Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 3 pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Skulptuuride Jõud Egiptlaste uskumuse kohselt ei piisanud üksi keha säilitamisest. Kui ühtlasi säilitati kuninga elutruu kujutis, oli kahekordselt kindel, et ta jääb igavesti edasi elama. Sellepärast kästi skulptoritel raiuda kõvast kulumatust graniidist välja vaarao pea, mis paigutati hauakambrisse, kus keegi seda ei näinud. Kuju pidi oma võlujõuga aitama tema hinge elus hoidma. Üks väljend
Vaatajat lummab Mona Lisa naeratus. Oluline osa kompositsioonis on kätel. See maal oli Leonardo da Vinci lemmikmaal, millest ei lahkunud kuni oma surmani. Portreede maalimisel nägi Leonardo suurt vaeva detailidega- ehete, kangaste, juustega. Leonardo andis väga oskuslikult edasi inimkeha plastilisust ja ruumilisust. Selleks kasutas õlivärve, mis oli uudne tehnika Itaalias. Leonardo da Vinci lähenes teaduslikult maali kompositsioonile, kasutas kolmnurk- ja ringkompositsioone. Figuurid olid maalitud tõetruult, pearõhk näol ja kätel. Tausta maalis reeglina tumedates tuhmides toonides. Elu lõpu veetis prantsuse kuninga Francois I kutsel Prantsusmaal. Projekteeris kuningale uhke jahilossi. Samuti veetis ta eaga oma pabereid (joonised-märkmed) korrastades. Maalis seal vähe. Leonard oda Vinci suri Prantsusmaal 67-aastaselt.
looduslikku kaljusse raiutud hauakambritesse, kaljuhaudadesse. Maalikunsti ja skulptuur Kogu Vana-Egiptuse kujutava kunsti mälestistele on iseloomulik range ja tardunud pidulikkus. Skulptuuride kujutamises võib eristada kaht suurt gruppi. Esimesse kuuluvad vaaraode ja jumalate kujud. Need on pidulikud, suursugused tardunud. Tavaliselt kujutatakse neid istuvate või seisvatena. Teise grupi moodustavad lihtinimeste, teenijate figuurid. Neid kujutatakse vabamalt ja realistlikumalt, enamastimingit tööd tegevana. Egiptuse maali-ja reljeefikunsti nim. Pinnakunstiks, sest iseseisvaid maali polnud, ära värviti reljeefsed pinnad. Nn, Egiptuse poos. Nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis ja õlad, silm-otsevaates.
lonks, mis teda reaalsusesse tagasi tooks. Tihti külastas ja ka kujutas oma töödel kuulsat Moulin de la Galettei. Maalib kabareetantsijaid. Ei idealiseeri kedagi ega midagi. Henri de Toulouse-Lautreci peetakse kaasaegse reklaamkunsti rajajaks. Ta maalis teatri- ja kabareeplakateid. Tema esimene reklaamplakat oli ,,Moulin Rouge" Plakateid tegi ta litograafia tehnikas (graafika ).Plakatite eripäraks on teravus, äärmuslikud karakteersed kujud, tasapinnalisuseni lihtsustatud figuurid ja rõhutatult väljendusrikas vorm. Lautrecil valmis (nii maale, kui ka graafikat) rida näitlejate, lauljate ja tantsijate portreid. Elu lõpu poole tegeles Lautrec vähem kunstiga. Ilmselt tuhmus kunstniku emotsionaalsus alkoholi mõjul sedavõrd, et ta sisemine vajadus loomise järele kadus. Pärast järjekordset joomatsüklit viibis kunstnik ravil. Paranenuna reisis ihukaitsja saatel mööda Prantsusmaad, lootuses, et suudab veel kahjulikest ahvatlustest eemale hoiduda ja maalida
Lemmikmaterjaliks oli liivakivi, marmorit ja puitu Naise pea. Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse harmooniliseks ja terviklikuks. Joonistas kiiresti ja parandusi tegemata. Oluline on hetkemulje modellist. Anna Ahmatova. 1911. Maalid Maalis portreid ja naisakte. Tahtis, et portree näitaks modelli psüühikat, isiksuse olemust. Modigliani stiili iseloomustavad pikaksvenitatud figuurid, längus õlad, lihtsustatud jooned, eriline nukker meeleolu. Jeanne Hebuterne´i portree. 1919. Maalid on pruunjasoranzis või tuhmsinakas värvigammas. Aktid Aktide joonistamisel jälgis kunstnik erilist joonetunnetust. Kunstnike akte on nimetatud psüholoogilisteks portreedeks. Modigliani naisekeha on stililiseeritud, tugevate kontuuridega ning värvidega toonitatud.
Pöörleval kedral oli lihtne kannule sirgeid jooni tõmmata , mille vahele maaliti erinevaid korduvaid siksakilisi jooni , kolmnurki , rombe. Esialgu tehtigi ainult geomeetrilise mustriga vaase , hiljem lisandus ka inimeste ja loomade lihtsustatud kujutised Musta-ja punasefiguuriline stiil Mustafiguuriline stiil on vanem. Vaasi punane aluspind kaeti musta värviga , millest kraabiti detailid välja . Punasefiguuriline stiil võeti kasutusele hiljem . Figuurid jäeti värvimata , mustaga kaeti nende taha jääv taust . Kreeka vaasid olid tipptasemel kunstiteosed ja üheks põhiliseks kaubaartikliks Vahemere äärsetes maades . Tänu nendele joonistustele mõistame paremini selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel aegadel.
