Eesti-Soome kirjandussuhete hetlik tee (0)

Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee
F. Tuglas on öelnud, et Eesti ja Soome on väga erinevad, kuid samas oleme rahvusliku elu pinevaimal hetkel olnud teineteisele nii lähedal. Seetõttu on enesestmõistetav , et ka meie vastastikustel kirjanduskontaktidel on olnud suhteliselt pikk ja märkimisväärne ajalugu, kuid alati mitte selline nagu oleme lootnud. Esimeseks soomendatud eesti raamatuks peetakse Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte", mis ilmus 1847 Mikkelis . Juba läinud sajandil jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahenduses " Kalevala " esimene eestindus ja ka Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev", mida 1884. aastal mängiti Tartu "Vanemuise" laval. Eesti kirjanduse soomendustest olid selsamal perioodil märkimisväärsemad Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe " Tasuja ", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid". Käesoleva sajandi alguses saavad Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho ja Aino Kallas.Aga populaarsed olid sajandi alguses mitme oma eestindatud teosega ka Minna Canth, Johannes Linnankoski ja Eino Leino. Eduard Vilde esindas kunstiväärtuslikuma eesti kirjanduse levikut ka soome keeles. 1920–30ndail aastail hakati avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil soome kirjandust. Neil aastal avaldati sadakond soome kirjaniku raamatut. 1930 külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel oma ametivendi Eesti Kirjanikkude Liidu 7-liikmeline esindus. Eesti Vabariigi aastatel jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, samuti Johannes Linnankose, Minna Canthi ja Eino Leino, Arvi Järnefelt , Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" eestindamist. Soomes vahendati nendesamade aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost. See oli aeg, kui vastastikune ilukirjanduse tõlkimine oli kõige nähtavamas ebatasakaalus. Soomes üllitatud eesti kirjanike teostest on neist aegadest tähelepanuväärseimad Ida Grünthali soomendatud A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees " ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa. 1940 Eesti okupeeriti ning Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid. Nõukogude okupatsiooni ajal hakati soome kirjanduse tõlkeid avaldama alles 1955. Ligemale paarkümmend aastat avaldasidki soome kirjastajad peaaegu eranditult väliseesti kirjanike teoseid. 1957. aastal algas Eestis uus soome kirjanduse tõlgete väljaandmise periood. Harald Lepikust sai järgnevatel aastatel silmapaistvaim ja siiani kõigi aegade kõige viljakam soomekeelse ilukirjanduse vahendaja Eestis. Tema poolt eestindatud soome autorite 26 raamatu hulka kuulub vanemat ja uuemat proosakirjandust, üsna erinevaid kirjanikke. Ta eelistas rahvaelukujutusi ja huumorit . Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat murrangut eesti kirjanduse väljaandmisel Soomes kaks antoloogiat, “Soome lahe tagant” (1968) ja "20 nüüdiseesti luuletajat " (1969). Sõja eel avaldati Eestis soome kirjandusest vaid paar luuleraamatut. Sõjajärgsetel aastatel on neid juba järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest , nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen , Antti Tuuri , Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross , kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed . Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa , Ülo Tuulik , Emil Tode .