Võtab infot (ärritusi) välismaailmast Viib kesknärvisüsteemi või organismi sisekeskkonnast ja viib läbitöötatud vastused, käsud info kesknärvisüsteemini. teostuselunditeni MINGI ÄRRITAJA retseptorid sensoorne erutus ehk impulss kandub mööda ahverentseid e. süsteem tundenärvikiude KNS motoorne läbitöötatud vastus ehk reaktsioon liigub mööda süsteem eferentseid ehk motoorseid närvikiude TEOSTUSELUNDKOND Reaktsioon ehk vastus ärritusele antakse: · tingimatute ehk kaasasündinud refleksidena info liigub ainult seljaaju
2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid. Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa. Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin(ACH) ja noradrenaliin. Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta likvideeritakse ja erutuse ülekanne katkeb
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude
või sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni 2. Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID: a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus
MOTIVATSIOON Motus-liikumapanev jõud/tung/aje. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõusujõuks ja suunab seda eesmärgi poole. ( vajadus-> paneb otsima parimaid lahendusi/võimalusi) Motivatsioon(asjaolude kogum)=motiiv(üks kindel asjaolu) Üldjuhul on kõikide motiivide tuvastamine raske, tuleks rääkida pigem motivatsioonist. (Enesetapp:bioloogil. tegurid, psühholoogil. tegurid, sotsiaalsed tegurid, kultuurilised tegurid) MOTIVATSIOONI TEKITAVAD VAJADUSED 1. Füsioloogilsed vajadused- oluline ellujäämise aspektis 2. Psühholoogilised vajadused- oluline psühholoogiline heaolu 3. Sotsiaalsed vajadused- seotud enese teostamisega antud kultuuris heakskiidetud moel( omandad kultuuriga, mis määrab, mida vajad alates riietest)(haridusest->ümbermaailmareisini) Kultuur määrab ka füsioloogilisi vajadusi( söömise, seksimise osas). Tõenäoliselt vaid hingamisvajadus pole kultuuriga seotud. AKTIVATSIOONITEOORIAD...
Tallinna Tööstushariduskeskus Referaat KEHALINE ARENG Tallinn 2010 Kehaehituslikud ehk morfoloogilised näitajad. Kehaehituses võib eristada kolme põhitüüpi: · Leptosoom ehk asteenik, seda iseloomustab pikk kasv, pikad saledad jäsemed, lihased ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest. Kehaehit...
omagi tegeliku ühte konkreetset definitsiooni. Teiseks motivatsiooni koostisosaks on vajaduste vähendamise lähenemisviise ehk siis meie vajaduste rahuldamine. Vajaduste vähendamise meetmed motivatsiooniks eeldavad, seda et kui inimestel puuduvad elementaarsed bioloogilised vahendid nagu näiteks vesi, vajadus saada seda nõutut (antud juhul vesi) on toodetud. Selle keerulisuse mõistmiseks, on vaja eelkõige selgeks teha, mis on vajadus. Vajadus on motiveeritud pinge või erutus, mis paneb inimest käituma vastavalt et rahuldada vajadus. Inimene omab kahte tüüpi vajadusi, milleks on PÕHIVAJADUSED ehk bioloogilised vajadused (nälg, janu, magamatus ja seks) ja TEISEJÄRGULISED VAJADUSED ehk esile toodud kogemuste või õpitu alusel (akadeemiline- või karjääri vajadus). Käitumine meie põhivajaduste rahuldamiseks on tingitud Homöstoosist, mida võib piltlikult ettekujutada, kui termomeetrit mis hoiab keha
Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda. Elektriimpulss: erutus algab paremas kojas, kus asub siinussõlm, sealt läheb erutus atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse. Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse rooma numbritega Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust
Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse.Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid. Sünaps-Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele.Mõnel neuronil üle 10000 sünapsi st, samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber.sünapsis s liigub impuls vaid ühes suunas. Sünaptiline summatsioon-Närvirakku saabub mitu erutussignaali mis kantaks edasi kesknärvisüsteemi. Erutus. Postsünaptiline pidurdus-Erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist mis kesknärvisüsteemi edasi ei kanta.Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu mis paiknevad:nahal,nahaaluses koes,liigestes,organismi sisekeskkonnas Refleksikaar Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine),Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas), Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs), Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse
keskus, mis saab pidevalt infot keha sisemusest ja pinnalt.
