röövinud Lolita lapsepõlve. Oli ju ka Lolita ise nii korduvalt talle nähvanud midagi lapsepõlve rikkumise kohta. Humbert ja Lolita taaskohtumine leidis aset päris mitu aega hiljem. H.H läks Lolitale külla, kes oli teisest mehest rase. Humbert teadis alati, et Lolita ei jää alati Lolitaks. Ta ei ole igavene nümfet, noor ja lapsemeelne, vaid ta kasvab suureks. Isegi õudusega ta tõdes, et ühel hetkel on ta noor naistudeng ning nümfetis on järgi jäänud vaid kauge kaja. See suure kõhuga Lolita, kes ta ees nüüd seisis oli tuttavast nümfetist kaugel.. ,,.. ta oli vaid tolle nümfeti kahvatu lillakas vari, elutu kaja, kellest ma korda hõisates üle käisin kaja ruskel kuristikupervel, kus valjka taeva all paistab kauge mets, oja on pruunidest puulehtedest umbes ning kahutanud umbrohupuhmasse on unustatud üksik pink... aga Jumal tänatud, mulle tähendas ta ikka veel midagi hoopis enamat kui see kaja."
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiend...
Kontserdipäevik 7.A Klass ********* Õpetaja: ***** ***** Koostaja: Keit Vilbas 18. Oktoober Estoonia Teatri külastus Saaremaal Lastegaala Tegu oli ajaloolise hetkega kus Saaremaad külastas esmakortselt Estoonia Teater. Varem on nad aga käinud siin kuid mitte koos orkestri ja teiste profesionaalidega! Spordihoone muudeti täielikuks teatriks, vaatepilt oli hämmastav. Ehk mina polnud ainuke kes nägi ka esmakortselt nii võimast ja uhket üritust. Lava oli hämmastavalt suur ja nii hästi valmistatud. See mis oli tehtud oli ääretult lahe, valgust jagus igasse nurka! Seda üritust hakati juba läbi viima mitu aastat tagasi ning lõpuks viidi ka läbi. Ka minul oli väga suur roll selle ürituse läbiviimisel! Sain osa ka grimmi tööst. Tegu on väga tähtsa tööga ning on väga oluline laval olles, mis annab esmaks sulle enesekindlust laval! Sellest ...
Juust PARMESAN Koostaja: Kaja Maiste Juhendaja: Lemmi Heero Rühm: TTP-10 (Parmigiano reggiano) üle 1000 aasta vana Parma kloostrist juust, mis on juustudest kõige valgurikkam ning mille rasvasisaldus on 32%. Noorelt pehme, mahe, vananedes väga vürtsikas juust. Kasutatakse peaaegu kõikides Itaalia rahvustoitudes. Ajalugu Parmesani valmimisaeg pidi olema sama pikk kui filosoofiadoktori kraadi saamine: vähemalt kaks, tavaliselt kolm kuni neli aastat. "Valmis" doktor on aga tunduvalt odavam kui täiuslik Parmesani juust. Itaalias ametlikku nime Parmigiano Reggiano kandvale juustule pole iseloomulik mitte üksnes pikk valmimis- ja laagerdumisaeg. See kõvemate kõvade juustude hulka kuuluv juust on ka väga rasvavaene. Tema valmimisel kehtivad tänaseni samad printsiibid nagu 700 aastat tagasi, ajal, mil Parmesani tüpiseeriti: raskesti valmist...
