Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopot...
IV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus, linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746 727 eKr Tiglatpilesar III taastas Asüüria võimsuse ja rajas alalise sõjaväe. 689 eKr Sanherib surus maha ülestõusu ja tegi linna maatasa. 680 669 eKr vallutati Egiptus. 668 627 eKr Assurbanipal koostas Ninive raamatukogu. Uus-...
S U M E R I K U L T U U R ID K a d r i-C a th r in e K a a r t SR 10 Maa, rahvas, keel Sumerid said praegu tuntud nime akadlastelt. Sumerid ise nimetasid end sag-gi-ga "musta peaga inimesed" ning oma maad ki-en-gi ,,tsiviliseeritud isandate koht". Sumerid erinesid oma semi rahvate hulka kuuluvatest naabritest keele, kultuuri ja võib-olla isegi välimuselt. Haldus ja poliitika Elasid linnriikides Pühendasid kaitsejumalatele templeid Linnriiki valitses kuningas Sumeri õigussüsteem oli esimene teadaolev Sumeri kultuuri algajaks võiks arvata u. 4000 e.Kr Majandus Orjatöö Kiri Sumerid kasutasid Sumeri kirja orje. Orjatarid esimesed mälestised kudusid, sõtkusid, savitahvlitel jahvatasid ning pärinevad Urukist. kandsid koormaid. Kiilkiri ...
Egiptus ja Mesopotaamia Millal ja kus said tsivilisatsioonid alguse? u 3000 a eKr. Niiluse jõe suudmel ja Eufrati ja Tigrise vahelisel maa-alal. Mõisted: 1) Niiluse and – Egituse tsivilisatsioon 2) Enuma Elish - Babüloni linnajumala Marduki võidukäik jumalate panteoni juhiks saamiseni 3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sar...
Mesopotaamia Kerstin Ots MHG 2012 Mesopotaamia looduslik asend Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgede vahelist maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · A...
sissetuleku, mille tagas kuningas, olulise suurendamisega. Kirjutis lõppeb sõnadega: ,,..see ei ole vale, vaid tõepoolest tõde.. Kes toob kahju sellele dokumendile, selle veekanalid täitku Enki mudaga.." See monument kuulub kategooriasse fraus pia ning loodi arvatavasti templi preestrite poolt, et säilitada ning tähtsustada nende templi privileege ning tulusid ja seeläbi kindlustada ka templi kuulumist just nendele
Näiteks maailma vanim kirjapandud müüt, mis kirjeldab Utu teekonda Abzusse. (VANIM) 14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Mesopotaamia kosmiline geograagia: Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su'en (Kuu), Utu (Päike). Surnuteriigis (Kur) valitses Nergal-Eresikal, Abzu oli Enki veemaailm. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Sumerite loomismüüdis sündis maailma Maa (Ki) ja Taeva (An) suguühte läbi. Maa on Ema. Taevast sadanud vihm (sperm) viljastas Maa. Sellest sündisid teised jumalad. Jumalad lõid inimesed, et nad ei peaks ise tööd tegema. Taevas (An), Maa (Ki), allmaailmad (Abzu ja Kur). Su'en (Kuu), Utu (Päike)
Niiluse and - toit, papüürus, muda (viljakas maa) Enuma Elish - Babüloonia loomismüüt, keskmes on peajumal Marduki ülemvõim ning inimeste loomine jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monume...
