Näiteks Eesti Vabadussõda oli õiglane sõda. Euroopa liidu aluslepingud- Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping (pani aluse liidule), Maastrichti leping (tuli kasutusele nimetus Euroopa Liit), Lissaboni leping (EL sai juriidiliseks isikuks). Euroopa Parlament: Juht Martin Schulz, Seadusandlikud, järelevalve- ja eelarvealased ülesanded. Eestist: Tunne Kelam, Urmas Paet, Marju Lauristin, Kaja Kallas, Yana Toom, Indrek Tarand. Euroopa komisjon: Juht Jean-Claude Juncker. Edendab Eli ühiseid huve tehes ettepanekuid ja kontrollib õigusaktide täitmist. Volinike meeskond, 1 igast liikmesriigist. Euroopa Liidu Nõukogu: Eli poliitika kooskõlastamine ja õigusaktide vastuvõtmine. Valitsus ministrid igast liikmesriigist. Euroopa ülemkogu: Juht Donald Tusk. Määratleb Eli üldised poliitilised sihid.
Jõgede ääres peavad jahti vee äärde jooma tulnud loomadele anakondad. Anakondad võivad kasvada ligi 10 m pikkuseks, oma saagi surmavad nad kägistades. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja. Huvitav fakt on see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, ehk siis idast läände. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. Ühe ruutkilomeetri suurusel alal võib loendada üle 1000 erineva puuliigi, kusjuures uute liikide avastamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Õpetaja Marju Lauristin" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Valisin Marju Lauristini sest ta jäi mulle silma hariduse endendamisega ja inimarenguga seotud konverentsidel oma tabavate tähelepanekkutega. Mulle tundus et me saame asjadest ühete moodi aru, mõtleme ühte oodi ja tahame, et Eestis liiguksid asjad samas suunas. Marju Lauristini tutvustamiseks ei pea kasutama palju sõnu. Ta on sotsiaalteadlane, intellektuaal, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor. Tema hoogne kõneviis, paeluvad mõttekonstruktsioonid ning põnevad järeldused panevad ennekõike mõtlema. Marju Lauristin on sündinud 7. aprillil 1940 Eesti sotsiaalteadlane, intellektuaal ja poliitik. Ta on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikats...
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Selle vastastikmõjuga on seotud kõik nii aatomite kui ka makrokehade vahel mõjuvad igapäevased jõud. Kolmandana tuntakse palju tugevamaid tuumajõude, mis esinevad prootonite ja neutronite vahel ja on vägalühikese mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk vastastikmõju, mis on tuhandeid kõrdi nõrgem kui elektromagnetilised jõud, kuid palju tugevam kui gravitatsioonijõud. Ta on väga lühikese mõjuraadiusega ja toimib kõigisse vaadeldud osakestesse peale footoni. 2. Mida tähendab mõiste "elementaarosake"? Elementaarosake on osake, mis ei koosne omakorda enam algosakestest, tänapäeval tuntakse elementaarosakestena prootoneid ja neutroneid, kuid tegelikult pole need osakesed
tagab see, kui impulsskarakteristiku hindamiseks küllaldane hc(n) koefitsiendid on teada tema määramatuse funktsiooni reaalsed.järgnevalt tuleb leida diagrammi Täisnurkne, impulsisisese väljundrealisatsiooni spekter ja modulatsioonita signaal tagab väljunsignaali faasikarakteristik. filtri optimaalsel töötlusel kahelt erinevalt impulsskaja saame jällegi võttes märgilt saabunud kaja parameetrite Lineaarfaasiga filtri sõltumatu hinnangu. LINEAARSE sageduskarakteristikust Fourier' SAGEDUSMODULATSIOONIGA teisendus. Ühildades SONDEERIV SIGNAAL-suurus W on impulsskarakteristiku sümmeetriatelje sondeeriva signaali signaali alguspunktiga saame sagedusdeviatsioon ning faasitegur b lineaarseid faasimuutusi elimineerida. on määratav impulsi kestuse ja W
Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kaja Abel TALLINK/TALLINNA SADAM Raport Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tallink on tuntud ettevõtte nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Lätis. Tema laevad sõidavad mööda merd nendesse riikidesse, et teenindada kliente võimalikult hästi ja parimal viisil. Tallink pakub nii kruiise kui ka lihtsalt liinireise. Võimalik on sõita autoga ning peatuda ka erinevates kohtades nagu näiteks Marienham. Tallinki laevad on suured ja mugavad ning selle