● kolvikesed (spetsialiseerunud värvide eristamiseks, ei funktsi väheses valguses). 5. Kuidas toimub info edastamine silmast nägemiskeskusesse? ➔ Silma võrkkesta ninapoolsemale osale proitseeritud info läheb vastaspoolse aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. ● Tekkib erutus. ● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa - suuraju poolkerade kuklasagaras. ● Mediaalsele proitseeruv info läheb risti, vastasajupoolkerale. - Sest - me näeme erinevat infot. - See annab võimaluse näha asja “taha”. - Tekib ruumiline nägemine.
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore hädaolukorras
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus „väsitab“ rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus,
Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu 3) Reklaami vastuvõtva inimese emotsionaalne seisund (T. Bachmann, 2005) 1+2=reklaamteate afektiivne kvaliteet. Emotsionaalsetes seisundites eristatakse: 1) Intensiivsuskomponenti 2) Kestvust 3) Valentsi Nt tugev erutus häirib reklaami sisu mõistmist. Madal erutus põhjustab huvipuudust. Tugev erutus ,,väsitab" rohkem reklaami kordumisel. Emotsiooni kestmine pikemat aega võib reklaami toimet tuimestada. Negatiivne emotsioon võib vallandada tõrjemehhanismi (erandiks sotsiaalreklaam, kus inimene sooviga seda emotsiooni vältida nt annetab raha või muudab käitumist). Tuleb teada: KORDUSED Sama reklaamiga korduval kokkupuutel kõigepealt meeldivustunne suureneb, siis tekib küllastus,
Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks Otsimisrefleks Moro refleks Kõndimisrefleks Roomamisrefleks Astumisrefleks Põlverefleks Löök põlvekedra alla põhjustab tahtest sõltumatu lihase
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm, viha ärevus, erutus, häbi, masendus. Füsioloogiline osa on seotud stressikogemuse ajal organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidega sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonist tingitud higistamine, südametegevuse kiirenemine, hingamissageduse suurenemine, punastamine jne. Käitumusliku osa moodustab inimese käitumine selles olukorras vältimine, endassetõmbumine, ag...
Tähelepanu seisneb keskendumises mingile objektile, nähtusele või tegevusele. Figuur see, mida tajutakse väga täpselt. Foon see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega. Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades. Tähelepanu liigid: 1)Tahtlik tähelep. suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb. 2) Tahtmatu tähelep. sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus, endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused).
Need lihaskiud on südame funktsiooni teostavateks elementideks. Eristatakse kahte tüüpi südamelihaskiude kodade ja vatsakeste töömuskulatuuri ning erutustekke- ja juhtesüteemi kiude. Esimene neist moodustab peamise osa südame massist ning teostab mehaanilise pumba tööd. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud täidavad ülesandeid südame erutusprotsessis. Normaalse südame funktsiooni tagab korrapärane impulsside teke ja nende levik. Erutus, mis tekib kusagil kodades või vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia
hüpotaalamuse külgmisemas e. lateraalsemas piirkonnas. Need kaks keskust saavad erin. Keskustest pidevat infot, mis neid mõjutab. Osa infost tuleb seedekulglast, hormoonide vahendusel või uitnärvi tundlikkust juhtivate kiudude kaudu. Uitnärvi juhtivad kiud saavad alguse mao ja peensoole seinast ning selle peensoole seina venitus või selle puudumine tühja mao või soole korral antakse edasi piklikku ajju. Piklikust ajust omakorda erutus levib hüpotaalamusse. Tühja kõhu, ja soolestiku korral on ülekaalus need närviimpulsid, mis stimuleerivad näljakeskust, sunnivad inimest toiduotsingule. Sama on ka peensoolest pärit närviimpulssidega. Teine võimalus edastada informatsiooni, on seedekulglast vabanevate hormoonide vahendusel. Ghreliin tekib tühja kõhu korral maolimaskestas, läheb sealt verre ja sealt ajju. Stimuleerib ka uitnärvikiude ja sealt jõuab samuti info ajju.
Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid. Juhib enamasti skeletilihaste tööd. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Refleks Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organimsist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on inimesel kaasasündinud e. Pärilikud (Tingimatud). Teine osa omandatakse elu jooksul(Tingitud) Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. 1) Erutust vastuvõtvatest närvirakkudest 2) Närvikiududest, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 3) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest, kus toimub erutuse analüüs 4) Närvikiududest, mis juhivad erutuse keksnärvisüsteemist vastavasse organisse 5) Reageerivast organist INIMESE MEELEELUNDID. SILM Silma kaitsevad: Külgedelt ja tagant silmakoopad ning eest silmalaud, ripsmed ja niisutav pisaravedelik.
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone ja eritavad neid otse verre. · Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust. · Igal hormoonil on oma kindel ülesanne, st nad mõjutavad ainult kindlat kude või elundit. · Hormoonidel on erinev toimeaeg (erutus, hirm, kasvamine, arenemist, paljunemist, vananemist). Ajuripats ehk hüpofüüs · Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd · Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut · Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone Käbikeha ehk käbinääre · Ööpäevased rütmid, · nahapigmentide süntees. Kilpnääre · Toodab hormooni türoksiin. · Mõjutab ainevahetuse kiirust ja kehatemperatuuri. · Kõrvalkilpnäärmed reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised · Toodavad hormooni adrenaliin. · Ergutab südametegevust, kiirendab h...
blokeerib histamiini sünteesi 52. Millist nimetatud histamiini toimet ei antagoniseer/blokeeri H2- retseptorite blokaatorid? a) maohappe sekretsiooni suurenemine b) allergiline bronhospasm c) äge allergiline nahareaktsioon 53. H2-histaminoblokaatoreid kasutatakse ... a) haavandtõve ravis b) bronhiaalastma ravis c) hüpertooniatõve ravis 54. Kuidas jagunevad seratoniini retseptorid 7 tüüpi: 5-HT1 5-HT7, millest 5-HT3 on ioonkanal ja ülejäänud metabotroopsed. 5-HT1 > ärevus, erutus, mõjutab käitumist 5-HT2> ärevus, erutus, emotsionaalne staatus 5-HT3> iiveldustunne, ärevus erutus 55. Millised toimed omab serotoniin? GI trakti motoorika elavnemine (5-HT2A, 5-HT4) Iiveldustunne Trombotsüütide agregatsioon (5-HT2A) Veresoonte konstriktsioon (5-HT2A, 5-HT1D) või relaksatsioon (5-HT1A) KNS. vaegus unetus, agressiivsus, ärevus, depressioon (5-HT1-7)
funktsioneerimine, erinevaid eritamise toitumisest. soolelised häireid. iseärasused. Hingamine Hingamissagedus Kurbus, nukrus, Suitsetamine- Seadused, mis Atmosfäärist sõltub füüsilisest ehmumine, meeldiv võideldakse selle reguleerivad sissehinagatavad aktiivsusest ja erutus ja muud vastu ja ka atmosfääri mikroobid võivad igapäevatoimingu- meeleolud muudavad suitsetajate õiguste saastatuse taset. olla patogeensed. test. Suitsetamine hingamissagedust. eest. Tänavale Kampaaniad Tööstused ja võib kaasa tuua sülitamine- sülg suitsetamise vastu transpordi
