· "Tee isa juurde" · "Kas ema südant tunned sa?" · "Laev keset rägastikku" · "Postuumselt rehabiliteeritud" · "Peotäis tolmu" · "Laevad kaotavad tüüri" · "Sillad põlevad" · "Põhjavalgus" · "Võõra mõõga teenistuses" NOVELLI- JA JUTUSTUSKOGUD · "60 minutit" · "Tuuleveskid" · "Külalisteraamat" · "Oh mis kena maailm" · "Kirjad laagrist" JUTUSTUS · "Keerdtrepp" TUNNUSTUSED · Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja" ja "Kirjad laagr 5 Geity Lande Referaat KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Kaugver http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/kirjandus/kaugver.htm 6
Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti: eestikeelse linnakultuuri algust modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle eesti keeleuuenduse raamliikumist Noor-Eesti oli Tartus aastail 1903-1904 tekkinud kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine, mis seadis eesmärgiks kultuuriuuenduse ja pidas keskseks eurooplust. Selle tuumikusse kuulusid näiteks Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik ja Villem Grünthal-Ridala.
Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Riikliku kultuuripoliitika ja kultuurkapitali toel muutus kunst professionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud Jaan Kross. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine ning kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva Glavlitiga.
uue kunsti tõusu eelduseks. Tervete seeriatena korduvad tal maalid heinakuhjadest, vesirooside alla peitunud tiigipinnast, paplialleedest ja muudest vaadetest, loodud erinevatel kellaaegadel ja eri ilmaga. Kõik impressionismi kohta öeldu sobib ka Camille Pissarrole (1830-1903) Peamiselt inimeste kujutamisele pühendas end Auguste Renoir (1841- 1919).Impressionistlikke teoseid on kirjutanud sakslane Bernhard Kellermann, eestlased Friedebert Tuglas, Snton Hansen Tammsaare, Villem Ridala. (Impressionismil oli veel lühike järg voolu näol, mida nimetatakse neoimpressionismiks. Neoimpressionistid uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, ja sellele vastavalt lõid siis oma teoseid. Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena. Ka värvide valikul polnud kunstnik vaba, näiteks varjud võisid olla ainult valgustatud osa
Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Traagiline elutunnetus Sünged kujundid (sõda, vaesus) Loomingus surma-ja enesetapumotiivid, jõuline luulekeel Raskesti mõistetav ja hakitud tekst Mõned kirjanikud: Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Ekspressionismi ajastul tegutses palju häid ja andekaid heliloojaid, kes kirjutasid väga suuri ja tähtsaid teoseid. Võrreldes tänapäevaga on see muusika midagi täiesti teistsugust, kuna elustiil on muutunud ja noored kuulavad teist laadi muusikat. 3
Vastandus akadeemilisele kunstile. Tunnused: lühizanrid; värvi- ja meeleoluküllus; põhiteemad armastus ja loodus; stiil varjundirohke ja meeleolukas; keelekasutus mänglev ja vaimukas; hingeelu peen kirjeldus. Esindajad: Vennad de Concourtid (Prantsusmaa), Thomas Mann (Saksamaa), Knut Hamsun (Norra), Juhani Aho (Soome). Eestis: Villem Ridala, Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A.H.Tammsaare. Sümbolism ehk tunnus/märk tekkis Prantsusmaal 19. sajandi lõpul. Olemus: Aluseks Platoni idealistlik õpetus kahe maailma reaalse ja ideaalse - olemasolust. Reaalne maailm: näiline ja ajutine, peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa mõistusega tunnetada, seda saab teha vaid kunstnik sümbolite abil. Vastandus realismile. Tunnused: Kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada
1927.aasta jaanuaris ilmunud ,,Liivi Deeviidi". Samas ajakirjas avaldati aprillinumbrites veel Betti jutuke ,,Pärtel Paulseni naine". 1927.aastal avaldati ,,Loomingu" neljandas numbris Alveri etüüdilik novell ,,Vaene väike". Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke". Ta sai ka julgustust ,,Vaene väike" avaldamisest, mistõttu andis ta ka oma uue teose ,,Linda" käsikirja lugeda Friedebert Tuglasele. Too soovitas tal selle ümberkirjutamist nind saatmist romaanivõitlusele, mida korraldas kirjastus ,,Loodus". 1.oktoobril 1927 tehti teatavaks zürii otsus, kus võitjaks oli tulnud ka Betti ,,Tuulearmuke". ,,Tuulearmuke" on Lea Ringi mina-vormis heitlik arengulugu kevadest sügiseni. Erinevad inimesed iseloomustasid ,,Tuulearmukest" sõnadega: uudsus, probleemivaesus, tühisus, karakter olevat pealiskaudne, selge XX sajandi teos, stiilne
Tom Stoppardi näidendid. Antud kirjaniku poolt on Eesti teatrites mängitud Utoopia ranniku erinevaid osi. Siiamaani olen kuulnud kõigi käest ainult väga positiivset vastukaja. Peale isiklikku kogemust ei saa ma kahjuks sama väita. Erinevaid osi on lavastanud näiteks Priit Pedajas ja Heiti Pakk. 20.saj. Eesti kirjandus. Noor Eesti: 1. Kirjanduslik rühmitus Eestis, mis tekkis 20.saj. alguses. Sinna kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Günthal Ridala. Vähemal määral oli sellega seotud ka Tammsaare. 2. Nooreestlased olid väga aktiivsed ühiskonnategelased. Nad panustasid palju meie kirjandusse ja võitlesid selle mitte väljasuremise eest. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu. Nad olid üpris enesekesksed inimesed
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde.
lavastaja Hendrik Toompere juunior) "Voldemar" (lavastatud Eesti Draamateatris 2007; lavastaja Merle Karusoo) Stsenaariumid ·"Setu vurle küüsis" (1993) ·"Keegi veel" (1997) ·"Tom ja Fluffy" (1997) ·"Libarebased ja kooljad" (1998) ·"Saamueli Internet" (2000) ·"Lotte" (2000) ·"Lepatriinude jõulud" (2001) ·7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) Tunnustused ·1993: Lutsu huumoripreemia ·1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia ·1998: Friedebert Tuglase novelliauhind ·2001: Virumaa kirjandusauhind ·2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") A. Kivirähk 2008 Vilde kirjandusauhinna laureaati Andrus Kivirähka ootasid Pajusti klubis tervitussõnad, auhinnamedal, vihmavari, väike kontsert, lavastatud romaanikatkend ning palju lugejate küsimusi. Kasutatud materjal ·http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Ki vir%C3%A4hk ·http://www.slideshare.net/helja/andr us-kivirhk-presentation ·http://www.slideshare
pooleldi sant ning arvab, et ei saa Kõrbojal hakkama. Järeldus: Inimestel on kompleksid isegi isikute ees, kes neid armastavad. Kartes, et tulevikus jäetakse neid oma võimetuse pärast maha, loobuvad nad armastusest ning teevad nii endale kui ka oma armastatule haiget. 5. Alaidee: Armastus võib olla ka pime. Pime on see siis, kui armastatakse inimest, keda sa arvad tundvat, kuid tegelikult on sind petetud ja ära kasutatud. Näide: Friedebert Tuglase teoses ,,Inimese vari" on tegemist emaarmastusega. Ema on murest murtud, kuna tema poeg läks sõtta ning temast pole pikka aega mingeid teateid. Lõpuks saabub Mareti juurde haavatud mees, kes end tema pojana esitleb. Mareti kurvastuseks selgub aga, et too mees on tema poja mõrtsukas. Järeldus: On inimesi, kes teesklevad teistele oma armastust, kuid tegelikult tegutsevad kasu eesmärgi saamisel. See võib paljude inimeste tundeid riivata ja nad ei julge enam kunagi armuda.
