Makaagid ja majad
Kerli Altmart
Elery Mitman
9.klass
Miks valisin selle raamatu ?
Tahan lugeda kõik selles sarjas olevad raamatud läbi,
alustuseks võtsin selle.
On tänapäevane.
Millest raamat räägib ?
Jutt räägib viiest gümnentikuhakatisest nende
tüdrukutest ning kooli ja pereelust.
Milline mulje jäi alguses ?
Teada saades, et poisid tegelevad muusikaga, olin
valituga rahul.
Kohe alguses tundus jutt huvitav ning kaasaelamist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
55 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kardiplika
Õppematerjali autor
Esso- aktiivne ning armas. Mõtles kõik enne tegemist läbi. Vladi- temperamente, tõmmu, arukas ning aktiivne. Väga hea huumorimeelega , järjekindel. Janek- mängis jalgpalli, oli lõbus ning hooliv Vladi e. Vladmir Soolokitarr. Lisaks oli tema ülesandeks otsida omale bändikaaslased ja saada rebastepeoks 7 lugu selgeks. Ta sai omale liikmeteks: Janeki trumm; Esso bass, Markus Laul ja Olari-helimees. Makaagid ja majad räägib viiest kümnenda klassi poisist Esso-Richardis t, Janekust, Markusest, Olarist ja Vladimirist. Neil on oma bänd Funky Maja, mille nime nad muutsid Monkey Houseiks, kuna funky oli liialt suurejoonelise ks arvatud nende musastiili kohta. Juhtumisi on see ka kooli populaarseim. Laval olles on nad staarid, aga tavaelus on nad viis täiesti tavalist poissi. Muidugi on raamatus ka suhted nende ja tüdrukute vahel. Raamatu lõpus
Kirjaklambritest vöö Mare Sabolotny Elery Mitman 9.klass Miks valisin selle raamatu ? Räägib tänapäeva noortest on lihtsam raamatust aru saada . Peategelaseks on minuvanune tüdruk saan võrrelda ennast temaga . Millest raamat räägib ? Raamat räägib 16.aastase Catherine Vanessa Park'i elust . Ta sündis Inglismaal ning kolis umbes 6 aastat tagasi Eestisse. Tal on õde Kersti, isa Jonathan ja ema Marianne. Kuidas saada rutiinist välja ning püüda saada omavanustega ühe pulga peale ? Hiljem aga sellest, kuidas edasi elada HIVpositiivsena . Milline mulje jäi raamatu algusest ? Algul arvasin, et tuleb igav jutt tüdrukust, kes tegeleb ainult rutiinsete asjadega, on pidevalt masenduses ja ei suuda millegagi hakkama saada kõik ajab vägisi nutma. Ta vanemad polnud ka väga karmid ning nad olid üpris rikkad, mistõttu arvasin, et juttu tuleb vä
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
kus ta on kolmanda lapsega kodus. Noorim poeg Hando õpib Tartus ajalugu. Vanim poeg Hannes on selles linnas õppinud juurat ja vanim tütar HelenVesta on lõpetanud Tartu kunstikooli. Millal ja miks te ise viimati Tartus käisite? Mis teile meie linnas on viimasel ajal head ja halba silma hakanud? Viimati ma olin rektori vastuvõtul, ühtlasi panime koordinaatoriga paika loenguplaani. Ma olen käinud ka Tartu kirjandusüritustel. Midagi halba ei ütlekski, mulle meeldivad ka need uued majad kesklinnas. Väikesed veidrused on paratamatus, Tallinnas on neid uute majade puhul rohkem. Eks lollakaid arhitektuurilisi lahendusi ole nii siin kui seal. Hea, et Tartu ikkagi kosub, ja loodan, et Tartu säilitab meie vaimse pealinna staatuse. Ma tahaksin, et Eesti nö keskinstitutsioone oleks Tartus senisest rohkem. Nii näiteks on ajakiri Looming ja Kirjanike Liit asutatud Tartus. Mulle meeldib ka see, et haridusministeerium on pooleldi Tartus.
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid