Liisa Tähiste Maali analüüs Paulus Potter'i maal ,,Figuurid hobustega tallis" on õlimaal lõuendil ja valmis aastal 1647, mil Potter oli 22 aastane. Maali süzeeks on figuraalkompositsioon, sest pildil on kujutatud loomade ja figuuride gruppe. Maal asub Museum of Art, Philadelphias. maalil on kujutatud nelja inimest, kahte hobust, koera ja teri nokkivaid kanu. Üks mees on tallist valget hobust välja toomas ja teine paneb juba raskeid kompse tumepruuni hobuse selga. Naine, kes on kergelt küsiva näoga imetab oma väikest beebit. Kanad nokivad rahulolevalt teri ja koer sügab kärsitult kukalt. Maali taust on kohati tume, sest suur hobusetall varjab suure osa pildist, aga taevas on hele ja kergelt hallikas. Esiplaanil on tumedamad toonid, sest maapind on mullane ja tumepruun. Värvid sobituvad omavahel väga hästi, sest tegu on tumedamate toonidega, aga hele hobune ning inimesed toovad pildi mõtte hästi es...
The Church of England Carry Kangur Sotsiaal- ja Haridusteaduskond Religion in the UK 2001: 72% Christians (41 million people) 3% Muslims 1% Hindus 15% No Religion around ~19 550 churches in Britain Major Christian denominations in the Catholics UK Anglicans Baptists Lutherans Methodists Quakerism Shakers Presbyterianism The Salvation Army Congregationalism Scientologists Church of England How it began 1509 Henry VIII became king He was a devout catholic Wanted a divorce from Catherine Fell in love with Anne Boleyn Took the position of Supreme Head of the Church of England Anglicanism in the UK State religion of the UK is Christianity The monarch is the head of Church of England Church of England today Structure Starts off with the local parish ...
käes kuivatatud põletamata savitellis. Istari värav Berliini muuseumis. Skulptuur: Iseloom: Näide (nimega): Reljeef, perspektiiv puudub, figuuri suurus olenes ühiskondlikust positsioonist, eespool olev õlg on külgvaates. Vabaplastikas on figuurid jäigas poosis, käed rinnal risti, individuaalsed jooned ei olnud olulised, küll aga rass. Preester-kuningas Gudea. Tarbekunst: Iseloom: Näide: Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Enammeeldinud kunstiteos: Põhjendus:
pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Tagajärjed. Isegi praegu esineb juhtumeid, kus inimesed haigestuvad aastaid pärast kiirgusdoosi saamist halvaloomulistesse kasvajatesse. Aatompommi ohvrite mälestuseks rajati Hiroshimasse Rahu park. 1958. a. mais avati seal monument, mis oli pühendatud aatomipommi läbi hukkunud lastele. Mälestusmärk kujutab pommi, mille tipus ja külgedel on käsi taeva poole tõstvate laste figuurid. Ümberringi õitsevad roosid. Samas ripuvad ka paberkurgedest pärjad. Iga aasta 6.augustil kohaliku aja järgi täpselt kell 8.15 mälestati tuumarünnakus hukkunuid leinaseisakuga, sest just sel hetkel heitis Enola Gayks kutsutav pommitaja B-29 aatompommi Hiroshima linnale.
naiselikke jooni. Mina panin neid tähele kitsama talje ning ümara tagumiku näol ning ka näojooned figuuril on pehmemad ning pilk küll väsinud aga siiski leebe ja naiselik. Veel meeldib mulle selle maali juures pehme hommikune atmosfäär. Arvatud on, et ta kujutab kunstnikku oma ateljees lähtudes enda Tartu- või Pariisi-päevilt. Meeleolu on rahulik ning tegelane on ametis kätepesemisega. Mulle meeldivad just Karin Lutsu maalitud ilmed, kuna need panevad figuurid elama ning annavad neile mõttemaailma. Minu mõtetes on kunstnik äsja ärganud, veel unelev pilk silmis ning valmistub päevaks. Ehk kaalutleb ta selle üle, mida peale pesemist maalima hakkab. See, kuidas kunstnikku on kujutatud, ei lase teda tituleerida naiskunstnikuks või meeskunstnikuks. Tegemist on lihtsalt kunstnikuga oma ateljees pintslite ja palettide keskel rahulikult käsi pesemas. Mõeldes aga selle peale kuidas Karin Luts "Kunstnikku" autoportreena on kujutanud
Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus Väga hästi kujutati reljeefidel loomi, aga ka inimeste kujusid Inimese ja loomafiguuride vahele oli lükitud hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut
enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest. Ikonoduulid on ikoonide pooldajad, ikonoklastid vastased. Ravenna kirikute mosaiikide sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikad, riided toretsevad, pead väikesed, kuid silmad suured, tihedas reas, tasapinnalised, tausta pole püütud kujutada. Mosaiigis kasutatud värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi. Kristlust käsitleti mitmekesisemalt, keisrikultus taandus. Tarbekunst oli väga rikkalik, kallid materjalid ja keerukad tehnikad.