1.Millistest tekstidest leiab vanimaid kirjapanekuid eestlaste kohta.Millist infot nendest tekstidest saab?Kes, miks neid tekste kirjutasid?13.saj tekkis eesti kirjakultuur. 1525.a trükiti esimene eesti keelt sisaldunud raamat.16-17.saj pandi alus eesti kirikukirjanduse traditsioonile ja eesti kirjakeelele.1739a. ilmus eesti keeles Piibel.17.saj sündis eesti ilmalik kirjandus.Esimene eestlaste loodud luuletus on Käsu Hansu ,,OH! Ma waene Tardo linn." 2.K.J.Petersoni, Fr.R.Faehlmanni, Fr. R.Kreutzwaldi tegevusest ja tähtsusest eesti kultuuriloos. -Peterson:Esimene eesti rahvusest mees, kes kirjutas eestlastele kui võrdväärsetele.Ta sõnastas mõtte, et ka eesti keel võiks käia kultuurkeelena, sest sellest keelest võiks saada haridust ja kõike sellega mis sellega seostub.14.märts sünna tal ja seda peetakse emakeelepäevana. -Faehlmann:Ta oli esimene, kes hakkas eesti rahvaluulet kasutama kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliiti...
Kirjand Friedebert Tuglase novelli ,,Suveöö armastus" põhjal Armastuse võlu ja valu Armastus on tunne, mida on väga raske ühtselt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid on ka teisi armastuse viise. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses. Iga inimene on armastanud. Iga inimene on saanud armastades haiget aga tundnud ka rõõmu ja rahulolu. Armastuseks võib pidada ka armastust loomade vastu. Enamustel inimestel on kodus koduloomad. Nad on osa perest ja igapäeva elust. Neid hoitakse, armastatakse ja imetletakse. Nad toovad lihtsalt oma olemas olemisega palju rõõmu ja õnne. Aga ka loomade vastu armastuse puhul tuleb vahepeal pettuda ja olla õnnetu. Näiteks kui loom teeb midagi halba või kaob inimese eluks iga...
hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, värvirohkus, maalilisus kirjeldustes aforistlik, vaimukas, mänglev stiil, lühizanrid - luuletus, novell, lühiromaan. IMPRESSIONISTID VÄLISKIRJANDUSES: Prantsuse-vennad Edmond ja Jules de Goncourt, Soome - Juhani Aho, Norra - Knut Hamsun, Saksa - Bernhard Kellermann IMPRESSIONISM EESTI KIRJANDUSES: Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20. sajandi alguses: rühmitus Noor-Eesti ( 1905 - 1916), rühmitus "Siuru" ( 1917-1919). o Friedebert Tuglas (1886-1971) - impressionistlikud novellid (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", (1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) o Marie Under (1883 1980) - impressionistlik noorusluule, (rühmituse "Siuru" aegne looming), luulekogud, "Sonetid"(1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (1918) Underi impressionistlik luule: teemad armastus ja loodus, rõhutatult naiselik, meelelise
Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all ajalehes Sakala.Samuti ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Looming Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel 1919 pseudonüümi Mart Karus all. Peamiselt sisaldab see külarealismi stiilis kirjutatud jutustusi ja novelle. Nii kaasaegsete kui ka hilisemate hinnangute kohaselt on
(Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast"). Aastal 2008 ilmusid Anna Haava kogutud luuletused "Luule" (ligi 700 luuletust; järelsõna: Doris Kareva, SE & JS, Tallinn, 576 lk). SIURU (lol) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad"
4 kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. 5 2 EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD 2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris: 1975 Friedebert Tuglas, Merle Karusoo Popi ja Huhuu (diplomilavastus) 1988 Merle Karusoo Haigete laste vanemad 1997 Merle Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 2007 Andrus Kivirähk Voldemar 2012 David Hare Vertikaaltund 2013 John Hodge Kollaborandid jt. 2.2 Hendrik Toompere Jr Henrik Toompere Jr eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 5. juunil 1965. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 1990. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris:
hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome
saj. 90-ndail aastail: Esiplaanile tõusis kõla ilu värske, värviküllane Helilooja maalib helidega Avardusid muusika tämbrilised võimalused Harmoonia väljus klassikalistest piiridest Iseloomulik muusika pidev voolavus puuduvad tugevad elamused, võitluspinged · Claude Debussy · Maurice Ravel Impressionistlikud kirjanikud: vahendasid tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundeid püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. · Friedebert Tuglas · Villem-Grünthal Ridala 2. Neoklassitsism Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil. Tunti huvi varasemate stiilide(renessanss,barokk,klassitsism)vastu.Loobuti romantilisest tundelisusest ja impressionistlikust kõlakoloriidist.Harmoonia ja orkestratsioon lihtsustusid. Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Betti Alver Referaat Tartu 2013 Sissejuhatus Valisin antud luuletaja, kuna see tundus parim variant. Referaadis tuleb juttu Betti eluloost ja loomingust. Elulugu Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas. Lapseunistus saada näitlejannaks õhutas mängukaaslastega teatrit tegema, kuid hiljem vaimustus lahtus. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 192...
maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega sai sidet pidada sümbolite keeles. Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas. Impressionism Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis. Hiljem avaldus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.
vaimuilmas. Samas oli kirjanikke, keda avaldati Eesti Vabariigis, esimesel nõukogude okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid. Esialgu toodi päevavalgele kodanlikeks natsionalistideks põlastatute Nikolai Karotamme, Eduard Pälli, Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Mart Pukitsa, Paul Viidingu, Kersti Merilaasi, Oskar Toominga ja Hans Kruusi looming, siis võeti sellesse ringi ka Nõukogude võimude poolt mõrvatuid, Jaan Anvelt ja Jüri Parijõgi samas nimekirjas. Esimene Nõukogude võimu eest välismaale emigreerunud kirjanik, kes keelunimekirjast välja arvati, oli Aino Kallas, peagi ka Marie Under, Johannes Aavik, Gustav Suits jt. Lugejale lubati anda ka suur ja väike Eesti Entsüklopeedia ning Eesti biograafiline leksikon koos
Lepiku surma, annab A.luulest läbilõikelise ülevaate. Kogu ,,Korallid Emajões" (1986), mis keskendub filosoofiliselt mõtestama elu ja selle ohte. ,,Korallid Emajões" pälvisid ka J.Smuuli nimelise preemia, 1987. aastal. Kogu viimase luuletuse ,,Elu on väikene hingemaa" eest anti Bettile teistkorda Juhan Liivi luuleauhind. ,,Üle aegade Assamalla" oli Betti kirjandus teekonna lõpp. 1977. aastal pälvis ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, ning 2006.aastal avati Jõgeval luuletaja tegevust kajastav Betti Alveri Muuseum. Jõgeval on ka Betti Alveri mälestusmärk. Allikad: Wikipeedia. Betti Alver. http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver , 06.02.09 Muru, Karl 2003. ,,Betti Alver". Tartu: ,,Ilmamaa", 2003 Kruus, Oskar. ,,Eesti Kirjarahva Leksikon". Tallinn:"Eesti Raamat", 1995
Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Looming Mati Unt on 1960.-1970. aastate eesti proosa silmapaistvamaid uuendajaid, põlvkondliku elutunnetuse siiras ja protestimeelne väljendaja.