Vitruvius räägib väga täpselt sümmetriast ja proportsioonist mille juures vaatleb inimkeha. Vaadluste põhjal selguvad kaks perfektset numbrit 10 ja 6, mis hiljem kombineeritakse ning saadakse 16. Templite puhul on väga palju arvestatud sümmeetriat ja proportsioone. Ta kirjutab oma teoses väga detailselt sammastest, nende mõõtmetest ja ornamentidest. Hoonetes, nagu näiteks Senati maja, peab seinad kuni pooleni katma krohviga, selleks, et rääkimisel ei tekiks liigset kaja ning jutt oleks paremini arusaadav. Samuti tuleb hoolikalt valida teatrite asukohta, arvestades nii ülemisi kui ka alumisi istekohti. Heli peab jõudma nendeni ühtemoodi takistusteta. Ennetamaks ummikuid peab teatril olema mitu sissepääsu. Sisustustöödeks, nagu näiteks krohvitöödeks on vaja toota loodus-ja kunstlikke värvaineid. Sealjuures räägib lähemalt lubjast, kipsist, krohvist ja pigmentidest. Samuti veest, kust seda leidub, kuidas seda transportida,
seisukohast või korrigeeriks seda Partnerist lähtuvad tehnikad Tähelepanelik kuulamine Võrdsuse printsiip · Kuulaja ei domineeri kuulamise ajal ei verbaalselt ega mitteverbaalselt Tähelepanelik kuulamine, soodustajad - Kogu keha kuulab - Vaadatakse teisele otsa - Noogutatakse - Ollakse tähelepanu poosis - Näidatakse ka verbaalselt välja, et kuulatakse - Ukseavajad "Soovid sa sellest rääkida" stiilis - Kaja - tähendab teise poolt öeldud (tavaliselt lause lõpus olnud sõna(de) või ka lause alguses või keskel asunud) sõna(de) kordamist Ümbersõnastamise tehnikad Oma olemuselt on ümbersõnastamised teisele tehtavad ,,tagasipeegeldamised" selle kohta, mida teine ütles või välja näitas 1. Lihtne ümbersõnastamine Suhtlemispartnerile sõnastatakse tagasi tema poolt esitatud mõtte kokkuvõte või mõni osa tema poolt esitatust Lihtne ümbersõnastamine jaguneb:
Mäntyjärvi ,,Kirjoittaa on minull´ miel´". Kõla oli jällegi väga kena ja hea, võibolla oli see ka tingitud kiriku heast akustikast. Kõikides nendes lugudes tulid esile koori tugevad ja mahedad bassid. Nendes lugudes esines kahjuks veidi intonatsioonilist ebatäpsust ja kõik lood vajusid helistikust ära. Lõpetuseks kõlas jällegi ühislaul. Seekord Toivo Kuula ,,Auringon noustessa". Kooridel oli ilus ühtlane forte ja veelgi huvitavamaks tegi muusika Kaarli kiriku kaja. See lugu pani ka ilusa punkti ilusale kontserdile. Koorid olid küll üldiselt tublid, aga kinlasti on Eesti kooril nii mõndagi õppida, et jõuda samale tasemele nagu sõpruskoor Soomest.
kingi saajale. Seetõttu mõeldakse soovid juba tükk aega ette. Iga kingi saaja peab pärast ette lugema kõik, mis talle sooviti. Jõulusoovide ettelugemine on enamasti meeleolukas ja lõbus. See aasta soovis tädi mulle näiteks, et: ,,Oleks vahuveini vanniga, piparkooke panniga, verivorste krõbedaid ja palju päevi toredaid!`` ja vanaema, et : ,,Tulgu jõulud lumeteega, ehtsa Eesti talureega. Kostku aisakella kaja, nagu vanal Eesti ajal. ´´ Kingituste väljajagamise järel on lastele mõeldud konkursid ja mängud. Lapsed muidugi ootavad alati neid, sest võitjatele jagatakse veel ka auhindu. Kogu õhtu vältel on taustaks jõulumuusika ja põlevad küünlad. Ja see loob väga erilise jõulumeeleolu. Jõulude teisel päeval sõidame me koos sugulastega ja sõpradega tavaliselt linnast välja, et metsas jalutada, linde toita ja nautida rahu, mida vaid loodusest leida võib. Kui
Minu muuseumi külastus Käisin Eesti Kunstimuuseumis Kumus. Tegelikult käisime kogu klassiga seal, selle reisi korraldasid meie klassijuhataja Ursula ja kunstiajaloo õpetaja Kaja. Täpsemalt käisime seal 18.november. See oli äärmiselt huvitav, kuna selles muuseumis ei ole ma ennem käinud. Kumu on kaasaegne multifunktsionaalne kunstimuuseum, mis koondab endasse näitusesaalid, erinevaid võimalusi pakkuva auditooriumi ning noortele külastajatele ja kunstihuvilistele mõeldud hariduskeskuse. Eesti Kunstimuuseumi peahoonel on mitmeid ülesandeid. Siin asub suurem osa muuseumi kogudest, konserveerimise-restaureerimise osakond ning Kumu kunstimuuseum
Odette/ Ottilie- Alena Shkatula, Peaminister von Rothbart- Andrei Mihnevits, Printsi ema, regentprintsess- esmakordselt Kaie Kasetalu, Benno- Artjom Maksakov 2 õuepreilit- Marika Muiste ja Olga Rjabikova 2 luike- Galina Laus ja Eve Andre 4 luike- Eve Andre, Launa Georg, Svetlana Danilova ja Seili Loorits-Kämbre Pruudid: Ungari- Kaja Kreitzberg; Hispaania- Darja Günter; Napoli- Marika Muiste ; Poola- Olga Rjabikova ,,Luikede järv" on maailmalavade populaarseim klassikaliste ballettide tippteos, mille lõi 19. sajandi lõpul Vene päriolu helilooja Tsaikovski. Tiit Härma versioon jutustab hingestatult sellest, kus peategelane prints Siegfried põgeneb reaalsest elust fantaasiamaailma. Kujutluste maailmas asub luikede järv, kuhu on kerge põgeneda otsima
3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13
Seejärel rääkis Liina barokiaegsest moest - juustevärvimisest ning riietest. Riided olid sel ajal hästi kallid ja osad olid väga rasked, sest neil oli väga palju kaunistusi ning hõbeniiti küljes. Peale seda rääkis Raivo kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet. Kõikidel kuningatel ja tsaaridel oli see sümboliks seinale asetatud. Kontsert lõppes väga huvitava looga, kus lõpus imiteerisid Liina ja Imbi omavahelist kaja. Minu arvates olid esinejate pillimängu-ja lauluoskused tasemel, nad teadsid mida teevad ja tegid seda ainult hästi. Esitus oli väga originaalne ja erakordne ning erines sellepoolest, et seal ei saanud ainult kontserdielamust, vaid sai ka palju uut teada pillide kohta. Juurde andis kindlasti veel ka barokiaegsed riietused, suured puhvis kleidid ja parukad. Kuna ma pole kunagi näinud sellises stiilis kontserti, siis oli see minujaoks
lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel ( ) Neis punktides on koguaeg võnkumise hälve, kiiruse suurus ja suund ühesugused. Laine levimiskiirus iseloomustab võnkumise edasikandumist s v= v- laine levimiskiirus , s- nihe pikkus , t- aeg t v = = f - laine pikkus , T võnkeperiood , f- sagedus T Lainetega kaasnevad nähtused Lainete peegeldumine Kaja Ühtlases keskkonnas levib laine sirgjooneliselt Peegelduvad kõik lained sõltumata liigist Peegeldumine laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda Peegeldumisnurk = langemisnurk Lainete murdumine Murdumine laine levimissuuna muutumine ühest keskkonnast teise üleminekul Põhjuseks on laine levimiskiiruse erinevus keskkondades (laine pöördub sinna kus on levimiskiirus väiksem) Lainete interferents
Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ Analoogtelefon Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.....................................................
1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele. · Energia jaavuse seadus mehaanikas kineetilise ja potensiaalse energia summa on jaav. Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk ...
Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja Radar altimeter 2 (RA2) Instrument, et määrata suure täpsusega kahesuunaline radari kaja hilinemine Maa pinnalt (vähem kui nanosekundiga). Mõõdab peegeldunud radari impulsi jõudu ja kuju. RA-2-l on suur roll Envisat missioonis - tegutsedes ookeani kohal, saab tema andmeid kasutada Merepinna topograafia jälgimiseks Ookeani ringluse ja meretaseme muudatuste uurimiseks Merepõhja struktuuri ja kuju vaatlusteks Merel pinnalähedase tuulekiiruse ja lainete tuvastamiseks Jää kaardistamiseks
KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on inimesele surmav ) 14. Helikõrgus ( millest ja kuidas sõltub, kui kõrgeid helisid inimene kuuleb ) 15.Lainete peegeldumine ( mõiste, näide ) 16. Lainete murdumine ( mõist...
......................................................................... 13 2.2.7 August Tints....................................................................................................... 14 2.2.8 Eleene ja Girill Saar........................................................................................... 15 2.2.9 Virve Känd......................................................................................................... 16 2.2.10 Kaja Kassuk......................................................................................................18 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................20 Allikad................................................................................................................................................ 22 SISSEJUHATUS
Nende logoks on sinine orav kollasel taustal, mis iseloomustab partei poliitilist paiknemist. Esile on tõstetud lihtsust ja kompaktsust ning oravale iseloomulikku sooja tunde loomist. Orav peaks tekitama logo omaniku vastu usaldust. Reformierakonna sloganiks on “Parem tulevik,” mille Reformierakonna enda sõnul on eesmärk näidata, et neil on tugev plaan tulevikuks ning parempoolsele ja liberaalsele poliitikale toetuv alternatiiv. Kaja Kallase enda sõnul on parem tulevik see, kus meie julgeolek on tagatud nii meie enda kaitsevõime kui ka liitlaste kohaolekuga, kus ettevõtlikkus ja pealehakkamine on hinnas, mitte pärsitud liigsete reeglite ja ebaselge maksupoliitikaga. Kus meie jõukus kasvab ja siin tehakse maailmatasemel asju. Liikmed Reformierakonna liikmeteks on Kaja Kallas, kes on esimees, Keit Pentus-Rosimannus ja Taavi Rõivas, kes on aseesimehed ning lisaks sellele veel 31 liiget. 2019
Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Inimene on loonud üle 100 000 uue kemikaali ehk aine, mida ei ole iial varem Maa looduskeskkonnas leidunud. On raske täpselt kindlak määrata, millised kemikaalid on mürgised. Näiteks keedusool, kui seda korraga mõnikümmend grammi ära süüa, võib olla inimesele surmav. Paljud ained on sadu kordu keedusoolast mürgisemad. Sellepärast peab nende käsitlemisel täitma kõiki ohutusnõudeid. Mitte ainult tööstuses, vaid ka tavaelus on ohutusnõuete täitmine väga tähtis, et hoida oma tervist ja elu. Kemikaalide mürgisus Kemikaalide mürgisust katsetatakse loomadel (valged rotid, merisead jt.) ning arvutatatakse tavaliselt mürgise ainekogusen katselooma eluskaalu 1 kg kohta. Kõige sagedamini on mürgisuse iseloomustamiseks kasutusel poolsurmav doos (LD50). Selle annuse sissevõtmisel surevad pooled katseloomadest. Selle vastu on paljud aktivistid, kes arvavad, eloomade peal katsetamine on ...
