vPoolkinnisilmi nagu uduloor v...roosa helbeid heidab aiateile , kui punast viina üle käte meile vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v ..nägin tarretuses seisatlevalt. v Punanokaline merelind. v Helge suvepäev v Hallrõske sügisõhtu. Ekspressionism v Kahlasin kaelani ohakais , orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav- varju ei vähemat. Valusas südames lahtine haav , lainetes lähimat TÄNAN KUULAMAST
Reklaam kui kõnetus Kõnetus on keelenähtus, mis ilmub reklaami valda koos sõnalise reklaamtekstiga. Teisel isikul (sina familiaarne, veidi pidulikum kirjalik Sina; teie tavaline, ametlik- distantseeriv Teie) on keeles täita oluline funktsioon: pöördumine, adressaadi tähelepanu äratus. Käsk: Kuulake kõik! Küsimus: Tead sa mis? Jutustav lause: Ma pean sulle tunnistama, et... Sinatuse ja teietuse sobivus või kohatus sõltub reklaami kujundusstiilist. Kaubad-tooted jagunevad sinakaupadeks (isiklikud, varjatud, seespidiseks tarvitamiseks intiimsemad, ihulähedasemad, inimsõbralikumad, silmatorkamatud, nt kosmeetika, alkohol väljaarvatud eliitmargid) ja teiekaupadeks (kallimad, soliidsemad, luksusesemed, nt autod, kellad, kuldsõrmused) vastavalt oma psühholoogilisele distantsile, mis ostjal on antud kontekstis selle kaubaga. Stiilieksitus: ,,AS FEB-i" plakati ,,KÕIK UKSED SINU KODULE"...
Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada. Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud, Kirjeldas oma kodu. julge põud, õilis võitlustahe jne. Isikustamine salud koltuvad, põu ilmub jne. Võrdlus mõistus nagu teemant
peret, tema naine on ehtne näide truust armastavast abikaasast.) Karakter on muutuv tegelane areneb, tegelase proovilepanek. 2. Tüüp tegelase liik, kes on muutumatu. 3. Arhailine eepos kasvab välja suulisest kirjandusest esinevad mõttekordused. 4. Retardatsioon aeglustus. (Kui Achilleus saab teada, et ta hea sõber on tapetud (sündmustiku pööre), tuleb staatiline kirjeldus, mitte loo arenemine.) 5. Epiteedid täiendavad kaunistavad sõnad (välejalgne Achilleus). Alatine epiteet tähine taevas ka päevasel ajal. 6. Jumalate kujutamine antropomorfsed (nagu inimesed): tujukad, hasartsed jne. 7. Humaanne ellusuhtumine (Achilleus muudab oma käitumist). 8. Värsimõõt. ,,Laula nüüd, oh Jumalanna, Peleides Achilleuse vimmast." spondeus Heksameeter: kuus daktülit (daktül koosneb kolmest silbist pikk, lühike, lühike ) ja viimane värsijalg on spondeus.
