsenti elanikkonnast oli üle 65 a vana , 2001 aastaks tõusis protsent 16.7ni. 0-14 aastaste osakaal elanikkonnas vähenes 10.2 protsenti 1961st 2001 aastani Sooline jaotus 2009 aasta seisuga oli mehi 5,533,114 naisi 5,628,221 meeste eluiga 77.11 aastat naistel 82.37 aastat Male-Mehed Female-Naised 2010 Oletatav Rahvastiku poliitika Sünnitoetust makstakse lapse sünni puhul , kui vanem on töötanud vähemalt 50 päeva eelmise kalendriaasta kohta, mis lopes kolm kuud enne lapse sünd. Makstav summa on 626 eurot .Ja seda makstakse 30 korda. Rasedus-ja sünnituspuhkus on kohustuslikud. Naised kes pole ennem vajaliku aja töötanud saavad rahalist abi .Umbes 440 eurot millest pool makstakse enne ja pool pärast lapse sündi.Üks aasta on naise töö kaitsud.Rasedad ja hiljuti sünnitanud naistel on keelatud öises vahetuses töötada kuni 1 aasta pärast lapse sündi. Koolikohustus hakkab 6 aasaselt. Kolmanda
võite veenduda, kui palju lisandub täiendavalt tasumisele kuuluvaid intresse sõltuvalt ajatamisperioodi pikkusest. Milliseid materjale tuleb lisada ajatamistaotluse juurde? · Viimase majandusaasta bilanss, kui selle esitamise tähtaeg äriregistrile või maksuhaldurile ei ole veel saabunud. Kui aastaaruanne on esitatud äriregistrile ja andmed on seal sisestatud, pole neid vaja taotlusele lisada. Kui majandusaasta aruanne koostatakse kalendriaasta lõpu seisuga ning ajatamistaotlus esitatakse uuel majandusaastal, mil on möödunud üle 1 kuu eelmise majandusaasta lõpust, tuleb lisada ka selle perioodi bilanss. Näiteks, kui taotlus maksuvõlgade tasumise ajatamiseks esitatakse aprillis, on tarvis taotlusele lisada seisuga 31.12.xx majandusaasta eelbilanss ning perioodi 01.01.xx 31.03.xx bilanss; kui taotlus esitatakse juulis, on tarvis lisada uue majandusaasta bilanss seisuga 30.06.xx.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Mari-Liis Mürk Mp10 ERINEVAD ETTEVÕTLUSVORMID Referaat Juhendaja: Viibeke Turba Väimela 2011 Erinevad ettevõtlusvormid 1. Ettevõtluse eesmärgiks on tulu saamine toote või teenuse tootmisest või müügist. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu tegutseb ettevõtja. Et luua uus organisatsioon või ettevõte, siis selleks peab olema idee ja/või elluviimise tahe. Kui pole ideed, tahet ega vajadust siis pole ka mõtet ettevõtet või organisatsiooni asutada. Oma ideid saab ellu viia erinevaid ettevõtlusvorme kasutades. Ettevõtlusvormid on füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE, täisühing, usaldusühing, osaühing ja aktsiaselts, ka tulundusühistu. Isiklikult olen kuulnud ja kokku puutunud ainult FIE, osaühingu ja aktsiaseltsiga. Füüsiline isik on iga inimene. Füüsilisest isikust...
sama kvaliteediga. (2) Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. (3) Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel.
