Riigilipud: Eesti lipu kasutamine, tuleb lähtuda lipuseadusest,lipud pannakse kas astmetele või tehakse eraldi lipu laud, lipud peavad olema puhtad, ühesugused, Järjekorda panemisel lähtutakse inglise keelsetest lipu nimedest. kui on paaris arv lippe siis on omanik paremal pool kui paaritu arv siis omanik on keskel, lipud pannakse paika enne külaliste saabumist, keerulisem on siis kui on tegemist organisatsioonide lippudega. toiduainetest valmistatud(lõigatud) figuurid. käägiviljadest kaunistusi tuleb neid pritsida sidrunimahlaga et need pahaks ei lähe. Peeglid erineva suurusega peeglid, peeglite peale võib panna suupisteid, juustu ja puuvilju pannakse peeglite peale, peeglid peavad olema puhtad ja krrimustusteta ja ilma teravate servadeta. erinevad figuurid esemed, võib laua peale panna, mis iganes suudate peale mõelda. Kutsed trükitud või käsitsi kirjutatud või osaliselt trükitud, mõõtmed - 15*10 cm.Firmade ja
Paabeli torn oli kõige suurem tsikuraat ning teda on vanal ajal peetud üheks maailmaimedest. Paabeli torn asus Babülonis ja oli pühendatud viljakusejumal Madrukile. Skulptuur Skulptuur oli kujutavas kunstis juhtivaks alaks. Loodi reljeefe ja kujusid, mis olid enamasti seotud ehitistega, kuid esines ka eraldiseisvaid reljeeftahvleid ehk steele ja vabafiguure. Skulptuuri arengut pidurdas kivi puudumine, kasutati savi. Kunstis kujutati jumalaid inimtaolistena. Kivist figuurid olid lihtsustatud, kuid kindla monumentaalse ilmega. Suur rõhku asetati silmadele, need tehti vääriskividest. Inimkeha proportsioonid sumeri kultuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend on veider ja vormikäsitlus kohmakas. Reljeefkunstis olid figuurid ilmekad, kuid füüsiliselt võimatud (egiptuse poos lihtsustatud kujul) Silinderpitsatid olid mõnest kõvemast kivimist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesed.
· looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse
Kiiver parit barokkist. Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit. Ornament muutub looduslahedasemAks, pole enam abstraktne, kolmik, nelik ja kuuik siir. Kasutati akende raamidel jA fassaadidel. 14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale. Figuuridele antakse isikupara. Zatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga. MÕISTED. madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus. Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga. S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes. Saksamaa - skulptuur varem kui arhitektuur. Vabafiguurid, pole seotud arhitektuuriga. Kasutatakse ka ilmalikke teemasid. Kujutatakse reaalseid inimesi
figuur liikuvam Skulptor Polykleitos töötas välje selle aja ideaalse inimese proportsioonid. Nt. tema töö „Odakandja“. Kujudele osati anda erinevaid poose. Nt. Myroni „Kettaheitja“, asend väga liikuv. Hellenistlik skulptuur Rõhutati kannatusi, traagikat, seda väliselt, siseelu ei kujutatud. Rohkem liikumist. Portreed isikupärasemad (filosoofidest, literaatidest). Figuurid saledamad. Kujutati rohkem lahtiriietatud naisi. Praxiteles „Hermes Dionysosega“ Tuntumad tööd: - Melose saarelt leitud Aphrodite, roomapäraselt Milose Venus. - Skulptuurigrupp „Lakoon“. - „Samotrake Nike“, säilinud vigastatult. - Pergamoni altari võitlusstseenidega reljeefid. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tänapäevani pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid.