tohi selle üle nuriseda, kuna elatist on vaja teenida. Lihtsa naise elu võib tunduda lihtne, kuid tegelikut see nii pole. Pea jõudma teha palju toimetusi lühikese aja jooksul ning enda hoolitsemiseks polegi mahti. ''Moodsa humaansuse'' sõnumiks on see, et kui sääsk maas lamab, siis ei oleks aus teda tappa. Kõigepealt tõstetakse ta jalgadele, et saaks siis ta ära tappa. Luuletuse ''Kesk nurmi mu kodu'' Epiteedid: pikk pilv, hõbedast aer, valge päevaga, puhas lapse naer, lõhnav õhk, roheline karge kevad, kõndiv hull, konnaline kevadvesi. Võrdlused: pikk pilv kui hõbedast aer; puhas kui lapse naer. Metafoor: kevadelaev. Isikustamised: kõnelen valge päevaga, tuul põske patsutab, kodu helendab, muld hingab, pehkib põhk. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Rong'' Epiteedid: küpsed kastanid, südameokstest valud, sügisõhtuses kollases rongis,
Kõik mu aegade aarded on hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran
ei saa ta minna, sest seal on sõda ja kurbus. Ta ainus tõeline järele jäänud soov on lihtsalt, et saaks kodumullas magada välja kõik silmavee. 7 VALGE LEHT Ta laual ahvatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge: Oo tundepakitsused, kired, tulge, mu rüppe lasku, sõna hell ja mõtlik! ahvatlev ja vastuvõtlik (leht) – epiteedid hell ja mõtlik (sõna) – epiteedid Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid anduv, vastuvõtlik (leht) – epiteedid Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad – alles soojad
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku
halle ja musti toone. Looduses paneb luuletaja tähele küll kummelit, luuderohtu, kanarbikku, ristikheina, kullerkuppe. Kuid aias hüatsindid, reseedad, daaliad, mimooria, helitroobid, mis rõhutavad dekoratiivsust. Omalt poolt tugevdavad seda pillavas külluses kasutatavad võrdlused ja metafoorid. Leidub üsna vähenõudlikke kooskõlasid ja saksa poeetika mõjul vokaalide kvaliteedi liiga vähest arvestamist. ,,Ekstaasi" epiteedid: · Vägev vere surematu püüd · Ihar, hõiskav hüüd · Kähar vahulaine · Valkjasroheline siid · Kaunim naine ,,Ehtides" epiteedid: · Mürgilõhna hajutav jasmiin · Kaela valge liin · Kallis ehe · Tuksuv paar · Kutsuv armusaar · Lämmatav küllus ,,Ehtides" võrdlus: · Kui mürgilõhna hajutav jasmiin · Siidvaltides, mis nagu roosiehe · Kui armuke see mähe · Silmi pimestab kui kallis ehe
Sõnadega tuleb ettevaatlik olla, sest teised võivad neid teisiti mõista isegi kui me südamest head tahame. Rühmitan ja analüüsin luuletusi vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad.
,,Rõõm ühest ilusast ,,Mureliku suuga" päevast" ,,Sädemed tuhas" MOTIIVID *Piibli motiivid *kunst STIIL, *võrdlused, metafoorid, *luuletaja on *mõtteluule VORMID, epiteedid, hüperboolid kõrvalvaataja *sümbolipildid *sonett positsioonil *sonett VÕTTED *ekspressionistlik *lüüriline, kujundlik, *sõnastus tihe tehnika *sisemonoloog, sisevaatlused, *hirm, mure,
Nimi: Klass: 1. Loe läbi antud tekstikatkend. Nii mõõtmatu on taevaavarus, ta sügisene sinav kõle karv. Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5. Kuidas Sulle põhikoolis kirjanduse tunnid meeldisid ja miks? Mida enda kohta põhikooli kirjanduse tundides teada said? Mis oleks Sinu arvates võinud olla kirjanduse tundides teisiti?
kui eile. Ei, ei ühtki tuge väljaspool me hapraid piire. Valgus vaid. Luuletuse valisin eelkõige selle lihtsa, kuid sügavamõttelise sisu pärast. Luuletus on küll lühike, kuid iga selle lause sisaldab sõnumit. Luuletuses tuletatakse inimestele meelde, et meil on üks maailm ja me peame sellesse suhtuma tõsiselt. Kõik mida me teeme maailmale, teeme me iseendale. Tehtut olematuks ei tee, tehtut muuta ei saa. Luuletus sisaldab ka mitmeid kõnekujundeid. Luuletuse epiteedid on: paremat, hapraid. Luuletuses on ka üks sümbol: valgus. Luuletuses on ka võrdlus, võrreldakse inimese tegu ja maailma olemasolu. Luuletuses on ka erinevaid kõlakujundeid, tuul ja taevas täna teine; valgus vaid. Mulle hakkas see luuletus juba esimesel lugemisel väga meeldima, see on lihtsate sõnadega, aga samas sellel on väga sügav sisu. Luuletust on väga lihtne lugeda, aga ta on kujundlik.
LUGEMSKONTROLL LUULEKOGUST 8. klass 1. Vaid ühe välisautori luulekogu, st loed tõlkeluulet. 2. Luuletusi kogus peab olema vähemalt 25. 3. Kirjutad välja luulekogu pealkirja, autori, ilmumisaasta (originaal ja tõlge) ja tõlkija nime. 4. Otsid autori kohta informatsiooni ja kirjutad selle maksimaalselt ühele A4-jale (tähesuurus 12, reavahe 1,5, kirjastiil Times New Roman või Arial). Lisad allikad, kust materjali leidsid (netilehel on ka pealkiri ja selle külastamise aeg tuleb lisada pärast linki sulgudesse). 5. Teisele/kolmandale kirjutad välja kaks sulle enimmeeldinud luuletust. Mõlema luuletuse juurde kirjutad: · mis on luuletuse sõnum; · millised tunded/mõtted tekivad antud luuletust lugedes; · milliseid kujundeid autor on kasutanud (epiteedid, võrdlused, isikustamised võid need ka värviliselt luuletuse sees välja tuua); · miks valisid just se...
Juhan Viiding Sanna-Marcelle Ots 10.b • Sündis Tallinnas • 1.juuni 1948-21.veebruar 1995 • Keskharidus Tallinna 6.Töölisnoorte Keskkoolis • 1968-1972 õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis • Asus tööle Draamateatrisse • Abiellus Riina Kiisaga 1972a. • 1 tütar Elo Viiding • Kirjanik Paul Viidingu poeg • 1973a. Algusest kuulus Kirjanike Liitu • Lõpetas enda elu enesetapuga Looming • Kasutas pseudonüümi Jüri Üdi • 1971. ühiskogu “Närvitrükk”, 1978. “Ma olin Jüri Üdi”, 1980. “Elulootus”, 1983. “Tänan ja palun”, 1991 “Osa” • Näitlejana Hamleti ja Peer Gynti rollides • Näidend “Olevused” • Filmitsenaarium “Nipernaadi” • Lauljana ansamblis “Amor Trio” Armastuslaul Kui jäädki teeks mis kuhugi ei vii, ei saagi viia vana jalutut. Siis armas jumal mõni päev tee nii, et väsind õnne tunneks valutut. Ei mingit kahtlust mingit salaviha, mis mingituna lahkusena näib. Et ma ei tunn...
Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga muinasjutulikud ning kunstlikud ning seetõttu oli mõnele luuletusele vaja pühendada rohkem aega, et sisu endale lahti mõtestada. Pisut häiris ka liigne kujundite küllus.
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdluse...
Tema pidas mulle matusekõne: Tüüd olet sa tennü, vaiva olet sa nännu... (Paus, köhatus.) Luule analüüs Kogu luulekogu sisaldab 187-t epitaafi ehk lahkunu mälestuseks kirjutatud lühikest teksti Teemad varieeruvad väga erinevalt: kord jutustab epitaaf lahkunu tööst, kord naisega läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde" Tänan tähelepanu eest!
muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga nii kaugele kui näed sa- mets, udu, sulaga. Mets. Harvad, kurvad kasepuud mustavad varjuna, ja märjad oksad ripuvad alla nii nõuta. Öö nagu vastu paneb veel, tusk tume puude all, kurb, kidur põõsas kurdab teel- mis muremõte tal? Epiteedid jõe ääres aurab lokkav hein ja märjad oksad ripuvad kurb, kidur põõsas kurdab teel Võrdlused ja kaob puude vahele - just nagu tänav silmale minu meel ja mõte nagu leheke Metafoorid koit idas veripunane männi roheline samet mets härmatises surnuvaik Isikustamised külm plaksatab ja vastab niit ja heinamaa kurb, kidur põõsas kurdab teel Kasutatud luuletused Külm Hommik Üks märtsihommik udune
Vabrikud. Paadid“, „lipendab kollane kardin kui leek.“, „maalivad müürile hiiglasuurt K-d.“, „Lavades laiad rabarberilehed“, „vajuvad vastu maad.“, „Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin.“, „Kivistel kelpadel suitsevad veed.“ ja „tundide tume tõld.“ esineb alliteratsioon. Värsis „lipendab kollane kardin kui leek“ on kasutatud võrdlust. „Taevas lööb tumedaks“ ja „suitsevad veed“ on isikustamised. „koputav“, „ vihmases“, „uniseid“ on epiteedid. Luuletuses on kasutatud lõppriimi ja on ristriimis ehk ABAB vormis.
• Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
klaariti tülisid ning saaditõeteri teada. Kes leppisid, kes läksid hoopis veelrohkem tülli. Kooli juhtkond oli otsustanud poistele anda võimalus teha koolihümn ning see ka stuudios ära salvestada. Selle uudise peale hõisati vaid: ,,Teeme ära!" . Millinne on raamatu sõnakasutus ? Palju tänapäevaseid slängisõnu . Ka roppsõnu leidub päris tihti . Lausestusi leiab siit päris mitmeid: pikad, lühikesed, rind ja põimlaused jne. Epiteedid ning isikustamised on olemas, metafoore aga ei leidnud. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Poisid olid tüdrukutega hellad ega kasutanud neid ära, nagu tavaliselt tänapäeva filmides. Vähemalt enamus bändi liikmetest. Oli palju elulisi näiteid . Mida uut said raamatu kohta teada ? Ka seda raamatut lugesin esimest korda ja absoluutselt kõik oli uus . Kas soovitan seda raamatut teistelegi? Kindlasti .
J.Peterson / ,, Maryle"- G.G.Byron) Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( ,, Rõõmulaul " K.J.Peterson / ,, Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele" G.G.Byron) Looduseülistus.(,,Sügise" K.J.Peterson / ,, Laps olla muretuna veel " G.G.Byron) Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(,,Sõprus" K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : ,, Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.") Tagasihoidlikkus. Epiteedid. Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.
sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjust võib vaid aimata: oli see tüdimus mõttemängudest,
.. Kuis tuld siin lõi metalli kokkupõrk! Suus vere maik, mis virgutavalt mõrk, siin võitsid barbarit ja lõid helleeni. (,,Gladiaator") Erinevad kõlakujundid: Võrdlused - ,,Muda, must kui pigi. "; ,,Surnud puud on valgeks pleekinud kui koolnuluud. " Epiteedid - ,,Jääb kõledaks ja tühjaks põld ja paim. "; ,,Rong huikab kusagil. Ta hääl on kime. " Isikustamine - ,,Torm! Maru! Kuula hädakelli taob! "; ,,Taas sündis päev ja vanaks sai ja suri. " Autorit ma mõistsin hästi kogu aeg, aga mu lemmikluuletus oli ,,Võllanali", sest see oli parajalt humoorikas ja jäi hästi meelde. Ja see oli lihtsalt kõige parem.
Ta tegeles kirjutamisega ning tõlkimisega, kuid vaid vähesed tööd Alliksaare panus eesti kirjandusse Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos Ta avardas eesti luule arenguvõimalusi uue luulesüsteemiga Ta püüdis luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid ja sõnakillud, mida hoiavad koos vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid ning epiteedid Näide Alliksaare ridadest "Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa." ("Tualettide kontsert 2") Pilte Artur Alliksaarest https://www.geni.com/people/Karl-Arthur- http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso03.html http://galerii.kirmus.ee/erni/foto/adso05.html Adson/6000000006295092204 Põhiteosed "Nimetu saar" "Olematus võiks ju ka olemata olla" "Luule"
luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid.
