Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Byroni ja Petersoni luule võrdlus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KIRJUTUS ALBUMISSE
Just nagu hauakivi pealt
mõnd nime möödakäija loeb –
su pilku mõtlikku mu read
sel lehel köitku samal moel.
Kui veerenud on aastad ja
siit loed mu nime, mõtle siis
kui surnule mu peale sa,
sest süda maetud on mul siin.
George Gordon Byron
LAULJA
Nii kui vahuse jõe
Mürisevad lained,
Mis kalju pealta
Langevad oru sisse ;
Nii kui taeva pikne
Musta pilvede alla
Hirmsasti kärgatab:
Nõnda on jooksmas laulu
Ilus tuline oja.
Nii kui valguse allikas
Seisab austatud laulja
Oma vendade keske’ ella .
Kärgatab pikne,
Ja metsad on vait:
Laulja on tõstamas
Oma häält,valamas
Suusta laulukastet,
Ja tema ümber
Vait kui mere kaljud
Rahvad on kuulamaies.
Kristjan Jaak Peterson
ERINEVUSED
George Gordon Byron
Kristjan Jaak Peterson
  • Luuletused riimuvad

  • Looming avaldati ja kogus suurt populaarsust


  • Patriotism elukoha mitte sünnikoha vastu („ Laps olla muretuna veel“)

  • Kirjutab armastusesest negatiivses toonis ( „ Maryle “ , „ Augustale “)

  • Lahingute kirjeldused („ II “)

  • Ergutusluule( „ Ludiidide laul “ )


  • Luuletuste meeleolu muserdav, kurb

  • Teiste riikide/linnade mainimine, mitte Inglismaa/Šotimaa( Nt. „I“ mainib ta Lissaboni, Egiptust)

  • Poliitika („Ood maisipurustajate vastu suunatud seaduse tegijaile“)
  • Iga rida stroofides algab suure tähega

  • Kirjutas ka saksa keeles

  • Luuletused ei riimu

  • Väga patriotistlik sünnimaa
vastu: ( „ Kuu “ )
  • Loomingut ei avaldatud

  • Vaba riimiskeem


  • Kirjutab karjastest või mainib neid üpris tihti ( „ Karjaste laul. Ott ning Peedo“ )

  • Kirjutab armastusest positiivsemalt


  • Jumalast kirjutamine/Jumala mainimine

  • Luuletused on energilised, rõõmsad. Muidugi on ka kurbasid(„ Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul“)

SARNASUSED

  • Kahekõne kasutamine ( „ Karjaste laul “ J.K.Peterson / „II“ G.G.Byron)

  • Pühendused/ oodid ( „ Jumalale“ J.K.Peterson / „ Nutvale neitsile “ – G.G.Byron)

  • Surma mainimine ( „ Mardi Lutheruse päeval “ J.K.Peterson / „ Su elu lõppes“ G.G.Byron)

  • Lootus(„ Karjaste laul ehk Jaagu leinalaul“ ; „ Lootus “ K.J.Peterson / „ Maryle“-G.G.Byron)

  • Mõlematel luuletajatel on mitmestroofilisi luuletusi, kuid ka ühestroofilisi. ( „ Rõõmulaul “ K.J.Peterson / „ Kuulsa Kreeka sõjalaulu järele“ G.G.Byron)

  • Looduseülistus.(„Sügise“ K.J.Peterson / „ Laps olla muretuna veel “ G.G.Byron)

  • Mõlemale luuletajale tähtis sõprus.(„Sõprus“ K.J.Peterson / G.G.Byroni aforism : „ Sõprus on armastus, millel puuduvad tiivad.“)

  • Tagasihoidlikkus.

  • Epiteedid . Byron kasutab küll vähe, aga siiski kasutab. Peterson kasutab väga palju.

Byroni ja Petersoni luule võrdlus #1 Byroni ja Petersoni luule võrdlus #2 Byroni ja Petersoni luule võrdlus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor cydts Õppematerjali autor
luule võrdlus, tabel

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

"Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (1682­1923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (1879­1957), Albert Kivikas (1898­1978), Karl Ristikivi (1912­1977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ­ ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan. ajaluule ­ olevikusündmustega vahetult seotud luule. Eestis oli ajaluule kõrgperiood aastail 1919­1923. Ajaluulele on iseloomulikud humanismi ja vaimsuse rõhutamine, üleskutse moraalseks ümbersünniks, sõja ning tõusiklikkuse kriitika. Näiteks Marie Underi (1883­1980) luulekogud "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). ajaraamat ­ vt kroonika. aforism ­ mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil

Eesti keel



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun