"I am become death, the destroyer of worlds." So said the physicist Robert Oppenheimer, who helped to invent the atomic bomb. The two bombs dropped on Hiroshima and Nagasaki in 1945 killed around 200,000 Japanese people. No other species has ever wielded such power, and no species could. The technology behind the atomic bomb only exists because of a cooperative hive mind: hundreds of scientists and engineers working together. The same unique intelligence and cooperation also underlies more positive advances, such as modern medicine. But is that all that defines us? In recent years, many traits once believed to
edukas ning tegi ta Jaapanis kuulsaks. Ayumi Hamasaki on väga populaarne ka teistes Aasia osades, nagu näiteks Hiina, Singapur ja Taiwan. Paljusid tema lugusid kasutatakse reklaamides ning ta on ka ise tihti neis ilmunud. Hamasaki debüüt toimus aastal 1998 singliga "Poker Face". 12 Ayumi Hamasaki Tuntuimad Jaapani heliloojad Komei Abe Kmei Abe (1. september 1911 Hiroshima 28. detsember 2006 Tky) oli jaapani helilooja, dirigent, tsellist ja klarnetist. Tema isa oli ohvitser. Koos isaga rändas ta linnast linna. Kui nad kord nädala Tkys elasid, avaldas Kmeile muljet viiuli kõla. Ta otsustas hakata muusikuks. Ta õppis Tky Muusikakoolis (praegu Tky Kunstide Ülikool. Algul õppis ta Heinrich Werkmeisteri juures tsellot. Ta mängis Klaus Pringsheimi juhatatud orkestris tsellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks
Ohvrite arvult teine juhtum pärineb aastast 1883, kui samuti Indoneesias paiknev Krakatau vulkaan plahvatas ning hukkunuid oli 36000- teadaolevalt tugevaima heliga plahvatus inimkonna ajaloos, mida kuuldi ka 3500 km kaugusel Austraalias. Vulkaaniline saar ise oli inimtühi, kuum tuhavihm tappis umbes 1000 inimest Sumatra saarel, ülejäänud inimohvrid põhjustas hiigellaine. Atmosfääri paiskus umbes 25 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali, plahvatuse võimsuseks on hinnatud 13000-kordne Hiroshima tuumapommi plahvatus. 5.8.Mount Pelee Inimohvrite arvult kas 3. või osadel hinnangutel isegi 2. kohal on Mount Pelee purse Martinique saarel aastal 1902. Keegi ei tea täpselt, mitu inimest hukkus Kariibi meres paikneval Martinique saarel 8. mail 1902 erinevail hinnanguil 25000-40000, üldevinud versiooni kohaselt vähemalt 30000. Tulikuum püroklastiline pilv, mille kiirus ulatus 670 km/h ning temperatuur 1000 kraadini,
1% valijate toetuse. Tšernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. apr. 1986. , mille tulemusel toimus tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus.Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste
8. mail 1945 Saksamaa lõplik kapituleerumine , mil kordasid kapitulatsiooniakti kindralfeldmarssal Keitel, kindraladmiral von Frieburg ja kindralooberst Strumff Punaarmee peakorteris marssal Zukovi juures. Üldine kapitulatsioon jõustus 9. maist 1945.a. Teise m aailm asõja lõpp, Jaapani kapituleerum ine Sundimaks Jaapanit alistuma, heitsid ameeriklased 6.augustil Hiroshimale ja 9. augustil 1945.a. Nagasakile aatompommi. Hiroshima 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Jaapani vastu astus sõtta Nõukogude Liit. 14. augustil 1945 kapituleerus Jaapan. Kapitulatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945 USA sõjalaeva Missouri pardal – Teise maailmasõja lõpp. Novembris 1945 algas Nürnbergis protsess endiste Hitleri-Saksamaa partei- riigi ja sõjaväejuhtide üle, mis kestis oktoobrini 1946
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
molotov rippendrop mis allveelaev? sõjaväebaasid baasidelping EESTI pesidendi kt. 1944 - jüri uluots 5.karl säre 6. vares 7. vapp - nsv liidu vapp Liitsman 10. valitsus juht 1944 sept. - Otto tief 11. Millega onsee hoone ajalukku jäänud - viimane valituse istumine? 13. marshall mannerheim 14. juhtis eesti litimist nsvlga - Andrei ždanov 15. us vägede juht - Eisenhower 16. mis konverents? - jalta 17. sinimägedel 18. saksamaa alistumine 20- hiroshima 21. orzel 22.auschwitzi 23. vares - nukuvalitsuse juht 24. maginot kaitseliin prantsusmaal? 25. stalingrad 26. milline sundmus 1941.aastal. - pearl harbour 27 eesti koht - türi 1.Märkige sündmus, mis toimus nimetatud kuupäeval. 01.09.1939 Saksamaa ründas Poolat, loetakse II Maailmasõja alguseks. 02.09.1945 Jaapan alistub 22.06.1941 22. juunil 1941 alustas Saksamaa sõda NSV Liidu vastu 06.06.1944 Normandia dessant 07.12.1941
