Alkohol- eesti rahva hävitaja? (2)

Alkohol – eesti rahva hävitaja?
Me ju kõik teame sõna alkohol. Paljudele tekitab see tülgastust, ent mõndadel paneb silmad kilama nagu kassil ning kisub “hamba verele”. Alkohol on meie ühiskonnas väga suureks probleemiks. Mõne elus on alkohol tähtsal kohal ning on raskusi sellest hoidumisel ning mõni arvab , et alkohol teeb populaarseks.
Palju alkoholiprobleeme on hakanud esinema just alaealiste seas. Miks see nii on? Mõned alustavad joomisega sellepärast, et kuuluda mõnda lahedasse kampa. Tihti olen kuulnud tänavail, et kui ei jooda, siis ei olda ka sõber. Noorikud lasevadki endid sellisest lausest heidutada ja niiviisi hakataksegi trimpama, kartes kaotada oma tuttavad või sõbrad. Sellise puberteetliku käitumisega üritatakse saavutada mingisugune staatus endale. Mürsikud võivad ennast ju noortepäraseks pidada, kui neil see pudelike pihus on. Alguses lonksatakse niisama kellegi pudelist ning hiljem juba palutakse kelleltki abi märjukese kättesaamisel. Ise poes töötades olen näinud juhtumit, kus tõepoolest täiskasvanud inimesed ostavad noortele promillidega jooke . Ent mida saab teha poemüüja – mitte midagi. Ta saab ainult vaadata, kuidas ükskõiksed täiskasvanud ulatavad alaealistele südamerahuga kangemat. Noortele alkoholi ostmine näitab täielikku ebaküpsust ning halba eeskuju järgmistele põlvedele.
Tegelikult pole laste alkoholi tarvitamises mitte midagi imestusväärset, kuna täiskasvanud ju alailma tarbivad vägijooki kohta valimata. Ometi on ju avalikjoomine keelatud, kuid sellest ei hoolita. Sealt tulebki halb eeskuju kasvavatele noortele. Öeldakse ju, et keelatud vili on ikka kõige magusam . Nii ka alkoholiga , kuna see on alaealistele keelatud. Lapsed on meie tulevik ja kui näidatakse neile pahesid, siis võib korralikest noortest vaid unistada.
Noored ja kindlasti ka paljud täiskasvanud võtavad mõtlematult laenu alkoholi manustamise eesmärgil. Vansasõna ütleb: „Kes viina himustab, see võlga armastab .” Väga paljud laenavad joomiseks raha, lubades see tagasi maksta esimesel võimalusel. Palju on olnud juhtumeid, kus laenatakse, et mitte kunagi enam tagasi maksta. Sellest tulenevadki probleemid, kuna iga laebaja tahab ju oma raha tagasi, kuid seda raha mitte saades hakatakse laenajat kimbutama võib olla isegi peksma . Sealt hakkavadki pihta joodikute rahaprobleemid ning isegi tülid peredega.
Sageli võidakse alkoholist agressiivseks muutuda. Friedebert Tuglase novellis „ Popi ja Huhuu ” on seda eriti hästi kirjeldatud. Huhuu oli ahvipärdik, kes tahtis proovida uusi asju ning hakkas purjutama, ise seda mitte teades. Ta hakkas laamendama ja prassima ning koerake Popi pidi selle all kannatama . Purjus peaga ollakse kõigeks võimeline, nii ka Huhuu, kes maja oma rumalusest õhku lasi. Koer kannatas purjutaja pärast ja pidi ennast igale poole peitma. Tänapäeval on miljoneid inimesi, kes peavad kannatama pea igapäevaselt alkoholikute ning nende agressiivsuse käes. Meedias on ju palju kajastunud lugusid naistest ja lastest, keda alkohoolikutest mehed väärkohtlevad. Samas on olnud juhtumeid, kus hoopis mees ja lapsed on säärase käitumise ohvrid. Alkoholijoojale ei anna viinapudel mitte ühtegi eelist. Öeldakse, et viin on tarkade inimeste jook . Kes juua ei oska, see parem ärgu joogu. Alkoholiga peab piiri pidama .
Alkohol võib oma hävitustööga jõuda ka alkoholismini. On kahte tüüpi tarbijaid : need, kes joovad reede õhtuti pokaali veini ja need, kes joovad igal võimalikul viisil. Just neid, kes joovad igas võimalikus kohas igapäevaselt ebanormaalselt suures koguses alkoholi ärhvardab alkohooliku staatus. Alkohoolikuid tunneb ära mitut moodi. Kui panna inimesele nina alla pudel ja lasta otsustada, kas juua või mitte. Kui ei suudeta keelduda, siis kiputakse kalduma juba alkoholismi poole. Veel üheks tunnusjooneks on see, kui inimene enam ei hooli oma sõpradest, perekonnast ja töökohast vaid lihtsalt otsib aga oma nurgakest, kus rahus juua.
Alkoholism kujuneb välja siiski nõrkadel inimestel, kes ei tahagi ennast parandada ega abi paluda . Alkoholismist vabanemiseks peab inimene seda ise tahtma , kuna need ajad on möödas, mil võis inimest sunniviisiliselt Wismarisse ravile viia.
Riigile ning mõndadele ettevõtetele on alkoholiprobleemiga inimesed hävitavad. On teada, et paljud joovad salaviina, kuna neil puudub raha legaalse mõnujoogi manustamiseks. Ebaseaduslikult alkoholilt ei lähe tulu riigikassasse, kuid alkoholimurega inimeste abistamiseks on riik kohustatud raha eraldama. Joomakirg hävitab tegelikult ka alkohoolikuid endid. Kõige halvemal juhul võivad nad lausa vangi sattuda. A. Värniku andmetel registreeriti 1965-1995 aastatel 14491 enesetappu . Viinakuradita oleks see arv tunduvamalt väiksem olnud. See arv on peaaegu võrdne Haapsalus elavate inimestega...
Meil on kõigil olnud kokkupuuteid alkoholiga - kas siis head või halvad, igaljuhul omad mälestused meil nendega on. Parim viis loobumiseks on purjutamisega mitte alustada. Mati Unt on öelnud: „Lõbustalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.” Kõik, mis me teeme, tuleb ikka iseendale.