Ikonklastid pildieitajad, nende arvates olid Jumal ja kõik pühad nähtused nähtamatud. Pühade asjade kujutamine oleks pühaduse teotamine. Ikonklastid said lüüa 9. sajandil Varase bütsantsi kunsti kuulsad näited on Ravenna kirikute mosaiigid. Nende sõnum on nii usuline kui ka poliitiline. Inimesekujutus o Saledad o Ebaloomulikult pikaks venitatud o Toretsevad riided ei luba aimata keha vorme o Väikesed näod aga suured silmad o Figuurid on tihedates ridades - Näib nagu hõljuksid nad tühjuses, mitte ei seisaks maapinnal. Kalliskividena säravad värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega taotle looduslike värvivarjundite jäljendamist. Figuuride kuldne taust on tinglik ja figuurid on tasapinnalised ning neid ümbritsevat ruumi pole püütud kujutada. Ikoonimaal o Traditsioon ja tehnika on lähtunud rooma kunstis tuntud surnute mälestusportreedest.
KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja Jeesuslapsel. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja Jeesuslapsel. Kolmnurkne kompositsioon, keskel kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel madalad põlvitavad figuurid. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Maarjal ja Jeesuslapsel. Kolmnurkne kompositsioon, keskel kõrgem Maarja figuur, mõlemal küljel madalad põlvitavad figuurid. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv.
,,Mona Lisa"=,,Gioconda". MICHELANGELO BUONARROTI Vatikanis Sixtuse kabeli laemaal ja idasein. Maalid jõulised dramaatilised, dünaamilised. ,,Viimne kohtupäev". Ehitus - Veetsias olev Adrea Palladio - Redentore kirik. RAFFAEL fresko ,,Ateena kool" Vatikanis, ,,Sixtuse madonna" tahvelmaal (Dresdeni galeriis, maaliti Piacenza San Sisto kirikule altariks.) MANERISM iseloomulik müstika, rafineeritus, kunstlikud efektid, väänlevad-väikese peaga-ebakindlas asendis pikaksvenitatud figuurid, ekstaatiline meeleolu, dünaamilisus, sillerdavad murtud värvitoonid, keerdunud üksteise haardes figuurid. SKULPT. Michelangelo Bounarroti ,,Taavet", ,,Mooses" Kõrgrenessanss Itaalias. Kunstielu keskmeks oli Rooma, järgemööda olid paavstideks mitmed kuulsate suurnikuperekondade esindajad. Arhitektuuris süntees: üksikasjadesse takerdumine, dekooriga liialdamise asemel püütakse luua suuejooneline tervik üksikosade loomuliku lülitamisega üldpilti. Donato BRAMANTE nn
Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7. Iseloomusta skulptuuri hellenistlikul ajastul (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Suurte mõõtmetega figuurid, keerukamad ja dramaatilised poosid, teosed emotsionaalsemad 8. Ühenda autor loodud skulptuuriga! (5p) Praxiteles "Hermes Dionysoslapsega" Lysippos "Kaapija"
SKULPTUURID; Alati noormeeste kujud-KOURUSED. Rikkalikult volditud rüüdes naise figuurid- KORED. KLASSIKALINE AJASTU SKULPTUURID; Toimub skulptuuri arengus tohutu hüpe. Kasutusele võetakse kontrapost, hakatakse kujutama liikumist, kujud vaadeldavad mitmest küljest, näod emotsioonitud kaunid. Emotsioon kajastub liikumises. Ideaalsed proportsioonid, ilusad lihased. Skulptuurid- MYRONI KETTAHEITJA, POLYKLEITOSE ODAKANDJA.HELLENISTLIK AJASTU; Hakati tegema suuri skulpuurigruppe, figuurid muutusid toretsevamaks, mõnede töödes esines ülepakutud tundeid, liialdatud loodus lähedusega. Emotsioon kajastus kakujutatava ilmes. Skulptuurid- LAKOONI GRUPP, MILOSE VENUS, SAMOTHRAKE NIKE, SUREV GALLIALANE.ETAPID VANAKREEKA VAASIMAALI ARENGUS: GEOMEETRILINE STIIL- 8 saj e.m.a Muster asub ribadena, vahelduva ornamentide ribad stiliseeritud figuuride ribad. MUSTAFIGUURILINE STIIL- 5 saj algus e.m.a Figuurid joonistatakse musta läikiva värviga ja detailid kraabitakse figuuri sisse,
välja · Sümbolid värav ja ingel on taevavärav. Zestid näitavad piina, häbi, kannatamist. Inetud näod rõhutavad nende pahelisust.Näpuga näitav ingel on hukkamõistev. Arhitektuur antiikne. · Kunstiline lahendus Kehad modelleeritud valguse-varjuga. Rakurss Eva näo juures. Perspektiivi kasutamine. Külm-soe koloriit. MASACCIO "Kolmainsus" · Maal mõjub ruumi jätkuna · Perspektiivijoonte koondumispunkt risti aluspunkt · Figuurid sümmeetriliselt · Kolmnurgas · Õp.lk.47 MASACCIO (1401 1428) · PÜHA KOLMAINSUS (1425) Santa Maria Novella kirikus (fresko) · Teema ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad palvetajad · Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus isa, poeg ja püha vaim · Sümbolid oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha tähendab ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi
et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid. Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada.
1. Miks kiusati kristlasi taga? Kristlasi kiusati taga sellepärast, et nende arvates olid kõik võrdsed. S.t , et neil polnud jumalaid, keda kummardada. 2. Mis on katakombid ja millise linnaga nad seostuvad? Katakombid on maa-alused käigud, kus tegutsesid kristlased. Katakombid olid nagu kirikud ja altarid. Katakombid on seotud tihedalt Rooma linnaga. 3.Kirleda basiilikat Basiilika sissepääs asub lääs ja altar on idas. Pealtvaates meenutab see risti. 4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj
Etruski kunst Levis 8.-3.saj. ekr - lõdvalt seotud linnade liit. Linnadel korrapärane planeering, võimsad müürid ja väravad. 2.sajandi lõpuks olid roomlased Etruuria vallutanud. Kreeka kultuur on mõjutanud etruskide kultuuri. surnute linnad-nekropolid · kuplitaolised hauakünkad · surnud tuhastati · sarkofaagidel lamavas asendis figuurid (nagu pidusöömingutel) · hauakambrid elutoana · seinamaalidel tantsijad, pidusööjad, jahid, kalastamised - meelepärane elukeskkond · figuurid ja portreed isikupärasemad kui samaaegses kreeka kunstis Ilmekad prokskujud Loomade kujud looduslähedased - "Kapitooliumi emahunt" Templid: · puust · sambad hõredalt · ruudukujuline · sarnanesid kreeka oamdega(proportsioonid erinevad) kuid pole säilinud
Tegi AleksanderIII portree reljeefi(sai 1000 kulda). 1887-1898-Viibis Pariisis. Hakkas kaduma klassitsisslik stiil ja hakkas võimust võtma dünaamilis käsitlus stiil mis taotles liikuvust ja emotsionaalsust. Antiikmütoloogia kärvalt tekkis huvi allegoorilise ja eluolustikulise ainestiku vastu. 1891- aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel. 1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse 1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid. ,,muhukalur" kips ,,hülgekütt pakrisaarel" ,,ärevalootel"pronksist Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. ,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet") Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on ,, laeva viimne ohe" ,,merehelinate kuulaja" ,,laine ainuke suudlus" ,,igavesti võidutsev armastus" ,, lüüriline muusika"
ristlööv on pikihoonet risti läbiv kirikuosa Empoor koguduseväär e. rõdu Varakristlik ehitustüüp eeskujuks Rooma arhitektuurist pärit basiilika. Basiilika, Lööv, Lääne-Ida suunaline, idapoolses otsas transept, apsiid. Põhiplaan ladina rist. Varakristlik mosaiik koosnes väikestest erksavärvilistest klaaskuubikutest (heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker), temaatika: sümboolsed motiivid, piiblilugusid illustreerivad stseenid ja juhtumid pühakute elust. Figuurid tardunud poosis, rikkalikult rõivastatud, keha pole tuntav riietuse all. Varakristlik raamatumaal Visuaalne kunst oli lumamatu, püha kiri muutus tähtsamaks ja tõi kaasa raamatukunsti sünni (miniatuurmaal). Kirjutati loomanahast pärgamendile, millele maaliti värvilisi pilte tekstide selgitamiseks. Varakristlik reljeefikunst Katakombi seinad ja laed kaati maalidega, maalidel kasutati palju tingmärke, millest sai alguse kristlik sümboolika
Egiptuse keraamika oli tihti üllatavalt hea kvaliteediga. Barbaria perioodi keraamika tehti ilma potikederi abita ning seda tegid tavaliselt naised. Need ilusad tükid on poleeritud läikivaks ja põletatud, jättes musta ülemise osa ja alumise tumepunase osa. Need valmistati kas avara tule kohal või primitiivsetes ahjudes. Imelist keraamikat on toodetud alates Nagada perioodist ( 4000 - 3000 eKr) kuni dünastilise perioodini, vabakäega maalitud figuurid lisati keraamikale, mis kujutasid loomi, mustreid, paate ja inimfiguure. Materjalina kasutati enamjaolt savi. Iidne Geomeetriline vaasimaal Egiptusest Naqada II periood Pott on klassikaliselt täidetud mütoloogilise kujundlikkusega. Klassikeerub tuttavate piltidega musta ja punasega lakitud nõudel. Auväärse klassi tunnistajateks müütidest ja muudest tuntud tektidest. Inimkonna algusest loomingulised käsitöölised on kaunistanud potte ja vaase millega iganes mis neil mõttes oli