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp LAAMTEKTOONIKA Loodusteaduse referaat õp. Marko Häelm Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 3 1.Laamtektoonika avastamine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . ....
4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Enamus suure rahvaarvuga linnad asuvad Vaikse ookeani ääres. Linnade paiknemist mõjutavad kaubateed. Samuti ka riigi pinnamood, mis on väga mägine.
See tähendab, et rahvastik vananeb. Linnastumine Jaapani kolmeks suurimaks linnaks on Tokyo, Yokohama ja Osaka. Suurimateks Jaapani linnastuteks on Tokyo-Yokohama, kus elab umbes 33,200,000 inimest ja Osaka-Kobe-Kyoto, kus elab ligikaudu 16,425,000 inimest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Suurem osa Jaapani linnadest paikneb veekogude ääres, näiteks Yokohama ja Hiroshima. Seal on soodne võimalus kauba vedamiseks meritsi ning see aitab tugevasti kaasa majanduse kiirele arengule. Enamus linnadest asub saare lõunaosas, kuna seal on hoonete rajamiseks sobivam pinnamood. Honsh saare põhjaosas on aga ulatuslikud mäestikud ning nagu kaardi pealt on võimalik näha, pole selles osas peaaegu ühtegi linna. Kindlasti on suuresti mõjutanud Jaapani linnade paiknemist ka maavarade leiukohad. Näiteks leidub Yokohama lähistel rauamaaki ning
KURESSAARE AMETIKOOL Toitlustuse õppesuund TTP-10 Marite Vendel TURISMI VORMID Iseseisev töö Kuressaare 2011 Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine. Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata ve...
see minema ja haigla juurde jõudes minestas ära - õde ja arst tulid vaatama, mis juhtunud on, kuid Valencia oli sisse hinganud heitgaasi ja suri veidi hiljem - Billy ei teadnud naisega juhtunust midagi, sest ise taastus alles opist - oli ühes palatis Harvardi ajalooprofessoriga, kes oli haiglas jalaluu murru tõttu, haiglas oli ka professori naine Lily, kes kartis Billyt, sest ta sonis - professor luges Hiroshima pommitamise kohta ajaviiteks, naine tõi ka Dresdeni pommitamise kohta teoseid - Billy rändas jälle ajas, ärkas Vermonti haiglas oma poja Roberti kõrval, kes nüüd oli täiskasvanud - Billy Valencia matustel olla ei saanud, sest oli selleks liiga haige - ajalooprofessor arutles palatis oma naisega Dresdeni pommitamisest, ka Billy mainis, et osales selles, professor teda ei uskunud, pidas teda vaimuhaigeks
7 aastat, naised: 45.3 aastat (2007) Rahvus: Jaapanlased Erinevad rahvused jaapanis: Jaapanlased 99%, teised 1% (korealased 511 262, hiinlased 244 241, brasiillased 182 232, filipiinlased 89 851, teised 237 914) Religioonid: Shintoism ja busidm 84%, teised 16% (kristlus 0.7%) Keel: Jaapani - Valitsus - Valitsus: Konstitutsiooniline monarhia koos parlamentaalse valitsusega Pealinn: Tokyo Haldusjaotus: 47 perfekti: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima, Kanagawa, Kochi, Kumamoto, Kyoto, Mie, Miyagi, Miyazaki, Nagano, Nagasaki, Nara, Niigata, Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007)
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
Tallinna Inglise Kolledz Topic United States of America Mari-Liis Pakats Tallinn 2007 2 Introduction..................................................................................................................4 Geographical Position..................................................................................................4 Geographical Regions..................................................................................................5 Climate ........................................................................................................................6 Natural Resources........................................................................................................ 7 History..........................................................................................................................8 Culture.................................................
Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks. Samal ajal Potsdami konverentsiga jätkus sõda Kagu-Aasias. USA-s oli edukalt loodud ja testitud tuumarelv. 1945 andis president Truman loa tuumarelva Jaapani vastu kasutada. 6. augustil sai tabamuse Hiroshima, 9. august Nagasaki. On vaieldud, miks seda tehti. Arvati, et USA tahtis NSVL-ile näidata oma sõjalist võimsust. Nad olid küll liitlased, kuid oli aru saada, et arusaamad on erinev. Lisaks on arvatud, et sellega näidati Jaapanile, kui võimsad ollakse ja sundida Jaapanit pommihirmus alistuma. Tuumarelva kasutamisel oligi tulemus Jaapani kapituleerus ja kapialisatsiooniaktile kirjutati alla 2. septembril 1945. Seega kestis sõda 1. september 1939 kuni 2. september 1945.
Punaarmee võis Berliinis teha seda mis tahtis peale selle vallutamist. Potsdami konverents - toimus 1945. aasta 16. juulist 2. augustini Cecilienhofis, Potsdamis. Konverentsil arutasid Teise maailmasõja kolm võitjariiki -- Ameerika Ühendriigid, Nõukogude Liit ja Suurbritannia. Tehti järgmised otsused: 1) Saksa jagati Briti, Prants, USA ja NSVL okupatsioonitsooniks 2) Natside Sots. Töölispartei kuulutati kuritegelikuks 3) NSVL lubas astuda sõtta Jaapani vastu Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroof - ÜRO - on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Nürnbergi protsess - toimusid Saksamaal Nürnbergi Justiitspalees aastail 19451949. Protsessidest on tuntuim peamiste sõjakurjategijate
ajaks Roosevelt surnud - tema asemel Truman ja Churchilli asendas poole konverentsi peal uus Briti peaminister Attlee. - Saksamaa staatus peale sõda – jagati okupatsioonitsoonideks. Ka Berliin ja Austria jagati - moodustati välisministrite nõukogu, mis valmistas ette Saksamaa liitlastega sõlmitavate rahulepingute projektid (Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome). 5. Jaapani purustamine 1945.a. suvel, Potsdami konverentsi ajal, said ameeriklased valmis aatompommi - 6.august Hiroshima, 9.august Nagasaki - 9.august - NL kuulutas Jaapanile sõja, vallutas Mandžuuria, Põhja-Korea, Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared. - 2.sept. 1945 - Jaapani kapitulatsioon USA vägede ülemjuhatajale McArthur’ile Ajalugu – Külm sõda Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 – 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega
Ida ja euroopa sakslased küüditati Saksamaale (Poolast ära, Ungarist ära, Tšehhoslovakkiast ära). Sellega üritati ära võtta Sm võimalust kunagi tulevikus öelda, et tahab uuesti sakslasi ühendada. 1945. aasta jaanuaris oli suur osa Vaiksest ookeanist Jaapani kontrolli all. USA oli küll palju kohti vabastanud. 1. augustil oldi küll Jaapani saartest, Hiinast ja Kagu-Aasiast kaugel. Selleks, et sundida Jaapanit kapituleeruma, kasutati augustis tuumarelva. 6. august 1945. aastal Hiroshima 9. august 1945 Nagasaki Tuumarelva kasutamine aitas kaasa sellele, et Jaapan kapituleerus. Jaapani kapituleerumine 2. september 1945 (sel päeval kirjutas kapitulatsioonile alla). 12
3. saka 2 636 200 222,11 11 869 4. Nagoya 2 225 900 326,45 6818 5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 6 HARIDUS Haridussüsteem Nagu eestlased, nii peavad ka jaapanlased haridusest väga lugu