Ta leidis endale sõpru suurte kunstnike seas, kes teda austasid ja hoidsid. Kuid uus kodumaa ei kustutanud tema südamest ja mõttest sünnimaad, mille järele ta väga igatses, leidmata surmani võimalust seal kordki veel viibida. Mälestuskujud Sünnimaa elas Chopini muusikas. Kojuigatsus ja valu kodumaa saatuse pärast teravdasid mälestuspilte. Chopin kandis muusikasse meeleolud ja tundetulva, mida äratasid mõtted sünnimaast ning hingepõhja sööbinud mälestuskujud. Nagu kauge kaja kodukülast elustub rahulikus, helgelt mõtisklevas muusikas korraga õhtukella helin või kaugusest kostev poola rahaviis. Põletavalt valus mälestus traagiliselt lõppenud ülestõusust sünnitab Chopini muusikas kirglikke protestipuhanguid, ülestõutu sütitavate meeleolude kajastusi või süngelt ärevaid leinamõtteid. Klassik romantikute seas Chopini on nimetatud klassikuks romantikute seas. Ta oskas ühendada romantiliselt tundeküllase
Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab. Avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot. Suunatud küsimus - kahe eelneva vahepealne (Weebly 2010). 1.2.5 Soodustamine, jätkutehnikad Kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja - kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja - korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni julgustamine - mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine paus - jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt (Weebly 2010). 1.3 Kehakeele lugemine
erakondadest kuulub ka Keskerakond. Samas on viimastel aastatel seatud kahtluse alla ka Reformierakonna maailmavaate paikapidavust, nimetatud seda "liberalismi hüljanud ... stagnatsiooni kantsiks, Keskerakonnaga sarnaseks massiparteiks" ja väidetud, et "sõna "reform" on selle partei nimes veel vaid ajalooline iroonia". Erakonna esimees on 6. aprillist 2014 Taavi Rõivas. Aseesimehed on Jürgen Ligi, Urmas Paet, Keit Pentus ja Kaja Kallas. Juhatusse kuuluvad lisaks esimehele ja aseesimeestele Andrus Ansip, Laine Randjärv, Urmas Kruuse, Rein Lang, Kalev Lillo, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Kairi Uustulnd ja Jaanus Tamkivi. Reformierakonna peasekretär on Martin Kukk. Erakonna auesimees on Siim Kallas. Liikmete arv 2015.a seisuga u 12638. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel
judu ja vimu aidata printsi hel peval, kui too tunneb igatsust oma planeedi jrele. Jrgmisel hetkel knetab prints krbelille ja uurib tema kest, kus on inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi ngi ta neid, aga ei vi iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu vga raskeks," lausub lill. Vike prints ronib krge me otsa, et nha korraga tervet planeeti ja kiki inimesi, kuid neb ei vaid kaljuteravikke. Tema higetele vastab kaja. Lpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on nnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on neid viis tuhat, ja kik hesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub vlja rebane, kes palub end taltsutada. Rebasega jumalaga jttes, vidab rebane, et usaldab taltsutajale oma lihtsa saladuse: "ainult sdamega ned hsti. Kige thtsam on silmale nhtamatu. Edasi rkis rebane, et printsi
eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon, Isamaaliit ja muud. Talupidamine Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Muud ametid 19111912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär. Aastatel 19101912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige, 1918 toimetaja, 1920 Tallinna Teataja, ajalehe 1924 Kaja peatoimetaja. 19391940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus. Ühiskondlik tegevus Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises. Ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. · 19271932 Haridusliidu esimees
Delfiinid valdavad keerukat helisignalisatsiooni, saates välja ja võttes vastu nii tavalisi kui ka ultrahelisid laias diapasoonis. Delfiinidel on hästiarenenud kajalokatsioonivõime, mille abil nad leiavad toitu, orienteeruvad vee all. Delfiinid otsivad saaki, saates välja ultrahelisignaale, mida tekitavad õhukottide abil, mis on ninaõõnega ühenduses. Signaalid peegelduvad kaladelt tagasi ja jõuavad kajanana delfiini sisekõrva. Kaja järgi leiabki delfiin kalu üles. KAJALOKATSIOON Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel shoki, seega saab delfiin nad hõlpsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas
OSULA PÕHIKOOL Tehiskiud Keemia referaat Juhendaja: Kaja Parker Koostaja: Mattias Loos Haamaste 2009 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate tehiskiududest. Lähemalt olen rääkinud tehiskiudude alamliikidest. Mulle endale huvipakkuvad valdkonnad on viskooskiud ja atsetaatkiud/triatsetaatkiud, mille kohta sain kõige rohkem informatsiooni. Järgnevas referaadis olen siiski püüdnud välja tuua olulisima tehiskiududest, mis puudutavad meie igapäeva elu.