on tavaliselt põhjustatud majanduses toimunud põhjalikest struktuuri-muutustest on üldreeglina vabatahtlik on majandustegevuse normaalne tulemus Question 13 Tsükliline töötus: Complete Select one or more: Mark 2.0 out of 2.0 esineb tööjõu nõudluse või pakkumise muutumisena kalendriaasta jooksul võib väheneda, kui tühistatakse miinimumpalga seadus muutub koos äritsükli faasidega omab kalduvust pikendada töötuna olemise keskmist aega on kõrgeim majandustsükli langusfaasis tõstab tegeliku töötusemäära loomulikust töötusemäärast kõrgemale Question 14 Isikud loetakse: Complete
4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension) ühishüved on need kaubad ja teenused mida inimesed tarbivad kollektiivselt, turu vahenduseta (haridus, tervihoid, julgeolek, kultuur) 1. loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale 2. ammendamatud võrdsed kõigile riigieelarve on tulude ja kulude plaan, mille koostab valitsus. Eelarve võetakse vastu riigikogu poolt teise kalendrikuu lõpus. See on kalendriaasta põhine. Kohalik eelarve võetakse vastu 3. kalendrikuu lõpuks. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed tulud riigieelarvesse tulevad eelkõige maksudest, riigilõivust ja riigivara müügist, rendist jne. Suuremad kuluartiklid on riigikaitse ja julgeolek, haridus ja sotsiaalteenused. Riigi eelarves nähakse ette ka valitsuse reservfond. Eelarveaasta kestel võidakse koostada ka lisaeelarveid, aga ainult juhul kui tulusid on kuludest rohkem
asjade tähtaegse lahendamise kontrolli kord; 12) dokumentide hoidmise ja hävitamise kord kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 308 kinnitatud ,,Arhiivieeskirjaga"; 13) ametniku teenistusest või töötaja töölt vabastamise, teenistus- või töösuhte peatumise või asutuse töökorralduse muutmise korral asjaajamise üleandmise kord; 6. Mis võib olla asutuse asjaajamisperioodiks? Asutuse asjaajamisperioodiks võib olla kalendriaasta, õppeaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Töörühmade, komisjonide ja teiste kindla ülesandega üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood. 7. Millal peab asutus avalikustama uued sideandmed, kui need andmed muutuvad? Kui asutuse sideandmed muutuvad, avalikustab asutus uued sideandmed vähemalt 10 tööpäeva enne andmete muutumist. 8. Kui pika aja jooksul peab asutus elektronposti muutumisel tagama
o. töötamine üle kokku lepitud tööajanormi Ületunnitöö - makstakse lisatasu vähemalt 50% palgamäärast või poolte kokkuleppel võib hüvitada ka vaba aja andmisega Puhkepäevadel töötamine töötaja tööajagraafiku väliselt - hüvitatakse nagu ületunnitöö Töötamine riigipühal - tasustatakse vähemalt kahekordselt, samuti võib hüvitada vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Isikukontokaardid · Avatakse igale töötajale avatakse kalendriaasta alguses · kalendriaasta lõpul sisaldab kandeid töötajale igakuuliselt arvestatud tasude kohta ja viiteid neid arvestusi mõjutanud dokumentidele · kõik töötajale arvestatud tasud ja teostatud kinnipidamised tasuliikide kaupa · kasutatakse ka igakuulisi nn. arvestuslehti, mis köidetakse toimikutesse isikute kaupa · pikaajalisele säilitamisele kuuluvad dokumendid · Vastavalt töötaja nõudmisele on raamatupidamine kohustatud andma
summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas. Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust. Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse. Tööandjale on tulumaksuvaba limiit 15% töötajale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas. Alates 2012. aastast on maksumaksjal samal või 3 järgneval maksustamisperioodil õigus maksustatavast tulust maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud. Alates 2012. aasta jaanuarist on tööandjatel võimalik oma töötajatele anda tasemekoolitust (sh ülikooliharidust), ilma et sellega kaasneks erisoodustusena maksustamine. 2.2 Käibemaksuseaduse muudatusest
FIE JA SOTSIAALMAKS Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaksu maksmise üldpõhimõtted FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas. Sotsiaalmaksu määr on 33%. FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseadusega kehtestatud alam ja ülempiiri. FIE on kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Alates 2007
Õiguse alused vaheeksam vol2 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. V: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksab töötajale töö eest tasu. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, välja arvatud kui kahe nädalane leping. Põhitunnused on: 1) tööd tehakse alluvussuhtes 2)töötegija sõltub tööd andvast isikust 3)tööd tehakse isiklikult 4)oluline on tööprotsess 5)tööd tehakse tasu eest. 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? V: Võrdse kohtlemise põhimõte on keelatud isikute diskrimineerimine nende rahvuste (etnilise kuuluvuse) rassi või nahavärvuse, nende usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse orientatsiooni tõttu. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? V: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat lõppemisest arvates. 19....