Igal Sumeri-linnriigil oli oma jumal, kelle oma see linn oli. Sumeritel ei olnud head ettekujutust surmajärgsest elust. Arvati, et surnuteriigis ootab inimesi ees rõõmutu ja sünge olemine. Usuti, et jumalad tasuvad headuse ja pahategude eest juba inimese eluajal. Sumerite jumalaid kujutati tihti kitse sarvedega kiivrite ja sauaga. Sumeritel oli taevajumal An (Uruk), Pea-,õhu ja maajumal Enlil, Ninlil kes oli peajumalanna, Enki oli tarkusejumal, Ur oli kuu ja viljakusejumal, Utu oli õiglusejumal, Inanna- armastusejumalanna, Ninurta oli sõja-karja- ja jahi jumal, Ereskigal ja Nergal valitsesid allilma. Usu alla kuulub ka see seik, et sumerite meelest oli haige keha haaratud deemonist, kes püüab end kehast välja süüa. Arstid pidid veenma deemonit, et inimese keha ei ole maitsev. Sageli pandi haige kõrvale lambatall või kits, et deemon selle sisse hüppaks. Õnnestumise puhul loom tapeti
Üsna varasest perioodist kujunes välja tähtede pealt ennustamine, oma tipu saavutas Uus-Babüloonia ajal (1 at ajal). Mesopotaamia jumalad moodustasid antropomorfse pantheoni. Nagu suur jumalik perekond, mille liikmed olid antropomorfsed. Nägid välja nagu inimesed ja olid ka sisult sellised. Erinesid eeskätt oma surematuse poolest inimestest. Neil võis olla ka puudusi, nõrkusi, vigu. Väga selged sarnasused kreeklaste pantheoniga. Tipus kolme suure meesjumala triaad: An, Enlil ja Enki (semiidi nimetustega Anu(m), Bel, Ea) An (Anu(m)) oli taevajumal kõrge sinitaeva jumal, seondus tähtedega, oli astronoomia/loogia jumal, seotud ka kalendriga. Oli jumalate isa. Taevast tarkust omav jumal, selline, keda kujutati eaka mehena. Tema lemmiklinn oli Uruk. Müütides väga olulist rolli ei mänginud. Enlil e Bel peajumal; õhuisand, tuule ja tormi jumal. Viimasel kümnekonnal aastal ta seda enam ei ole. Asjatundjad pole üksmeelt saavutanud. Seondus härjaga, oli
REFERAAT MESOPOTAAMIA SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................2 1.1 Asend ja loodusolud.........................................................................................................2 1.1.1 Loodus........................................................................................................................3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND .................................................................4 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid................................................. 4 2.1.2 Semiidid.................................................................................................................... 5 2.1....
????? 5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 6. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Oli An, kes oli Taevas, Ki, kes oli maa ning allmaailmas valitsesid Enki ja Nergal- Ereskigal. 7. Kirjelda sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Taevas An ja maa Ki vahel tekkis suguguühe, mille tulemusena sündis meie maailm koos kõikide seniste jumalate, inimeste, loomade ja taimedega. Maailma loomisel osalenud jumalaid oli palju: Surnuteriigis valitsevad Nergal ja Ereskigal, tarkuse jumal on Enki, korda tagav (kuningavõimu) jumal on Enil. Päiksejumal on Utu ja kuujumal Su’en. 8
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid? Kuna Akadi riik tekkis pärast sumerite riiki, siis kõik jumalad jms olendid kandusid akkadlastele edasi. Sumeri eepos "Gilgames" on akadikeelne eepos (ehk siis aluseks on sumeri müüdid, mille akadlased eeposeks tegid) 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. "Maailma ema", "esialgse ookeani ema NAMMU An + Ki Enlil, Enki, Inanna, Nanna ja Utu. Jumalate kolmiku moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuulejumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki. Seitse "suurimat jumalat" olidki Enlil, An, Inanna, Enki, Nanna ja Utu + Ninhursag (Ki analoogia) (muidu oli sumeritel umbes 1000 jumalat, kelles 50 olid "peajumalad" ja 6 või 7 "suurimad jumalad"). Nammu (kõige olemasoleva looja, tema viljakusest sünnivad taevas ja maa). Teised loojajumalused (taevas ja maa) on An ja Ki. 21
