Mihhail Jurevitš Lermontov (0)

Kadrina Keskkool
Mihhail Jurevitš Lermontov
Referaat
Kadrina 2009

Sisukord

Erandlik elust............................................................................................................................3
Teosed ja looming...............................................................................................................4 - 5
Kokkuvõte................................................................................................................................6
Kasutatud allikad......................................................................................................................7

Erandlik elust

Lermontovi täisnimi on Mihhail Jurevitš Lermontov. Ta sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas ja suri 27. augustil 1841 Pjatigreskis.Ta oli tundlik, raske iseloomuga poiss; mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne . Lermontovi ema oli Marja Mihhailovna Lermontov ja isa Juri Petroviš Lermontov. Tema isa oli vaene Šotimaalt pärit aadliku poeg.Vanemate kooselu ei olnud õnnelik, lõbujanuline ja truudusetu Juri Lermontov pettis oma abikaasat järjekindlalt. Lõpuks elasid nad üldse lahus. Lermontov kasvas rikka emapoolse vanaema mõisas Tarhanõs. Ta kannatas noorena viletsa tervise käes ja tema vanaema ravis teda kolmel korral Kaukaasias .
Mihhail õppis algul Moskva ülikooli aadlike pansionis ja käis hiljem Peterburis alamlipnike koolis. 1837 – 1898 teenis ta hussaarivägedes Kaukaasias. Peatselt tagasipöördumise järel pidas duelli Prantsusmaa saadiku pojaga, mis lõppes mõlemale osapoolele vigastusteta. Lermontov vahistati 1837. aastal A. Puškini surma puhul kirjutatud luuletuse „Poeedi surm“ pärast ja saadeti Kaukaasiasse tragunipolku. Aastal 1838 sai ta loa naasta. Ta pagendati aastal 1840 uuesti Kaukaasiasse mägilastega võitlevasse jalaväepolku.
Lermontov suhtles Peterburi kirjandusringkondadega ja oli vastuolus kõrgseltskonnaga. Tal tekkis tüli kunagise õpingu- ja teenistuskaaslase N. Martõnoviga. Lermontov hukkus nendevahelises kahevõitluses.

Teosed ja looming

Lermontovi on peetud dekabristide romantiliste ja heroiliste traditsioonide jätkajaks ning nimetatud vene Byroniks. Tema proosa on mõjutanud vene realistliku proosa arengut. Lermontovi loomingut saab jagada varasemaks romantiliseks ja hilisemaks realistlikuks.
Varase luule põhiteemad on pessimistlikud: traagiline üksindus, noorena hukkumine, armastuse ja sõpruse reetmine, võimatus tundeid ja mõtteid teistega jagada.
Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni.
Pealkiri
Teemad, motiivid
Meeldejääv katkend , kujundid
1. „Türklase kaebed“

• Kirjutas välismaalasele. Kirjeldas oma kodu.
  

Epiteedid – paljad tasandikud, julge põud, õilis võitlustahe jne.
Isikustamine – salud koltuvad, põu ilmub jne.
Võrdlus – mõistus nagu teemant
Katkend - ...seal elu varakult on trööstitu ja hall, seal iga rõõmu hind on kannatuste rodu...
2. „ Heebrea meloodia “

• Kirjutas taevatähtedest, mida on võimatu püüda või puutuda. Kirjeldas, mis tunnet see täht temas tekitab.
  

Epiteedid – selge öö, üürike rõõm, põgus kiir jne.
Isikustamine – täht hiilgab, täht käib, sild virvendab, valguseviir võbeleb jne.
Võrdlus – täht nagu hõbedakild
Katkend – Oled näinud, kui vees, selgel ööl sinu ees, hiilgab täht nagu hõbedakild?
3. „Lained ja inimesed“

• Võrdleb luuletuses inimesi ja laineid
  

Epiteedid – tormavad lained, kained hinged jne.
Isikustamine – lained tormavad, surm vaheldub, lained ei tea tahta jne.
Katkend – Soojust ja päikest ei tahta tea lained, hingetult jätkavad teed.
4. „Ma õnne taevastelt ei palu“
5. „On armsad mäed, mil uduloor...“

• Armu palumine on teda ära tüüdanud. Ta tahab saada kuulsaks kannatuste hinnaga.
  

• Kirjeldab loodust (mägesid, päeva, ööd) ja kuidas ühel ööl hobusega ratsutamas käis.
  

Epiteedid – suur ja karm saatus, loid rahu jne.
Isikustamine – saatus tuleb, piin ei murra
Katkend – Las tulla saatus suur ja karm! Mul pole loidu rahu vaja. Kas maruta on ulgumerd?
Epiteedid – armsad mäed, kitsas pilveviir, habras pilveke jne.
Isikustamine – kuu ujub, taevakaar ehib end, kiir õhetab jne.
Võrdlus – nagu lõuna meteoor , ehib taevakaart just nagu mõni maine tsaar
Katkend – Kuu tõuseb...Pikkamisi vaob ta poole pilvekene valge, ja loorina kuu puhta palge, nüüd katab habras pilveke.
6. „On igav ja kurb“

• Räägib armust ja kirest.
  

Epiteedid – magus - õrn äng, jahe huvi, tühine nali jne.
Isikustamine – aastad kaovad, äng kaob jne.
Katkend – Ja elu, kui jaheda huviga vaatad, on mäng, on selline rumal ja tühine nali.
7. „Kalju“

• Räägib kaljust ja pilvest. Pilv hõljus kõrbes oleva kalju juurest ära jättes sellele niiske jälje.
  

Epiteedid – krobeline rind , niiske jälg, kuldne pilveke jne.
Isikustamine – pilvekene ööbis, kalju vajunud mõtetesse, kalju nutab jne.
Katkend – Niiske jälje maha jättis aga vana kalju rinnakurdudesse.

Kokkuvõte

Olen oma valikuga väga rahul. Tema luuletused on väga sügavad, sisaldavad palju epiteete, võrdlusi, isikustamisi ja on kaasahaaravad. Minu arvates on tema lühikesed luuletused paremad kui pikad, sest ta suutis oma mõtted neis lihtsalt, lühidalt ja väga ilusasti edasi anda.
Lugesin tema väga paljusid luuletusi ning päris raske oli välja valida neid paremaid, mida tabelisse märkida. Minu lemmikuks luuletuseks osutus „Heebrea meloodia“, sest see on lühike, lihtne ja väga kaunis. Selle luuletuse lugemise ajal tekkis mulle isegi pildike silme ette.
On vaid üksikud luuletajad, kelle luule mulle meeldima on hakanud või hinge läinud. Nüüdsest kuulub Lermontov ka nende hulka.

Kasutatud allikad

„Eesti Entsüklopeedia“ nr.5 1990, lk. 514 – 515 „Lermontov“

http://et.wikipedia.org/wiki/Mihhail_Lermontov (01.05 2010)

Lermontov, M. 1982. „Luuletusi ja poeeme“