See luulekogu räägib elust endast, selles on tegelasteks nähtused, tunded ja iseloomujooned. Luuletustel jääb põhimõte samaks, aga iga inimene kes neid ridu loeb, saab tõlgendada neid omamoodi, iseenda elukogemuste põhjal. Luuletusi täiendavad ja loovad neile tausta üsna erilised illustratsioonid (kujundanud Piia Ruber). Raamat valiti ka 2015 aasta 25 kauneima raamatu hulka. Nõelaga valgesse paberisse torgatud aukudest moodustuvad figuurid, mis on omavahel punase niidiga kokku seotud või ka läbi kriipsutatud. Need pildid on nagu fotod perekonnaalbumis, kuid nad ei järgi üks ühele luuletusi, vaid jutustavad igaüks veel eraldi oma loo. Autor näeb inimsuhteid, elu mõtet ja igapäeva elu just sellisena nagu see on reaalsena. Ja ta on kirjeldanud seda luuletuses päris tabavalt: Küll jõudu on püütud võita! Kord peal on Kangus, kord Jonn. Kuid nagu Kavalus märkis: Mulje osutab kõik.
inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi, millest järgmisel sajandil kasvasid välja mütoloogiainelised paljufiguurilised piltjutustused. MUSTAFIGUURILINE STIIL 6. sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatud laad mustafiguurilise stiiliga. Mustafiguurilisel vaasil on kujutatised endiselt mustad ja siluetitaolised, , kuid oluliselt suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus või leidis või leidis kasutamist ainult piltkujutiste äärtel. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt. PUNASEFIGUURILINE STIIL 6. sajandi lõpul eKr võeti kasutusel punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga kandma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikava. Punakale pinnale oli võimalik peene pinstliga maalida üksikasju. Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid
mošee torn. miniatuur — 1) keskaegne raamatu-maal; 2) väike pilt. monument- mälestussammas, ausammas. mosaiik — erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel. mustafiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul punasele vaasipinnale maaliti mustad figuurid, levinud 6. saj. e.m.a. mört — sideaine müüri- ja krohvimistöödel. müstiline — salapärane. mütoloogia — 1). mingi rahva) müütide kogu; 2). teadus müütidest. müüt — muistend jumalatest või kangelastest. nelitis — kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskoht. nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid
originaalid? Millised omadused iseloomustavad paljusid hellenistlikke skulptuure? 15. ETRUSKI KUNST Levis 8.3.saj. ekr lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnadnekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati ·sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) ·hauakambrid elutoana ·seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust ·sambad hõredalt ·ruudukujuline ·sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Teiseks suuna moodustasid teenijate figuurid, mis ülikutele hauda kaasa pandi. Need on vabamalt teostatud ja neis peegeldub tõeline elu täies mitmekesisuses. Väga palju realismi on kirjutajate, teenijate, orjade jt figuurides, mis ka teenimiseks kaasa pandi. Neis on väga palju realimi ja loomutruudust. Tavaliselt on nad puust või lubjakivist ja värvitud. Tuntumad on jässakas meesfiguur, kes keppi
Ehnatoni puhul ei varjatud tema füüsilise puudusi, koguni rõhutati neid.Skulptuuride teise rühma kuuluvad teenijate ja orjade kujud.Need olid pandud hauakambrisse teenima surnut hauataguses elus.Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega.Siiski iseloomustab teatud kohmakus ka neid. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti (seinu, koridore, sambaid) värvilised reljeefid ja maalid. Reljeefiks peetakse skulptuurteost, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ning kõrgreljeefi, seda vastavalt kujutatava motiivi pinnast esiletõusmise astmele. Ent Vana-Egiptuses kasutati laialdaselt süvistatud reljeefi, mille puhul figuurid olid pinna sisse süvendatud Süvistatud reljeefi kõrval kasutati Vana-Egiptuses peamiselt madalreljeefi, sest lõunamaises päikesevalguses mõjuvad just selliste reljeefide puhul valguse ja varju vahekorrad kõige paremini
Tulemuseks oli müstiline, kõikehaarav kunst, milleni püüdlesid tolle aja kirjanikud. See oli teoreetiline tagapõhi, kuid illustraatoril, kes lähenes tekstile kavatsusega luua ühtse kunsti teos, oli mõningaid praktilisi probleeme. Ideaaliks oli teksti ja kujutise integratsioon, mitte lihtsalt üksikud pildid raamatus. Selline erinevate elementide sulatamine ühtseks disainiks oli üheks juugendi tugevaks küljeks. Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. 6 Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure
küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25. Bütsantsi kuulsaima kiriku Hagia Sophia kiriku ehitamiseks kasutati vikleid, mis aitasid ruumi katta kuplitega. 26. Bütsantsi kiriku põhiplaan oli enamasti ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga või võrdhaarse kreeka risti kujuline. 27. Ravenna kirikud on eriti kuulsad mosaiikide poolest. 28. Bütsantsi mosaiigid: figuurid saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud, toretsevad riided, väikesed näod, kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist, figuuride kuldne taust on täiesti tinglik, figuurid on tasapinnalised ja neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada, mosaiigid tagavah rõhutada, et nad pole mingi konkreetse sündmuse kujutis, vaid väljendavad kõikvõimsa
Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed erksavärvilised klaasikuubikud. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti külm helesinine ja lillakas ooker. Kuidas kujutati piiblitegelasi ja pühakuid? Mille poolest nad erinevad inimestest antiikkunstis? Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti. Tähtis oli isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid olid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole peaaegu üldse tunda. Millistes linnades asuvad tuntuimad varakristlikud kirikud? Tuntuimad varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Ravennas. Millise riigi järglane oli Bütsants? Kui kaua see riik püsis? Bütsants oli Rooma riigi järglane. See püsis üle 1000 aasta. 395 pKr-1453 pKr. Kes oli Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar? Milline tähtis kirik ehitati nende ajal?
· Klassitsistlik periood: (1916-1925) Kuigi Picasso sai inspiratsiooni selle perioodi töödeks antiikskulptuuridest, Michelangelo kujutatud inimkehadest ja prantsuse barokikunstniku Poussini loomingust, ei näe me tema töödes ideaalfiguure. Tema kujutatud kehad on tüsedad ja liialt suurte käe- ja jalalabadega. · Sürrealistlik periood: (1925-1934) Picassot huvitasid endiselt vormiprobleemid, kuid nüüd kujutatud figuurid on tegelikkusest väga kaugel. Mitmed tema tööd meenutavad pigem pronksskulptuure kui inimesi. Vaid üksikud elemendid lasevad aimata, et tegemist on nt. silma või käega. · Barbaarne periood: (1937-1946) Tegemist on sõja aastatel maalitud piltidega, milles leiavad väljenduse ümbritsevate inimeste hirmud ja kannatused. Uutel piltidel kasutab Picasso veel enam joont kui varem ja eraldab nendega pildipindu
7. Milleks vaase tarvitati? Vee ja veini hoidmiseks, õli ja teravilja säilitamiseks ning vee ja veini segamiseks. 8. Kuidas kujutati elusolendeid arhailise ajastu vaasidel? Elusolendeid kujutati skemaatiliselt, mustade siluettidena ning anatoomia oli moonutatud. 9. Võrdle omavahel mustafiguurilist ja punasefiguurilist vaasimaali? Mustafiguurilises stiilis olid figuurise siluetid suuremas, ilmekamad ning anatoomia oli realitslikum. Figuurid maaliti mustaga punasele savipinnale, detailid kraaibti. Punasefiguurilises stiilis aga oli taust must ning figuurid jäid punase savi värvi ja detailid tehti pintslitega. 10. Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi piltjutustusi. Mis teemdadel need olid? Kuidas nende sisu muutus aja jooksul? Peamiseks piltjutustuse teemaks oli mütoloogilised jutustused, võitlused ja kangelasteod. Aja jooksul hakati kujutama igapäevaseid olustiku stseene. Peatükk 14: 1
Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 15551561. Maalikunst: Bütsants mosaiigid ja freskod kirikute siseruumides tehnilised võtted ja seinamaalide süsteem Kreeka meistrid ikoonimaalid ( "Vladimir jumalaema") Theophanes Kreeklane(Bütsantsi kunstnik, vabad pintslilöögid, traagiline lõhestatus ja karmus) Andrei Rubljov (silueti taolised figuurid, õrnad ja mahedad värvid, joontes puudub Bütsantsilik teravus ja nurgelisus) ikonostaasid(15. sajand Moskvas) Vanavene arhitektuur ja maalikunst Ikoonimaal u.1150.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane Doni Jumalaema. u. 1390. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Theophanes Kreeklane. Issanda muutmine.
3)galdaarium · Elamu valgus tuli aatriumist. Aed tubade vahel, keskel. Peristüül ilma katuseta aed (säilinud näiteid Herkulanem, Stabia, Pompeji). · Marcus Aureliuse kuju (161-80 pkr) asusu Kapitooliumi linnuses, praegu muuseums · Augustus (skulptuur, 1.sai algus pkr). Ei teata ühtegi rooma kujurit, skulptoristi. · Caesar (portree) · Traianus · Patriits · Roomlanna · Acilia, sakrofaagi figuurid · Müsteeriumide Villa seinamaal Diptühhon rahatahvel, raamatu eelkäija Gameed kivinikerdus ehk lüptika (2kihiline kivi, osa kõrgemast hele,alumine madal tume) Gameo klaas kihiline klaas.