Jaapanil on ka 20 omapärane köök. Kui kõiki neid eeldus arvestada, siis saaks riik teha endast tõelise turismi magneti, kui ta seda tahaks ning kui tal olek kapitali mida kasutada. 12.3Uuri välja milliseid sihtkohti külastatakse Jaapanis kõige enam. Toon siia top 10, sihtkohtadest mida kõige enam külastatakse: 1. Tokyo 2. Kyoto 3. Osaka 4. Nagoya 5. Hiroshima 6. Nikko 7. Nara 8. Kobe 9. Yokohama 10. Sapporo 12.4. Kas eesti firmad pakud Jaapanisse reise? Eesti turismifirmad pakuvad Jaapanisse reise. Näiteks: Reisiekspert: Manila & Luzon,Osaka, Sanghai, Tokyo Kaleva Travel: ringreisid kevadel ja sügisel 12.5. Kui suure osa moodusta turism sisemajanduse kogutoodangust? Turism ei moodust kuigi suurt osa SKT-st. See on väga väike osa 8. Kasutatud kirjandus: 1.Raamatud:
>dets 1941 Jaapani õhuväed rundavad Pearl Harborit; USA kuulutab sõja Jaapanile ja seejärel Saksamaale >suvi 1942 Midway lahing -annab märku Jaapani nõrkusest Potsdami konverents 1945 juuli-aug (Churchill, Stalin, Truman) võitjariikide konverents >määratu kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted peale sõda (Saksamaa jaotati neljaks) >saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumidelt >arutati ka Jaapani küsimust =>ultimaatum 6.august 1956 Hiroshima, 9.august Nagasaki >Jaapani vastupanu murdus, 2.sept 1945 Jaapani tingimusteta alistumine 1945-1946 Nürnbergi protsess- natslike sõjakurjategijate üle Sõda tõi kaasa: >60 mljn inimese hukkumise >tuumapommid >külma sõja >ÜRO loomise >NSVLi okupatsiooni >muutused riigipiirides >Euroopa lõhestumine 12
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .......................................................................................................... 4 3. Teel uue sõjani ........................................................................................................... 5 4. Vietnami sõja käik 4.1 La Drangi oru lahing .........................................................
3. Sakslased, kes elavad mujal, need tulen ümberasutada Saksamaale. Sajandite jooksul olid need sakslased poole või Tsehhoslovakkia vms aladel elanud, aga nüüd otsustati need ümberasustada, mõte oli, et kui Saksamaa saab tugevamaks, et Sm ei hakkaks nõudmisi esitama kunagi, et võtta saksamaa alla alad, kus elavad sakslased. Et sundida Jaapanit alistuma, siis kasutati tuumarelva 6. August Hiroshima u 20 000 hukkunut ja 9. August Nagasaki. Kasutati tsiviilisikute pommitamist, et valitsus alistuks. See sundis Jaapanit kapitulleeruma. II ms LÕPPES 2. september. LEHEL Eesti osa! NSVL viis läbi 1940 - 41aastal ka läbi terve rea ümberkorraldusi: · Alustati riigistamisest, natsionaliseerimisest- pangad, tööstusettevõtted, hotellid, haiglad, kirjastused jne kuulutati riigi omadeks. · NSVL viis läbi maa reformi, maa natsionaliseeriti, jääti talupoegadele kuni 30
USA läbirääkimiste vahendamine võttis selle idee. Jaapan oli ainus, kes peale I MS tahtis panna sisse klausli, et kõiki koheldakse võrdsetena. Prantsusmaa keeldus. Konstitutsiooniline monarhia. Esimeses maailmasõjas ja sellega seonduv Versailles rahuleping. 1931 Mandžuura. 1933 lahkumine Rahvaste Liidust. 1940 Teljeriigid. 37-24 Teine Hiina-Jaapani sõda. 1945 Pearl Harbour- sõja kuulutamine USAle, SBle ja Hollandile. 1945 Hiroshima ja Nagasaki ning Teise maailmasõja lõpp. 1945-1954 USA ametlik okupatsioon. 1947 uus konstitutsioon- imperaator muutus sümboliks. Muudeti igasuguseid pühasid. Sõjaväelaste elimineerimine . Demokraatlik poliitiline võim . Jaapanist saab osa USA julgeolekusüsteemist. !“Made in Japan”- raamat! Jaapan 1960-70 Negatiivne suhtumine USAsse 1. ajalooline vaen. (20 saj algusest) 2. aatompommid. 3. Okinawa baasid (USA 1945-72) 4. Vietnami sõda. Positiivne suhtumine USAsse 1