sajandi alguse kultuurimurrangut ja tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. · Rühmitus tegutses Tartus. · Nende moto on: ,,Enam kultuuri! Enam europalist kulturi! Olgem eestlased, aga saagem ka europlasteks!" · Propageerisid uusi suundi ja voole, tutvustasid euroopa kirjandust. · Pöörasid suurt tähelepanu vormile. · Kirjutasid palju asjatundlikku kirjanduskriitikat. Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri
Popi ja Huhuu kui lugu inimestest, kes ei oska oma elu juhtida Kui palju on olemas inimesi, kes ei tule iseseisvalt oma eluga toime ning vajavad kõrvalisi isikuid enda juhendamiseks ja suunamiseks. Alustades kasvõi näiteks lastega ning lõpetades rumalate, isekate või ka orjameelsete ning allaheitlike inimestega. Friedebert Tuglase novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi kujul välja toodud just selliste inimeste prototüübid, kes ise oma elu juhtuda ei oska. Popi oli koer, kes oli harjunud oma peremehe hoolitsuse ning poputamisega. Ta toitis looma kõige paremaga ning Popi polnud olnud olukorras, kui tal puudub peremees, kellest sõltuda. Kui Isand kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, sattus Popi segadusse. Kuna ta polnud oma elus iseseisvalt mitte midagi
iseloomuomadused. Sümbolid teevad novellist aru saamise palju lihtsamaks, sest tegelasi on kujutatud võrdkujude abil ning nii tuleb silme ette kujutluspilt tegevustikust. Kui näiteks võtta novell ,,Popi ja Huhuu", siis seal on tegelasteks inimeste asemel koer ja ahv. Kirjanik on nende kaudu kirjeldanud kahe omapead jäänud olendi üksindust ja seotust, võimuvõitlust, peremeheigatsust, hirmu ja harjumist ning nende hävingut. Paljudes novellides esineb oma traagika, kus Friedebert Tuglas kujutab realistlikult just seda ajajärku, kus tema elas. Tema lühijuttudest tuleb välja selle aja eripära ja tegevustik, kuid asjale vürtsi lisades kasutab ta ka väga palju fantaasiat. Tragöödia ja loo lõpp jääb õhku eriti novellis ,,Inimese vari". Sealses loos ema Maret ootab koju oma poega sõjast. Sõda ja sellega kaasnevat painet ja muret on Tuglas kirjeldanud läbi Mareti unenägude, kus reaalsus vaheldub sõjakoleduste fantaasiaga
"Kunstiteadlase jõulupuu" (luulekogu), 2010 Tunnustused 2008 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Tule mu koopasse, mateeria" eest 2008 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastapreemia "Heureka" eest 2009 Tallinna Ülikooli kirjandusauhind luulekogu "Heureka" eest 2010 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastapreemia teose "Ahvid ja solidaarsus" eest 2011 Friedebert Tuglase novelliauhind novelli "48 tundi" Kasutatud allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Mari_Saat https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva https://et.wikipedia.org/wiki/Maarja_Kangro http:// epl.delfi.ee/news/kultuur/mari-saat-tegelaste-saatus-kujuneb-minu-sees?id= 51164457 https://luuleleid.wordpress.com/tag/doris-kareva/ https://luuleleid.wordpress.com/tag/maarja-kangro/
su hellust maitsen nagu maiusroogi. Eelnev luuletus oli Marie Underi 1917. aastal debüütkogust „Sonetid“ pärit. Sonett on luulevorm, millel on 14 värsirida. Tavaliselt jagunevad 4+4+3+3. Tema sonettide põhiteemaks oli armastus ning tema luuletused olid väga detailirohked. Kujutuslaad oli pigem impressionistlik. Siuru ajal kasvas tema kosilaste arv. Tal oli palju suhteid mitmete Eesti tuntud kultuuritegelastega, kelleks olid näiteks Eduard Vilde, Friedebert Tuglas. Underi esimeseks abikaasaks sai Carl Hacker- kellega said nad 2 last. Nende lahutus oli raske ning vaevarikas. Underi teiseks ja viimaseks abikaasaks oli Artur Adson. Eesti Vabariigi ajal hakkas Under n-ö ajaluulet looma. Eeskätt oli tema luule psühholoogiline, mis kajastas tundeid ja eri ajaloojärke. Tema luulet läbib olemise suur vastasseis- elu ja surma, rõõmu ja mure, valguse ja varju vahel. Underi luules esineb ka palju piibli motiive. Üheks selliseks
Eesti ulmekirjanduse viljeleja Indrek Hargla Kes on Indrek Hargla? Kodanikunimi: Indrek Sootak 43aastane Tallinna kodanik Lõpetanud TÜ õigusteaduskonna Töötanud kuni 2012. a Eesti Välisministeeriumis Abikaasaks lastekirjanik Heli IllipeSootak Teosed Romaanid "Baiita needus" (2001) "Palveränd uude maailma" (2003) "Vabaduse kõrgeim määr" (2003) "French ja Koulu" (2005) "French ja Koulu Tarbatus" (2007) "Frenchi ja Koulu reisid" (2009) Sari “Kriminaalromaan vanast Tallinnast” “Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010 ja 2011) “Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010) “Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011) “Apteeker Melchior ja...