raudnaelaga. Natuke ülemal, looga kõveral turjal, juba selgel liivakul, seisab ilmatu suur kõrge kivi, mille üks nurk õige pikk on. See on kaunisti hobuse pea nägu ja vanast köietükist on talle päitsed tehtud, mis tunnistab, et siin ka lapsi on. Mõnigi sohu visatud saapapea, kausitükk, vikatikand kõlbab nii mõnusasti mänguasjaks ja neid näikse kivi ligidal küllalt. See on kõigele vallale kuulus linn Kukulinn. 4. Epiteedid, mis annavad edasi kukulinlaste elu, viletsust: · porised lapid · must, sutsunud vokk · tõrvane peahari · meelitav tangupuder · paks mure piim · kahvatud huuled
NÕUKS VÕTSIN KÜLVITÖÖLE MINNA. . . Nõuks võtsin külvitööle minna. Ju koidu eel ma olin teel, et elu seemet heita sinna, kus vägivald on võimul veel. Küll käsi kärmelt käia lasin, kuid ainult aega kulutasin, sest muutumatuks jäi rahva meel. Neil pilk on kaetud unekaega, au häält ei kuule orjakuut. Miks neile priiust täie vaega, kui ihk on kanda iket uut ? Neil pärisosaks ajast aega on ahelad ja kupja nutt. Aleksander Puskin NUTVALE NEITSILE Printsess, oh nuta, isa häbi sind rõhub, ägab riik ja maa. Oh võiksid pisarate läbi süüst puhtaks pesta isa sa! Jah, nuta ! Pisar siiralt valguv head tõotab ikkes rahvale; kord rahva naeratused olgu, mis tasuvad su silmavee. George Gordon Byron 1 ERINEVUSED George Gordon Byron Aleksander Puskin Luuletuste pikkus · Enamus pikad või · Enamus lühikesed ...
“Beiträgelega”. Chr. Gananderi “Mythologia Fennica” tõlge rootsi-saksa keelest ilmus 1822 “Beiträges” - rahvausundisse soome muinasjumalad. Luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid, elurõõmsad karjaselaulud e. pastoraalid. Oodides tugineb kreeka-rooma ja saksa luuleteostele. Ülistab inimmõistust, -vaimu, sõprust, armastust. Oodides luule ja luuletajamotiiv. Retoorilise üleolevusega räägib laulja suurest missioonist. “Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla
Hando runnel Luuleanalüüs Egert Laur Elu Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajandus Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Töötas ajakirjas “Akadeemia” ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse “Ilmamaa” üks asutajaid ja omanikke Iseloomustused “Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ma mõtleja.” (Ave Alavainu) “Hando Runnel ei ole mõjutanud ainult luulet, ta on kujundanud ka Eesti elu, meie hoiakuid ja meeleolusid.”(Teet Kallas) Temaatika Läbivaks teemaks on isamaaluule. Tema luuletustel on tihti poliitiline ...
mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimu poolt. Luuletaja luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandamine, kõlaefektid, võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jne. Kroonlühtrid ületavad kroonilise nohu koomilise ohu. Lagi naerab laginal ja põrand põriseb põhiliselt kaasa. ("Tualettide kontsert 2") Eripärane on Alliksaare lause- ja tekstikäsitlus:. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid.
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn (14. märts (2. märts vkj) 1801 Riia 4. august (23. juuli vkj) 1822 Riia) oli eesti kirjanik. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Ta õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820...
astus üle aia ning libises. Hoides ühe käega katusest, kadus jaks ning ta kukkus alla. All ootav õde tundis sekundi pealt õe jaki ning jooksis õe juurde. Ta süda jäi temaga. Igaveseks. Millinne on raamatu sõnakasutus ? Väga tänapäevane, kasutatud on slängi ning palju kõnekeelt, eriti otsekõnedes. Laused on kord pikad, kord ühesõnalised. Kord tabavad, kord ei leiagi sellele otsest mõtet. Metafoorid, epiteedid ning võrdlused on olemas. Mis mulle kõige rohkem meeldis ? Meeldis see, kui tüdruk sai oma tunnetest lõpuks aru ja otsustas hakata reaalselt ning läbimõeldult kõike tegema. Püüdis kõigile vähem haiget teha. Kui ta lõpuks aru sai, kui palju on ta teistele liiga teinud, hakkas ta kõike tasa tegema. Mida uut sain raamatu kohta teada? Lugesin raamatut esmakordselt ning ei teadnud sellest raamatust mitte midagi. Seega oli kõik uus.
Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht.
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele, tõlkinud ungari keelest, tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Oli abielus lastekirjanik Eno Rauaga. Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele....
on ilu, luule, avaramalt, ulm ja lumm märgivad sedasama ahvatlust, ühtlasi ka tõrjumatut tunnetushuvi, mida sümboliseerivad veel kustutamatu janu kujutelmad. Autorile ei tähenda vabadus muud kui õigust kahelda ja valida veetlevaim tee. Kirjanik omandab tervikuna tihtipeale salapärase defineerimatuse, mistõttu luuletust on võimatu taandada mingile ühele märksõnale või motiivile. Alliksaare luule pildistiku kummalist kirgust, agressiivset ja ebatavalist kujutelma. Epiteedid, võrdlused, metafoorid ja muud stiilifiguurid omavad silmanähtavalt eksperssionistlikke, mõnikord sürrealistlikke kvaliteete. Autori luuletus võib koosneda üksnes kategoorilistest keeldudest ja käskudest, hüüatustest ja küsimustest, õpetustest ja hoiatustest. Alliksaare luules on oluline loodus, autor kasutab erinevaid suhtumisi, enesemääramine voolavas ajas, teadmine, et eilne „ kustub piinava
Kangelaslaulud rgivad vitlusest, on jhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mtme toob sisse hoopis vit iseenda le. Saab oma hirmudest le. Tuleb tita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragdia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kttemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. Vanema Edda stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud vtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vhemalt kahesnalised mbertlemised (taevas tilkade koppel). Kenning Pia kohta: klahvide valitsejanna, jd murdev piiga; kenning Stevaka kohta: edukate sadu, edukate vihm, kuldsuude kants KANGELASLAULUD Hakati 10.sajandil kirja panema. Selleks ajaks vib nimetada, et on olemas juba rahvusriigid. Jrelikult on kangelaslauludes ka rahvusest juttu. Eriti prantsuse kangelaslaulud. Neid lid rnnumehed ehk onglrid (need, kes esitasid kangelaslaule, luulet; osavad trikimehed)
Jaanimardika Keskkool Kristiina Ehin "Viimne Monogaamlane" Luulemapp Mari Mardikas 7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud...
Tekstinäide: „… Seisime Lemmituga akna all ja vaatasime, Kuidas videvikus, voolava vihma taga…“ Loodus tundub ka autori elus olevat tähtsal kohal. Kui on loodusest juttu kirjeldab autor väga üksikasjalikult ja täpselt. Tekstinäide: „…Mõni samm edasi hakkavad põlenud maja varemed kaduma nõgeste ja takjate alla. Keset aeda seisab ikka veel Paar raagunud puud – üks paju, paar uibut…“ 7. Epiteedid o Puhta tahvli küljes rippumas kaks roosat õhupalli. ( Luuletuse pealkiri „Kolmas mai“ ) o …kus vana hea värnitsalõhna… ( Luuletuse pealkiri „Ei ole kodune siin“ ) Võrdlused o Luule on nagu saepuru ( Luuletuse pealkiri „Sain kord Fidži saartelt“ ) o Ma ei tea, kas selles päevas on rohkem kui paljudes teistes, mis mälus
Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu. Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse, teises aga kuus värsirida. Metafoorid: päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid: mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht. Aime Hansen Oma luulekogus "Kalade kuninga maa" väljendab autor maailma tundmaõppimist läbi oma kogemuste ja tajumuste, püüdes seda väljendada sõnade läbi. Kuu vee peal veereb ja hüppab
KESKAEG Termini „keskaeg“ võtsid kasutusele itaalia humanistid, kes defineerisid sellega tuhandeaastast ajavahemikku antiigi ja renessansi vahel. Keskaega tuntakse ka kui „unustuse ajajärkku“. Selle aja piiride määramisel puudub üksmeel, kuid üldiselt loetakse 5.-15. sajandit keskajaks. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ja kultuuride sündi ning nüüdisaja peamiste religioonide – kristluse, budismi, islami levikut. Peeti ristisõdu, ehitati kirikuid ja rajati ülikoole. Suuresti kehastas selle ajastu vaimsust ristiusk ehk kristlus, see andis inimesele uue märgisüsteemi iseenda mõistmiseks ja maailma tõlgendamiseks. Teisalt avanes ka kaksikusk: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Just sellisel pinnasel keskaja kirjandus võrsus ja arenes. Uued žanrid ja vormid tekkisid proosas, lüürikas, lüroeepikas ning teatri arenedes ka...