U 450 e.m.a Rooma marmorkoopia Originaalkuju oli pronksist, kuid koopia on marmorist Atleedi keha on pinges ja hämmastavalt paindlik. Kuju pole vastavuses kettaheitja tegelike liigutustega, vaid see on lühikokkuvõte tema liikumisest. Pheidias ´´ Moirade figuurid Parthenoni idaviilult ´´ U 438- 432 e.m.a Ajahambast puretud kujudel on puudu mitte ainult pead ja käed, vaid ka rüüde voogavad voldid on siledaks muutunud Praxiteles ´´Hermes väikese Dionysosega´´ U 340 e.m.a See kuju demonstreerib ilu, mis vanaaja
stseene. Viljeles portree ja maastiku maale ja vägistamisstseenid Maalimislaadi, kompositsi Iseloomulik varjundirikas hele Looming tüüpiliselt baroknerahutu, ooni jne iseloomustus tumedus, soe kuldpruun koloriit ja hoogne, figuurid põimuvad keerulistes eriliselt psühholoogiline sügavus. poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid Mõni näide loomingust ,,Öine vahtkond" ,,Kristuse ristilt mahavõtmine" "Kadunud poja tagasitulek" "Viimane kohtupäev"
õlivärvides impressionismi eelkäija valgusemäng, värvid NAGU visatud pildile, kasut ka spaatlit e. maalrinuga *John Constable maastikumaalid, pehmed toonid PRANTSUSMAA ajaloolised sündmused, poliitika *eeskujusid leiti barokist *Thedore Gericoult ,,Medusa parv" reaalne sündmus/ ärev pinge, mis on barkokile omane - kaks ristuvat diagonaali kompositsioonis, figuurid kihtidena, dünaamika ja kirg *Eugene Delacroix ,,Vabadus viib rahva barrikaadideni" pani suurt rõhku maalilisele käsitluslaadile ja emotsionaalsusele punane ja roheline kõrvuti) Maalide motiivid on enamasti võetud keskajast. Tema loomingu üheks peateemaks on vabadusearmastus. HISPAANIA rahuolematus ühiskonnaga *Francisco Goya fantaasiarikkad õuduspildid , väljendab õudust ja pessimismi, valguse eri tumedustega mängimine paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst
Sürrealism Sürrealism sündis sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis. Selle loomise juures olid sõjas ja ühiskonnas pettunud kirjanikud ja kunstnikud, kelle sekka kuulusid ka Sveitsist naasnud dadaistid. Sürrealistide mässumeelse seltskonna eesotsas oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadust mahasuruvaiks nähtusteks ja üritasid vabastada inimeses peituvaid varjatud jõude, eelkõige spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Selles tuginesid nad psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele. Sürrealistide eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Kunstivoolu nimi tuleneb prantsusekeelsest sõnast surrealisme, mis tähendab üleloomulikku realismi. Voolu ristiisaks oli prantsuse luuletaja Guil...
Bernini portreed on alati liikuvas, juhuslikus, kuid väga ilmekas ja efektses poosis. Bernini kujutab Taavetit otseselt võitluses. Koljatit pole näha, kuid Taaveti pilk ja poos teevad vaenlase kohalolu tajutavaks. Apollonis ja Daphnes on imetlusväärne, kuidas marmoris on edasi antud hoogne liikumine ja õrna inimkeha moondumine puukooreks ning juuste muundumine oksteks. ,,Püha Teresa ekstaasis" on marmoris kujutatud mitte ainult pühaku ja ingli figuurid, vaid ka pilv. Püha Teresa näos peegeldub nn. ,,magus valu", mis olevat teda täitnud, kui ta oma nägemuses kohtas inglit.(11) Bernini lõi hulgaliselt dekoratiivseid teoseid linnaruumi ja kirikutesse (Peetri kiriku altari kohale spiraalsammastele toetuva ehiskatuse e. baldahhiini).
Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi, hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957) 1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis. Puit, poleeritud metall ja kivi. Tegi töid ühel teemal, aga eri materjalidest. "Suudlus", "torso" 20. Sajandi alguses töötasid kubistlikud skulptorid, kes valmistasid skulptuure geomeetrilistest kujunditest,
· Tähendusrikastes poosides tegelased · Virildunud maskid · Tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes · Võikad fantaasialoomad, luukered, kolbad JUUGEND: · viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust · Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr) · orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni · voolavad ja väljavenitatud figuurid · piirjoonte rõhutamine · kõik mõjub tasapinnalisena EKSPRESSIONISM: · Kõike kujutati dramaatilises valguses · Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel · Inimesed on ekspressionismis sageli jõhkra ja inetu välimusega · Maalid olid sünged, grotesksed. ---FUNKTSIONALISM: · Arhitektuuris tulid kasutusele uued materjalid(teras, klaaspinnad, terasbetoon jne)
Sandro Botticelli 1445- 1510 Sandro Botticelli on sündinud u. 1445 aastal Ognissanti vallas Firenzes, Itaalias. Seal registreeriti ta Alessandrona, parkal di Mariano dei Filipepi pojana. Sandro oli pere neljas laps. Hüüdnime Botticelli (väike vaat, tünn) pani talle vend ning see sobis noorele kunstnikule suurepäraselt. Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchio 'lt. Botticelli luulelistes teostes on mahedust ja graatsiat, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisimaks õpilaseks sai hiljem tema õpetaja Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Juba 1570. aastaks oli ta avanud koos abilistega töökoja. Ta veetis suurema osa oma elust töötades Firenze suuremate perekondade heaks. Üheks tuntumaks oli Lorenzo de' Medici õukond, maalides seal mitu tuntud portreed. Näiteks ...