Sümbolism oli reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdis haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümoblism alguse. Sümboliste huvitasid igavikulised probleemid- sünd, surm, saatus, armastus, patt. Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism
aastal novelliga "Liivi Deevidiivi" Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastal ja kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad. Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Meeldib vaga dostojevski. Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum, kus on mälestuspark ja -märk. Betti alustas romaanidega ja läks hiljem värssidele üle. Heiti Talviku pruunis nahkköites kladest eesti ja väliskirjanduse luulenäidete ,,antoloogiast" - said innustust paljud, eeskätt Betti Alver. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.
Naatan on ettevaatlik assega, ettevaatlik teha edasiseid samme. Kuid Meediga on ta julge. Meediga on tal vaid huvitav, kuid ta ei paku talle suuremat huvi. Meedi teeb ta rõõmsaks. Tundub ka mõnes kohas et Naatan on justkui kade teiste peale kellel on võimalused ja raha. Naatanit on kerge hirmutada. Ta teab et ta on veel noor ning kui asse lapse jutuga lagedale tuleb siis on ta justkui hirmunud ning tahab põgeneda. Ta teab et ta ei suudaks midagi pakkuda lapsele. 5. Friedebert Tuglase tegevusvaldkonnad. Tuglas kirjanduspaavstina. Friedebert Tuglas (Friedebert Mihkelson, kuni 1923) -- (1886-1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija. Kujunes G. Suitsu kõrval XX sajandi alguse eesti kultuurielu juhtivaks tegelaseks, oli pöördelist rolli mänginud rühmituse "Noor-Eesti" keskseid kujusid. Oma sotsiaaldemokraatilike veendumuste pärast oli Fr. Tuglas peale 1905. aasta revolutsiooni kuni tsaarivõimu kukutamiseni poliitiline pagulane
- originaal kirjutises, tõlketööd, kirjandusteaduslikke tekste avaldasid 3. NE liikmed (Jaan Oksast, Johannes Aavikust pisut tausta), liikmed olid ka kunstnikud! - -Gustav Suits- ,, Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - -Johannes Aavik- keeleuuendaja, nt uued sõnad laip, relv - Bernhard Linde - Aino Kallas - Villem Grünthal Ridala - Marie Under - A H Tammsaare teoseid avaldati ka - Friedebert Tuglas - Jaan Oks-Leisist, ta luule naturalistlik, inetut peetakse ilusaks - Koostööd tegid Kristjan Raud, Konrad Mägi, Nikolai Triik- illustratsioon. 4. NE tähtsus eesti kultuuripildis - Uute autorite tulek - Kirjastuse loomine - Arendati sõnavara - Lääne Euroopa kirjanduse tutvustamine - Kadunud kirjanike ,,päästmine" Liiv, Peterson - Tõlke tegevuse uus kvaliteet 5. Gustav Suitsu elulooline ülevaade - 1883-1956
" Väga paljud laenavad joomiseks raha, lubades see tagasi maksta esimesel võimalusel. Palju on olnud juhtumeid, kus laenatakse, et mitte kunagi enam tagasi maksta. Sellest tulenevadki probleemid, kuna iga laebaja tahab ju oma raha tagasi, kuid seda raha mitte saades hakatakse laenajat kimbutama võib olla isegi peksma. Sealt hakkavadki pihta joodikute rahaprobleemid ning isegi tülid peredega. Sageli võidakse alkoholist agressiivseks muutuda. Friedebert Tuglase novellis ,, Popi ja Huhuu" on seda eriti hästi kirjeldatud. Huhuu oli ahvipärdik, kes tahtis proovida uusi asju ning hakkas purjutama, ise seda mitte teades. Ta hakkas laamendama ja prassima ning koerake Popi pidi selle all kannatama. Purjus peaga ollakse kõigeks võimeline, nii ka Huhuu, kes maja oma rumalusest õhku lasi. Koer kannatas purjutaja pärast ja pidi ennast igale poole peitma. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes
Kohtade ümberütlevad suur lomp, tõusva päikese maa, Metsik Lääs, Must Mander, nimetused tuhande järve maa Uus Maailm, Vana Maailm, Igavene Linn, Roheline Mander Kohanime juhuslik täiend lava Vargamäe, tuleviku Jaapan kultuuri Pariis Autasude nimetused Nobeli rahuauhind, Friedebert v.a neis nimetustes sisalduvad muud Tuglase novelliauhind, Kristjan nimed Raua kunstipreemia, Prantsuse ajalehe Spordileht karikas, Brüsseli Akadeemia suur romaaniauhind maailmanäituse suur hõbemedal Nimetusele lisanduv järgumärge esimese järgu preemia, suur medal, kolmanda astme diplom
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
Kultuurielu Eestis 19.-20. sajandi vahel Venestamise surve vähenes, hariduse saamine muutus emakeelseks, taas hakkasid tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem oli kõrgharidusega eestlasi. Käidi õppimas Riias, Peterburis, Helsingis, Saksamaal, ka Tartu ülikoolis. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga
ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''. Rühmituse juhtideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Nende lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!'' väljendas vajadust leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel ning vabaneda vene kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks
· Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol. Väljapaistvamad sümbolistid on Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok ja eestlane Friedebert Tuglas. Sümbolistide arvates oli nähtava maailma taga veel teine, nähtamatu ideede maailm, millega peeti sidet sümbolite keeles; kirjanduses kasutati sõnu sümbolitena, võrdkujudena; sümboolne tähendus ka häälikutel; luules rõhutati sisu ja vormi seotust, värsi musikaalsust; proosas kalduti müstikasse. FUTURISM- Futuristlikud tekstid on fragmentaarsed ja keerulised, kasutavad trükitehnilisi võtteid, ei pea kinni õigekirjast
"Setu vurle küüsis" (1993) "Keegi veel" (1997) "Tom ja Fluffy" (1997) "Libarebased ja kooljad" (1998) "Saamueli Internet" (2000) "Lotte" (2000) "Lepatriinude jõulud" (2001) 7-osaline teleseriaal "Vabariigi valvur" (19941995) "Wremja: Zorro Märk" (2004) "Wremja: Timur ja tema meeskond"(2004) Wremja kirjutas ta koos Mart Juurega. Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusauhind 2004: Valgetähe V klassi teenetemärk 2007: Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3]
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas Popi ja Huhuu Teose alguses tundub, et tegemist on suletud narratiiviga, kuid mida rohkem lugu edasi areneb, seda selgemaks saab, et tegemist ei ole realistliku teosega. Lugu algab selgitusega sellest, mis tundeid Isand Popis tekitab ning kuidas koer Isandat austab ning temast hoolib. ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema. Autor kirjutab küll, et Huhuu viskab maha puruks kasti, mille sees peitub ilmselt lõhkeaine ning nii tema kui Popi lendasid vastu seinu ning maja vajus mürinal pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta tuleb veel kunagi tagasi? Need küsimused jäävad lugejat igatahes painama. Sünd...
Seal meidki, teineteise häid, Võis kaua näha kahekesi. Me kätest nõrgus palsamit, Mis ühte liitis meie pihud, Ja meie silmi sidusid Neist endist tulnud valgusvihud. Need kokkusulatatud peod Jäid meie ainsaks ligiduseks Ning silmis sündind unenäod Me ainsaks ihusigiduseks. / / (John Donne.) biograafia elulugu, isiku elukäigu kirjeldus teatmelises või ilukirjanduslikus vormis. Hinnatud kirjanduslikud biograafiad on Aino Kalda (18781956) "Tähelend" Lydia Koidulast ning Friedebert Tuglase (18861971) "Juhan Liiv". biograafiline romaan romaan, mis põhineb tegelikult elanud inimese elul. Näiteks Jaan Krossi (1920) "Keisri hull". Vt ka romaan. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal.
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
Kirjanduse poole pealt viljeleti rahvusromantilist isamaalüürikat, mis esialgu proosa tahaplaanile surus, ent peatselt hakkasid ilmavalgust nägema erinevad jutustused, nt Eduard Bornhöhe (,,Tasuja"). See pani aluse XIX sajandi lõpul ülemineku poeesialt proosale ning teosed muutusid romantilisest realistlikumaks. Murranfuks eesti kirjandusmaastikul sai 1905.aasta, mil loodi rühmitus Noor-Eesti, mille juhtfiguurideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Jah, murrang- rühiti jõudasti edasi eestluse poole. Nende lipukiri ,,Olegem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" kehtib ju ka tänapäevalgi, mil olud ning eesmärgid on küll teised, ent suund üldjoontes selle lause järgi ju sama. Muusika suureks edendajaks kujunes koorilaul, mis praegusel ajal eestlaste jaoks pea et sama tähtis on, kui tol ajal. Koorilaulude loomist soodustasid laulupeod ning massiline laulukooride asutamine
paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917). Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga
Johan Kõpp- usuteadlane Aleksander Paldrok- meedik Heinrich Koppel- meedik Kirjandus rahvusromantiline isamaalüürika: Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald eesti esimesed draamateosed: L. Koidula, August Kitzberg, Jakob Kunder proosa: Eduard Bornhöhe, Andres Saal realistlikud romaanid: Eduard Vilde luule: Juhan Liiv 1905. a. ,,Noor-Eesti" ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits, Friedebert Tuglas, Juhan Aavik) Muusika Aleksander Läte(sümf. orkester Trt's) Miina Härma(koorijuht, esitas orelimuusikat, helilooja) Artur Kapp, Mihkel Lüdig (Koit), Rudolf Tobias Teater 24.juuni 1870- eesti teatri sünd ,,Vanemuises" esitati L. Koidula ,,Saaremaa onupoeg") 1906. kutselise teatri sünd Film Johannes Pääsuke- esimene eesti soost filmimees, fotograaf, esimene mängufilm ,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst
sisemised tunded. Ekspressionismi iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid kujundeid. Iseloomulikuks on veel lünklikud ning raskesti mõistetavad tekstid. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Eestis tuntuimad ekspressionistlikud kirjanukud on Bertolt Brecht, Georg Trakl, Georg Heym, Georg Kaiser, Franz Kafka, Marie Under, Gustav Suits, Johannes Barbarus, Friedebert Tuglas. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis Zürichis ning oli valitsevaks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke,. Samalaadne liikumine sündis peaaegu samaaegselt ka New Yorgis ja selle eesotsas olid Marcel Duchamp, Francis Picabia ja Man Ray. Dadaiste on suuresti mõjutanud Esimene maailmasõda. Progressi-müüt on täielikult hävinud
-1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru
toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. 1932–37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kunst muutus profesionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru" (PILDIL), "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare. Tartus tegutses Kõrgem Kunstikool Pallas. Muusikaalaselt olid tähtsamateks näiteks Heino Eller ja Artur Kapp. Algatati kodukaunistamise aktsioon. (Nõukogude periood) 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile - nõuti sotsialistlikku realismi. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – Rootsis, Kanadas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