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? ca 2355 e.Kr (24. saj e.Kr). Säilinud savitahvlid (?), Vana Testamendi Genesise alglugudes (kuid Iisraeli jumalus JHWH juba loob taeva ja maa); (Päiksejumala reis Abzusse) 26.-25.saj savitahvlil 7. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Taevas (An), Maa(ema) (Ki) ja allmaailmas Enki ja Nergal-Ereškigal. 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. An (taeva) ja Ki (maa) suguühe. Ki jäi An’i poolt saadetud seemnevedelikust e vihmast rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil
perekond ja teenrid ning ka neid austati pühamutes ja templites. Juhtiv kolmik, kes jagasid omavahel maailma ära: An (sumeri k) Anu (akadi k) 'sinine taevas'; jumalate isa, taeva valitseja, mitte peajumal, kuna ei sekku ning on passiivne ja taustalolev; auväärne ja tark valitsusala = taevas Enlil Ellil An'i poeg; ilmastikunähtuste maapealne valitseja; kangelane ja kuningavõimu eesseisja; peajumal, tema linn oli Nippur valitsusala = Maapealne Enki Ea Enlili vend või poeg; 'en-' isand, '-ki' maa = maaisand, sügavuste, maa-aluste vete ja allikate valdaja, absu isand; ka viljakusjumal ning põlluharimise patroon; lugudes seksuaalselt aktiivne ning oluline müütides; inimkonnale kultuuri tooja, inimese peamine looja ja nõuandja; kõigele lisaks veel petlik, trickster-figure - valitsusala: maa-alune Teised jumalad:
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
-11. saj. eKr · Eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) 14. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat (nt P. Espaki artiklile toetudes). Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Ülemistes sfäärides asus taevas An (An ongi see kaar) koos teiste jumalustega, kellest tähtsaimad päikesejumal Utu ja kuujumal Su'en (kaare all). Maapinnal elasid inimesed, jumalused ja olendid, kõige aktiivsemaks käsitöö, tarkuse ja Abzu (vasak tiss) jumal Enki (see joon seal on KI) ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Maapinna all surnuteriik Kur (nö parem tiss), kus tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal koos kaaskonnaga. 15. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. Missugune oli sumerite loomismüüt? Gilgames, Vanem Edda, Äiö Põhipunkte P. Espaki loengust (1) · Sumeri loomismüüt: maailma loomine taeva ja maa suguühte läbi
Suurem osa allikmaterjalist, mida uurijad kasutavad sumeri mütoloogia analüüsimiseks on akkadi mõjudega, kui mitte akkadi omad. Suurem osa tekstidest on jäädvustatud peale Sargoni, Akkadi esimese kuninga valitsemisaega. Kuid III. Uri perioodil jäädvustatud sumeri dokumentidel on juba akkadisatsiooni mõju tunda. 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. Sumerite panteoni tipus asusid 7 tähtsamat jumalust: An, Enlil, Enki, Ninhursag (Ki analoog), Nanna, Utu ja Inanna. Alguses oli “maailma ema”, “esialgse ookeani ema, kes lõi taeva” jne – Námmu => An + Ki => Énlil, Énki, Inánna, Nánna/Nannár ja Útu (st. ürgsest ookeanist – taevas ja maa, nendest – tuul ja õhk, vesi, planeet Veenus, kuu ja päike) . Teise variandi järgi taevajumalal (Anil) oli naine Uráš (“maa”, hiljem: Uraš – maa üldse, Ki – maa alumine osa). Nende lapsed: Iškur (torm), Mártu
surnuteriigis? Loomismüüdis kirjeldatakse taeva ja maa suguühet. Maa rasestub ja temast sünnivad põhijumalad, kellest omakorda sünnivad ülejäänud jumalad. Inimesed luuakse ühe jumala verest savist et jumalad ei peaks ise tööd tegema (sellele oli eelnenud nooremate jumalate esimene revolotsioon, kuna vanemad jumalad sundisid neid kogu töö ära tegema, veekanaleid jms ehitama) An- taevas; Ki- maa; peajumal- Enki Allmaailmad: Abzu- meri maa all allmaailma kõrval; Kur- Allmaailm Inimesed elasid maapinnal (ketas, parv, mägi vms)seda kutsuti KI (ürgne maajumalanna). Pea kohal oli AN ehk meessoost taevas. KI’s elas ka palju jumalusi, kellest tähtsaim oli ENLIL (vaimude ja hingede isand). UTU oli päikesejumal, kujutlus, et sõitis paadi või rakendiga, ta oli õigluse tagamise jumalus. Kuujumal SU’EN – maagia ja loitsud. Maa all asus tarkusi (norme, käsitööoskusi jne) sisaldav
Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Esiaeg e muinasaeg e eelajalooline aeg : Periood inimese ilmumisest kirja tekkeni. 5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava ...