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunst Bütsantsi maalikunsti arengus vahelduvad õitsengud langusaegadega Maalikunsti on katkendlikult säilinud, sest Väike- Aasia ja Kreeka jäid alates 15. sajandist islamiusuliste türklaste võimu alla Islamiusk keelas elusolendite kujutamise kunstis, mis mõnel juhul hävitas Bütsantsi kunstipärandit Ikoonid Ikoonid olid usulise sisuga pildid Ikoonide pooldajaid nimetati ikonoduulideks Ikonoduulid pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks Pildieitajaid nimetati ikonoklastideks Ikonoklastid lähtusid samast põhimõttest millest islamiusulisedki Nende arust olid Jumal ja pühad nähtused ülemeelelised Trooniv Jumalaema. Ikoon 8. sajandi alguses muutusid ikonoklastide seisukohad riiklikuks poliitikaks Keisrid toetasid ikonoklaste, et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9. sajandi keskel said ikonoduulid uuesti ...
tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron, Polykleitios ja Pheidias. Olulised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid. Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a
*Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad (pikem külg 2-korda enam+ 1 sammast) *DOORIS STIIL (vanem stiil, sambad jässakad , puudub baas) *JOONIA STIIL (sambad saledamad, asetsevad baasil, laosas kapiteel, voluudid *KORINTOSE STIIL (sambad eriti saledad, kapiteel on ehitud taimevormidega) *Kapiteel- samba pea SKULPTUUR *materjalid (marmor, pronks, puu, mis kastud elevandiluust plaatidega) *ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles
avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplokid talum (reljeefideg akaunistatud kiviplokk), seinu liigendavad liseenid (kitsad püstribad), mida ühendavad petikud (lamedad süvendid), maalikunst keelati elusolendite kujutamist, piltide pooldajad olid ikonoduulid ja eitajad ikonoklastid, Ravenna kiriku mosaiigid, mosaiik: (Theodora oma saatjaskonnaga, Justinianus), figuurid pikaksvenitatud, saledad, pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad, figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest, figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata, ikoonimaal: enkaustikatehnika, kordumatu, erinev, ümberpööraud perspektiiv, ümar nägu, suursugune hingelisus, ikonostaas püha pildisein, Maarja Jeesus lapsega, Trooniv Jumalaema, tarbekunst - rikkalik, hõbe, kuld,
Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene. Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti jumalatele meelepäraseks. Arhailine periood 1. Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas. 2. Kehade proportsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad egiptuse kunsti mõjust. 3. Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed. Nt. kuros Klassikaline periood 1. Figuurid muutuvad vabaks 2. Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi 3. Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad 4. Kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid 5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt
Pildi analüüs Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio" Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal Ameerikas, Kimbell Art muuseumis. Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse põrguloomade poolt lõhki. · Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv · Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel · Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas
Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal: 1. figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID 2. toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme 3.näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt 4.figuurid on asetatud tihedalt ritta, näib nagu nad hõljuks. 5.värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid. 6.figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada. Ravenna mosaiik Click to edit Master text styles
istuvad prohvetid ja sibüllid silmitsevad üle lae ning nõnda võidi Botticelli ,,Venuses" leida sidet teineteist.Troonide karniisid, mida hoiavad putod, Neitsi Maarjaga. toetavad marmoristmeid, millel poseerib 20 kuulsat ignudo't. Figuurid esindavad hämmastavat vanuse, kehatüüpide ja näoilme skaalat, tõestades Michelangelo võimete ,,äärmusi ja täiuslikkust." ,,Püha perekond" Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest.Madalreljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte(kontuuride)abil.