Roomas võeti kasutusele ka akveduktid ehk veejuhtmed. Need on suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Seega oli roomas veevärk kuid kreekas polnud. Kreekas oli kolm erinevat ajajärku arhailine ehk varajane ajajärk (600-5 saj eKr), klassikaline ehk kõrgaeg (5saj- 323 eKr) ja hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr). Arhailisel ajajärgul olid skluptuurid kohmakad ning egiptuse kunsti poolt mõjutatud. Klassikalisel ajajärgul muutusid figuurid vabamaks, näoilmed muutusid tõsisemaks ja rahulikumaks. Hellenistlikul ajajärgul skulptuurid muutuvad suuremaks, keerukamad ja dramaatilisemad poosid ning teosed on emotsionaalsemad. Rooma skulptuuris domineeris kreeka kunst. Roomlased kopeerisid paljusid kreeka skulptuure. Ka figuuride ja reljeefide puhul matkiti otseselt kreeklasi, kuid portreekunstis saavutati suurem iseseisvus. Roomas oli tähtsal kohal esivanemate portreed. Kodus oli aukohal alati esivanemate portree
Nad toetuvad keharaskusega ühele jalale , teine jalg on vabalt kõrval . Sellise asendi nimi on . Nii paistab figuur loomulik. Polykleitos Praxiteles ,,Hermes Myron ,,odakandja" Dionysus- ,,kettaheitja" lapsega" Hellenistlik ajajärk Hellenistliku ajajärgu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Käsitluslaad muutus rahutumaks, figuurid saledamaks ja graatsilisemaks. Milose Venus Leitud Milose saarelt Lakooni grupp- lakoon oli Trooja preester, kes hoiatas kahtlast puuhobust linna toomast. Selle eest tapsid ründajate poolel olevate jumalate saadetud maod preestri ja tema kaks poega. Samothrake Nike Miks on enamus Kreeka kujusid ilma käte võ peadeta? Käed olid algselt ikka olemas aga ajahammas on oma töö teinud. Keraamika
Maalikunst: ei ole äärmuslik ega reaktsiooniline, Diego Velázquez (1599-1660) sakraalmaal, portree, tormiline temperament, Bartolomé Esteban Murillo (1618-1682) irratsionaalsus, rahutu meeleolu, sünge Francisco Zurbarán (1598-1664) ekstaatilisus, pidulikkus, venitatud figuurid, väikesed pead, ebakindlus poosides, karakteriseeritud inimtüübid, ebamäärane ruumikujundus, katkendlik kompositsioon, külmade toonide domineerimine, usuline andumine, 17
RENESSANSS. Iseloomustus ja etapid Linnakultuuri edenemine -15.saj itaalia kunstis suured muutused -võitlus paavstide ja keisrite vahel -linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest Vastandumine keskajale -gootika ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri -1 kindel tunnus- eneseteadvus -keskaega kujutati barbaarse ja pimedana -antiigi põhimõtetle toetumine Antiigi tundmaõppimine -Petrarca uskus, et peagi leitakse uuesti tee antiigi hiilguse juurde -õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu -loodeti luua antiikajaga midagi samaväärset või paremat Humanism Humanism- renessansiliku maailmavaate telg; veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng -inimest hinnati nende isiklike omaduste järgi, mitte päritolu järgi (nt. Tarkus, ilus, julgus) Renessanslik moraal -eesmärke saavutati vahendeid valimata -pööratakse tähelepanu meelelistele naudingutele...
Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist. 6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Hellenistlik 338-30 a eKr Korintos Amfora-täielikult geomeetriline. Ringid Mustafiguuriline- Savist amforale maaliti(kraabiti nõelaga sisse) mustad figuurid. Punasefiguuriline- Savist amforale maaliti mustaga taust ja figuurid jäeti punaseks. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi ja marmorit. Naisfiguur ehk KORE Meesfiguur ehk KUROS
Tagaplaanil taevas/ meri. Suletud kompsitsiooniga ruum. Pildil olevate telelasete näod on suunatud keskmesse, nad istuks justkui ringis. Kompositsiooni keskpunkt on maali suhtes nihkes. Pildil olev mees figuur (Jeesus) kellel on käes kepp, tundub kuidagi teistest tähtsam. Kompositsioon on staatiline. Rahulik. Kompositsioon ei ole tasakaalus. (pildi parempool on raskem kui vasakpool) Kompositsioon on ruumiline, maalil on valgus ja vari. Pildil olevad nais figuurid on heledamad kui mees figuurid. Ja tagaplaan on tumedam ehk varjus. Terviklikkus Üksokosad alluvad tervikule, kuid samas ei ole kaotanud iseseisvat väärtust. Teose lugu 16. sajandil oli maailmakaardil neli mannert (Eupoopa, Aasia, Aameerika, Afrika, puudus Austraalia ja Okeaania). Usun, et seda maali saab seostada just mandritega, iga figuur/ jumal /jumalanna kuulub oma mandrisse (musta nahaline naine maalil kuulub Afrikasse...)