leebed/aktiivsed vanuritest ühiskonna liikmed ning kurjad pensionärid. Kurjade pensinäride stereotüüp on ilmselt kõigile teada ning ka meedia ei ole jätnud seda kajastamata. On nii mõnigi artikkel, millst saab aru juba enne lugema asumist, et see on halvakõlaline eakate inimeste vastu. Näiteks saan tuua sellised pealkirjad nagu Postimehes ilmunud artikkel ,,Vihased maaelanikud: pank kandis nüüd vanemad inimesed maha!" või Õhtulehe veebiportaalis ilmunud Kaja Roometsa kirjutatud lugu "Kurjaks muutunud vanurid teevad laste elu põrguks." Seda stereotüüpi kindlustab ka Bronek Alpius eelnevalt mainitud artiklis "Gladiaatorvanurid". Teisalt on eakaid inimesi kujutatud kui aktiivseid ühiskonnaliikmeid, kes ühiskonnaelus kaasa teevad ning ei lase end vanuse tõttu maha kanda. Kui võrrelda, kumba stereotüüpi rohkem kajastatakse, siis on ilmselge, et 'kurja pensinäri' stereotüüpi leidub meedias rohkem
Milliseid nahkhiiri maailmas leidub? Käsitiivaliste selts on mitmekesine Mida nahkhiired söövad? • Nektar • Puuviljad • Putukad • Teised selgrootud • Kala • Imetajate ja lindude veri Kajalokatsioon • Nahkhiired orienteeruvad kajalokatsiooni abil. • Väljastatud ultraheli (sinine) põrkub objektidelt tagasi (punane). • Nahkhiir saab kaja analüüsides aru, millise putukaga on tegemist ja kui kaugel see asub. • Eesti nahkhiirte sonarite tippsagedused on vahemikus 20 000-55 000Hz • Inimkõrv kuuleb 20-20 000 Hz Nahkhiirte aastaring Eestis Kevad Nahkhiired ärkavad talveunest aprillis, siis kui putukad öösiti lendama hakkavad. Viimased ärkajad lahkuvad
Lainete -kilomooli mass Heli akustiline N=I*S I-heli intensiivsus levimise võimsus kiirus X-moolsioojuse suhe S=4R2 S-Sfääri pindala (gaasilises T-temperatuur 0K Kaja L=1/2 vt keskkonnas) R-universaalne gaasi konst.
Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga kaasaegne ning ilmselt see sundiski teda näidendit uuesti lavastama. Väino Uibo on sündinud 1942. aastal ning on päritolult üldsegi tartlane. Saaremaale elama tulles ei osanud ta mõeldagi,
seitsme eestlasest jalgratturi pantvangi võtmine Liibanonis. Kokku olid nad pantvangistatud 114 päeva, Eesti riik täitis oma kohustust ja tegi kõik, et Eesti kodanikud vabastada, see õnnestus ja kõik lõppes õnnelikult. Irooniline on see, et nende pantvangis olemise ajal nägi netiportaalides üldiselt ainult positiivselt meelestatuid kommenteerijaid, sooviti õnne ja sooviti, et nad tagasi tuleks, nüüd tagantjärele võib aga lugeda palju negatiivset kaja, et jalgratturid olid ise lollid, et nad sellisesse piirkonda läksid. Selliseid sündmusi ei juhtu tihti meiesugusel väikese koosseisuga rahval ja on suur õnn, et seekord jõudsid ohvrid turvaliselt oma perekonna juurde tagasi. Kuigi käesolevat aastat jätkub veel kaheks kuuks, ei tea me, mida põnevat võib veel juhtuda ja mis kõik võib selle aja jooksul muutuda. Tulevikust võib oodata parimat ja loota, et tulev oleks Eestile helde.
Referaat Raadioside põhialused Evalota- Liisbeth Link 11.a klass Raadioside Raadioside kujutab endast informatsiooni edastamist elektromagnetlainetega läbi õhu. Raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet. Raadioside on juba selle sajandi algusest peale olnud tihedalt seotud moduleerimisprotsessiga. Juba esimestes, raadioseanssides kasutati digitaalset andmeedastust, seda telegraafisignaalid punktide ja kriipsude kujul. Raadioside toimub raadiosaatja ja ühe või enama raadiovastuvõtja vahelise sideliini kaudu. Sideliini vahepunktides võivad olla retranslaatorid ‒ signaale vastuvõtvad, võimendavad, muundavad ja edasisaatvad seadmed. Satelliitides nimetatakse neid seadmeid transponderiteks. Raadioside on elektroonilise side liik traatside ja optilise side kõrval. ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja- hooldus Kati Zoobel Arseen Referaat aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikolooga Juhendajad: Kaja Orupõld Tartu 2014 Sissejuhatus Järgnev referaat on koostatud aines saasteaines keskkonnas ja ökotoksikoloogia koduse tööna. Töö teemaks on Arseen ning tema toksiline mõju. Arseen on väga tähtis aine, mis väikestes kogustes on kasulik kuid suurtes kogustes on kahjulik nii inimesele kui ka organismidele. Teema valiti kuna arseen satub üha enam inimeste igapäeva toidulauale näiteks mitmetes
Räägitakse ka hüdropoonikast, mis on taimede kasvatamine mulla asemel mineraaliderohkes vees. 14. Tom Harris. How the Eden Project Works? How Stuff Works? http://science.howstuffworks.com/environmental/conservation/conservationists/eden1.htm/printable Artikkel räägib Eedeni projektist, mille puhul konstrueeriti ja ehitati 3 kasvuhoonet - bioomi, millest igaüks esindab eri klimaatilist olukorda. 15. Meelis Uustal, Piret Kuldna, Kaja Peterson. 2010. Sissejuhatus. I Elurikkus mis, kus ja miks? II Loodussõbralik aiapidamine. III Loodussõbralik linnahaljastus. Rmt: Klein L. Leevald A. (toim). Elurikas linn; Linnaelustiku käsiraamat. SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. Raamatu väljaandmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tallinn. Lk 18-43. Käsiraamatus tutvustatakse nüüdisaegseid elurikkust hoidvaid meetodeid aianduses, linnahaljastuses ja ehituses
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud
Anastassija Kuzmina , Olga Zaitseva , Helena Ekholm , Andrea Henkel jne. Seega laskesuusatamine on raske spordiala ning ainult vähesed tegelevad sellega. Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna.
- Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust
Side labor 5 Juurdepääs arvutivõrku aruanne (September 2015) Töö tegija nimi: Mirell Krain - 143051 rühm IABB31 Töö tegemise kuupäev: Mon Nov 2 16:50:39 2015 4.2 Arvuti IP aadress A. Enda arvuti IP aadress käsurealt vaadates: 90.191.23.52 B. Oma võrgu marsruuteri IP aadress (Default Gateway): 90.191.22.1 C. Nimeserverite IP aadressid (DNS servers): 192.98.49.8, 192.98.49.9 D. Veebilehel näidatud enda arvuti IP aadress: 90.191.23.52 E. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks? Erinevusi ei olnud, ühendus kaabliga ilma ruuterita. Tegemist on teenusepakkuja poolse IP aadressiga. 4.3 Ping (protokollid ARP, ICMP, UDP, DNS) A. Mida programm ping teeb ja mida tulemus näitab? PING näitab statistikat saadetud ja vastuvõetud pakettide arvu kohta ning mõõdab päringu paketi saatmise teisele arvutile ja sellele päringule vastuse tagasituleku aega, samuti viiteid/kaja. PING kontrollib ka sihtkoha ehk teise võrguseadme kättesaadavust Internetis...
terve pilt on udune 176x144 30.000030 8700kbs 176x144x30x12=9123840 b/s=9124 kb/s http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%202/ 2/5 15.11.2016 Side labor 2 aruanne 2. Seadistamine. X-Lite telefoninumber: 34 TEL1 telefoninumber: 32 TEL2 telefoninumber: 37 3. Kaja test Viite aja subjektiivne hinnang: X-Lite viide praktiliselt puudub Grandstream (TEL1) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 2 lühike viide Grandstream (TEL2) ühendatud kommutaatori porti tähistusega 1 tuntav viide Järeldused katsetulemuste kohta: Telefonide vahel eksisteerib viide, ka siin on oluline pordi kiirus kuid see on lühike ja ei takista normaalset suhtlemist. 4. Koodekite uurimine Küsimus 1
Tartu Tervishoiu Kõrgkool õe õppekava tase I Karin Valdmaa Carolin Kull Maria Fessai Callista Roy õendusteooria õenduses Juhendaja: Kaja Solom Tartu 2009 SISUKORD 1. Callista Roy elulugu. 2. Callista Roy õendusteooria. 3. Callista Roy õendusteooria väärtused, kriitika. 4. Callista Roy õendusteooria praktikas, patsiendi hindamine. 5. Kasutatud kirjandus. 1. Callista Roy elulugu Callista Roy sündis 14. oktoobril 1939. aastal kohalikus maakonna haiglas L.A-s. Ta sündis esimese tütrena, teise lapsena perekonnas, kus oli kokku koos temaga 7 poega ja 7 tütart
Viies ja viimane teos,mis jäi väga meelde on Händeli " Jahi kantaat". Selle teose esinemine oli eriline ja suurepärane. Teos algab kiire klavesiini mänguga ja lauluga,mis on väga kiir,laul ja ka klavesiini esitamine.Laulu rütm on erinev ja hüplev,siis esile tuleb ka trompet,mille mängu viis on ka rütmiline,kiir ja hüplev järsku jookseb Raivo saalist ära aga mängib edasi,kui Liina lõpetab salmi laulmist,mängib trompet sama viisiga,mis jätab mulje,et peale tema salmi tekkib kaja. Sellest kontserdist sai ka teada palju pillide, tantsude kui ka moe ajaloost. Kontsert oli väga huvitavalt üles ehitatud ning iga hetk sellest oli huvitav. Need lood, mis nad mängisid tõid väga huvitava tunde, sellise nagu oleksidki ise barokiajas. Kõige rohkem meeldis mulle pillidest klavessiin, kuna tal on nii huvitav ja erinev kõla.
Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna optiline tihedus-selle määrab valguse kiirus keskkonnas. 300000 km/s. Murdumise seaduspärasus-üleminekul op. hõredamast keskk. op. tihedamasse keskk. murdub valgus ristsirge poole. Läätsed-jaotuvad nõgus-ja kumerläätseks.Läbipaistev keha,mis on ettenähtud valguse koondamiseks v hajutamiseks. Fookuskaugus-kaugus läätse op. keskpunktist fookuseni. F=1/D. Läätse fookus-punkt op. peateljel,mida läbivad peateljega paralleelsed kiired pärast murdumist läätses. Läätse op. tugevus-fookuskauguse pöördväärtus.mida tugevam/suurem op. tugevus,seda tugevamini lääts koondab v hajutab. D=1/f ühik-1dpt. Valge valgus on liitvalgus. Mõõtmine-füüsikalis...