närviimpulsse. 13. Ärritustele vastatakse tingimatute refleksidega (kaasasündinud) ja tingitud refleksidega. 14. Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini: ärrituse ehk stiimuli tekitatud närviimpulsi võtavad vastu retseptorid ning impulss kandub mööda tundenärvikiude edasi kesknärvisüsteemini, kust reaktsioon liigub mööda motoorseid närvikiude teostuselundini. 15. Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on erutus ja pidurdus. 16. Inimesed ei mäleta imikuiga, sest: - puduuvad seosed närvirakkude vahel - puudub seostatud kõne - puudub mina-tunne 17. Poiste ja tüdrukute käitumise erinevused tulenevad peamiselt kasvatusest, meestel kujuneb välja arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel kui vastastikku sõltuvast minast. 18. Erik Eriksoni kaheksa arenguastme teooria: 1) Usaldus või usaldamatus (0-1 a): kas laps tunneb turvatunnet või hakkab maailma kartma
sekundit. Absoluutse refraktaarsuse ajal on erutuvus väga madal ning isegi väga tugevad ärritajad ei põhjusta uue erutuse teket. Suhtelise rafraktaarperioodi pikkus on 0,02-0,05 sekundit. Sel ajal saab erutust esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Refraktaarsusega hoitakse ära vatsakeste püsiva kokkutõmbe teke ja tagatakse südame töö rütmilisus. 4. Normaalselt tekib esmane erutus sinuatriaalsõlmes. Maksimaalse diastoolse potentsiaali tasemelt algab repolarisatsioonifaasi möödumise järel aeglane depolarisatsioon, mis saavutades kriitilise depolarisatsiooniläve e lävipotentsiaali, vallandab aktsioonipotentsiaali. 5. EKG registreerimise põhilülitused on keha punktid, kuhu asetatakse elektroodid elektriliste potentsiaalide registreerimiseks. 6. EKG sakid ja intervallid: P-sakk iseloomustab erutuse teket ja levikut kodades.
Na+/K+ pump viib rakust v�lja naatriumioone ning toob rakku sisse kaaliumioone). - 2.Ioonide liikumine toimub loomulikule liikumisele vastupidi: n�rgema kontsentratsiooniga osast tugevama kontsentratsiooniga ossa (ioonid liiguvad l�bi membraani sinnapoole, kus neid juba ennegi rohkem oli). Selline ioonide liikumine saab toimuda vaid lisaenergia abil, mist�ttu ioonipumbad kasutavad n�iteks ATP energiat. - 3.Ioonipumbad k�ivituvad kindlate signaalide toimel. Kuidas kulgeb erutus �helt n�rvirakult teisele? - Erutus liigub �helt n�rvirakult teisele n�rvirakkudevaheliste �henduste ehk s�napside kaudu. Moro refleks - kui imikul kaob tugi, t�stab k�ed �les ja pigistab s�rmed kokku- Babinski refleks - kui silitada imiku talla alt, sirutab varbad laiali haaramisrefleks - kui puudutada peopesa, surub k�e kokku otsimisrefleks - kui puudutada s�rmega lapse p�ske, p��ab suuga haarata pupillirefleks - pupilli suurus muutub vastavalt valgusele
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...
Postsünaptiline pidurdus tekib pidurdava mediaatori toimimisel postsünaptilisse membraani. tagasipidurdus e. renshaw pidurdus saavad impulsse seljaaju alfa-motoneuronite kõrvalharudelt, ise aga moodustavad pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias ja meditsiinis laialdast kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused.
50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit. b) Bipolaarne e. kahejätkeline neuron (silma võrkkestas) - 1 dendriit ja 1 neuriit.