alguses väga visandlikud kuid aja jooksul täienesid. Sellele perioodile oli iseloomulikuks väga suurte vaaside loomine. Keraamikakeskuseks oli Ateena. Geomeetrilist perioodi jagatakse vahel veel omakorda mitmeks väiksemaks osaks. Näiteks varaseks geomeetriliseks stiiliks (u. 900850 eKr), kui leidus ainult geomeetrilisi kujundeid, keskmiseks geomeetriliseks perioodiks (u. 850770 eKr), kui ilmusid esimesed figuurid loomade näol ja hiliseks geomeetriliseks perioodiks (770700 eKr), kui esines juba inimeste kujutisi. Orientaalne stiil: Ajavahemikus 7.6. sajand eKr sai vanakreeka keraamika hulgaliselt mõjutusi Väike-Aasiast ja Egiptusest. Need mõjutused kajastusid keraamiliste esemete dekooris, kuhu ilmus palju idamaiseid kujunduselemente. Järjest sagedamini esines figuuride kujutamist keraamikal. Orientaalse stiili valitsusperioodil oli keraamikakeskuseks Korintos. Mustafiguuriline stiil:
Pablo Picasso (1881-1973) Marina Martsenko Anastassia Berdega 12 klass Pablo Picasso sündis Hispaanias ja sai korraliku akadeemilise kunstihariduse. Ta töötas esialgu Barcelonas, aga peagi viis tee teda Pariisi ja pärast nelja aastat oma elu nende kahe linna vahel jagamist asus ta lõplikult Pariisi elama. Picasso loomingut jagatakse üldjoontes kolme perioodi: sinine periood roosa periood Cèsanne loomingust lähtuv kubism. Les Demoiselles d'Avignon Sünteetiline kubism Pildipind on jagatud suurematuks geomeetrilisteks kujunditeks ja värvilaikudeks. Kasutatud on säravamaid ja puhtamaid värvitoone. Hiljem on lisatud sobivale kujundile pildil mingi detail,nt.pillikeeled või kõlakast. Seega - enne kompositsioon ja värvid, siis lisatud äratuntav element ja “Vaikelu kitarriga” “Kaardimängija” Analüütiline kubism Tegelikkus on väikes...
Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel.Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit. Raffael on kasutanud kontraposti (keha on pööratud) ja on loonud mulje tasakaalutusest, et figuurid oleksid justkui liikumises
Koljati üle. 1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale hauamonumendi. Paavst Julius II hauamonumendi kavand oli suurejooneliselt võimukas: monument pidi olema kahekordne ja koosnema rohkem kui 40 figuurist, igaüks üle elusuuruse. 3 Michelangelo asus Rooma elama. Ta otsis Carrara mägedest monumendi jaoks marmorit, töötas palehigis, ent jõudis valmis teha vaid üksikud figuurid. Üks neist oli vitaalse iisraeli rahva juhi Moosese figuur. Michelangelo on Moosest kujutanud momendil, mil Mooses on Siinai mäelt kahe käsulauaga teist korda tagasi tulnud. Tulija varjatud võimukus avaldub tema kehaasendis ja rahva poole pööratud kahtlustavas pilgus. Moosese selg on pinges, jalgadel tõmblevad lihased. Käed on aga mõtlikult rinna vastu surutud ja kaks käsulauda kaenla all hoolega kaitstud. Et mõista Moosese
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika. Vabalt sesiev figuur ol...