abivahendi maksumusest. (2) Erandkorras võib sotsiaaltoetuste määramise komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel määrata abivahendi 100%-lise kompensatsiooni ning üle 100 euro suuruse omaosalustasuga abivahendi ostmise kulu hüvitamise. 9 Toetus retseptiravimite hinna kompenseerimiseks .Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul. Toetus hooldusvahendite maksumuse kompenseerimiseks Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem, kui 64 eurot korraga ning mitte rohkem kui kolm korda kalendriaasta jooksul. Toetus eriarsti visiiditasude, haigla voodipäevatasu omaosaluse ja väljaspool Rakvere linna eriarsti vastuvõtule sõiduks sõidukulude kompenseerimiseks Toetust võib määrata ühele isikule mitte rohkem kui 50% ulatuses tema poolt esitatud kuludokumentide alusel,
makstavate maksude ja maksete suurus ning liik võivad muutuda sellekohaste seaduste muutumisel. 5. Puhkus 5.1 Töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus on ...... kalendripäeva. 5.2 Töötaja iga-aastane puhkus määratakse kindlaks puhkuste ajakava alusel, mille koostamisel lähtutakse asutuse töökorraldusest arvestades võimalusel Töötaja sooviavaldust. Tööandja teeb puhkuste ajakava Töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel. 5.3 Tööandja maksab töötajale puhkusetasu proportsionaalselt puhatud ajaga puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval. Juhul kui töötaja soovib saada puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, esitab ta tööandjale vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust sellekohase avalduse. 5
ning siis ainsaks aruandeks hajutada tuludeklaratsioon Lepingupartnerid võivad pidada Puuduvad juhtimisorganid, äriühinguid usaldusväärsemateks seega juhtimine lihtne kui FIE-t Odav alustada ja lõpetada Kui käive ületab kalendriaasta Lihtne üle minna teisele algusest arvates 16 000 eurot, ettevõtlusvormile tuleb minna üle tekkepõhisele Minimaalne nõutav asutajate raamatupidamisele ning kolme arv- 1 tööpäeva jooksul esitama MTA-
Tallinna Tehnikaülikool Eesti Mereakadeemia Merenduskeskus Anastassia Stserbakova Vahendus- ja teenindustegevus majanduses ja transpordis Essee Juhendaja: Yrjö Saarinen Tallinn 2017 Vahendustegevus on väärtpaberitehingute sooritamine kliendi huvides vastavalt komisjoni või komisjoni lepingule. Komisjoni vahendusel tegutseb maakler advokaadina, st ta sõlmib tehingu kliendi nimel ja tema arvel. Sel juhul on maakleri põhiülesandeks leida kliendile turult väärtpaberid, mis sobiksid tema hinnaga. Vahenduslepingu alusel maakler annab kliendile väärtpaberite ostmisel teenuseid. Leides kliendile turult vajalikku paberit , sõlmib tema vahendaja väärtpaberite omanikuga kokkuleppe ja klient maksab nende ostmise eest oma kontolt. Teenuste eest maakler saab komisjonitasu. Kui klient ...
Ühe kalendripäeva töötuskindlustusehüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu ületab hüvitise arvestamisse alguspäevale eelnenud kalendriaasta Eesti keskmise ühe kalendripäeva töötasu kolmekordset suurust, arvestatakse hüvitis viimase summa alusel.1 Töötuskindlustushüvitise määr on vastav protsent eelpool nimetatud viisil leitud töötasust: 1) 50 % ühest kuni 100 kalendripäevani; 2) 40 % 101-st kuni 360 kalendripäevani. Töötuskindlustusehüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu vormikohase avalduse töötukassale
ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga
• (2) Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg (välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg), samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda käesoleva seaduse § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. (RK s 25.01.2012 jõust. 20.02.2012 - RT I, 10.02.2012, 1) • (3) Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Kui kalendriaastas on ajavahemikke, mida ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aja hulka, antakse põhipuhkust võrdeliselt puhkuse andmise õiguse aluseks oleva ajaga. • (4) Tööle asumise kalendriaastal arvutatakse kalendriaastast lühema aja eest põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga. Töötaja võib nõuda puhkust, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. PÕHIPUHKUS
pa-randamist selgitav õiend, mis selgitab paranduse vajadust. 8. Käibemaksukohustus. * Millal see tekib, mille alusel arvestatakse, kui kiiresti ja mis asutusele on vaja teatada ja kellele. * Mis muutub seoses KM kohustusega RP arvestuses. KM kajastamine kirjendites (lisanduv ja sisalduv käibemaks), ostu ja müügitehingute tüüpkirjendid. * Ülesanne koos kirjenditega + dokumendi (jaemüügiarve) koostamine. Tekib: kui käibemaksuga maksustatav tulu ületab kalendriaasta algusest 1600. Sõltub: sissetuleku suurusest. KMkohustuslaseks registreerimine: 3 tööpäeva jooksul Maksu- ja Tolliametile, peale seda kui ületab 1600. RP arvestuses muutub seoses KM kohustusega: peab edaspidise tegevuse käigus hakkama arvestama Käibemaksuseaduse nõetega ja esitama käibedeklaraatsiooni MTA-le iga kuu 20. kuupäevaks. Tüüpkirjendid KM tehingutega: OST: D kulu,kaup,PV,muu vara (ilma KM-ta summa) D KM K kassa,pank, tarnijad (kogu arve summa)