kollatähnil? teravama nägemise piirkond 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 4. Aju keerab pildi õiget pidi. 67. nimeta 3 nägemiskeskust Primaarne nägemiskorteks - kuklasagara kannusvao piirkonnas. 1. Visuaalne ala V1 - 17 peaajus? Brodmanni väli. 2. visuaalne ala V2 18 Brodmanni väli. 68. mida nimetatakse Fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumiosa nägemisväljaks? 69
kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga. Pärast seondumist oma retseptoriga toimub postsünaptilise membraani erutus. Mediaator ei jää sünapsipilusse, vaid ta likvideeritakse ja sellega erutusülekanne katkeb. Atsetüülkoliin (ACh). Atsetüülkoliiniesteraas(AChE). Atsetüülkoliin
õlavööndit ning nahka nendest piirkondades c) Nimmepõimik innerveerib kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, mundanditõsturit d) Ristluupõimik innerveerib reie tagumise rühma, vaagnapõhja, sääre- ja jalalihaseid ning nahka nendes piirkondades e) Õndrapõimik innerveerib õndraluu piirkonda 18. Ülenevate ja alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine Ülenevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Alanevad juhteteed juhteteed, mille kaudu erutus liigub peaajust seljaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 19. Nimetage peaaju osad a) Piklik aju b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis
Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina, kuid lihasrakule kantakse see üle keemilisel teel. Keemiline ühend, mis närviimpulsside mõjul sünapsis vabaneb ja lihasraku membraani mõjutab, tekitab seal elektrilise erutuslaine, mis piki rakumembraani kiiresti edasi levib. T-torukeste kaudu jõuab see erutuslaine ka lihasraku sisemusse ning kandub üle sarkoplasmaatilisse retiikulumi, millel on kontaktid T-süsteemiga.
trummikilele. Võnkuma hakanud trummikile paneb üksteise järel võnkuma kuulmeluukesed, mis annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Sisekõrva kandunud helivõnked panevad tigu täitva vedeliku võnkuma. Vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse. Piki kuulmisnärviliiguvad närviimpulsid peaaju kuulmiskeskusesse 12. Kus asub ja kuidas töötab tasakaaluelund? Vastus: See asub sisekõrvas. Sõltuvalt pea asendist tekib erutus erinevates retseptoritest, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Peaaju analüüsib neid, nii et inimene tunnetab oma pea asendit ja liikumist. 13. Kuulmise tervishoid Vastus: Arstid soovitavad kuulmiskahjustuste vältimiseks kuulata kõrvaklappidest muusikat kuni 60% tasemel pleieri täisvõimsusest maksimaalselt 60 minutit järjest. 14. Mis ülesandeid täidab kuulmetõri? Vastus: Kuulmetõri tagab võrdse õhurõhu mõlemal pool trummikilet 15. Mis on merehaigus
lahendamisel. See jätab inimesele vabaduse oma elu õle otsustada. Nõustaja ülesanne on jääda alles kui raske on alles jääda. Kuulamine. Turvatunde loomine. Peegeldamine – selle umber sõnastamine, mis ma kuulsin + tunnete peegeldamine. Usalduse loomine – alles siis saab nõustamine alata. Kui ma midagi tunnen, siis algab kontakt. Inimesega, keda sa hästi eitunne, on hirmutav kontakti luua. Teadlik peabo lema oma tunnetest, sest ajju jõuab info ja tekib reaktsioon. Erutus, ärevus – värinad jne näitb, et energia on olemas. Vahest on energia blokis. Selleks peab hingama, et end vabastada. Ärevus on blokeeritud energia. Erutus on aktiviseeriv. Tegutsemine. Kontakt. Reflektsioon. Õpetaja töös väga oluline iseenda tundmine, oma valikute teadvustamine. Ebakindlus annab võimaluse alati analüüsida. Nõustamise tasandid 1. Informeerimine Nõustatava küsimuse/probleemi ärakuulamine ja täpse info andmine küsimuse/probleemi piires
1. Millistest osadest koosneb närvisüsteem? *närvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust *2. Mis ülesannet täidab närvisüsteeem? *reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd *3. Millistest osadest koosenb peaaju ja milliseid ülesandeid need täidavad ? *peaaju koosenb suurajust , väikesest ajust , piklikust ajust , keskajust ja vaheajust . *4. Milline on suuraju ehitus ja mis ülesandeid täidab ? *2 poolkera on ja siis aju pind on kurruline *5. Mis vahe on lühiajalisel ja püsimälul ? *püsimälu salvestab asju , aga lühimälus on ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemis...
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi r...
Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks
Kõnelemine stimuleerib sülje eritumist, kui mingil põhjusel suu väga kuivab ja süljesekretsioon on takistatud, pikemat aega polegi suuteline nt loengut pidama. Sülje eritumise regulatsioon: eritumist reguleeritakse põhiliselt NSi kaudu, regulatsioon võib olla tingimatu-reflektoorne või elu jooksul omandatud e tingitud-reflektoorne. Tingimatu refleksi korral on sekretsiooni vallandajaks toidu suhu sattumine. Sensorid on keelel ja suu limaskestal ja erutus sensoritelt kantakse piklikajju süljeeritumiskeskusesse näonärvikiud viivad edasi keelealusele ja ülalõua süljenäärmetele sülg hakkab erituma tingimatut. Tingitud refleksil on sülje eritumise vallandaks toidu nägemine, lõhn ja inimesel ka toidust rääkimine või toidule mõtlemine. Sensorid on tingitud refleksid silmavõrkkestas, nina limaskestas ja sisekõrvas. Sümpaatilise NSi erutus põhjustaks süljerefleksi pidurduse. Tugev emotsionaalne ning
ÜKS TORE TÜDRUK Ma tundsin kord üht lillatäpilist kleiti kandvat tüdrukut. Ta oli väga tore ja ta nimi oli Naeratus . Kuid ühest hetkest peale, käitus ta hoopis teisiti kui varem. Naeratus ütles, et ei jõua enam, sest kõike on tema ümber liiga palju. Ma nägin kuidas ta päev päevalt läks üha kaugemasse tuppa ja pani kõik uksed kust läbi läks mitmekordsete tabalukkudega kinni. Nii see tüdruk siis seal istus päevi ja nädalaid. Mul oli ilma temata väga kurb. Aga ühel imelisel päeval kuulsin ma lukuklõbinat. Iga päevaga avas Naeratus uue luku ja tuli mulle aina lähemale. See tegi mind väga rõõmsaks. Jäänud oli vaid veel 1 lukk, mu hinges oli nii suur erutus ja värin, et ma oleks pea, et minestanud! Ja siis ta tuligi, tundsin taas rahu ja rõõmu. Ma hakkasin südamest naerma ja teatasin ka talle, kui õnnelik ma olen, et mu kõige kallim Naeratuseke tagasi on. Ma rääkisin talle kui väga ma teda igatsesin ja tema rääk...
Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuste, ajutüve ning hüpofüüsiga reguleerib organismi autonoomseid funktsioone. Kesknärvisüsteemi osi, mis reguleerivad autonoomseid funktsioone, ei saa anatoomiliselt närvisüsteemi ülejäänud osadest eristada. Autonoomse närvisüsteemi keskuses tekkiv erutus peab läbima kaks neuronit, esimese neuroni keha, mis paikneb kesknärvisüsteemis ning teise neuroni keha, mis paikneb autonoomse närvisüsteemi ganglionis. Termini võttis kasutusele Inglise füsioloog John N. Langley 1898. aastal
Valkude, ioonkanalite ja ioonpumpade abil. Millisel juhul kasutatakse ioonpumbas lisaenergiana ATP energiat? Ioonide liikumine toimub madalama kontsentratsiooniga poolelt kõrgemale. Selgita, kuidas saad aru aktsioonipotensiaali tekkimisest ja liikumisest närvirakus. Aktsioonpotsentsiaal tekib siis kui ioonide sissevool ületab teatud lävendi. Kui see on saavutatud või ületatud, tekib alati ühesuguse max ulatusega aktsioonipotentsiaal. Mille kaudu liigub erutus ühelt närvilt teisele? Närvirakkude vaheliste ühenduste ehk sünapside kaudu Mis moodustavad koe? ühesuguse ehituse, talituse ja päritoluga rakud, mis on omavahel seotud raku vaheainega. Parakriimne... Signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad kindlaid ioone väiksema konsentratsiooniga alalt suuremale on... ioonpumbad Rakumembraanis olevad valgud mis lisaenergia abil liigutavad
Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4 · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude; · KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal- ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde. Mis ajukeses toimub? Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad
Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-, 3) Orienteerumis-, 4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine?
kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust. Vasak poolkera on seotud lugemise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Seljaaju vahendab info peaaju ja ülejäänud keha vahel. Mööda seda liigub info peaajju ja sealt tagasi. Teiseks juhub seljaaju lihtsald kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. NÄRVIIMPULSS Närviimpulss ehk erutus - teade, mida närvid edasi kannavad. Närviimpulss on mööda närvirakke liikuv elektriline signaal. 1) Silma retseptorid võtavad väliskeskkonnast informatsiooni vastu, tekkinud närviimpulsi edasi närvirakkudele, mis juhivad selle peaajusse. 2) Aju närvirakkudes analüüsitakse infot, võetakse vastu otsus ja saadetakse impulss järgmistele närvirakkudele. 3. Mööda närvirakke jõuab närviimpulss vajalike lihasteni ja paneb need kokku tõmbuma.
PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained Elektriimpuls- eritus algab paremas kojas kus asub siinussõl sealt läheb erutus atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto Glandotroopsed- reg.teiste näärmete tööd Gandotropsed-reg. sugunäärmete tööd Esmauriinis ei sisalda glükoosi Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan.povrezenija Est li v kostjah voda JAH Süpaatiline NS -4to slu4aeca s serdcem,seede,s zra4kom süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine
Eksperiment- seletab käitumist. 7) Korrelatsioon, tunne ära negatiivne ja positiivne seos Korrelatsioon on seos kahe asja vahel. Positiivne - mida vähem raha, seda vähem ostetakse Negatiivne mida soojem ilm, seda vähem riideid seljas Eksperiment- .... Aitab käitumist seletada( on uurimus), eesmärgiks hüpoteesi püstitamine või ümber lükkamine. On labaoratoorne või loomulik. 8) Närviimpulsi liikumine ärritajast teostuselundini Ärritaja e. stiimul Retseptor erutus e. impulss kandub mööda tundenärvikiude KNS läbitöötatud vastus liigub mööda motoorseid närvikiude Teostuselund( näärmed, lihased, liigesed) 9) Millest koosneb KNS, kaks refleksi, seljaaju kaks ülesannet, kaks närviprotsessi Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Tingimatud refleksid (kaasasündinud) info liigub ainult seljaaju vahendusel, reaktsioon on tahtmatu ja automaatne Tingitud refleksid (õpitud; omandatud) kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu
väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1. Siinusarütmiad, mille korral siinussõlm töötab kas liiga kiiresti, liiga aeglaselt, ebaregulaarselt või ei tööta üldse (Parikka 2008a); 2. Südamevatsakestest kõrgemal paiknevad arütmiad, mille korral südant stimuleerib piirkond, mis asub Hisi kimbust kõrgemal; 3. Arütmiad, mille korral tekkekohaks on südame vatsakeste piirkond; 4. Juhtehäired, mille korral erutus liigub südames mööda õiget teed, kuid kaotab seejuures kiiruse või ei levi kindlast piirkonnast kaugemale; 5. Erutuse liikumise lisajuhte teed, mille korral erutus võib liikuda kodadelt vatsakestele ilma atrioventrikulaarsõlme läbimata; 6. Impulsi taassisenemise tõttu tekkinud rütmihäired (Maramaa 1993). Sagedamini tekivad rütmihäired kas allpool asuvate keskuste automatismi suurenemisest, mille võib esile kutsuda erutusetekke kiiruse suurenemine
filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist) c) fosfaatpuhversüsteem (seob erinevaid aineid) d) vereplasma valkude puhversüsteem 8) Südamelihase automatismiks nimetatakse... ? ... südamelihase võimet tekitada endas (siinussõlmes) erutus. 9) Südamelöögisagedus sõltub... ? ... vanusest, soost, eluviisidest, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist. 10) Vererõhk on... ? ... rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=QxR. Sõltub: a) vere hulgast (Q); b) veresoonte perifeersest vastupanust (R).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