Kaido Rannu AL-31 Eesti Euroopa Liidus positiivsed või negatiivsed kogemused Eesti liitus Euroopa liiduga 1. mail 2004 aastal. Varsti saab juba viis aastat täis selle liikmeks olemsisest. Euroopa liit on kaasa toonud palju muudatusi ja väga paljud neist on kaasa toonud positiivest vastu kaja aga mõni ka negatiivset. Üheks suureks muudaduseks oli Shengeni viisa, mis muutis Euroopa liidu liikmes riikide vahelise reisimise viisa vabaks. See muutis välismaal töötavate inimeste elu selle võrra lihtsamaks, et ei pidanud enam uut viisat taotlema või pikendama kui tahtis uuesti sinna riiki tagasi minna. Tudengitel on ka lihtsam minna nüüd välismaale õppima tänu sellele viisa vabadusele. Tänu sellele kasvas ka transpordi vedu ja riigi
mööda traati väga erinevatest aparaatidest . · Esimene mp3 · iPod'i sünd Salvestusstuudio · Helisalvestusstuudio koosneb tavaliselt kahest ruumist: stuudiost ja foonikast. · Foonika ehk kontrollruum · Stuudio ehk salvestusruum · Inimkõrva jaoks on täielik vaikus omamüra nivoo ca 20 dB. Õpperuumide soovituslik normatiiv on 35 dB. Stuudios on kvaliteetseks tööks vajalik (taust)müra tase mitte kõrgem kui 25-30 dB. · Kontrollruum ja stuudioruum ei pea kaja mõttes olema täiesti "surnud" vaid ainult eelkõige sageduslikult tasakaalustatud. Miks on laserplaadi läbimõõt just 120 millimeetrit? Legend räägib järgmist: Sony president Akio Morita, kes oli klassikalise muusika suur austaja, nõudis, et plaadile peab mahtuma õhtumaa muusika tähtteos - Beethoveni IX sümfoonia, mis kestab ligikaudu 70 minutit. Selleks aga oli vaja 120- millimeetrist plaati. Kasutatud materjal · http://pedja.edu
Mu sünge tegu ei häirinud mind peaegu üldse. Oli korraldatud läbiotsimine, kuid muidugi ei leitud midagi. Neljandal päeval pärast tapmist tulid politseinikud jälle maja läbi otsima. Ma ei tundnud mingit muret. Kui politseinikud hakkasid juba lahkuma rääkisin neile, et see maja on väga hästi ehitatud ja koputasin enda käes oleva kepiga vastu müüri seda osa, mille taga seisis mu armastatud naise surnukena. Vaevalt jõudis löökide kaja vaibuda, kui hauakambrist kostus karjatus. Minestades vaarusin vastasseina äärde. Politseinikud lammutasid müüri. Nende ees seisis püsti laip, mis oli juba suuresti ära kõdunenud ja tardunud verega koos. Laiba pea peal istus jälk elajas, kelle tõttu ma oma naise olin tapnud ja kes oli mu timuka kätte andnud. Olin tolle peletise koos oma naisega hauda müürinud.
Tahad joosta, rutta. Mulle see nagu jookseks pilved, mühaks palu. Minu tee see on: lauluks ülendada valu. Marie Under Somnambuul Mustrohelisis lehis põlev õis. Üks üksik hing sääl kõnnib unepime. Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki. Betti Alver Puust palitu Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike, pojuke mängis memme põlvel, seljas titekleidike.