elanike absoluutsele enamusele. Maxima omatoodete rühma kuuluvad Optima Linja, Maxima Favoriit, Ekologica ja Meistrite Kvaliteedi kaubamärgid. Kliendiprogramm Aitäh toimib kõikides MAXIMA kauplustes Eestis. Kliendikaarti omandades peab olema vähemalt 18-aastane ning kaart on personaalne ja on keelatud edasi anda kolmandatele isikutele. Iga ostu pealt koguneb kaardile 1% ostetud summalt. Kalendriaasta jooksul kogutud Maxima raha kehtib järgmise kalendriaasta 31.märtsini. 2 PRAKTIKAL TEOSTATUD TÖÖD 2.1 Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades Kaupluse müügisaal oli ära jaotatud nelja ostujuhi vahel, kellele kuulus kas siis üks või mitu osakonda. Praktika esimesel päeval määrati mind tööstuskauba ostujuhi alluvusse, et saaksin alustada millestki kergemast ja paremini ümbruskonnaga kohaneda. Ülesanne oli lihtne
käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 2. OSAKAPITAL JA RESERVKAPITAL 2.1. Osaühingu miinimumkapital on 2500 (kaks tuhat viissada) eurot ja OÜ maksimumkapital on 10 000 (kümme tuhat) eurot. Osa iga 1 (üks) euro annab ühe hääle. 2.2. Osakapitali võib suurendada või vähendada kooskõlas OÜ osanike otsusega. 2.3. Osakapitali võib suurendada uute osade väljalaskmisesega uute sissemaksete arvel või
algus ja lõpp. 2) ettevõtja nimi ja isikukood. 3) muud seaduses sätestatud andmed. 4) isiku sidevahendite andmed. 5) teave kavandatud põhitegevusala kohta. PEALE ASUTAMIS ON VAJA VEEL TEHA Käibemaksukohuslaseks registreerimine: Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest. Käibemaksu tuleb arvutada alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive. Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte registreerida käibemaksukohuslaseks, kui plaanitakse soetada kallist põhivara
Sissejuhatus Raamatupidamiskohuslane on seaduse järgi kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama ja äriregistrile esitama majandusaasta aruande. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Riigi, samuti riigiraamatupidamiskohustuslase majandusaastaks on eelarveaasta. Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eestis tegutsevatele ettevõtjatele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Aastaaruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest.
· majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. RAAMATUPIDAMISREGISTRID on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. MAJANDUSAASTA on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. BILANSS on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). KASUMIARUANNE (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).
Seega erineb Eesti teistest riikidest oma nn juriidilistele isikutele kehtestatud kulumaksusüsteemi poolest. 1 TULUMAKS 1.1 MAKSU OBJEKT JA MAKSUMAKSJA Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised (TMS §1, lg.1). Nimetatud tulu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu (TMS §2, lg.1). Maksustamisperiood on kalendriaasta. Tulumaksuga maksustatakse füüsilisele isikule tehtud erisoodustused (vt punkti 3.2.3). Maksjaks on füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi (TMS §2, lg.2). Maksustamisperiood on kalendrikuu.
9) Puhkuse kestus. Tööõiguseseadus sätestab iga-aastase puhkuse ehk põhipuhkuse kestus on 28 päeva. Pikendatud puhkus 35 päeva on ette nähtud alaealistele ja töövõimetuspensioni saavatele töötajatele. Haridus- ja teadustöötajate iga-aastase puhkuse kestus on 56 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Töölepingu seadus ei näe enam ette lisapuhkust. 1.juuli 2009-st toimub puhkuse arvutamine kalendriaasta alusel. Töölepinguseadus sätestab, et töötajal on õigus saada puhkust võrdeliselt tööajaga. Puhkuse nõude õigus tekib pärast 6 kuulist töötamist. Edaspidi on töötajal õigus saada puhkust ka ette. Puhkuse andmine töötatud aja eest tähendab seda, et puhkust ei anta lapsepuhkuse ja tasustamata puhkuse eest. Puhkuse nõudmine aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest see puhkus on. Puhkuse andmine toimub puhkuste ajakava alusel
Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust; 6. Kes on resident? § 6 lg 1 ja 2
aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident, Eesti riigiasutus ja Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teevad maksustatavaid erisoodustusi. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erisoodustuste, kingituste jms puhul on maksustamisperioodiks kalendrikuu. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Füüsilise isiku tulumaksumäär on 20%, mis tähendab et maksustatav summa korrutatakse maksumääraga 20% (või korrutatakse 0.2-ga läbi). Ettevõtte tulumaksumäär on 20/80 mis tähendab, et maksustatav summa
nende ostmine ettevõtluse kulu. Iseenda joodud kohvi meil aga kuludesse ei kõlba, nii et ostetud kohvist saab kuludesse kanda ainult osa. Reaalne keskmine kohvikulu ühe kliendi kohta ei saaks ilmselt olla üle 2 tass Kuna FIE-l pole tasustatud puhkust, siis peab ettevõtja omale ise puhkuse ajaks varusid koguma. Kui suures summas ta võib puhkuse jaoks raha kõrvale panna ja kas seda arvestatakse enne makse? Puhkusevarusid kogudes peab meeles pidama, et maksustamisperiood on kalendriaasta. Kui see läbi, maksustatakse kõik tulud, mida pole erikontole kantud. Eraldi maksuvaba puhkusereservi pole meil ettevõtjatele ette nähtud.