parempoolsel taustal asuva ,,prohveti" vahel. Kuid jalgade asendi ja pilgu poolest on nad sarnased. Jeesuslaps on ebaloomulikult suur nign tundub, nagu kukuks kohe maha. Madonna ise on aga ebaloomulikult suur, võrreldes temast vasakul olevatega. Samuti on paremal paiknev taust otstarbetu ning ei sobi kompositsiooni. El Greco, kelle õpingud kulgesid Veneetsias, oli hispaania manerismis tooniandev. Ta mitte ainult ei venita oma figuurid pikaks, vaid lisaks deformeerib nad. Valgus on tihti ebaloomulikult hüplev ja fantastiline. El Greco teema pole enam renessansi avastatud ja Parmigianino ülistatud kaunis maine inimene, vaid religioossest askeesist ja visioonidest piinatud olevus. El Greco, isegi rohkem, kui Tintoretto, on oma kunstis julgelt hüljanud loomulikud vormid ja värvid ning tema looming annab veelgi suurema elamuse oma dramaatilise nägemuslikkusega. Maal ,,Apokalüpsise viienda pitseri
kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst? Gustav KLIMT-SUUDLUS- Peened mustrid, teostele iseloomulikud kuldsed või ülivärvilised dekoorid. Üks peamisi motiive teostes on domineeriv naine, tema teosed on purustanud hinnarekordeid. Minu arvates väga kõnetavad maalid, sobivad kokku minu stiili ja loomusega. XIII. Tuntud Eesti 20.saj alguse skulptor, kelle tuntuima töö koopia asub Nunne pargis? JAAN KOORT-METSKITS
barokikunstniku Poussini loomingust Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega. ,,Ema ja laps" Pablo Picasso. Sürrealistlik periood 1925- 1934 Huvitus endiselt Click to edit Master text styles Second level vormiprobleemidest, kuid nüüd Third level kujutatud figuurid on Fourth level tegelikkusest väga kaugel. Fifth level Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on "Figuurid merekaldal" nt.silma või käega. Pablo Picasso. Barbaarneperiood 1937-1946
Madonna riietusega kontrastid. Raffael on vastandanud muldsed ja sügavamad toonid ja kahvatud, sinakad toonid. Valgus on teosel väga loomulik, pehme ja õrn. Valitseb tasakaal värvi ja vormi vahel. Küla ja mägede jooned on hajutatud. Madonna juuksed, mis on patsi punutud, rõhutavad tema näojooni. Õlgadelt langenud mantel näitab peenelt modelleeritud õlgu. Kuna tegemist on õlimaaliga, sai Raffael luua väga realistlikud figuurid. Madonna parem õlg ja jalg moodustavad ühe diagonaali, mis jookseb läbi maali. Maalis on kasutatud kolme püramiid struktuuri: esimese püramiidi moodustab Madonna koos lastega, teise püramiidi moodustavad Madonna jalg (rõhutatud, et kompenseerida selle väiksust) ja Jeesus ning kolmanda Jeesuse ja risti vahel olev ala. Primaarset püramiidi rõhutavad Madonna sügavsinine mantel ja kleit.
Katkestanud juuraõpingud alustab kunstiõpingutega. Külastab Itaaliat, kus viibib mõned aastad ja tutvub renessanssiajastu meistriteostega.Tuleb tagasi Pariisi, kus avab ateljee ja otsustab kirjutada enda perekonnanime eesliitega kokku. Noore Degasi parim töö on ,,Bellelli perekond". Selle teosega tõstis ta mässu kehtivate esteetikanõuete vastu. Ametlik salongiportree pidi olema fotograafiliselt täpne ja komponeeritud hetkejäädvustus. Degasi figuurid ei poseeri nagu teiste kaasaegsete foto- graafilistel maalidel, vaid tema figuurid on keskendunud üksteisele. Mustas leinarüüs paruness seisab vabalt, tal on uhke ja sirge hoiak. Poega leinav naine loob aupakliku ja harda meeleolu. Väike Julietta istub tooliserval, vasak jalg peidetud- võte, millega kunstnik väljendab lapse siirust. Akadeemilises portreekunstis peeti seda pühaduse teotuseks. Lühikest aega maalib Degas ajalooteemadel. Edaspidi huvitub igapäevaelu stseenidest.Ta
maailma kunstile. Kreeka vaasimaal- Kreeka kunsti vanimad näited on säilinud meie ajani keraamiliste vaaside näol-neil olev ornamentika on geomeetriline.Mustrid on asetatud ribadena: nad asetsevad peamiselt nõu kaelal ja ülemisel osal, alumisel osal kaunistused puuduvad või on väga lihtsad. Vaasidelt on leitud ka stiliseeritud inim- või loomafiguure.Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimeste igapäevast elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid - see oli mustafiguuriline tehnika. Hiljem tuli moodi punasefiguuriline tehnika.Siis katsid kuntsnikud vaasipinna musta värviga, jättes paistma punased figuurid. Rooma kultuur ja kunst-Just ehituskunstis tuleb kõige paremini välja Rooma kunstipärandi erilisus.Otsustavaks ja kõige mõjuvaimaks tegureiks olid siinkohal ehitustehnilised uuendused, mis roomlased erinevatelt vallutatud rahvastelt üle võtsid. Üheks tähtsamaks selliseks uuenduseks oli nn lubjamördi kasutusele võtt