Le Bon'i massipsühholoogial oli omal ajal erakordne menu ja paljudele tundus see olevat absoluutne teaduslik tõde. (Encyklopedia) Tõeline tunnustus tuli Le Bonile peale 1890 aastal ilmunud raamatut ,,Les Lois psychologiques de l'evolution des peuples" (,,Rahvaste ja masside psühholoogia"). Raamat kujutas endast põhjalikku analüüsi rahvamasside psühholoogiast, indiviidi käitumise motiive ja ajalooliste sündmuste põhjuseid. Raamat leidis laialdast vastu kaja ja seoses sellega kirjutas Le Bon sarnasel teemal veel palju teoseid: ,,Hulkade psühholoogia", ,,Sotsialismi Psühholoogia", ,,Mateeria evolutsioon". (Tselpanova 2012) Le Boni raamat ,,Hulkade psühholoogia" tundub minu arvates kehtivat suures osas ka tänapäeval. Tema idee, et valijate hulkadel on nõrk arutlusvõime, kriitilise meele puudumine, nad on kergesti ärrituvad, kergeusklikud ja labaselt ühekülgsed (Le Bon 1895) kehtib minu meelest ka tänapäeval
Kihiline haugivorm * 600 g fileeritud haugi või muud kalafileed * 2 keedetud kartulit * 1 muna või 2 munavalget * 1.5 kuni 2 tl soola * valget või musta pipart * 2 dl 10% rõõska koort Vahele: * 150 kuni 200 g külmutatud või värsket spinatit * 8 kuni 12 tk päikesekuivatatud tomateid * 1 suur kimp värsket basiilikut või peterselli **Kõik ained peavad olema külmkapikülmad! * Loputa värske spinat ja blanseeri kiiresti vees. * Loputa kohe külma veega, et spinat edasi ei küpseks. * Suru kuivaks ja haki väiksemaks. * Pane kalatükid köögikombaini, lisa sool ja peenesta. * Lisa ülejäänud ained ja sega köögikombainis seni, kuni saad ühtlase hakkmassi. * Tõsta pool segust võitatud 1,5-2-liitrisesse teflonvormi. * Laota kihiti peale basiilik, tomativiilud ja spinat. * Tõsta peale ülejäänud kalamass ja silu pealt ühtlaseks. * Küpseta 175-kraadise ahju allosas 45 minutit. * Lase ka...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka liiklus jne, siis ka tehnikad ja tegevused lastega on antud teemadega seotud
Marge Uus Kadi Vilu Liina Zigurs Levi-Danel Mägila Sirje Allikmäe Marika Hellermann Helena Altmanis Riina Erin Kätlin Ivask Epp Karin Mall Help Tõnu Jõesaar Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov
Nende pillidega esitasid Eestis vägagi tuntud loo: „Jaanipäev“, mille sõnade autor on Hando Runnel. Järgmiseks võttis Ain Agan välja pilli, mis on valmistatud Türisalu panga juures, rohkem, kui 15 aastat tagasi, Kuldar Kalluste poolt. See kitarr on maailmas kõige rohkem levinud kitarri tüüp. Andre Maaker võttis välja samakujuga kitarri, mis on samuti maailmakuulus kitarr ning Eestis valminud. Kuldari pill kõlas ebatavaliselt, muutis kiirelt helikõrgust ning tekitas järele kaja ning sellega kaasnes ka kõhe tunne. Pimedas ruumis oleks see kõlanud veel hirmuäratavamalt. Kõige viimaseks mängisid nad kontserdi rahulikuima, kurveima, vaikseima loo. See lugu oli nende enda tehtud ja kandis nime: „November“. See lugu tekitas tõesti sügise tunde ning see tekitas aulas ka rahuliku ja mõnusa meeleolu. See oli nendest kõikidest lugudest mu isiklik lemmik ning jäi mulle meelde ka ülejäänud terveks päevaks. Kokku mängisid nad kaheksat pilli, kummalgi oli 4
RAADIOSIDE PÕHIALUSED Referaat 2013 Sisukord Sidepidamisviisid.................................................................................................... 3 Raadioside.............................................................................................................. 3 Ahelkommutatsioon................................................................................................ 4 Pakettkommutatsioon............................................................................................. 5 Sõnumikommutatsioon........................................................................................... 5 Signaali parameetrid.............................................................................................. 5 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sidepidamisviisid Tänapäeva telekommunikatsioonisüsteemid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat.