Arhitektuur · Bütsantslik toredus · Ristkuppel kirikud (suudeti kupliga katta nelinurkne ruum) · Lagedaid välisseinu ilmestati eenduvate püstribadega liseenid · Ülaosas muutuvad väliskaunistused süvenditeks petikud · Kõik ehitused on tsentraalehitised ehk kõik osad koonduvad ühtse keskmise kupli ümber Maalikunst · Ravenna kirikute mosaiigid · Sõnum oli poliitiline ja usuline · Kultusobjektiks keiser, kes juhib kirikut või kristus ja tema pühakud · Figuurid on saledad, ebaloomulikult pikad · Riided on toretsevad kehavorme ei näidata · Näod väiksed, suured silmad võimukad · Figuurid on tihedas reas üksteise kõrval nagu hõljuksid maapinna kohal või tühjuses, ei ole ruumilised · Ei taotletata tegelikkust kalliskivid on lihtsalt kaunistuseks Tarbekunst · Rikkalik ja kallid materjalid (mööbel jms.) · Hõbe, kuld, kalliskivid · Brokaatkangad · Ümarplastika puudus, va. Reljeefid elevandiluust
Myron. Kettaheitja 3. 4. Polykleitos. Odakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templid reljeefidega, sellele lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
Maalikunst. Seina- ja tahvelmaale ei ole säilinud. Paremini tuntakse (keraamikat) vaasimaali. Sõna „keraamika“ pärinaeb Ateena seppade linnajao Kerameikose nimest. Olenevalt vaasi kujust oli tal nimi: 1. amorfa 2. kolmesangaline hüdra 3. kraater 4. voluutkraater 5. kann 6. küüliks 7. kantharos 8. leküütos Vaasimaalis on kaks stiili. Esialgu valitses mustafiguuriline vaasimaal (6. saj. eKr). Punasefiguuriline tuli u. 530 eKr. Mustafiguuriline stiil- figuurid maaliti musta värviga helepunasele savipinnale; detailid kraabiti sisse. Punasefiguuriline stiil- mustaks värviti foon, kuna figuurid jäid heledaks ja detailid maaliti peene pintsliga. AAFRIKA KUNST Kunstiliikidest kohtame Aafrikas põhiliselt skulptuuri, maalikunstist kaljujooniseid. Skulptuur. Materjaliks oli enamasti tume puit. Kõige rohkem on üksik figuure. Enamasti on need rahulikud, seisvas või istuvas poosis
· Elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui sklulptuuris Itaalia Nimekaim maalija- Caravaggio /karavado/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab anrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus- ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija" Hispaania Hispaania barokk-kunsti väärtuslikem osa on siiski maalikunst: · El Greco - tema töödes on teatud rahutus, süngus. Iseloomulikud on Pikaksvenitatud figuurid, kirglikud ilmed. ,,Toledo äikeses" · Diego Velazquez /velaskes/- ,,kojadaamid" Flaami kunst(tänapäeva belgia) Kuulsaim maalikunstnik: · Peter Paul Rubens. Rubensi looming on tüüpiliselt barokne- rahutu, Hoogne, figuurid põimuvad keerulistes poosides. Suuremõõtmelised maalid. Soojad värvitoonid. Harrastas väga erinevaid anre: Usulise sisuga tööd, antiikmütoloogiaainelised tööd, portreed jne
Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga Hilisem keraamika jutustava sisuga figuurid
13. Mis on dekoratiivskulptuur ? Purskaevud,arhitektuuriga seotud skulptuurid.Dekoratiivsed skulptuurid , aias,pargis,tänaval. 14. Mis on pisiplastika ? Mitmesugused väikese formaadiga kaunistus esemed.Valmistatakse: tina,puit,pronks,vask,keraamika,portselan,hõbe,plastmassid. 15. Skulptuuris eristatakse (2) ? 1). ÜMARSKULPTUUR 2). RELJEEF 16. Mis on reljeef? - ainult esiküljelt vaadeldav(ligineb rohkem maalile kui skulptuurile) 17. Reljeef jaguneb (3)? 1). KÕRGRELJEEF figuurid on ümarplastiliselt välja töödeldud ja on tagapõhja 2). MADALRELJEEF plastiline kujutis tõuseb õige vähe tagapõhjast kõrgemale näit.Metallraha 3). SÜVENDRELJEEF figuurid asuvad süvendis ja kõige kõrgemad osad on ühel tasandil kogu pealispinnaga näit. Egiptuse reljeef. 18. Reljeefis eristatakse (2) ? 1) RANGET RELJEEFI, kus figuurid ei kata ega lõika üksteist, ei sula tagapõhjaga ühte, on isoleeritud, puudub perspektiiv.2) MAALILIST