Valimised lk. 50-56. Vabad valimised on demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Parlamendivalimised on 1 rahva kõrgema võimu teostamine võimalustest. Eestis saab valida a. Riigikogu viimati 2015, järgmised valimised on 2019 (4 aasta tagant) Valida saab 18+ EV kodanik. b. kohalikku omavalitsust-viimati 2017. Järgmised 2021. (4 aasta tagant) Valida saab 16+ isik. c. presidenti viimati 2016, järgmised valimised on 2021. (5 aasta tagant) Valib riigikogu. d. europarlamenti al. 2005- 2009- 2014-2019. Eesti saadikuid on 6. Valimisõigus on alaliselt välisriigis elavatel Eesti kodanikel kui ka seal ajutiselt viibivatel valijatel. EL kodanikul. Põhireeglid/tunnused õpik lk. 51, PS § 57, 58, 60, 79. 1.valimised on ÜLDISED ehk universaalsed ja hõlmavad võimalikult laia massi. Seda piiratakse ainult olulistel põhjustel. Eestis kehtivad a. vanusepiirang 16-, 18-, 21-, 40-aastastele. b. kodakondsuspiirang c. muud piirangud: ...
Date või Time Valib etteantud kuupäevast aasta Valib etteantud kuupäevast kuu Valib etteantud kuupäevast päeva Praegune kuupäev Leiab kuupäevade vahe päevades (näite puhul aastates - jagamine 360-ga). NB! Kontrolli numbri vormingut. Peab olema General Tekstifunktsioonid kasutatavad andmed Isikukood Nimi left LEFT(B4;5) Siret 46712234072 Siret Kelk right RIGHT(B4;4) Kelk 47712122102 Liina Tamm mid MID(A4;2;2) 67 46801231093 Kaja Uuspõld len LEN(F4) 4 37302057254 Kaarel Metsoja lower LOWER(A5) kelk 46811022036 Inge Lamp upper UPPER(B7) KAAREL METSOJA 37607099088 Sten Suurkask find FIND("õ";B6) 10 47512047784 Sirje Eija & "19"&F5 1967 47812124394 Sigrid Karu 47202208991 Piret Lemme Võtab lahtrist vasakult poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist paremalt poolt nimetatud arvu märke Võtab lahtrist nimetatud märgist alates nimetutud arvu märke
MÕISTATUSED 1) Pool on temast üks jooginõu, pool hoiab rakmes härja jõu, kuid terve õitseb siniselt, kui lumi läinud kinkudelt. 2) Tules ei põle, vees ei upu, mullas ei mädane. 3) Laut lambaid täis, ühelgi pole saba. 4) Väike mees, terav kirves. 5) Valge poiss, rohelised juuksed. 6) Punane pullike, jõhvist lõoke. 7) Kuldkera keset koplit. 8) Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab. VASTUSED: (1. kannike 2. nimi 3. leivad ahjus 4. mesilane 5. kartul 6. jõhvikas 7. päike 8. pilv) Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) Rähn raiub r...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut
Kasutatud õppematerjal: · 1. McKay, M., Davis, M., Fanning,P. (1995). Suhtlemisoskused. Tallinn. Väike Vanker. · 2.Naessen, L. (1997).Parem teenindamine. Kuidas enesearendamise kaudu saavutada klientide rahulolu. Tallinn. Avita. · 3. Karjatse, M. (1998). Miks klient trahul ei ole.kuidas meeldida Eesti kliendile. Tallinn. Ilo. · 4. Shell,R.G. (2005). Edukad läbirääkimised. Tallinn. Pegasus Lisaks õppeaine juhendaja Kaja Adra konspektid ja internet. http://www.slideshare.net/birge/positiivne-klienditeenindus-177043 file:///C:/Users/Veera/Downloads/suhtlus%20alused/0konfliktist.html