Katkendid "Väikesest printsist" Antoine de Saint-Exupery "Miski ei ole täiuslik," ohkas rebane. Siis aga tuli ta oma mõtte juurde tagasi: "Minu elu on üksluine. Ma pean jahti kanade peale, inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis.
Asterisk IP telefonijaam Juhendaja: Indrek Rokk Töö eesmärgiks oli õppida tundma vabavaralist IP telefonijaama Asterisk. Kasutatavaks GUI vahendiks süsteemile oli FreePBX. Töös kasutasime Asteriski versiooni PBX in a Flash. Telefonijaam töötas VMware virtuaalmasinana. Arvutitesse oli installeeritud IP-telefoni tarkvara Zoiper Classic Free. Töö käik Kasutades veebilehitsejat Firefox läksime aadressile 192.168.252.43. Lehel vajutasime nupule "Administration..." ja siis nuppu "FreePBX Administartion".Edasine jaama konfigureerimine toimus kasutades FreePBX keskkonda. Algul avasime ,,General Settings". Seadistasime asuikohaks Eesti. Ringtime default-iks panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: ...
enam planeerimist, läbimõtlemist ja info vastuvõtjaga arvestamist. Kahesuunaline kommunikatsioon kätkeb endas informatsiooni mõistmist, vahetamist, jagamist, suhtlust, sotsiaalset käitumist ning vastastikust mõjutamist.» (Siseministeerium 2012) Nii võib uskuda, et Eesti riigivõim isegi mõtleb sellele, et kõik, mis toimub riigivõimu teostamise juures, tuleb kommunikeerida ka rahvale, kodanikele ja seejuures kahesuunalisena ehk oodata ka tagasisidet, kaja, ettepanekuid või isegi laitusi, mittenõustumist. Samas kinnitatakse, et ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada ka informeerimiseks, mille puhul edastatakse teave sihtgrupile tagasisidet eeldamata. «Niipea, kui informatsiooni saajalt eeldatakse reageeringut, on põhjust rääkida infovahetuse keerukamast vormist kahe- suunalisest kommunikatsioonist.» (Siseministeerium 2012:1) Kahesuunalist kommunikatsiooni vajame aga riigis selleks, et «teadvustada probleeme ja
Sõudlend on käsitiivalistel õhjustanud rinnalihase tugeva arengu. Rinnalul on arenenud kiil. Pimedal ajla otsivad nahkhiired õhus putukaid, keda suuga osavasti haaravad. Nahkhiirtel on võime pimeduses orienteeruda. Suunistuda. Nahkhiirtel on võime õhus suunistada inimestele kuuldamatute, väga kõrgete helide ultrahelide abil. Loomakeste poolt katkeliselt tekitatavd ultrahelid peegelduvad teele jäävatelt esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib
Muusikaarvustus Käisin vaatamas operetti ,,Mees La Manchast" Rahvusooper Estonias 15.02.2013. Seal esinesid Priit Volmer, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Mart Laur, Kadri Kipper, Oliver Kuusik, Märt Jakobson, Janne Sevtsenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Kristo Ukanis, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler, Jan Oja, Andres Kask, Kaja Kreitzberg, Seili Loorits-Kämbre, Rahvusooper Estonia mimansiartistid ja Rahvusooper Estonia orkester. Esitati helilooja Mitch Leigh muusikat ja sellele laulutekstid on kirjutanud Joe Darion. Tuntumad laulud on näiteks ,,Tõotuse laul", ,,Võitluslaul", ja ,,Dulcinea". Kontsert kestis 2 tundi ja 45 minutit, seal sees oli ka üks vaheaeg. Saalis valitsev meeleolu oli üldiselt rahulik, kuid peale igat lauluosa publik aplodeeris kõvasti. Võib järeldada, et kõik nautisid etendust
1. ÜRO, NATO, EL, OSCE, OECD loomisaasta, tegevusvaldkonnad ning eesmärgid. ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945 ÜRO eesmärgid: rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine; rahvusvaheline koostöö majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel; inimõiguste järgimise edendamine maailmas NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon 1949 NATO eesmärgid: soodustada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas; ühendada oma jõupingutused kollektiivseks kaitseks ning rahu ja julgeoleku säilitamiseks EL – Euroopa Liit 1951 EL põhieesmärk: rahva elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon 1975 OSCE eesmärgid: konfliktide ennetamine; kriisireguleerimine ja kriiside ohjamine, sh relvastuskontroll; kaasaaitamine konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas inimõiguste tagamisele OECD - Majand...