Huvi puudumise tõttu ei püsinud Schiele akadeemias kaua ja lahkus sealt 1906. aastal. Nüüd said tema peamisteks kunstilisteks otsinguteks inimese vormikäsitlus ja seksuaalsus. (egon- schiele.net) Ta janunes sõltumatu kunstilise eneseteostuse järele ja asutas koos teiste akadeemiliste õpingutega rahulolematute õpilastega ,,Neukunstgruppe" ehk uue kunstiühingu ning arendas välja joonistamisstiili, mis pidi korraga mõjuma nii hapralt kui ka pingestatult. (Art Directory) Egon Schiele figuurid on harva kujutatud otsevaates või täispikkuses, vaid väänlevate ja deformeeritutena. Tema looming koosneb peamiselt portreedest, palju on autoportreesid ja aktimaale. Viimased on väga erootilise alatooni ja elementidega. 1912. aastal Schiele koguni vangistati lühikeseks ajaks, kuna ta oli maalinud liiga noort akti. Loomingu radikaalsusest annab tunnistust ka autoportree, kus kunstnik on end kujutanud masturbeerimas. (ArtInfo)
Rekonstruktsioon. Philokles. Erechteion - Athenale ja Poseidon Erekteiosele Erechteioni pühendatud tempel. karüatiididekoda. 421-409 e.m.a. Pheidias. u. 490-430 e.m.a. Kreeka. Pheidias. Kentaur ja lapiit. Parthenoni friisi metoop. u. 447-438 Pheidias. Pheidias. e.m.a. Moirade figuurid Figuurid Parthenoni Parthenoni idaviilult. idaviilult. 438-432 e.m.a. Rekonstruktsioon. Pheidias. Pheidias. Ateenlaste pidulik Ateenlaste pidulik rongkäik. Parthenoni rongkäik. Parthenoni naose friis. u. 438-432 naose friis. u. 438-432 Pheidias. Athena kuju e.m.a
Venemaal, kuna paljud kunstiteosed kujutasid jumalikust ja ikonoklastide meelest oli see pühaduse teotamine, need teosed hävitati. Hiljem, 9. Sajandil said ikonoduulid pooldajad, uuesti võimu ülekaalu ja pühapiltide valmistamine ning austamine taastati. Kuulsaimad näiteid on Ravenna kirikute mosaiigid. Peamiseks kultuseobjektiks on keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut. San Vitale kirikus on kujutatud Justinianust ja keisrinna Theodorat õukondlaste keskel. Inimkujutiste figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad. Keha katavad riided, mis ei luba aimata kehavorme. Näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt. Figuurid asetsevad reas ning hõljuksid nagu õhus. Mosaiikkunstis on värvilised säravad kivikesed üksteisest selgemini eraldi, ega taotle värvivarjundeid. Mosaiike on tehtud ka abtsiidi ülaossa lagedes. Peale uut õitsenguaega on märgatav keisrikultuse taandumine ja Kristuse-temaatika mitmekesisem käsitlus (Daphnni kloostri kirik
· Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp. · Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni. · Jaani kiriku sisekujundus värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel. · 14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata-grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus. · Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis
paremal mosaiik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haghia Sophia kiriku kapiteelikaunistused Maalikunst Sõnum oli poliitiline ja usuline: 1. Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud. 2. Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad. 3. Riided on toretsevad kehavorme ei näidata 4. Näod väiksed, suured silmad võimukad 5. Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu Keiser Justinianus I (483565) kaaskonnaga. Click to edit Master text styles Second level
Eestis on palju gooti kirikuid nii linnades kui maal. Tallinnas: Niguliste, Pühavaimu, Oleviste, Toomkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNESCO maailmapärandi nimekirjas. II Skulptuur Suurem osa seotud ikka veel arhitektuuriga. Põhimaterjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet: 1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad. Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse
Kanuti Gild Slaidshow Koostaja: Virgo Agan Avinurme Gümnaasium 2010. aasta Ajalugu Esmakordne mainimine 1326. aastal Asutatud 13.sajandil Gildi hiilge aeg jäi 16.sajandisse Suleti 1920. aastal Üldist Sinna kuulusid saksa rahvusest meistrid Veel kuulusid: kullassepad. Kindategijad, kellassepad ja pagarid Hoone fassaadile on paigutatud Martin Lutheri ja Püha Kanuti figuurid Aadress Pikk 20 AITÄH VAATAMAST!