14. Puhkused (ajakava koostamine, teatavaks tegemine, pikkus, puhkusetasu väljamaksmine); Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; Puhkus aegub 2 aasta jooksul; Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 15. Mis on leppetrahv, millistel juhtudel on õigus kokku leppida (neid on 3)?
tööpäeva , lühendatakse 3 tunni võrra. Puhkus Eeldatakse et töötaja iga aastane puhkus on 28 kalendri päeva, kui ei ole kokkulepitud teisiti.Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva , töövõimetuspensioni saaja puhkus on 35 kalendripäeva, haridustöötajate puhkus on 56 kalendripäeva.Põhipuhkuse hulka ei arvestada rahvus ja riigipühi. Põhipuhkuse andmine Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkust arvestatakse kalendriaasta eest.Puhkuseaja määrab tööandja arvestades töötaja soove.Tööandja koostab puhkuse ajakava iga kalendri aasta kohta ja teeb selle töötajatele teatavaks esimese kvartali jooksul.Sellesse graafikusse märgitakse põhipuhkus ja kasutamatta puhkus.Puhkuse ajakava on võimalik muuta vastastikusel kokkuleppel.Õigus nõuda põhipuhkus sobival ajal on : Naisel enne või pärast sünnituspuhkust või vahetult pärst lapsehoolduspuhkust. Vanemal kes kasvatab kuni 7 aastast last
tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 5)Töötasu koosneb nii rahapalgast kui ka mitterahalistest komponentidest, mis moodustavad ühtse terviku. Juurde võivad tulla lisatasud, (müügi)protsent, ärisaladuse hoidmise tasu, konkurentsikeelu- tasu jm. Töötasu alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 6)Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Põhipuhkus aegub 1 kalendriaasta möödudes. § 24. Puhkusetasu maksmine (1) Puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. (2) Töötaja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 3 ettenähtud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. (3) Kollektiivlepingus sätestatud tingimustel võib käesoleva seaduse § 9 lõike 2 punktides 4 ja 5
10 päeva tasustamata lapsepuhkust Põhipuhkuse võimaldamise kord ja tingimused Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud pikemas puhkuses. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Kui töötamise aeg on lühem, siis arvestatakse puhkust võrdeliselt töötatud ajaga, kuid puhkust ei või nõuda, kui töötanud ollakse vähem kui 6 kuud. Põhipuhkus tuleb kasutada ühe kalendriaasta jooksul ning seda saab osadena välja võtta poolte kokkuleppel, siiski on tööandjal õigus keelduda jagamast puhkust väiksemateks osadeks kui 7 päeva. Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestades töötajate soove. Puhkuse ajal on töötajal õigus saada puhkusetasu. Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või nende liidu vahel, samuti
valmistamise, töötlemise ja turustamise (edaspidi TKMi käitlemine) tegevusalal, peate enne majandustegevuse alustamist esitama Veterinaar- ja Toiduametile majandustegevusteate. Maksud ja toll 1.1 Käibemaks Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kauba importi riikidest väljaspool Euroopa Liitu ja kaupade soetamist Euroopa Liidu riikidest. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Kui teie maksustatav aastakäive kalendriaasta algusest arvates ületab 16 000 eurot aastas, tuleb teil ettevõte registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslasena. Kui käive on väiksem, pole registreerimine kohustuslik. Käibemaksukohustuslasena tuleb teil: lisada kauba müümisel või teenuse osutamisel müügihinnale käibemaks; pidada käibemaksuarvestust; arvutada ja tasuda käibemaksusumma; säilitada tehingutega seotud dokumente ja esitada nõuetele vastavaid arveid. 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