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
· Meesoost taevas An; allilm Abzu; surnute riik Kur; Ki= maa; peajumal Enlil · Üks esimesi maailma loomise müüte 2350 ekr oli sumeritelt: taeva ja maa suguühe- sündisid taimed ja kõik muu. · Maailma vanim kirjapandud müüt 2500 ekr- Päikesejumala reis Abzusse(allilm) - Päeval keerleb päikesejumal ringi, aga ööseks läheb allilma · Müüt ,,Enki ja Ninmah" - Jumalad tegid inimesed(savist) jumalatele orjaks - Enki oli inimkonna looja - - Inimese loomise müüt Lähis-Idas - Sõjateoloogia algus - Võimuvõtlus Muistses Lähis-Idas - Despotismi lätted 02.11 Jaan Lahe o Kristlus Olemus 1. Kuulub rajatud usundite hulka 2. Kuulub usundite rühma: maailmausund 3. Usund, millel on pühad tekstid 4. Monoteistlik usund 5. Kuulub religioonide rühma: lunastususund - -
Tema oli ka ürgalus keda oli austatud igivanadest aegadest peale.Templid andsid tööd väga paljudele inimestele ja hõlmasid suuri maaalasid.Preestritel olioli linnriiigi elus oluline koht , ülempreester oli enamasti ka linna kuningas.See oli Babüloonias pikka aega ainuke viis kuidas korraldada templielu. Anu järel tähtsustati tähmiselt järgmist õhuvalla ja ülijumalat Enlili.Tema kultus paik oli Nippur.Maa aluse mageveevalla valitseja oli Enki kelle pühamu asus Eridus.Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades. 3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid
Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? 8. Kirjelda (nt P. Espaki artikli järgi) sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad. An (taeva) ja Ki (maa) suguühe. Ki jäi An'i poolt saadetud seemnevedelikust e vihmast rasedaks, mille tulemusena sündis ka praegune inimesele tunnetav maailm koos erinevate jumalate, taimede ja lõpuks inimkonnaga. Sumeri peajumalused: käsitöö, tarkuse ja Abzu jumal Enki ning kuningavõimu ja korda tagav jumalus Enlil. Päiksejumal Utu ja kuujumal Su'en. Surnuteriigis (Kur'is) peajumalatena tegutses abielupaar Nergal ja Ereskigal. Pooljumalik kuningas Gilgames. 9. Mille poolest erineb sumeri maailmaloomise müüt piiblis (Vanas ja Uues Testamendis) esitatud maailmaloomise loost? Vanas testamendis teeb jumal kõik ise, sumeris on kõik teised jumalad ka 10. Kirjelda müüdi kohta folkloori zanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu
palju vägitegusid, kuid pidi tunnistama, et ühel päeval ta ikkagi sureb. Ta võttis ette teekonna, et surematuks saada. Pärast paljusid seiklusi jõudis ta paika, kus elas vana mees, kes oli Piibli Noa Babüloonia vaste see mees oli ainukesena surematuse saavutanud. Vanamees jutustas Gilgamesile, kuidas ta surematuks oli saanud. Jumalad olid loonud inimkonna, kuid inimesed ärritasid neid oma käratsemisega, nad otsustasid inimesed veeuputusega hävitada. Enki aga hoiatas vanameest ning käskis tal suure laeva ehitada. Kui veeuputus kätte jõudis, elas mees on pere ja igasuguste loomadega selle üle. Pärast seda andsidki jumalad mehele igavese elu. Gilgames poleks sellist asja aga suutnud korrata. Mees jutustas kuningale, kuidas leida taim, mis ta uuesti nooreks teeb. Gilgames leidiski selle taime ning tahtis seda kõigepealt vanamehe peal katsetada. Vahepeal ujuma minnes pani ta aga taime maha ja madu sõi selle ära ning hakkas nahka ajama
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid 20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis. Loomismüüdis kirjeldatakse taeva ja maa suguühet. Maa rasestub ja temast sünnivad põhijumalad, kellest omakorda sünnivad ülejäänud jumalad. Inimesed luuakse savist et jumalad ei peaks ise tööd tegema. An- taevas; Ki- maa; peajumal- Enki Allmaailmad: Abzu- meri maa all allmaailma kõrval; Kur- Allmaailm 21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi. The Sumerian afterlife involved a descent into a gloomy netherworld to spend eternity in a wretched existence as a Gidim (ghost). 22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 7 eKr. Sumeri usundi kontrollküsimused 1. Kuidas kutsusid endid sumerid? Mustapealiseks rahvaks. (sag-gi-ga) 2. Nimetage sumeri jumalate üldine nimetus. Dingir 3. Kuidas kutsuti Sumeris "ürgmerd?" Nammu. 4. Millised jumalused sündisid ürgmerest? Taevajumala An ja maajumalanna Ki 5. Nimetage kosmilise triaadi jumalused. An, Enlil, Enki ja Ninhursag 6. Nimetage astraalse triaadi jumalused. Nanna, Utu ja Inanna. 7. Kes oli Dumuzi? Nimetage tema Babüloonia analoog. Dumuzi Viimases on nähtud "surevat ja taaselustuvat viljakuse- ja kasvujumalat." Dumuzitähendab "hea või tõeline poeg." Ta on Inanna armastatu. 8. Kuidas nimetatakse kreeka keeles "püha pulma?" Hieros gamos. 9. Kuidas nimetatakse trepikujulisi templirasjatisi? Tsikuraatideks. 10. Mida tähendab sakraalne kuningavõim"?
omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal. Tema linn oli Uruk. Seal asus ka tema tütre E-Anna/Inanna tempel. An on nö viljatu taevas (sinine taevas, ta on vana ja väärikas ning otseselt ei sekku, või kui sekkub siis nõuandega. Ta on jumalate isa aga mitte kuningas). Enlil on jumalate kuningas ning taevajumal, tuulte, tormide, jne jumal (En isand, lil õhk). Kuningad olid tema erilise eestkoste all, ta kaitses ka kuningavõimu. Tema võimu all oli ka taevast lähtuv viljakus (vihm)
savinõude kasutuselevõtmisega. Algas jääaja lõpul umbes 10000 aastat eKr. ja lõppes umbes 5000 eKr. Sumeri usundi kontrollküsimused 1. Kuidas kutsusid endid sumerid? Mustapealiseks rahvaks. (sag-gi-ga) 5 2. Nimetage sumeri jumalate üldine nimetus. Dingir 3. Kuidas kutsuti Sumeris "ürgmerd?" Nammu. 4. Millised jumalused sündisid ürgmerest? Taevajumala An ja maajumalanna Ki 5. Nimetage kosmilise triaadi jumalused. An, Enlil, Enki ja Ninhursag 6. Nimetage astraalse triaadi jumalused. Nanna, Utu ja Inanna. 7. Kes oli Dumuzi? Nimetage tema Babüloonia analoog. Dumuzi Viimases on nähtud "surevat ja taaselustuvat viljakuse- ja kasvujumalat." Dumuzi tähendab "hea või tõeline poeg." Ta on Inanna armastatu. 8. Kuidas nimetatakse kreeka keeles "püha pulma?" Hieros gamos. 9. Kuidas nimetatakse trepikujulisi templirasjatisi? Tsikuraatideks. 10. Mida tähendab sakraalne kuningavõim"?
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Nt maa tekkimine. Egiptuse mütoloogia järgi on jumalasd elanud maa peal, kuid nad lahkusid inimeste rumaluse tõttu. Jumalate valitsemise perioodile järgnevad vaaraod (pooljumal, poolinimene). Sumeris Egiptuses An taevas Amon loomise Enlil tuul, vihm Isis viljakuse Enki maa Osiris taaselustuv loodus Nannu kõige oleva ema Ra päike Utu päike Anubis - allmaailm Ereskigal allmaailm Erinevused · Sumer ei olnud geograafiliselt nii soodsal kohal kui Egiptus. Oli avatud vaenlastele. · Tigris ja Eufrat ei olnud nii hästi laevatatavad. Elulaad paljuski ebastabiilsem
kohaga,ilmselt oli tegemist purjekaga.Äkki sõideti juba ka merd Ratas Sumeritelt 4000 at lõpul reaalsed I rattakujutised.4 t keskel potikedrad. 4At lõpu jooksul ratas.kasutati ratast ka mujal.Võis igal pool iseseisvalt leiutada.Sumerid vb nimetada üheks esimesteks.On ka märke sellest, et sai alguse künnipõllundus.õi kaasa elanikkonna kasvu. Keskne hoone Eridust leitud, tempel,olulisem Sumeri linn, Enki jumala tempel a 4 ekr arheoloogilised kihistised.Ilmselt astmiktempel,leitud vundament. 5000 lõpp-4000 algus Uruk tõusis esile,kujunes 4000 at keskpaiku u.3500 jätkas kasvamist kuni II poole kuni 3000.elanikkond oli u 10000 tuhandetesse.Keskel oli templikompleks,2 templist koosnev tempel: 1 sikuraat- astmiktempel taeva jumala An ja teine teavajumalanna Eanna.(Inanna),see kompleks domineeris linna üle. Inanna templist varasemad 3300 tekstid).Jagunevad kahte: 1)ametite loendid- pühamu
Tähtsamaid jumalaid Mesopotaamias Mesopotaamia panteon on väga segane, sest selles on läbi põimunud palju erinevaid kultuure ja ajastuid, isegi naaberlinnad polnud taevaste asjade suhtes ühel meelel. Sumerid ülistasid umbes tuhandet jumalat, viitkümmet neist peeti peajumalateks ning eriti tähtsad olid seitse suurt jumalat. Linnriigiti olid jumalate funktsioonid tihti erinevad, kuid taevajumal An, õhu- ja maajumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki olid kolmekesi teistest tähtsamad. Suurde seitsmikusse kuulusid alguses veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7 Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu ,
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
m.a metallikasutus, aga mitte veel pronksiaeg. 4000 e.m.a tõendid meresõidust (esimene Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid leiutasid ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk. Sellest kujunes 3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli templikompleks. Tsikuraat, pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid (veerev savipitser,
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