Silverile meeldis diskomuusika, aga Jani väjavalitud kitarri muusika meeldis talle ka.Silver kuulas oma venna makkil viite linti. Ühe lindi peal oli Deep Putple see oli Janni lemmikbänd. Janni muusikaõpetaja oli vanglas. Rainil oli miilitsaga minig jama autoga sõitmise eest. Ants oli Raini klassivend.Rain oli viljandi koloonias. Silver, Jan, Villu olid ehitanud parve, Villu suri siis ära. Jan elas metsa ääres ja Silver mõnisada m kaugemal. Jani ja silveril olid Kaja. Silver joonistas plaani puumaja jaoks ja Jan mõtles, kust puid saada. Rain pidi panema sinised riided ja läks sööma. Rain leidis laua, kuhu minna ja rääkis KAARLIGA JUTTU, EHK KIVIPEAGA. Kivipea rääkis, miks ta tuli vanglasse, siis läks minema. Rain läks voodi juurde ja ta nägi tee pakki, ta pani selle kappi.Jan ja Silver käisid metsas otsimas head onni ehitamis kohta, aga siis nad näevad lindu. Nad leidsid hea koha, seal oli 3 puud ja nad nägid hallikat lindu
Mis on muusika? Muusikalised väljendusvahendid: * Rütm- helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. * Meloodia- helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. See on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. * Harmoonia- õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevustest. * Dünaamika- muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. * Tempo-kiirus * Tämmer-kõlavärving * Faktuur-materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr. Mitmehäälsuse liike: * Heterofoonia- lihtsa mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid. * Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas. * Polüfoonia- mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. ...
uuritav ja seletatav. Äiksetormidega alati kaasnev müristamine ilmneb seetõttu, et välgukanalis ilmnev voolutugevus tõstab temperatuuri kanalis ligikaudu 30 000 K3. See põhjustab omakorda suure rõhuerinevuse kanali ja ümbritseva keskkonna vahel, mistõttu kanalis paisuv õhk tekitab lööklaine, mida me tajume tugeva ,,pauguna". Erinevalt viivu kestvast välgust, kostub müristamine aga mitu sekundit. Seda ei põhjusta aga pilvedevaheline kaja, nagu tihti arvatakse vaid hoopis see, et välk on haruline ning mitmeid kilomeetreid pikk. Seetõttu jõuab ,,pauguna" tajutav lööklaine vaatlejani erinevatest kohtadest erinevatel aegadel ning müristamine ei olegi oma põhimõttelt muud kui vaatlejani jõudvate lööklainete ,,koor". Kas siis pilvedevaheline kaja ei mängi üldse rolli? Tegelikult tõesti mitte. Oma ehituselt on, nagu eelpoolgi mainitud, pilved hõredad ja seetõttu jääb kaja neilt inimkõrvale tajumatuks. Samas ei
arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab tema ühest otsast vaatlejani mitu sekundit hiljem, kui teisest otsast. Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja
nooremas ões, kavatses poeet 1640. a. Saksamaalt Tallinna pöörduda, et siin arstina tegutseda. Tema kavatsuse lõpetas teel siia Hamburgis saabunud surm. Paul Fleming ja Reiner Brockmann 400 Kaja Tiisel , 10/2009 KAKS JUUBELIT EUROOPA JA EESTI KIRJANDUSLOOST: 2009. aastal on meil haruldane võimalus tähistada korraga kahe 17. sajandi literaadi ja poeedi 400. juubelit, kes mõlemad mängisid tähtsat rolli Tallinna ja Eesti kirjanduselus. Flemingist ja Brockmannist kirjutab Kaja Tiisel. Umbes kolm ja kolmveerand sajandit tagasi viibis kahel korral Tallinnas tuntud saksa luuletaja Paul Fleming (1609 1640). Siia sattus ta Pärsiasse suunduva HolsteinGottorpi hertsogi saatkonna koosseisus ning veetis Tallinnas kokku umbes poolteist aastat. Tallinnas elades võttis Fleming innukalt osa kohalikust seltskonnaelust. Eriti lähedased suhted kujunesid tal gümnaasiumi luulelembeste professoritega, kellele Fleming tutvustas saksa
kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi: • Lineaarne — mehaaniline montaaž, kõik tuleb teha järjest, parandada pole võimalik • Mittelineaarne — tänapäeval kasutusel, montaažitööd saab hiljem parandada Taustatekst ja tsitaat on kaks eri helikeskkonda: • Kestvus → tähelepanuvõime → 40 sec • Signaal → taust → kaja • Kaja on raske eemaldada, kerge lisada ———————————————————- Visuaalne narratiiv: Narratiiv — suhestumine (luuakse seoste kimp) Narratus — jutustamine Narratiiv on kultuuriline artefakt: • Narratiiv peab olemas olema — me konstrueerime midagi ehk ehitame • Lugu on loodud maailm. Iga lugu on fiktsionaalne • Tekst selle esitus kirjapandud kujul • Loo esituse vaatepunkt • Konkreetne jutustaja - abstraktne jutustaja
1 Mis on minu arvates kirikumuusika, kristlik muusika, vaimulik muusika Kirikumuusika Kirikumuusika all mõistab kirjutaja esmalt ja kitsamalt kiriklike teenistuste muusikat, veelgi kitsamalt EELK jumalateenistuste ja talituste muusikat ja eelkõige luterlikku koraalilaulmist oreli saatel. Selline arusaamine tekkis nõukogudeaegses lapsepõlves, kui regulaarselt käis kirikus vaid vanaema, ebaregulaarselt (st suurte pühade) ajal vanemad ja laps mitte kunagi. Aga kodus kuulati soome raadiost jumalateenistuste ülekandeid, mis oli esmane kokkupuude kirikumuusikaga ja tekkis tajumine, et see on midagi muud kui ,,tavaline muusika". Vanavanemate juures võeti jõuluõhtul noodivirnast Punscheli Choral- Buch, kust algul mängis vanaema, pärast tema surma sai ise klimberdatud, otsides põnevamaid meloodiaid, koraal...