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud noorelt õpetajatööga, teenis ta raha edasiõppimis...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestus õppetool IR ISELOOM JA ISIKSUS Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2010 SISSEJUHATUS Mis on iseloom ja isiksus? Mis on nende vahe? Kuidas kujuneb iseloom? Neile ja paljudele muudele küsimustele, püüan ma oma referaadis vastust leida. Samuti kirjeldan ma oma referaadis ka erinevaid isiksuse tüüpe. Iseloomu teema tundus minu jaoks kõige huvitavam teema, mida lahata ja millesse põhjalikult süüvida. Oma referaadis räägin, ka sellest, kuidas iseloom avaldub suhtlemisel
eesmärgipärase käitumise, lugemise ja /või õigekirja võime, tähelepanu, kontsentratsiooni ja akadeemilise võimekuse (Reilson, 2005). Reilsoni (2005) andmeil on taustamüras kõnele keskendumine arenguline oskus, mis omandatakse ~ 13-15 aastaselt. Mida noorem on laps, seda raskem on tal taustamüras kõnet mõista. Taustamüra on iga kõrvaline heli, mis segab kuuljal vajaminevat kuulda. Lisaks taustamürale mõjutab öeldust arusaamist kajaefekt. Kaja omakorda võimenda taustamüra, mis omakorda moonutab kõnet. Taustamüra ja kaja tõttu kaovad sõnade lõpukonsonandid (nt. vajaks, vajab, vajas võivad kuulmislangusega lapse jaoks kõlada sarnaselt) (Reilson, 2005). Suhtumine kuulmislangusesse 14 Hoiakud
mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem kui teisest otsast. Välgu voolutugevus ja võimsus on imposantsed, kuid inimese poolt
Selline ebasümmeetria võimaldab tal saaklooma asukohta ka vertikaaltasandil eristada. Konnadel piirdub kuulmine kuni 4 kHz-liste helidega, linnud ja reptiilid kuulevad helisid kuni 12 kHz, imetajate seas ulatub kuulmislävi maksimaalselt kuni 150 kHz. Seal kõrgemas spektriosas on näiteks nahkhiired ja hammasvaalad. Nii kõrgete helide kuulmine on seotud kajalokatsiooniga. Need loomad tekitavad ise kõrgeid helisid ja siis registreerivad saakloomadelt põrkunud kaja. Kuulmisvõimed erinevad loomadel ka helide ajalise eristamise poolest. Nii linnud kui ka imetajad suudavad keskmiselt eristada helisid, mille vahe ei ole väiksem kui 2-3 millisekundit. MIDA KUULEB INIMENE LOODUSES? Inimese kuulmisvõime helispektril ulatub 20 hertsist kuni 20 000 hertsini. See on küll noore inimese kuulmisskaala, 20 kilohertsi kõrguseid helisid kuulevad tegelikult vähesed inimesed. Vananedes ülemine kuulmispiir alaneb
Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks. Flora Kuningriik Flora taimeriik. Aias kukutab end mõõga otsa sünnib nelk. Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm. Klytie moondub päevalilleks, sest päevalill keerutab ennast päikese järgi. Klytie armastab päikesejumalat ja vaatab talle järgi. Narkissos moondub nartsissiks. Ta vaatab kogu aeg oma peegelpilti. Pandi karistuseks ennast armastama. Kaja armastab Narkissost. Echo ta sai karistuse, et ta ei saanud teksti alustada vaid kordas ennast kogu aeg. Smilax muutus kassitappuks. Armastas Krokust Krokus muutub krookuseks . Armastas Smilaxi Adonis Aphrodite armastatu. Aphrodite palub, et Adonis jahile ei läheks, kuid ta läheb ikka. Tekib punane roos, anemoon (vahemeremaade armastuslill) . Adonised tekivad Aphrodite pisaratest ja Adonise verest. Sefiir õrn tuuleiil. Hyakinthos Zephyros Tekib hüatsint
tulejumal Hera ja Zeusi poeg Ares (Mars) - sõjajumal Olümpus Kreeka peajumalate asukoht, kus olevat paiknenud nii Zeusi palee kui ka teiste jumalate eluasemed. Täieliku õndsuse paik. Ambroosia surematuse roog, mida sõid jumalad Nektar jumalate jook Narkissos (enesesse armunud piltilus noormees) Nartsissism psüühiline häire, liialdatud enesearmastus Echo kaja Prokrustese säng kui miski vägivaldselt sobivaks tehakse, nt ajalehe artikkel surutakse ettenähtud mahu Prokrustese sängi. Pygmalion (andekas kujur) armub oma loodud naise kujusse, müüt väljendab looja ja loodu suhet. Sisyphose töö (lõputu mõttetu töö või tegevus) Sisyphos peab allmaailmas veeretama hiiglaslikku kaljurahnu mäetippu, see veereb alla tagasi. Sisyphos alustab uuesti. (Inimelu võrdkuju)
pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab. Villem Grünthal-Ridala Enne ja nüüd Sa olid kaua väikene laps ja mõistmata unistaja. Tõtt, häädust ja ilu sa ihkasid ja kauguses kutsuvat kaja. Nüüd oled sa tõsine võitleja, kaed elumurele silma, näed ilma hädade lõpmatust ja valude vaevatut ilma. Su sõber kui sätendav päikene jäi kauguse võlvis öö varju. Teed üles ei leidnud hing väikene, ei näinud ta tähtede harju. Nüüd oled sa hädaga kihlatud ja võidavad elutõed valjud. Kuid ära neid ilmi sa unusta, suurt tõde- kui enne sind paljud! Marie Heiberg Sirelite aegu
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond LH1K Mary-Liis Anter AUTISMIGA LAPS Ettekanne Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2013 1 Autismiga laps Põhjused (autismi etioloogia) 1. Perekondlik autism - 8,5 % 2. Autism, seostatav mõne muu haigusega - 37 % 3. Autism peaaju mittespetsiifilise düsfunktsiooni ilmingutega - 46 % 4. Autism ilma ülaltoodud faktoriteta - 8,5 % (Gillberg&Gillberg, 1991) Geneetilised põhjused: · väga kõrge konkordantsus MZ kaksikuil, puudub konkordantsus DZ;
Misso Keskkool Portugal Koostaja: Kristo Karu Juhendaja: Kaja Oru Referaat Sisukord Misso 2009 Sissejuhatus 2 Portugal on riik Euroopas, hõlmab Pürenee poolsaare lääneosa ning Atlandi ookeanis olevaid Madeira ja Assoori saared. Rahvaarv on 10,4 miljonit, pindala on 92 100 ruutkilomeetrit ning pealinnaks on Lissabon. Enamik rahvastikust elab umbes 50 km laiusel rannikualal. Väljarände tõttu rahvaarv väheneb. Majanduselt ja hariduselt on Portugal Euroopa mahajäänumaid maid (30
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma
Hele kollane kipub valgesse kaduma, seega tihti vajab see tumedamat värvi, et seda esile tõsta. Kollased varjud on visuaalselt ebahuvitavad sest nad kaotavad oma rõõmsuse ja muutuvad tähtsusetuks. Tuhm kollane: tähendab ettevaatlikust, lagunemist, haigust ja kadedust Hele kollane: seostatakse intelligentsiga, värskusega ja õnnega Roheline: Roheline on looduse värv. See sümboliseerib kasvu, harmooniat, värskust ja viljakust. Rohelisel on tugev emotsionaalne kaja turvalisusele. Tumerohelist seostatakse tihti rahaga. Rohelisel on suure ravimisjõud. See on kõige rahulikum värv inimese silmale; see võib parandada nägevust. Roheline viitab stabiilsusele ja vastupidavusele. Tihtipeale on rohelisel kogenematuse alatoon. Üldiselt roheline näitab kasvu ja lootust. Roheline, kui punase vastand, tähendab ohutust; see on vaba tee värv liikluses. Kasuta rohelist viidates ohutusele kui reklaamid meditsiini tooteid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
