Et alustada alkoholismi kui Eesti rahva mure diagnoosimist, tuleks määratleda, mis see alkohol tegelikult on, ja seda saan ma teha ainult enda isiklikust vaatepunktist. Alkohol on keeruline teema, teda ei saa võtta kui midagi musta või valget ega kurja või head. Alkohol jaguneb väga erinevatesse kategooriatesse, enamasti saab selle kategooria järgi eristada ka mitut tarbijarühma. Näiteks inimesed, kes ostavad nädalalõppudel paki sinihallitusjuustu, kilo valgeid viinamarju ja kahesajakroonise pudeli valget veini, mille päritolumaad ja aastakäiku hinnates nad on umbes 75 % kindlad, et pudeli tagaküljele
Eesti rahva mure liiga palju alkoholi tarbimist. Alkoholiga seonduvad vigastussurmad nõuavad Eestis ligikaudu 1500 elu aastas, mis on 8 korda rohkem ühe miljoni elaniku kohta kui Saksamaal. Paneb mõtlema või mis? Enam polegi nii harv nähtus kui uudistes räägitakse alkoholi tõttu juhtunud õnnetusetest. Paljude eestlaste jaoks on alkohol mõnuaine, stressimaandaja või lõõgastaja, kuid tegelikult on alkohol mürk, mille väikesed kogustedki võivad põhjustada alkoholisõltuvust. Alkohol on olnud probleemide allikaks juba aastaid, kuid tänavu on need probleemid aina tihedamaks muutunud. Eestlastele mõjub see laastavalt kui liiga palju inimesi järjest rohkem hakkavad oma tervist alkoholiga rikkuma. Paljud inimesed armastavad depressiooni korral matta oma mured alkoholi
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
.................................................................................................................. 38 2 Sissejuhatus Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi saadakse pärmseente mõjul toimuva käärimise tulemusena taimsest toorainest, mis sisaldab suhkruid või tärklist. Keemiliselt on alkohol süsivesinik. Alkohoolsetes jookides sisalduv alkohol on viinapiiritus ehk etanool(CH3CH2OH)alkohol . Alkohol on kaloririkas jook 1 pits viina või väike klaas veini sisaldab sama palju kaloreid kui 1 supilusikatäis suhkrut! Alkohoolsed joogid jaotatakse kolme rühma: kanged alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus enam kui 22 mahuprotsenti (viinad, viskid, rummid, liköörid) lahjad alkohoolsed joogid alkoholi sisaldus 622 mahuprotsenti (veinid, vermutid) vähese
joojale endale, vaid ka tema perekonnale, sõpradele, kaastöölistele ja naabritele. Alkohoolsete jookide tarvitamine ja kuritarvitamine on juba ammu olnud vastuoluline küsimus. Selle on võtnud üles mitmesugused huvigrupid ja seadusandlikud kogud meie riigi sünnist saadik. Alkoholi seostatakse "vanade heade aegadega". Erinevalt teistest mõnuainetest on see legaalne, seda reklaamitakse ja müüakse jaemüügiturul. Õigupoolest mängib alkohol tähtsat rolli paljude linnade ja riikide majanduses. Alkoholi kasutatakse religioossetel tseremooniatel, laulatustel ja peiedel ning antakse sageli kingituseks paljude erinevate sündmuste tähistamiseks. Alkoholipoliitikat kontrollib valitsus. Erinevates osariikides on erinevad seadused ja eeskirjad vanuse alampiiri suhtes, millest alates tohib alkoholi seaduslikult osta ja tarvitada. Mõned osariigid ja valitsused müüvad alkoholi riiklikes poodides
tulemused, mis on avaldatud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatavas alkoholi aastaraamatus (Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis, Tallinn 2012), Rahandusministeeriumi ning Maksu-ja Tolliameti koduleheküljel. Alkoholiaktsiisi olemus Alkoholiks loetakse jooki etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi ja õlut, mille etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol. Eestis toodetud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol maksustatakse aktsiisiga. Toode Aktsiisimäär Aktsiisimäär Ühik alates 01.01.2012 alates 01.01.2013 Õlu 5,70 eurot 6,00 eurot etanoolisisaldus ühe mahuprotsendi kohta
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
. 5 1.2 Alkoholi mõju ja kahjulikkus.......................................................................................5 1.3 Alkoholi tarbimine Eesti ja muu maailma noorte seas.................................................6 1.4 Avalik arvamus alkoholi tarbimise kohta. ...................................................................7 1.5 Joobe astmed................................................................................................................ 7 1.6 Alkohol ja tervis........................................................................................................... 8 1.7 Alkoholi tarbimisega seonduvad terviseriskid.............................................................9 2. Metoodika ja andmeanalüüsi meetodid............................................................................11 2.1 Valim..........................................................................................................................11 3
Kõik kommentaarid