(Hellenistlik skulptuur) Kreeka maalikunst · Kreeka maalikunsti on säilinud suhteliselt vähe.Teda on ainult mõned seinamalingud ja see, et roomlased oma seinamaalides olla kreeklastelt eeskuju võtnud. Olulisemaks allikaks kreeka maalikunsti kohta on vaasimaal, millises eristatakse kahte stiili: 1. mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. 2. punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
lõpmikuga kooriruum, lääneosas pooleldi pikkihoone sisse ehitatud nelinurkne massiivne torn. Hoonel olid enne roidvõlvid. Ehitist kaunistab rikkalik terrakootaplastika-dekoor, mis paikneb neljatahuliste piilarite kapiteelidel ja mida on algselt olnud üle tuhande, friisina ja üksikfiguuridena sise- ja välisseintel. (dekoori loomisel töötas mitu meistrit). Lääneportaali ehisviilu nissides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi. Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid. Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005. Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar
kannavad nad nimetust kääbusgalerii. 5)Lamereljeef, kõrgreljeef, ehitistega seotud. Temaatika jutustav ja õpetlik .kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele.peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolle aegne inimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "VAESTE PIIBEL", Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis täiendasid skultuure maalingud. Figuurid moonutatud, kujutised ebareaalsed. Figuurid pinnatud ja kannatavad. 6)raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat. Miniatuurmaali iseloomustab : - dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad - palju ornamentikat - ruumilisus puudub - väljendusrikkus ja fantaasiaküllus - liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
Velázqueze naine Juana Pacheco u 1631 1623 asub Velazquez Madriidi, kus võidab peaministri Olivarese ja kuningas Felipe poolehoiu. Järgnevatel aastatel maalis Velázquez kuninga, tema pereliikmete ja peaministri portreesid. Ta lõi mütoloogilisi pilte, millest tuntuim on "Veenus peegliga", hulga kuninga ja tema pereliikmete ning õukondlaste (õuenarride, kääbuste jt.) portreid. · Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja veenvas laadis. Figuurid on neil tumedad ning asuvad lihtsal heledal ja siledal taustal. "Venus peegliga" (164448) 1629-1631 veetis Velázquez poolteist aastat Itaalias, peatudes pikemalt Veneetsias ja Roomas. Ta tutvus Veneetsia maalikunstiga, eriti Tintoretto loominguga. Velázqueze maalimisviisis tekkis muutus, ta loobus üksikvorme teravalt kujutavast laadist ja pöördus puhtmaalilise käsitlusviisi poole, mis tundis ainult pinda, hülgas üksikasjaliku
Justinianust ja tema vastasseinal keisrinna Theodorat Peamiseks oma õukondlaste keskel kultuseobjektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut Inimese kujutamine Figuurid on saledad ja Toretsevad riided ei luba Näod on väikesed, aga Figuurid on asetatud ebaloomulikult pikaks aimata kehavorme suured silmad vaatavad tihedasse ritta ning näib, venitatud karmilt ja võidukalt nagu nad hõljuksid
eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks. Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidus figuurid välja, nii et need jäid 2 seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud
Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja. Teise tuntud skulpturisti Pheidiase 12 meetri kõrgune Athena figuur, on krüselefantiin tehnikas puuskulptuur kaetakse elevandiluu plaatidega, kulla ja ehtsate riietega. Pheidias kujutas skulptuuris väga loomutruult traperiid, ehk kangast.