Värvid vahaga erksamad aga see väga kallis Kuna maale säilinud vähe siis loetakse ka vaasimaal maalikunsti hulka. Peamised vaasitüübid olid: amfora- suured vaasid suurte sangadega krateer- veini lahjendamiseks veega dipülonvaas- (tegelikult pole vaas, sest ei kasutatud anumana) tohutult suur pisikeste kaunistavate sangadega Vaaside kaunistamiseks erinevaid stiile. Arhailisel ajal peamiselt geomeetriline stiil Mustafiguuriline stiil- musta lakkiga figuurid, taust punane savi Punasefiguuriline stiil- musta lakiga taust ja figuurid jäid punaseks Vaasimaale ka allkirjastati, tavaliselt mitu autorit. Maalikunstis ka kunstnike vahelised võistlused Tahvelmaale säilinud ka rooma ajast, kutsutakse muumiaportreeks Neid leitud väikestest aga väga hea kunstiga linnadest nagu Pompei ja Herculaneum. Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad.
eKr.) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1 saj. eKr.) Arhailine periood Skulptuur oli küllaltki primitiivne ja kohmakas Kehade propotsioonid olid ebaloomulikud ja poosid kõnelevad Egiptuse kunsti mõju Skulptuuri iseloomustab sirge, tardunud seisang ja tihedalt vastu külgisurutud käed Klassikaline ehk õitseaeg (5-4 saj. Ekr.) Figuurid muutuvad vabaks Kujutatakse ka keerukamaid liikumisi Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad Kujtatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid Kuulsamad skulptorid on Polykleitos, Myron, Praxiteles Hellenistlik periood Suurepärane tehnika Suurte mõõtmetega figuurid Keerukamad ja dramatilised poosid Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Täname kuulamast!
· Kaljuhauad, nt: kuninganna Hatsepsuti kaljutempel Deir el-Bahari'is Vana - Egiptuse pinnakunst · Egiptuse poos - inimese kujutamise viis vanaegiptuse kunstis, kus figuuri pea, käed, alakeha ja jalad on külgvaates ning õlad ja silm eestvaates · valitses üldistamine ja stiliseerimine · värvi kasutamine maitsekas ja dekoratiivne, mitte loomulik · Perspektiivi ei tunta Skulptuur Istuvad figuurid: Tõsine, vasak käsi süles, parem käsi rinnal, põlved koos. Seisvad figuurid: Käed külgedel, vasak jalg ette sirutatud. · Ülikute kujutamine - Ranged, suursugused, stiliseeritud. Skulptuuris liidetud arhitektuurilisete ansamblitega · Vaaraode täisfiguurid - tardunud, sirge poos. Skulptuurid olid mõeldud eestpoolt vaatamiseks. · Lihtrahva kujutamine - lihtrahvast ja loomi kuj. elavamalt, väiksemalt , iseloomutruumalt,
- ehitistekaunistamiseks) Temaatika: kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad, tseremooniad jumalatega, sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad: elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis. Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga, tihti istuvad figuurid. Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi 1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dsozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst. *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [kapiteel- samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast
Kõige populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel trooniv Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused põrgusse. Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt.
skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. Mõlemad olid kaunistatud kulla ja elevandiluuga ning äärmiselt monumentaalsed. Pheidias oli ka paljude Ateena Akropoli skulptuuride valmistaja. 8. Kreeka maalikunst on eelkõige tuntud Pheidiase kaudu. 9. Millist värvi kasutati vaaside maalimisel? Mustafiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pinnale kanti musta värviga figuurid, mille sisse nõelaga kraabiti detailid. Punasefiguuriline vaasimaal, mille puhul vaasi pind värviti mustaks, figuurid jäid vaasi loomulikku värvi. Detailid kanti kujutisele peenikese pintsli abil.
SKULPTUURI ANALÜÜS 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: a) 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. b) Autor : Antonio Canova "Paolina Borghese". c) valmistatud marmorist, hetkel on skulptuur Villa Borgheses, skulptuuri seisund on hea st. terve. d) Originaal. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: a)Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on figuurid omavahel üsna ühte nägu. Teoses võib veel näha rokokoolikku kergust. Canova modelleeris imperaatori hiiglasliku figuuri (Paolina ). b)Kompositsioon on lineaarne. Teos on frontaalne, sest arvan, et tagantpoolt pole sellel skulptuuril midagi vaadata, oluline on nägu ja keha. Kujutatud on üksikfiguuri. 3. Käsitluslaad on realistlik. Inimkeha on kujutatud hästiarenenuna ja harmoonilisena. Skulptuur on üldistatud ja idealiseeritud. 4
kunagi ei pöördunud ta tagasi vormide juurde, millest juba kord loobunud oli. Tihti töötas ta samal ajal mitmes erinevas maneeris. Sinine periood Algas aastal 1901 ja kestis kuni 1904 aastani. Enamus selle perioodi töödest on valminud Madridis. Kuigi sel ajal elas Picasso kord Barcelonas kord Pariisis. Sinise perioodi töödele on iseloomulik kurbuse ja vaesuse kujutamine. Pildid on igatsevad ja näivad haiglaslikud, maalitud on uduselt, enamus toone on rohelised ja sinised. Figuurid on paigale tardunud. Sinise perioodi töid: "Elu" (1903, lisa 1), "Vana kitarrimängija" (1903), "Kohtumine" (1902), "Vana kerjus poisiga" (1903), "Kehvikud mererannal" (1902). Ülemineku tööks sinisest roosasse perioodi teos "Tütarlaps pallil" (1905). Roosa periood Aastatel 1905-1906. Figuurid vabanevad staatilisusest, värvid muutuvad õhulisemaks ja läbipaistvamaks. Roosa, kuldse ja sinise nüansid aitavad avada lüürilisust ja kujude poeetilist ilu
Haarav võimas realism ja sulav mahlakas maalitehnika. Tuntuim teos on Portinari altar (1475 tellis selle itaalia kaupmees Tommaso Portinar). See on suure tähtsusega teos, on eeskuju andnud ka itaalia meistritele, kes käisid seda imetlemas; itaallasi huvitas eelkõige suurepärane maalitehnika. DIRK BOUTS vanem (1415-1475) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane.