28 Romaani stiil-rooma ehitustehnikas tuntud võtted(ümarkaar,silindervõlv) Eeskuju andsid karolingideaegsed ,bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditisioonid. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika.Vaimulikud koondusid jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse,idapoolsesse ossa kus laulis ka koor. Ruumi vajaduse tõttu pikendati pikihoonet teisele poole transepti,nii tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum mida nimetatakse kooriks. Nelitis-pikihoone ja transepti lõikumiskoht .Pikihoone põrand tavalisest kõrgem. Koori all sageli kabel(krüpt)-kasutati suurnike matusepaigana . Kiriku põhiplaan läheb sel juhul nn.ladina ristile. Kodakirik-kolmelööviline nagu basiilikagi,erinevus see et aknaid kesklöövi ülaosas polnud. Uksed(portaalid) .Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid.Ümarkaar ongi üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid Kaari kandsid piilaris(võisid olla ümmargused,neljatahul...
**Kust võttis oma teoste motiivid Roy Lichtenstein? Miks on ta maalidel sageli näha korrapäraselt paigutatud punktikesi? Koomiksid, plakatid, kommertstrükised. Ta vihjab punktidega, et suurlinna elanike visuaalne maailm koosneb suures osas punktidest-kes teleekraanil või trükipildis **Milliseid materjale ja vahendeid kasutasid oma teoste loomisel popskulptorid?Nimeta neist kuulsaim Mööbliesemed ühendatud proosalises tegevuses inimfiguuridega. Valkjad kipsist või plastikust figuurid. Hiljem hakati kasutama ka tõelisi esemeid nt prillid või vihmavari. Kuulsaim oli Andy Warhol. **Milliseid motiive kasutas kõige enam Warhol? Oma töödes rõhutas ta masinalikkust, standardsust, isikupärasust, valides motiiviks ,,kõige kulunuma" visuaalse materjali **Millist arhitektuurisuunda nim kõrgtehnoloogiliseks Suund, mis vastandub visuaalselt modernismile, kuid veel rohkem postmodernismile ja modernismieelsele arhitektuurile
madalad kummutid, mis olid kaetud mahagoni või siidipuu (satinwood) vineeriga. Ustel sageli intarsiamedaljonid antiiksete stseenidega. Adami originaalseim mööbliese. Sirgete kannelleeritud jalgadega serveerimislaud, mille juurde kuulusid kaks postamenti, tihti koos urniga. Lauad värvitud või mahagonist. Robert Adami peeglid, enamasti ovaalsed ja kaunistatud ülipeenete groteskimotiividega. Hiljem armastas nn Veneetsia akna kolmese jaotusega peegleid, mille külgi kaunistavad figuurid. · George Hepplewhite · Kuulsus pärast surma, 1788 · Naine avaldas mööblidisainiraamatu · "The Cabinet-Maker and Upholsterer's Guide" · Interpreteeris Adamit · Raamatukapid, kabinetid Chippendale'i eeskujul · Ise ta teadaolevalt mööblit ei valmistanud · Hepplewhite'i kavandid > Alati azuurne ovaalne, südame-või kilbikujuline seljatugi. Motiivideks urnid, lillekimbud, viljakõrred, rosetid. Jala ristlõige ümar või nelinurkne, klassisistlikult sirged,
· N-täht (nagu napooljon) · Egiptuse motiivid (piiramatu võim): · Nofretete siluett, sfinks, obelisk · Kuld, pronks · Intensiivsed värvid · Pompei punane · Tume sidrunkollane · Lapis lazuli · Raskepärane mööbel · Mööbliesemed seisavad poodiumil · Mahagon, akaatsia, õunapuu jm kohalik · Lauad eelistatult ümarad · Plaadil lai raam · Raamil antiikmotiividega dekoor · Marmorplaadid · Jalad sambataolised või terved figuurid · Kasutatakse ka tripoodi ja x-jalgu · Dekoor kullatud, osaliselt ka patineeritud, et näeks vana ja auväärne välja Karusselli triumfikaar · Kapid-kummutid pikkade jalgadega, raskepärasel poodiumil. · Sekretärkappidel sageli allalastav klapp, kasutatav lauapinnana · Pronks-või kullatud reljeef Raamatukogu ja joonistustuba Malmaisonis. (Napoleoni residents, mille mõningate ruumide interjööre ma ka direktooriumistiili alla liigitasin..)
Kust sai ta oma eeskujud? Andrea Palladio, Antiik arhidektuurist 19. Milline tähendus oli tema teoorial, mille ta avaldas raamatuna 1570.a ? Jäi mitmeks sajandiks arhidektuuri kujundama ja sellest kujunes palladionism 20. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Tegeles maalikusti, skulptuuri ja arhidektuuriga. Huvitus inimese anatoomiast ja tehnikast. 21. Miks on olulised Leonardo da Vinci teosed ,,Püha söömaaeg" - figuurid, 4gruppidena ja kasutas persprektiivi ,,Mona Lisa" - Uudne kujutusviis 22. Milline on mõjukaim Raffaeli loodud suurtest seinamaalidest? Ateena kool 23. Nim Michelangelo kuulsaimad skulptuuriteosed. Milline neist oli kõige suuremamahulisem? Paavst Julius II haua monument 24. Millele keskendusid oma töödes Veneetsia maalikunstnikud? Mis neid eraldab selgelt Rooma või Firenze maalijatest? Enam ei olnud matemaatilised mahud ja oluline oli värv
CLAUDE MONET (1840-1926) Monet sündis Pariisis.Tema isa oli vürtspoodnik ja pere elas poe kohal paiknevas korteris. Kui Monet oli kuue aastane kolis pere Põhja-Prantsusmaale Normandiasse. Monet käis kohalikus koolis kuid õppimine tüütas teda ja ta joonistas õpetajates ning kaasõpilastest karikatuure. Kunstiõpetaja ergutas poissi igati joonistama ja nii käis Monet tihti sadamas laevu ja kalureid visandamas. Peagi suutis ta kohalikus poes oma pilte müüa. Kui Monet oli 16-aastane suri tema ema ja perekond kolis tädi juurde elama. Tädi oli maalikunstnik, kes igati soosis õepoja kunstiga tegelemist. 18-aastaselt asus ta õppima Pariisi kunstikoolis, milles valitses vabameelne õpetus. Peagi tuli Monetil astuda sõjaväkke ja asuda teenima Alzeerias, kus haigestus ohtlikku kõhutüüfusesse ja saadeti tagasi koju. Ta jätkas kunstiõpinguid ja käis vabas looduses maalimas.Monet huvitus suurtest vabaõhustseenidest, hindas päikesevalgust ja püüdis seda ...
Milline neist oli suurim, milline vanim? Mastaba + püramiidid + orutempel + hauatempel Vanim nendest on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Kõige uhkemad ja suuremad püramiidid paiknevad Gizas 7. Milliseid haudehitisi rajati Egiptuses Uue Riigi ajal? Mille poolest on eriline Ramses II hauakamber? Kaljutempleid. Ramses II tempel on oma esialgsest asukohast 20m kõrgemale tõstetud. Templi avauses on istuvad figuurid. Hauakamber koosnes mitmest osas. Kõige sügavamal mäe sees oli alles haud ise. 8. Kirjeldage palun egiptuse poosi, mida kasutati pinnakunstis. Poos, kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates. Ülakeha ja silm otsevaates Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus
emotsioon on alaliselt represseeritud – see emotsioon tuleb vabastada (loominguliselt) ja suunata sotsiaalsete piirangute vastu. Freudi mõju: allasurutud tungid, mis vallandusid paisu tagant tõid kaasa katastroofi (maailmasõjad). Ekspressionistlikud jooned kunstis: 1) Sünged (porised) värvid või karjuvad, lausa kriiskavad värvid 2) Tasakaalustamata või nihkes kompositsioon 3) Moonutatud figuurid ja vormid, samas rõhutati just kontuure 4) Hakati kujutama mass-inimest, üksik inimene suure massi keskel, oma tunnetega üksi, sünges olekus, tuima ilmega või hoopis näota kujuna 5) Sageli esineb moonutatust, et olla väljendusjõulisem, ekspressiivsem 6) Armastus pole romantiliselt idealiseeritud, vaid sõge võimuvõitlus naise ja mehe vahel, mis toob kaasa ängistuse. Muusikas tekkis ekspressionism samuti 20
Kujutati loomi ja jahipidamist. Loomad olid väga detailsed, inimeste joonistamisele nii oluline polnud. 3.Neoliitiline kunst 1) megaliidid, dolmenid, kromlehhid, menhirid 2) Dolmen Prantsusmaal, kromlehh Stonehenge's Inglismaal 4.Vana-Mesopotaamia 5.Assüüria ja Uus-Bbüloonia kunst 1) Praeguse Süüria ja Iraagi aladel 2) Savitellised (osa põletatud, osa lihtsalt kuivatatud (polnud ilmastiku kindlad)) 3) Templid, lossid, linnakindlustused 4) Silmad olid väga hingestatud, figuurid aga lihtsustatud. Keha oli veider, proportsioonid paigast ära. Kohmakad. Jalad ja pea küljelt, keha ja silm otse. 5) Maailma vanim kirjasüsteem (kiilkiri), ratas 6.Vana-Egiptus. Püramiidid 1) 3000 aastat eKr 2) Vaaraode matmiseks. Cheopsi, Chefrene ja Mykerinose püramiidid 3) Nad uskusid elu pärast surma. Oli mitu jumalat 4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst
TUMPANONkaunistatud skulptuuridega) * kinnine ruum. 3. 1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4. Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju, Kore - rikkalikult volditud ruudes neiu kuju. Jaiga sirge asendiga, kulgedele surutud katega , uks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, konemeeste, olumpiavoitjate kujud. Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, valjendasid tundeid, vaga Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike" · ,,Lakooni" grupp. Vana-Rooma 1. Leiutati betoon. Opiti ehitama kivist volve , kaari ja kupleid. Hakati kasutama morti, poletatud telliste kasutusele vott . 2. Colosseum . mahutas korraga 50.tuhat pealtvaatajat. 3. Termid Avalik saun Vana-Roomas. Akveduktid veejuhtmed. 4. Vaepealikele ehitati voidu e. triumfi kaari. 5. Ratsamonument on hobusekuju.
