SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD....................
.......................................................6 Bamboo Rayon............................................................................................7 Valkkiud......................................................................................................7 Sojakiud.........................................................................................................7 2 TEHISKIUD Tehiskiud on looduslikest kõrgmolekulaarsetest ühenditest valmistatud kiud, ehk looduslikust suurest arvust aatomeist koosnevate molekulide ühenditest tehtud kiud. Et saada tehiskiude, muudetakse looduslikud lähteained kiu kujulisteks. Alustuseks kogutakse sobivaid molekule sisaldavad toorained, mis järel õiged molekulid eraldatakse ning nendest moodustaks kiud. Sellesk peab aga looduslik molekul olema
............................................................................................. 8 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................10 1 Sissejuhatus Kiud on kergesti painduv peen niitjas moodustis või niisuguste moodustiste kogum. Kiud võivad olla looduslikud või valmistatud keemiliste protsesside tulemusena. Kiud on paberi- ja tekstiilitööstuse peamine toormaterjal. Looduslikke kiude saadakse loomadelt ja taimedelt. Neid kiude saab kedrata lõngaks ja sellest kududa kangast. Keemilised on kõik kiud, mida toodetakse kunstlikult keemiliste ja tehniliste menetluste abil looduslikest või sünteetilistest polümeerides ja ka anorgaanilistest ainetest. Tehiskiudu saadakse looduslikke polümeere (nt tselluloosi,
Nüüdisaegsed tekstiilmaterjalid Referaat Atsetaat/Triatsetaat Mõlemat kangast kasutatakse voodrite, pluuside ja kleitide valmistamisel ning kodutekstiilis. Atsetaadil ja triatsetaadil on sarnased omadused tselluloosse viskoosi, aga ka sünteetiliste kiududega. Atsetaatkangad näevad välja nagu siid ja nad ei kortsu. Tänu vähesele imavusele kuivavad nad kiiresti. Kiud on termoplastilised, st neid on võimalik kuumuse abil vormida. Nad on tundlikud kõrgel temperatuuril triikimise suhtes (atsetaat sulab 170oC juures). Tänu sellele, et nad on hästi vormihoidvad, kasutatakse neid tihti plisseerituna. Hooldus: Atsetaat on pesemise suhtes tundlik: atsetaati tuleb pesta õrna pesu programmiga 30o-40oC temperatuuril, kasutades selleks õrna pesu jaoks mõeldud pesuvahendit. Atsetaadist tooteid tuleb triikida madalal temperatuuril (1 punkt)
Puuvillast lõnga kasutatakse heegeldamisel ja kudumisel. Paljud kangad koosnevad ainult puuvillast, kuid puuvill võib ka olla teiste materjalidega segatud, näiteks kunstsiidi või polüestri puhul. Lisaks rõivatööstusele kasutatakse puuvilla kalavõrkude, kohvifiltrite, telkide, püssirohu, puuvillapaberi valmistamisel ja raamatute kõitmisel. 3 Lina Lina on vanim taimne kiud. Ainult 100 päevaga kasvab ja küpseb linataim väikesest seemnest 100 cm pikkuseks taimeks, mille varrekiud näitavad juba klassikalisi linakoe omadusi. Väga tugev ja vastupanuvõimeline. Lina on niiskustreguleeriv, vastupidav ja ainukese loodusliku kiuna ka antistaatiline, ehk ei korja elektrit. Kuna lina on reeglina robustne, siis ei pea teda ka pestitsiididega töötlema. Töörohkem on see-eest aga tema töötlemine pehmeks kangaks. Lina peamiseks eeliseks on tema unikaalsed omadused
· Puuvillased tooted on väga hügieenilised. (Suur hügroskoopsus, hingab.) OMADUSED · Hea niiskuse imandumine · suhteliselt tugev · halb soojusjuht · ei veni · kortsuv materjal · kannatavad triikimist · kannatavad tsentrifuugimist · kannatavad päikesevalgust HOOLDAMINE · ei tohi väänata · liiga kuum vesi mõjub halvasti · pesta 40°C vees · päikesevalgus rikub kiud · triikimine 180°C 1.2 LINA (LI) · Ühel linataimel on 35 õit. · Kultuurtaimena kasvatatav lina on üheaastane taim (terofüüt): külvatakse kevadel seemnest (aga võib paljundada ka vegetatiivselt lõikevarrena) ja saaki korjatakse sügisel. · seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.
ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult niiskusimamisvõime, maalimislõuenditeks matt-kollasest 95,talub kloorvalgendamist, suur kortsuvus, ei köögirätikuteks, pesu, läikivhallini triikimisel peab olema
Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill Elementaarniidid- pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud.
Kõik kommentaarid