kloostrite kunstiväärtused. 15.sajandil hakkas levima humanism. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teoste temaatika oli enamasti usuline, piiblitegelased ja pühakud muutusid kaasaegsete inimeste taoliseks. 16.sajandil hakkas levima manerism. Võrreldes 15.sajandiga tuli esile ruumikujutse ähmastumine, ebatavaliste värvitoonite eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine. Inimeste figuurid muutusid ebaloomulikumaks võrreldes 15.sajandiga. Leonardo maalis perspektiivikasutus asetab Kristuse ruumi perspektiivijoonte tsentrisse. Tintoretto maalis on perspektiiv kohati liialdatud. Kristus asetseb küll keskel, aga esiplaanil on hoopiski tema teenijad. Näha võib sügava perspektiiviga ruume. Leonardo ,,Püha õhtusöömaaja" valguse-varju kasutamine on väga kaalutletud ning tundub väga loomulik. Tintoretto ,,Püha õhtusöömaaja" on varjud kujutatud väga
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani ,,Viimne kohtupäev" Orvieto toomkiriku fassaadil)
mustade siluettidena. Vaasimaalide stiiliks olid geomeetriline , mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil.Geomeetrilises stiilis Kreeka vaas 8 saj kujutab surnu leinamist. Geomeetrilises stiilis maalitud vaasid on peamine tõendusmaterjal tumeda ajajärgu ja 8 saj kreeklaste materiaalsest kultuurist.6. saj alguses eKr. tuli mustafiguuriline stiil.Mustafiguurilisel vaasil on kujutised endiselt mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumalt.6.saj lõpul eKr. Võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis hakati musta krundiga katma kujutise tausta, figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju.Nüüd sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks
Sellel ajal oli kunstis suur nii esteetiline kui moraalne mõju. Liikumise liidrid olid E.W. Godwin, McNeil Wistle ja kõige kuulsam graafik Aubrey Berdsley. Tema illustratsioonid Wilde "Salome`le" (1894), kus ta kujundas meelelise, julma ja eksootilise maailma, tõid talle üleöö kuulsuse. Need illustratsioonid on esteetiliselt kaunid ja kuuluvad "kaunis" kategooriasse, sellepärast et tema elegantselt ja graatsiliselt moonutatud figuurid olid kontrasti poolest väga ornamentaalsete ja abstraktsete joontega ning puhaste mustade pindadega. Samal ajal muutusid figuurid nende loomuvastaste, paheliste, rikkaliku kujutlusvõimega kompositsioonide sisuks ja vormiks. Suured siluetti mõõtmed võib seostada ülima kategooriagasee on tema iseärane tunnus. Siin on kasutatud ebasümmeetriat, figuurile on antud edasi hoogsad looklevad kurvid, mis tekkitavad ülimaid tundeid.
teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel on ka üks käsi rinnale tõstetud. Nende nägudel on võidukas ja salapärane naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi vaaraode tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt. 9
Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus. Kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutatava tähtsust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse figuurid olid määratud peamiselt otse eest vaatamiseks. Teise suuna moodustasid teenijate figuurid, mis ülikutele hauda kaasa pandi. Need on vabamalt teostatud ja neis peegeldub tõeline elu täies mitmekesisuses. Väga palju realismi on kirjutajate, teenijate, orjade jt figuurides, mis ka teenimiseks kaasa pandi. Neis on väga palju realismi- ja loomutruudust. Tavaliselt on nad puust või lubjakivist ja värvitud. Tuntuimad on jässakas meesfiguur, kes keppi käes hoiab;
kujutati stseene kambriomaniku igapäevaelust jahiretki, lõbustusi, tantsijaid ja lauljaid, jumalaid, kes surnu hinge kaitsevad ning usutalitlusi.Pinnakunsti tegemine käis erinevate etappide kaupa: esiteks silus kiviraidur seina siledaks ja kattis selle õhukese krohvikihiga. Seejärel märgiti seinale punase värviga ruudustik. Musta värviga kanti seinale joonistatavate figuuride kompositsioonid. Järgmisena raius kiviraidur figuurid välja, nii et need jäid seinapinnast kõrgemaks. Lõpuks värvisid maalijad ihukarva toonidega figuurid ja seejärel teised detailid. Värve saadi looduslikest ainetest - kivimitest ja mineraalidest. Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kasutati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi
kitsedega). Leidus ka olustikumaale ning natüürmorte. Kuna maalikunsti on antiikajast siiski üpriski vähe säilinud, loetakse selle alla ka vaasimaalid. Vaasid oli antiikmaailmas mitmete otstarvetega, lisaks lihtsalt lillede hoidmisele hoiustati seal veel näiteks puuvilju, veini jms. Vaase oli mitmeid erinevaid tüüpe (amfora, krateer jms) Geomeetriline stiil 8. - 7. saj. e.Kr. kaeti vaasid peamiselt geomeetriliste kujunditega. Mustafiguuriline vaasimaal Figuurid tehti värviga, taustks oli savi toon (Francois' vaas, seal kujutati "Iliase" sündmusi) Punasefiguuriline vaasimaal taust värviga, figuurid savivärvi."Demokraatlikum", lihtrahva seas kõige levinum. Erandjuhtudel kasutati vaasimaalimisel ka valget lakki. Tamagra kujud väikesed inim- või loomakujukesed. Kõrgel tasemel oli ka ehtekunst- tehti vääriskividest ehteid (gemmid (karmeed), mõningate kivide sisse tehti reljeef (intaljo))
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