jõed. Galiitsias räägitakse kahte erinevat keelt: Galiitsia galeegi ning Hispaania kastiilia. Galiitsia traditsioonid on hindamatud kultuuripärandid, millest suuremat osa jagavad nad oma naabri Portugaliga. KELTIDE ÜLDTUTVUSTUS Galiitsia keldid olid Pürenee poolsaare lääneranniku ajaloolised asukad, kes elasid pronksi- ja rauaajal. Elasid hõimuti. Nad olid loovad- lõid imelist kunsti, mida iseloomustasid hoogsad ja tundelised voolavad jooned ning abstraktsed figuurid. Nad olid ka väga vaimsed ning uskusid jumalatesse ja jumalannadesse. KELTIDE MUUSIKA Domineeriv on folk-rock muusika, mis on mõjutusi saanud Iirimaalt ja Sotimaalt. Iseloomulik tunnus on veel ka torupill. Ka galiitslased korraldavad sarnaseid üritusi nagu eestlased nt: nagu meil on öölaulupeod, folgid jms. Tänapäeval püsivad Galiitsia keldid tugevalt rahvusvahelisel keldi areenil. TANTSUD Muineira traditsiooniline tants ja muusika zanr, mida iseloomustab
Naised Kristuse haua juures. Mosaiik Sant' Apollinare Nuovo kirikus Ravennas (Itaalia) 6.saj Piibli tegelate ja pühakute kujutamine Tähtis oli isiku äratuntavaks tegemine, tema hingeseisundi iseloomustamine. Figuurid on rikkalikult rõivastatud, et varjata „patust“ keha. See oli peamiseks erinevuseks antiikkunstist. Tegelasi väib ära tunda mitmesuguste tingmärkide abil. Tuntud varakristlikud kirikud asuvad Roomas ja Itaalias: Santa Constanza Santa Maria Sant' Apollinare in Classe kirik kirik. 4.saj. Maggiore kirik. 5
Päikesejumal ehk päikse kehastus Aton. Esmakordselt kujutati vaaraod perega. Kuulsad on ka tema naise Nofretete portreebüstid. Egiptuses oli naise iluideaal. Laste proportsioonid olid teistsugused. Ajaloos on kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid, mitmed seisvad figuurid) KREETA KUNST Eristatakse kolme regiooni: · Küklaadiline kultuur Küklaadid on saarestik, mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides. · Kreeta kultuur Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel
Need kaks värvi domineerivad nii tugevates toonides maalitud mehe figuuri juures kui ka tütarlapse õrnades toonides ning sulavad kokku siniroosaks uduks. Pehme koloriit loob väga lüürilise meeleolu, mis ühendab figuure ja loob vaatajale mulje nende lahutamatust saatusest. Tundub, et akrobaadid on pöördunud sel pildil teineteise poole tajudes hingelise läheduse illusiooni haprust, on saavutanud mõneks viivuks sisemise tasakaalu. Roosal perioodil vabanevad figuurid staatilisusest, värvid muutuvad läbipaistvamaks ja õhulisemaks. Roosakaskuldse ja hõbedaselt sinise keerulised nüansid aitavad avada kõige sügavamad lüürilisi tundeid ja kujude poeetilist ilu. Picasso arendab edasi humaansuse teemat. Teda köidab suur inimrühm ja kollektiiv, mida ühendab sõprus. Tolle perioodi lemmikteemadeks kujunevad akrobaadid, võimlejad ja arlekiinid- ''Akrobaatide perekond
pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre
· Tema teoste öeldi, et need on nagu päris. · Vanaaja kunstnikud oskasid maalipinnal edasi anda esemete ja ruumi kolmemõõtmelisust, kuid antiikmaal oli suuremalt jaolt hävinenud. · Kõik tuli uuesti avastada. · Õpiti taas tundma ja kasutama tsentraal- ja õhuperspektiivi. · Uus käsitluslaad sai domineerivaks, kuigi oli veel kohmakavõitu ja naiivne. · Paolo Ucello teost ,,San Romano lahing" vaadates võib täheldada, et autor ei oska usutavalt kujutada liikumist: figuurid oleksid kui puust ja neil on proportsioonivigu; õhuperspektiivi mittetundmise tõttu mõjub taustamaastik nagu teatridekoratsioon. · Väljastpoolt Itaaliat tuleb nimetada Prantsusmaal elanud flaamlasi vendasid Limbourg'e, kes tegid olustikustseenidega palveraamatu, kus kujutati muu hulgas talve esimest korda Lääne-Euroopa kunstis. · 15. sajandi mõjutavamaid teoseid oli on Sandro Botticelli ,,Venuse sünd".