Antonie De Saint-Exupéry ,,Väike prints" 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud. ( väike prints oli ainus kes mõistis meest sest prints oli väga eriline poisike 3. Tüki aja pärast taipas mees kust prints pärit oli. Prints esitas küsimusi, kuid ei vastanud kunagi mehe omadele. Poiss elas mõtetes omal planeedil, kus tema maja oli väike .Lammas ei saanud ära joosta. 4. Poisi koduplaneet oli vaevalt suurem...
kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi. Ja taevas on kõrge, ja taevas on lai, ja mägedel virvendab valgus, ja väljadel õitseb ja hõiskab mai, suur Põhjamaa suve algus. Öö Kolm korda kuskil hõigati ja puude ladvus kustus kaja, tuul nagu pooleks lõigati ja öö sai ümber väikse maja. Nüüd mahajäetud aiateel siil tatsab, kormitsedes toitu, ja ööbik hõiskab veel ja veel - ei vaikida või enne koitu. Puult õisi langes rabinal - üks väsind lind seal unes sonib. Kas kuuled, kuidas krabinal kuukiiri mööda katust ronib. All koplis kasest kaseni käiks udunimbuses kui jumal... Ah, keerduda mind lase nii su jalge ümber nagu humal. Ma tahan olla nagu tee või nagu kivi, millel astud,
Fosforiidisõda Fosforiidisõda oli rahumeelne üldrahvalik vastupanuliikumine Nõukogude Liidu keskvõimude plaanitavatele fosforiidikaevandustele Virumaal (praegused Lääne-Virumaa alad). Vastasseis oli tulipunktis 19871988. Fosforiidisõja laiaulatuslik vastasseis oli üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu. Rahva ilmne võit fosforiidisõjas oli üks Eesti taasiseseisvumise algsündmusist. Fosforiidisõja võiks jagada kaheks perioodiks. Neist esimene, peamiselt kulissidetagune, toimus aastatel 1971-1986, mil Eestis peeti fosforiidilahinguid kinniste uste taga, ametnike ja teadlaste kabinettides. Põhiosa jõuipingutustest suunati siis Toolse karjääri tõrjumiseks ja Rakvere lähistele kavandatud katsekaevanduste vältimiseks. Teine periood, rahva osavõtul lõõmanud fosforiidisõda, algas 1987. a 25. veebruaril, mil nende ridade auto...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata
suletud küsimus - kuulaja esitab küsimuse, mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab; avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot, küsimus puudutab rääkija antud infot lähedalt; suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne. Soodustamine on kolmas kuulamistehnika. See on kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab võimaluse rääkimist partnerile, või jätkata seda pärast pausi. Selle pärast võib olla:1) ukse avaja,2) kaja - kes kordab öeldu viimast, et rõhutada fraasi, 3) julgustaja - toetab rääkijat ja aitab talle kaasa. Neljandaks kuulamistehnikaks on ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmine kuulajalt rääkijale. Sellele aitab kaasa: sisu ümbersõnastamine – teiste sõnadega sama mõtte väljendamine, et kontrollida arusaamise täpsust. Oluline on anda edasi rääkija sõnade mõte, mitte lisada omapoolset suhtumist või hinnangut. Sisu ümbersõnastamine võimaldab rääkijal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