6. juuni D-day Teise rinde avamine Põhja-Prantsusmaal -------------------------------------------------------------------------------- 1944-1947 Eestis viiakse läbi sõjajärgne maareform -------------------------------------------------------------------------------- 1945 Tuumaajastu algus (16. juulil lõhkas USA esimese tuumalaengu) 4-11. veebruar Jalta tippkohtumine aprill ÜRO loomine 8. mai Saksamaa kapituleerumine juuli-august Potsdami konverents 6. aug. ja 9. aug. Hiroshima ja Nagasaki tuumakatastroofid 15. august Jaapani alistumine 2. september II ms lõpp 24. oktoober jõustub ÜRO põhikiri ÜRO päev november Nürnbergi kohtuprotsessi algus -------------------------------------------------------------------------------- 1946 veebruar Stalini kõne Moskvas märts Churchilli kõne Fultonis (USA Missouri osariik): "raudne eesriie" juuli-oktoober Pariisi rahukonverents september W. Churchilli kõne Zürichis: Euroopa Liidu loomise idee
1943 Schwabe avastab, et päikeselaigud kasvavad ja kahanevad 11 aastase tsükliga. 1943 Robert Oppenheimer määratakse USA tuumaprojekti vastutavaks isikuks. 1943 Schrödinger peab Dublinis Trinity kolledzis loenguid pealkirjaga "Mis on elu?". 1944 Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2. 1945 16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. 1945 6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. 1946 Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. 1946 Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist. 1947 Cecil Powell avastab pi-mesoni. 1947 Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C- 14 abil. 1947 Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. 1948 Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest.
sundis Einsteini koos mitmete Ungari soost füüsikutega koostama Ameerika Ühendriikide presidendile Franklin Delano Rooseveltile adresseeritud Einsteini-Szilárdi kirja, mis sai aluseks maailma ajaloo kõige väljapaistvamale salajasele teadusprogrammile Manhattani projektile mille töö tulemusena, Einsteini ja paljude kaasatud füüsikute vastuseisust hoolimata, pühiti vastavalt 6. ja 9. augustil 1945. aastal maatasa Hiroshima ja Nagasaki, tappes koheselt 150'000 inimest ja aasta lõpuks veel 65'000. Tuumapommi rakendamise otsuse kinnitas president Harry S. Truman, kes oli Manhattani projekti olemasolust kuulnud alles mõned kuud tagasi erakorraliselt ametisse astudes. Võib ainult oletada, mil määral mõjutas tema otsust pommi kasutada Stalini äraolev käitumine Potsdami konverentsil, kes oli tänu tuumaspioonide tööle USA edusammudest palju varem põhjalikult informeeritud. Olles
pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Kaali kraatri olulisus peitub aga selles, et kraatri jälg on nii hästi säilunud, võib selle tekkimist näinud olla inimese silm. Kaali meteoriit kukkus maale kiirusega 15 20 km/s, sellisel kiirusel liikudes teeb maale tiiru ümber umbes poole tunniga. Atmosfääri gaasides meteoriit kuumenes ning umbes 10 km kõrgusel lõhenes ja maandus tükkide sajuna maale. Kuigi plahvatuse energia on võrreldav Hiroshima aatompommi plahvatusega, siiski polnud tagajärjed nii ulatuslikult hävitavad kuna puudus radioaktiivne kiiritus. Kuigi muistsed eestlased ei soosinud tollest õnnetusest rääkimist, peegeldub toimunud sündmus siiski osades paganlikes lauludes ning jutustustes. Lennart Meri oletuste järgi leidis vana aja kaupmees ja maailma suurim valevorst Pytheas Ultima Thule saare, mis ongi Tule saar ehk Saaremaa. Homerose jutustusest (keda seostatakse tugevalt Pythease jutustustega)
· Põlevkivi - põlevkiviõliks arvutatuna maailma varud 3-7 triljonit barrelit (vrd. naftavarudega). Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg. Radioaktiivsuse varieerumine: Chernobõl 1018Bq, steriliseerimine 10 15Bq, radiograafia 1012Bq, detektorid 10 9Bg. Toiduainetes: tavaliselt 0.1-5 Bq/g. Doos (absorbeeritud radiatsioonidoos): ühik gray
a. novembris toimus Iraani pealinnas kolme mehe vahel (Roosevelt, Churchill ja Stalin). See tugevdas olemasolevat liitu ning otsustati, et avatakse teine rinne. Roosevelt ja Churchill nõustusid Baltimaade jagamisega NSVL'e - olulisemad sõjasündmused Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. Molotov- Ribbentrop pakti sõlmimine. Konverentsid ( teheran, jalta, potsdam) . Astus ametisse Otto Tiefi valitsus; ebaõnnestunud katse taastada Eesti iseseisvus. USA aatompommirünnakud Hiroshima (6.august) ja Nagasaki (9.august) linnadele. -Maailma jagamine Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule, Island iseseisvus, Osa Soome aladest läks NSV Liidule, Piiride muutumise tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Poolast ja Tsehhist aeti välja kõik sakslased PILET 12 Eesti Vabariik II maailmasõjas MRP, baaside ajajärk, juunipööre, Nõukogude ja Saksa okupatsioonide aeg, Hjalmar Mäe, Otto Tief. Õpik: Eesti ajalugu II ptk 35-38, õp lk 72-93 -MRP 23.08
Have very limited education, no skills, mostly have low-paid jobs that require no specific education. Low unemployment rate comes from the fact that they accept everything, even the lowest job positions in order to support their families. 18. Treatment of Japanese Americans by the US government during World War II. *World War II = Japanese attack on Pearl Harbor Dec. 7, 1941 US entry into World War II · Near the end of World War II, the US dropped atomic bombs on Hiroshima (August 6, 1945) and Nagasaki (August 9, 1945) · San Francisco Peace Treaty signed on September 8, 1951, went into effect on April 28, 1952 *Internment of Japanese = Japanese American internment was the World War II internment in "War Relocation Camps" of about 110,000 people of Japanese heritage who lived on the Pacific coast of the United States. The U.S. government ordered the internment in 1942, shortly after the Imperial Japan's attack on Pearl Harbor. The
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
Hrustsov. ENSVL juhtkonna etteotsa tõusis Eestimaa Kommunistliku Partei esimene sekretär Johannes Käbin (1950-1978) 1939 1940 juuni 1941 19411944 19411945 1945 1945 august sügis August mai NSVL Riigipööre ENSV Saksa Suur Berliin Hiroshima Sõjaväebaasid Eestis 1940 olupatsioon Isamaasõda Naosaki Eestis 1941 Eestis. Külm sõda: Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konfliktini osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO);
AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldus...
Kokkuvõte arenguanomaaliad etc. Organogenees toimub kindlas järjekorras, kiirituskahjustus tabab neid organeid, mis arenesid kiiritada saamise ajal. Kuigi kiiritus võib põhjustada kahjustusi ükskõik, millises embrüo või loote arengufaasis, on siiski kõige tundlikum periood organogenees, mis vältab 9. päevast kuni 6 nädalani eostumisjärgselt Mõned andmed on kättesaadavad jaapani naiste kohta, kes olid rasedad Hiroshima ja Nagasaki aatompommi plahvatuste ajal. Suured kiirgusdoosid põhjustasid raseduse iseeneslikke katkemisi. Naised, kelle rasedus säilus, said ‘katsealusteks’, kelle laste peal sai hiljem ‘hinnata’ kiirguskahjustuse suurust. Sündis aju arenguanomaaliatega, vaimse arengu peetusega lapsi. Teadmised väga suuri doose saanud loodetest leidsid kõrvutamist ema kõhupiirkonna rö-ülesvõtete ajal väikesed kiirgusdoose saanud loodete andmetega.
5. Sapporo 1 890 500 1121,12 1668 6. Kbe 1 529 900 552,72 2768 7. Kyto 1 472 800 827,90 1779 8. Fukuoka 1 418 500 340,60 4165 9. Kawasaki 1 350 000 144,35 9352 10. Saitama 1 184 300 217,49 5445 11. Hiroshima 1 159 400 905,01 1281 12. Sendai 1 027 900 788,09 1304 13. Kitakysh 989 600 487,66 2029 14. Chiba 931 500 272,08 3424 15. Sakai 833 000 149,99 5553 Tky
Tekkis seisukoht, et sõjaseisukorras on ka üksikisikul teatud õigused rahvusvahelisel tasandil. Eelnevalt ei saanud üksikisiku kohta öelda, et tema alustas sõda. Ennem vastutas vaid riik, mitte aga riigijuht. Lääneliitlased ei saanud peale I maailmasõda sakslasi süüdistada nt Inglismaa või Hollandi linnade pommitamises, kuna nad ka ise olid teinud seda. Lisaks oli lääneliitlaste jaoks problemaatiline ka Hiroshima ja Nagasaki ründamine tuumapommiga. Nürnbergi näol oli tegemist siiski võitjate kohtuga. Inimsusevastased kuriteod on teostatud tsiviilelanikkonna vastu süstemaatiliselt ja massiliselt. See termin loodi London statuudiga. Enne oli seda ebamääraselt kasutatud I maailmasõja päevil toimunud Armeenia genotsiidi kohta (1915), kui Türgi sõjavägi hakkas Armeenia tsiviilelanikke tapma. Londoni statuudi eesmärk oli luua kaitse tsiviilelanikele
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suu...
Jerusalem 628,000 Philippin es 85 Japan _ _ _- ' Vietnam 81 Tokyo 12,059,000 Yokohama 3,427 ,000 Osaka 2,599,000 Nagoya 2,171,000 Sapporo 1,822,000 Kobe 1,494,000 Thailan d 62 Kyoto 1,468,000 Pukuoka 1,341,000 South Korea 48 Kawasaki 1,250,000 Hiroshima 1,126,000 All oth er coun tr ies 365 Jordan Sou rce: If.S. Cens us Bueau Amman 1,147,000 Kazakhstan Almaty 1,129,000 laos Myanmar (Burma) Philippines Singapore Thailand Uzbekistan
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpet...
minesweepers, transports, and supply vessels had to be summoned from missions at sea. Some had to be refitted, and messages crackled to and from the naval base at Kure. The magnitude of the supply problem alone was indicated by the fact that this one operation would consume more fuel and cover a greater mileage than the entire Japanese Navy had done in any previous peacetime year. The battle preparations called for the ships to assemble in Hiroshima Bay and then to sortie in five main forces over a four-day period according to a precisely calculated schedule. The directives, queries, and responses involved in organizing so complex an operation filled the airwaves. Coded messages streamed out of Yamamoto's headquarters aboard Yamato, the world's largest battleship. And not only the legitimate recipients were reading them. For the effective date of the new edition of the fleet cryptographic system, which had been postponed once
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