jalad kõrvalt) EHNATONI AEGNE KUNST Rajas uue pealinna, muutis päikesejumala kõige tähtsamaks, tema ajal muutusid kaanonid: hakati kujutma inimlikumalt, nt Nofretete büst; reljeefis hakati kujutama seda, kuidas vaarao veedab oma aega. DÜNASTIA - samast suguvõsast pärit valitsejad HIEROGLÜÜFID vanade egiptlaste pltkiri SARKOFAAG MUUMIA MADAL- JA SÜVENDRELJEEF - Madalreljeefi puhul eemaldati seejärel taustapind, nii et figuurid tõusid pinnast esile. Teisel juhul õõnestati figuurid. Süvendreljeefi kasutati eksterjööris, madalreljeefi interjööris. (Põhjus: ere päikesevalgus lamandab kõrgendatud reljeefi ja tõstab süvendatud reljeefi) VANAKREEKA KUNST Religiooni mõju kunstile: Kreeklaste usund oli polüteistlik, arvati et nad on välimuselt inimesetaolised. Jumalate auks ehitati templeid. Dionysose austamise pidustustest tekis teater. Ilu- ja harmooniareeglid: Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist
Sogunite õukonnas puust mitmekesisus. Kehad pronks, puu, elevandiluu jne. hirmuäratava välimusega, painduvad nagu puuduksid Mõnel ajajärgul suured, teisel maskitaolise miimikaga valvurite luud, proportsioonidest ega miniatuursed teosed. Materjalide figuurid. anatoomiast ei peeta kinni. omapära hästi ära kasutatud. Materjaliks kivi, vask, Peen, puhas detailide töötlus, pronks. Valitsevaks vormiks voolav joon ja vorm, peen reljeef, mis läheneb pinnakäsitlus. Kehavormid ümarplastikale. Jutustatakse skemaatilised, rõhutavad
Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Skulptuuridel on ,,arhailine naeratus" aga näojooned etruskipärased. Etruskite figuurid ja portreed on tolleaegse kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5
1973 1890 Roomas. 1978 korraldas Tallinnas provintsiaalmuuseumis oma isikunäituse (esimene näitus, kus eksponeeriti eestlase kunsti). 1890-1914 Peterburis 1914 1921 Tallinnas. Esimene eestlasest vabakunstnik st elatus ainult oma kunstist. Näitused Peterburis, Roomas, Pariisis, Riias, Moskvas ja mujal. Looming: Materjalina kasutas ainult itaalia (täpsemalt Carraca) marmorit. Temaatika:1)portreed, mille hulgas oli eesti kultuuritegelasi märksa enam kui Köleril, 2)allegoorilised figuurid ja figuraalkompositsioonid eesti legendide teemal. Käsitluslaad. Täiesti akadeemiline, mis tähendab toetumist klassitsistlikule stiilile: staatilisus, figuurikäsitlus idealiseeritud ja antikiseeriv, portreede juures rõhutati modelli väärikust ja enesekindlust, huvitavamad ja individuaalsemad iseloomujooned jäid kõrvale. Portreed: Ema portree, Kreutzwaldi portree, Lydia Koidula. Vaid mõnes portrees on autor suutnud loobuda klassitsismi külmadest ja tuimadest kaanonitest
Kunstikultuuri ajalugu Kordamisküsimused nr 1. 1. Mida tähendab mõiste kultuur? Tähistab kõike, mis on loodud inimeste poolt(tehisobjektid, mõtted, tunded, inimestevahelised suhtes). 2. Mida tähendab mõiste kunst? Meisterlikkus mingil alal; midagi, mis pole ehtne vaid järeletehtud; mitmesugused inimeste tegevused ja nende tulemused; pildid, kujud, ehitised. 3. Nimeta sakraalarhitektuurid. Kabelid, kloostrid 4. Nimeta profaanarhitektuurid. Kindlused, lossid, paleed, elamud, toomishooned 5. Millisteks alaliikideks jagunevad graafikatehnikad? Jaguneb kõrgtrükiks, sügavtrükiks ja lametrükiks 6. Millisteks alaliikideks jagunevad reljeefid? Jagunevad kõrgreljeefiks, madalreljeefiks ja süvendreljeefiks. 7. Mis aastal avastati Lascaux koobas? 8.detsember 1940.aastal 8. Kuidas leiti Lascaux koobas? Üks poiss leidis, viskas kivi sisse 9. Mis rikkus koopamaalinguid? Rohevetikad ja valge...
kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Kujutav kunst Peateemaks on kuninga ülistamine Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
Fifth level WILLIAM BLAKE'I FANTAASIAMAAILM Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas. Oma ebatavaliste nägemuste tõlgitsuses lõi Blake stiili, mis aimas ette juugendit: kurviliste vormide dekoratiivne korraldus, lineaarsed rütmid, asümmeetria, sageli leegikujuline joon. Blake`i kunstis ei rakendatud enam psüühilise maailma normaalseid seadusi. Tema figuurid muutusid ebamateriaalseteks nad hõljusid avarustes trotsides gravitatsiooni, hobuse lakk muundus leekide arabeskiks, ja taimede põimuvad vormid muutsid pinna dünaamiliselt rütmiliseks kompositsiooniks. Blake tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". "ANCIENT OF DAYS" (1794) Click to edit Master text styles Second level Third level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
