Eesti kirjanduse igihaldjaid probleeme (0)

Eesti kirjanduse igihaldjaid probleeme
Põhiidee: Eesti tuntuimad kirjanikud on kirjutanud erinevatest probleemidest, kuid kõige eelistatumaks neist on armastus. Armastus on pealtnäha üks süütu ja imeline tunne, kuid tegelikult kaasnevad sellega erinevad probleemid ning palju kannatusi.
1. Alaidee: Maailmas on inimesi, kes ei võta armastust mitte hinge ja tundeid haarava kompleksina, vaid esmajoones naudingu eesmärgina.
Näide: August Gailiti teose „Toomas Nipernaadi “ peategelane peab tingimata naisi peibutama. Neidudel tekivad siirad tunded Nipernaadi vastu, kuid too on mõne aja pärast nende vastu ükskõikne ning läheb järgmist naist võrgutama.
Järeldus: Selline tunne nagu armastus tundub esialgu ilus. Hiljem aga võib selguda, et üks osapooltest ei käitu oma südame järgi, vaid hoopis puhtkehalise rahulduse eesmärgil, tehes teistele haiget.
2. Alaidee: Kahe keerulise inimese vahel tekivad sügavad tunded, millest hiljem on raske lahti öelda. Nad on teadlikud, et nende vaheline armastus on keelatud. Mitte kumbki ei pööra tähelepanu tagajärgedele, mis võivad traagilised olla.
Näide: Gert Helbemäe „ Ohvrilaev “ on teos, kus armastajad ja kannatajad on keskealine kooliõpetaja Martin Justus, kes täidab nii abikaasa kui ka isa rolli, ning juudineiu Isebel. Suhte purunedes kaob Isebelil igasugune lootus parema tuleviku suhtes, ta murdub ning sooritab enesetapu.
Järeldus: Kui inimeste vahel tekib armastus, siis tihtipeale armunud ei mõtle tulevikule, mis võib kaasa tuua õnnetust.
3. Alaidee: Väga paljudel inimestel on erinevad eesmärgid, väärtused ja hinnangud , mis võivad kahe inimese vahel tekitada konflikte.
Näide: A. H. Tammsaare romaanis „Tõde ja õigus“ said oma armastatu pärast kurvastada just naised. Mari kannatas oma mehe Andrese pärast, keda ta väga austas ja armastas . Andres aga ei pööranud oma abikaasale piisavalt tähelepanu, kuna ta pidas olulisemaks töö rügamist. Naabrimehe Pearu naisel oli samuti oma mehe pärast üsna raske elu, kuna Pearule meeldis napsitada.
Järeldus: Inimeste vahelised tunded võivad küll tugevad olla, kuid kui tähtsamaks peetakse väärtusi ja eesmärke, siis üks neist tunneb end maha jäätuna.
4. Alaidee: Armastuse pärast kannatakse ka siis, kui häbenetakse oma välimust ja võimeid. Ollakse kartlikud kohustuste ees ning loobutakse armastusest.
Näide: A. H. Tammsaare teoses „Kõrboja peremees“ on kannatustekoorem eelkõige Katku Villu õlgadel. Ta ei taha Annaga abielluda ega Kõrbojale peremeheks minna, kuna on pooleldi sant ning arvab , et ei saa Kõrbojal hakkama.
Järeldus: Inimestel on kompleksid isegi isikute ees, kes neid armastavad. Kartes, et tulevikus jäetakse neid oma võimetuse pärast maha, loobuvad nad armastusest ning teevad nii endale kui ka oma armastatule haiget.
5. Alaidee: Armastus võib olla ka pime. Pime on see siis, kui armastatakse inimest, keda sa arvad tundvat, kuid tegelikult on sind petetud ja ära kasutatud.
Näide: Friedebert Tuglase teoses „Inimese vari“ on tegemist emaarmastusega. Ema on murest murtud, kuna tema poeg läks sõtta ning temast pole pikka aega mingeid teateid. Lõpuks saabub Mareti juurde haavatud mees, kes end tema pojana esitleb. Mareti kurvastuseks selgub aga, et too mees on tema poja mõrtsukas.
Järeldus: On inimesi, kes teesklevad teistele oma armastust, kuid tegelikult tegutsevad kasu eesmärgi saamisel. See võib paljude inimeste tundeid riivata ja nad ei julge enam kunagi armuda.
Kokkuvõte: Palju on kuuldud ütlust, et armastuses peabki vürtsi olema. See tähendab seda, et oleks piisavas koguses kannatusi, tülisid ja armukadedust. Selleks, et armastus püsiks ning ei teeks haiget, ei tohiks see olla traagiline, ei tohiks inimest panna endasse armastama kasu eesmärgil, peaks väärtustama materjaalseid väärtusi vähem ja rohkem usaldama enda võimeid.