väga madal ja enamasti värviline. Neid võib üheselt nimetada pinnakunstiks. Iseloomulik on äärmine selgus ja ülevaatlikkus kujutistes. Tihedalt seotud hieroglüüfkirjaga piltkiri ju. Perspektiivi ei tunne Egiptuse kunst üldse. Plastikas nagu ka kirjas võib eristada kaht suurt gruppi: esimesse kuuluvad vaaraode ja ülikute portreekujud (tüüpide ja pooside valik on piiratud), teise grupi teenijate figuurid, mis ülikule hauda kaasa pandi (teostatud vabamalt, neis peegeldub tõeline elu). Vana riigi plastika täiuslikkust võib näha Chephreni 2,3 meetrises graniitkujus. Vägevaim skulptuur on aga kaljust raiutud 20 meetri kõrgune sfinks Chepreni püramiidi juures. Arvukalt on haudadest leitud kirjutajate, teenijate, orjade jne figuurid, tavaliselt puust või lubjakivist ja värvitud. Maalikunstnike puhul on imetlusväärne tähelepanu- ja iseloomustamisvõime, suur maitse, joonte
Haud koosneb 4 kambrist. Mitu kirstu üksteise sees. Tutanhamoni kuldmask, lillepärg kaelas, mille pani talle tema abikaasa. Karnaki ja Luxori templikompleksid Püloonid tohutud väravehitised mis viivad hüpostüülsaalidesse. Mitu paari püloone. Luxoris pikad uhked sammassaalid, tänapäeval otse linna ääres ja Niiluse kaldal Saladuslik ruumiplaan. Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber.
,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid -maalid olid sisult poeetilised ja sümbolistlikud Victor Horta 1881-1973 Belgia -kasutas omapäraseid taimi oma ruumide ja mööbli dekooris -suure fantaasiaga William Morris 1834-1896 Inglismaa Antonio Gaudi 1852-1926 Hispaania
läbipaistvates rüüdes nümfe, kel kannud käes. Vaevalt oleks taoline teos võinud sündida ilma itaallaste, eriti Fontainebleau koolkonna eeskujudeta. Goujoni reljeefid erinevad teravalt XV sajandi skulptuurist, isegi sellise suure meistri loomingust, nagu Michel Colombe. Aga samuti erinevad nad ka Fontainebleau meistrite teostest. Viimastest võib sageli nentida rafineeritust, mis tihti muutub külmaks manerismiks ja loiuks väsimuseks. Goujoni figuurid seevastu mõjuvad gratsioosselt, kõige veidramaid riime viia loomulikku ja ilusasse kooskõlla. Goujoni figuuride omapärane ilu tuleneb eelkõige nende liigutuste mitmekesisusest. Plaadid nümfidega olid üksteisest eraldatud väikeste vaheribadega, kuid moodustasid koos siiski terviku. Viis figuuri on teataval määral variatsioonid üheainsa kuju liikumisest mitmesugustes asendeis ja pöördeis. Kui neid üksteise
Sõna ,,keraamika" pärineb ateena pottseppade linnajao Keramekose nimest. See asus Diplyoni värava taga. Läheduses asus kalmistu, kust on leitud suuri, kuni 2m kõrguseid hauaanumaid, mida hakati hüüdma düpolonvaasideks. 6.sajandi algses e.Kr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutused endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluloselt suuremad. Geomteeriline ornamentika kadus või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiratlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. 6.sajandi lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutiste tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
tagaplaanile, see-eest aga laieneb tunduvalt kujutiste ring. Romaani miniatuuridele on veel iseloomulik liikumise tugev toonitamine ja suur elavus. Itaalias seisab maalikunst suuremalt jaolt Bütsantsi mõju all. Seinamaali teostest võiks esile tõsta San Vincenzo di Galliano kiriku maale Põhja-Itaalias ja San Clemente maale Roomas. Gooti ajastul mängib suurt osa klaasimaal. Kirikutes kaunistavad nüüd kesklöövi aknaid tavaliselt suured figuurid, kuna külglöövi akendes esinevad väikesed figuurid. Sajandi esimesel poolel tekkinud klaasidest on ilusamad Chartres´i 200 akna klaasid. Nagu ka romaani maalikunstis on ka gooti maalikunstis oluline osa miniatuurmaalil. Selle peamisi ülesandeid oli endidt viisi illustreerida piidleid ja psaltreid. Itaalias aga oli oluline osa gooti ajastul seinamaalil. Silmapaistvaim Rooma XIII saj. Kunstnik oli Pietro Cavallini. SISUKORD
savireljeefid on kaetud värvilise glasuuriga. MAALIKUNST 15 saj . sadu maalikunstnikke. Teemad usulised, antiikmütoloogilised, ilmalikud portreed, seintele maaliti freskatehnikas(niiskele seinapinnale tehtud maal), kasutusele tulid õlivärvid. Toimusid kuntsniku ateljeed. Olid õpilased ja kunstnikud. Francesco- vaimustus matemaatilistest reeglidest, figuurid suursugused.Federico da Montefeltro ja tema naine Battista Sforza (Urbino hertsog ja profiilis kuna teine silm vigastatud) Renenssansi aja tüüpiline tagataust oli väljamõeldud, ideaal maastik, fotoseeritu, väikeste mägedega. Botticelli Ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest, kasutas piirjooni, figuurid justkui õhus, palju antiiktemaatikat, hinnatud eriti Medecite poolt. Esimene töö Kevad
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele.
dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum. Karüatiid maani rüüs seisva naise skulptuur, mis klassikalises arhitektuuris (talastikku kandes) asendab sammast Atlant täis- või poolfiguurne tugisammas, kannab ja kaunistab talastikke, rõdu vms Kontrapost tasakaal vastandasendeis olevate inimese kehaosade, nt tugi- ja nõjajala, vahel Krüselefantiintehnikas figuurid puidust sisu, keha jäljendavad osad kaetud elevandiluuplaatidega, riided ja relvad jäljendati kuldplekiga. Kore vabaplastiline naise kuju. (Vana Kreeka arhailises skulptuuris kasutati ka karüatiididena). Kuros vabaplastiline alasti noormehe kuju Pinakoteek ruum kunstiteoste hoidmiseks. Stiilide segu tulemusena sündinud komposiitkapiteel (joonia voluut kapiteeli ülaosas ja korintose kapiteelile omased akantuselehed alaosas).
akropoli kaunistamine. Maalikunst Kreekas hinnati maalikunsti kõrgelt. Kreeka maalikunstist annab ilmselt aimu roomas loodud koopiad, kreeka enda maalikunsti ei ole säilinud. Paremini tuntakse keraamikat.(vaasimaalidest) 1)kolme käepidemega hüdria 2)kahe sangaga veini hoidmiseks amfora 3)veini ja vee segamiseks krateer Musta figuuriline stiil- 6. saj algus eKr kujutised mustad ja siluetitaolised, suured . kadunud on geomeetriline ornamentika, mustad figuurid maaliti punakale feoonile. Realistlikum inimkeha Punafiguuriline stiil- 6. saj eKr lõpp . musta krundiga kaeti tausta, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale võimalik maalida pintsliga üksikasju. Ruumilisus ja looduslähedus. Hellenistlik kunst Kreeka langes 4. saj eKr Makedoonia võimu alla. Aleksander Suur rajas impeeriumi, mille piires levisid laialt Kreeka kultuur ja kombed. Muutused: 1)religioosne temaatika jäi tahaplaanile. 2) templi stiilid segunesid.
Maalil puuduvad peaaegu täiesti lokaaltoonid, teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse kõige peenemate nüansside tabamisele. Veel võluvam oma vabaduse ja loomulikkusega on "Ketrajad". Kunstnik on siin kujutanud Madriidi vaibatöökoda; esiplaanil on elusuuruses ketrajad tööl, tagaplaanil näeb müügiruumi, kus suursugused daamid uurivad ülesriputatud vaipu. Nagu "Õuedaamide" pildis, ei ole siin peaasjaks mitte figuurid ja tegevus, vaid optilismaatiline probleem kujutada, kuidas valgus tagaplaani täiesti üle ujutab ja siis nõrgenedes tumedal esiplaanil levib, segunedes valgusega, mis tuleb esiplaanil olevatest, vaatajatel osalt nähtamatutest valgusallikatest. Ükski vanadest meistritest pole uuema ajastu kunsti nii mõjutanud kui Velazquez. Tema mõju 17. sajandi hispaania kunstile seevastu polnud kuigi suur. http://et.wikipedia.org/wiki/Diego_Vel%C3%A1zquez
Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Nemad on madalmaade maalikoolkonna loojad. Nende ühine töö on suur altar Sint- Baafsi katedraalis Gentis (1420-1432). Genti altarit iseloomustab suur ühe paari tiibadega altar, figuurid on elusuurused ning imeline värvikäsitlus maalimisel . See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Genti altar http://www.google.ee/imgres? q=Genti+altarit&hl=et&sa=X&biw=1366&bih=665&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=SE_5gPpDaZwjEM:&imgrefurl=http://www.paideyg.e e/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/eyck/pildileht/pilt2.html&docid=rpI97_hw4muIZM&imgurl=http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kun stilugu/renessanss/eyck/pilt/02_gent.jpg&w=550&h=392&ei=9PsfT6GcK4ur-gbv0vXDBA&zoom=1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