,,meie unenägudesse tungib tõsielu nukker õud" ,,Laul kosmoseturismist" Selle luuletusega puudutab Jürgen Rooste õrna teemat- surma. Sünge meeleolu lõi autor pikkade pauside ja mõttekriipsudega. Autori jaoks oli selle luuletuse mõte hüvastijätt siinpoolse maailmaga, samal ajal ise taevariiki tõustes. ,,tumm-lillat karva taevas ning lehvitan teile- siiajääjad olemisevaevas!" Kokkuvõte Jürgen Roostele luuletustele annavad minuarust mahlakuse just tema imelised epiteedid. Tema värsid jätsid mulle nende autorist väga mõtlemapaneva, otse ütleva ning humoorika kirjaniku mulje. Tundub, et Jürgen Roostele ei meeldi üldse kirjavahemärke ega suurt algustähte kasutada. Ta kasutab pigem kaasaegsemaid kirjavahemärke nagu sulud ning mõtekriipsud. Kindlasti kavatsen tema luuletusi tulevikus lugeda ja analüüsida seal olevaid väljaütlemisi.
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud...
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale. Pärast sõda põgenes ta metsa koos oma kahe sõbra Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega. Elatus juhutöödest kuni ühel päeval, 19...
Luulekogu analüüs Doris Kareva "Ööpildid" Kalev Seilmaa Luuletajast Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 1966 1977 õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlike ringkondadele. Ta on kirjandusrühituse Wellesto liige ning üks selle rajajaid. Looming - Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmusel '76", valik tema luuletustest ilmus seejärel välja antud kogumikus "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". 1978. aastal avaldati ka esikkogu "Päevapildid". Riimi analüüs Lõppriim: Kas sel...
Kalju Orro, ETV saade ,,100 luulepärli" (2011) http:// arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-kuu- K. J. Peterson luuletajana Kristjan Jaak Petersoni oodidest algas eesti kunstiväärtuslik lüürika. Kr. J. Petersoni luule saavutas hoopis uue taseme: teadlikult loodud luulekujundid epiteedid, võrdlused, metafoorid, sümbolid kõik eesti keeles; antiikne vorm (pastoraal ja ood), millesse põimitud rahvaluule võtteid, eriti algriimi, ja motiive. KJP tõi eesti kirjandusse mütoloogilised motiivid. Kristjan Jaak Petersoni võib julgelt pidada Mõisted* Ood 1. kirj hümnile lähedane ülev lüüriline luuletus, ideele, isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele vm. pühendatud ülistus v. mälestuslaul. Pindarose, Horatiuse
See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist. Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor kasutab enda luuletustes. ,,Lootus" Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all. Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad. ,,Tagavaraväelane" Surm astub lubjaviltides 4 Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks. Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut. Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub.
TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Oliver Lopato Hando Runnel ,,Kiikajon ja kaalepuu" luulekogu analüüs Juhendaja: Merike Kütt Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ...............................................................................................................................2 1. ELULUGU JA LOOMING....................................................................................................3 2. ,,KIIKAJON JA KAALEPUU"..............................................................................................4 3. KOKKUVÕTE..........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
