Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi. Empirism on inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 3. ratsionaalne tunnetamine (ratio- mõistus). Tunnetamine, mis baseerub tunnetamisel, mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 4
Valgustus liigub kahes suunas: 1) Ratsionalism ( Prantsusmaal ja Saksamaal): Selle pooldajad väidavad, et tõelisuse ehitust on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtudes. Tänu maailma loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt haarata. Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust.
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20
Xenophanes kreeka filosoof, eleaatide koolkonna rajaja. Panteismi esindaja. Müüdid on inimeste väljamõeldis. Aabraham juutide esiisa, vana Testament B-Spinoza ratsionalit, juudi päritolu hollandi filosoof. T.Hobbes empirist, materialist, ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping. A.Comte positivism. Teaduslik tunnetamine, mõtlemise kolm staadiumit. Dzainism on pluralistlik õpetus. Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism. Pluralismi arenguetapid: 1. Empedokles maailmas on neli alget. Hipokrates inimese organismis on neli alget veri, lima, tume sapp ja hele sapp. Inimese keha tekkis üksikute elundite kauba, mis pidid omavahel sobima. 2. Anaxagoras aineosakesed ehk seemned. Kõik koosneb seemnetest. 3. Leukippos ja demokritos maailm koosneb atomostest. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda
jooniste tegemist. 1b.) Juurde õppisin lühikokkuvõtte kirjutamise ning hermeneutilise ringi tehnika. II OSA Struktueeritud kokkuvõte Karl Raimund Popperi tekstis „Teadmised ilma autoriteedita“ on autoril teksti teemaks valitud teadmiste käsitlus ning nende olemasolu. Uurimisprobleemiks on seega ka püstitatud teemast lähtuv küsimus, et millel põhineb inimeste teadmiste allikas, kuskohast nad võtavad vastused oma väidetele. Kas empirism on pädev, kui see võib küsida, et meie maailmamõistmise ülim allikas on vaatlus. Ja kui see nii pole, siis kuskohast inimesed ammutavad oma teadmised. Selleks, et midagi väita, peab see tuginema kindlatel argumentidel. Tekstist väljatulevad põhilisemad väited: 1.) Empiristid kinnitavad, et vaatlus ongi teadmiste ülim allikas. 2.) Empiristide pika küsimustejada jõudmine lõppvastuseni, vaatluseni, ei anna meile kunagi lõplikult rahuldavat vastust.
ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli kurjuse olemasolu c) Keskajal loodi mitmeid originaalseid metafüüsika teooriaid d) Keskaja filosoofias oli palju jumalatõestusi 14. Kullsaim jumalatõestuste avaldaja keskajal: Aquino Thomas 15. Kuidas nimetatakse filosoofilist suunda, mille kohaselt kõik teadmised tulenevad ainult meelteandmetest? Empirism 16. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Mateeria ja mõistuse koostöö 17. Kuidas nimetatakse seisukohta, mis samastab Jumala ja looduse(seda pooldas nt. Spinoza) Panteism 18. Üks neljast mõistest ei tähista ``teadmise`` mõiste levinud varianti, milline? a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20
keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922 · sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt · ("Laua idee ei ole midagi muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle
korraldas Jean Baptiste Colbert 18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780) Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal. Valgustus suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines humanismile (inimene tähelepanu keskpunktis) ja loodusteadlikule maailmapildile. Valgustajad püüdsid oma teostega rahva hulki harida e. valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. Põhijooned: ratsionalism, empirism, daism; deistlik lähenemine Jumalasse; usk mõistusesse. Suured Prantsusmaa valgustajad ideaalsest riigikorrast Montesquieu Sõnastas võimude lahususe põhimõtte Inimeste valikut mõjutab kliima Ideaalseks riigikorraks pidas Inglismaa eeskujul konstitutsioonilist, parlamentaarset monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised)
ole antisemitismi - K. Popper kirjeldas kuidas vabaneda diktaruutist kaasajastamisega, mis eeldab ühiskonna avamist - Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest. Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Hitler tahtis, et kooliõpilased loeks seda protokolli, et nad mõistaks, et juudid on ohtlikud Saksamaale ja kogu maailmale, et nad tahavad rahaga osta ära
Ajaloo kordamisküsimused Valgustus, Prantsuse revolutsioon ja tööstuslik pööre Poliitilised õpetused: konservatism, liberalism, sotsialism? (tähendus, tekke põhjused ja seisukohad majanduses, poliitikas sealhulgas kodanikuõigused) 1. Mõisted: Ratsionalism mis rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Empirism mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist ja eksperimenti. Võimude lahusus riigivõimu teostamise põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides jaotada üksteisest sõltumatute võimuorganite vahel. Revolutsioon seisundi või olukorra kiire ja murranguline muutumine. Bastiivallutamine andis alguse revolutsioonile.
ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Bacon uskus, et tulevikus valmistatakse iseliikuvaid masinaid veele, maale, taevasse ning optilised suurendusseadmed taevakehade vaatlemiseks. Tema koostatud on esimene püssirohuretsept. Johann Guttenberg trükikunsti leiutaja Euroopas. Ta võttis kasutusele metallist lahtised üksiktähed.
Mina arvan pigem, et füüsilised objektid on siiski olemas ning need eksisteerivad meie kogemustest ja nende objektide kohta käivatest teadmistest sõltumatult, ning nende objektide omadused ja omavahelised suhted on sõltumatud kontseptsioonidest, mille toel neid mõistame, ja keelest, mille abil neid kirjeldame. Tunnetusteoreetilise filosoofia ratsionalistlik suund väidab, et teadmiste allikaks on mõistus koos loogilise mõtlemisega, mitte kogemus ega meelte andmed. Empirism seevastu peab teadmise aluseks kogemusi, eitades kaasasündinud ideid ning seab muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Nende kahe vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Minule ei sümpatiseeru aga kumbki, kuna mõlemad tunduvad kuidagi äärmuslikud. Eelistan kuldset keskteed ning pooldan pragmatistlikku traditsiooni, mis näeb ette, et mõtlemise funktsioon pole mitte reaalsuse kirjeldamine ja peegeldamine vaid ette aimamine, probleemide lahendamine ning tegevus
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Õpiküsimus Vastus Allikas 1. Nimeta inimese Elundid: Kõrv, silm, nina, keel, ÕO2 meeleelundid ja kompimiselundid. L2 meelesüsteemid ning Meelesüsteemid: Nägemine, kuulmine, kirjelda nende L3 tasakaalumeel, maitsmismeel, toimimist. Tee oma L4 haistmismeel ja kompimine. vastuse põhjal valikvastustega Meeleelundite funktsiooniks on (vähemalt 4 varianti) konverteerida füüsikalised eksamiküsimus. stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Vahel käsitletakse meeleelundeid kui sensoorseid süs...
1815- Viimane Natoleoni lahing Waterloo all, Napoleoni pagendamine Püha Helena saarele. Küsimused: Absolutism. Tekke aeg, põhjused, tunnused, näited (valitsemine, majandus, sõjavägi). Prantsusmaa 17. s. Millised muutused toimusid Prantsusmaa valitsemises, majanduses ja kultuuris Louis XIV valitsemise ajal (Colbert, Mazarin, Versailles). Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. Millised olid teadusrevolutsiooni aluspõhimõtted (ratsionalism, empirism, deism), tähtsamad teadlased ja leiutised/avastused, miks olid tähtsad? Millise panuse andsid inglise valgustajad (J. Locke) valgustusajastu ühiskondlik- poliitiline mõtte arengusse? Milliseid olid Voltaire'i, Montesquieu, Rousseau ühiskonna-alased vaated, kuidas mõjutasid Euroopa arengut? Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused ja sündmused 1789-1792
empirismile ja sensualismile. Tuues subjektiivsed kogemused taas au sisse pani ta aluse moodsale füsioloogilisele ja võrdlevale psühholoogiale. Empirism, sensualism, positivism Pärast Descartes’i ning suuresti ka tema tõttu said varasemate aegade empirismi, ratsionalismi ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine. • teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid
Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja
kaotavad asjad oma iseseisvuse, maailm on vaid niivõrd, kuivõrd seda tunnetab. 9. ratsionalism suund tunnetusteoorias, mis peab mõistust ainsaks tõese teadmise allikaks.(üldisus ja mõtlemine; oluline koht intuitsioonil ja sünnipärasel ideel.) 10. substants all mõtlen ma seda, mis on olemas iseenesest ja mis jaguneb iseenese kaudu: teiste sõnadega miski, mida saab käsitleda kõigest eraldi. 11. panteism jamala asetamine kogu loodusesse. 12. empirism kujunes esimeseks suureks metafüüsika avastuseks. Vastandina ratsionalismile seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse. Inimlik võime teadmisi saada on piiratud,metafüüsika tunnetus sellesse võimesse ei kuulu. 13. monaad vana- Kreekas jagamatu ühik, idealistlik filosoofia, eriti Leibnizi järgi või vähimat vaimsed algelemendid, millest pidavat koosnema maailm. 14
- Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. 1930ndatel Sveitsis kohtuprotsess- kaasuseks Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Protokollid tulid hoopis Venemaalt, Nikolai II (Venemaa viimane keiser) salateenistus tegi need
Metafüüsika I raamat Aristoteles 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline? Kõik inimesed on loomult teamishimulised ja selle märgiks on meeltetajude armastamine. Seeläbi omandame erinevaid teadmisi, vahel eneseleteadmatagi. Enim armastatakse meeletajude poolest nägemist, kuna see paneb meid enim tunnetama. Meeletajude abil me saame teada välismaalilmast ja seeläbi saame tegutseda vastavalt meeltele nt. nägemisele. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud)? Elukad sünnivad algselt meeletaju omavatena, aga see ei tähenda, et nendesse kõikidesse tekib mälu. Seetõttu on mäluga elukad õppimisvõimelisemad, kuna nad on võimelised mäletama. Samas, et olla võimeline õppima peab mälu kõrval olema ka meeletaju. Nad saavad osa kogemusest, kogemus omakorda tekib mä...
- Titus Lucretius Carus - Epikureismi esindas, tema teos ,,Asjade loomusest"(de rerum natura). Tegemist oli poeemiga, seega väljendus epikureism luulevormis. T.L.Caruse arvates tuleb ühiskonna probleemidega tegeleda. Kreeklased arvasid, et tuleb eemalduda ühiskonnast. 5. väide vale või õige Dzainism oli monistlik õpetus ainsaks substantsiks oli Tattva (väide on vale... dzanism on pluralistlik) 6. täida lüngad: Uusaja kaks põhilist õpetust olid empirism ja ratsionalism 7. Antisemitismi kolm põhjust A. kristlastepoolne süüdistus Jeesuse surm B. inimlik kadedus juutide edu ja saavutuste üle C viha seotud väidetava juutide maailma valitsemise kavaga nn Siioni tarkade protokoll. 1930ndatel Sveitsis kohtuprotsess- kaasuseks Siioni tarkade protokoll. Kohtuotsuses kirjas, et reaalselt sellist kava pole olnud ning see protokoll oli võltsing. Protokollid tulid hoopis Venemaalt, Nikolai II (Venemaa viimane keiser) salateenistus tegi need
- Millised on teadmise allikad? - Kuidas eristada näilisust tegelikkusest? - Mis on tõde? 3. Väärtusõpetus (aksioloogia) - Kui võrd vaba võib olla inimene ühiskonnas? - Kas inimesed on võrdsed? - Milline on moraalselt õige käitumine? - Kas elul on mõte? Tunnetus ja teadmine ->Tunnetuseks nim. protsessi, mille tulemuseks on teadmised. ->Filosoofia ajaloos saab vastuseid neile küsimustele liigitada nelja etappi: 1. traditsiooniline empirism (kogemus) - kõik teadmised pärinevad kogemustest ja mõistus on ainult abivahend 2. traditsiooniline ratsionalism (mõistus) - kõik tõelised teadmused pärinevad mõistusest enesest ja kogemused on vähemväärtuste teadmiste allikas 3. I. Kant -teadmisteni jõudmistel mängivad olulist rolli nii kogemus kui ka mõistus 4. kaasaegne arusaam teaduslikust tunnetusest lähtub Kanti ideest Teadmine ->eristatakse kolme erinevat tähendust 1
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud
*Inimene, keda paljud kardavad, peab kartma paljusid.*Teadmised on võim.*Makstes vaenlasele kätte, olete võrdsed; kättemaksust loobudes, olete temast üle.*Vaikimine on rumalate voorus.*Lootus on hea hommikusöögiks aga kehva õhtusöögiks...*Halvim üksindus on olla ilma tõelisest sõprusest.*Need on kehvad avastajad, kes arvavad, et kui nad näevad maad, siis pole merd olemas.*Miski ei ole riigile ohtlikum olukorrast, kus kavalad saavad esineda tarkadena. Ratsionalism ja empirism. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese mõistusest, olles sarnased ämblikele, kes samuti
Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma. Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest. 2. PILET 1. F.Baconi empirism ja iidolite õpetus Peamised teosed ,,Instauratio Mango" suur taasalustamine ,,uus oreganon pidi esitama uue meetodi, kuid teadus peaks uuesti alustama. Metafüs ämblik, kes koovad võrku niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud sipelgad, kes tassivad kokku suurel hulgal fakt mat, aga ei tea, kuidas seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad nagu mesilased, kes koguvad varud kärgedesse, mille konstruktsioon on välja mõeldud. Saanud tuntuks oma idolade õpetusega. Leiab, et
kirjeldab, kuidas valitsejad on võimule saanud ja kuidas võimu teostanud. Ta jõudis järeldusele, et valitsejad on võimulesaamisega eiranud moraalireegleid. Pidas seda õigeks, tema arvates oli tähtsaim riigi võimsus ja edukus ja selle nimel võis valitseja lahti öelda tavamoraalist ja vajadusel kasutada pettust ja vägivalda. 4. Millised muutused toimusid loodusteaduses? Hakati uurima loodust. Oluliseks said katsetused, vaatlused, kogemused, eksperimendid. Empirism filosoofiline koolkond, kus toetutakse meelelisele kogemusele. Suurimaks saavutuseks astronoomia areng. Koperniku poolt avastati uus heliotsentriline maailmakäsitlus päikesekeskne. Kiiresti arenes arstiteadus. Tekkis anatoomia. Mindi üle uuele kalendrile (Gregoriuse). 6.Suurte maadeavastuste eeldused ja põhjused :1) Euroopa linnades kujunes uus elanikkond, kes tegeles kaubanduse ja käsitööga, eesmärk oli kasumi saamine. Kulla
.................................................................................... 7 2.2 Informatsiooni vastuvõtmine ja rekonstrueerimine ..................................................... 8 2.2.1. Informatsiooni vastuvõtmine................................................................................ 8 2.2.2. Informatsiooni rekonstrueerimine ........................................................................ 9 2.2.3. Empirism ja ratsionalism ...................................................................................... 9 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel ..................................... 10 2.4 Õppimine avastuse teel .............................................................................................. 10 3 Tunnetusprotsess ja õppimine informatiivse töötlemisena ............................................... 11 Kokkuvõte ..............
Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7. Friedrich Wilhelm I/Friedrich II 8. Maria Theresia/ JosephII 9. Ivan IV Julm 10. Peeter I 11. Katariina II 12
Abelard „Kannatuste lugu“ näide – dokument kirjeldab tolle aja vaimset situatsiooni; kangekaelsuse meetodi aeg, kus hoiti kinni oma positsioonist. Hermeneutiliselt põhjendada eksitust siin – ta laiendab oma ajastu vaimu muule ajale. Puudu jääb hermeneutilisest nõudest, et tuleb eristada erinevaid aegasid ja nende iseloomujooni. Edasi olid a priori )analüütiliste otsuste kogum, kus määravaks on vasturääkivuse printsiip, kus empirism ei loe). Oluline on neljas meetod! Praktilinevorm: Teaduslik uurimistöö. Mis on aga teaduslik uurimistöö? Tõelisus ise on tõese uskumuse objekt. Tõene uskumus on see, millega lõppkokkuvõttes nõustuvad kõik kompetentsed uurijad. Konsensuse loob tõelisuse. Selgitamise tasemed peavad olema kooskõlas. Väidetatakse, et 2 ja 3 vahel on vastuolu - sõltuvus meie uskumusest. On vaja see vastuolu ületada. Lk 1698. Viide teaduslikule
V: x- ja y-telg 13. Kellega võrdles Descartes Jumalat ja kellega inimest? V: Jumalat võrdles Descartes kellasepa ja inimest kellauurina 14. Kes ütles: ,,Mind vapustas, kui paljusid valesid olin ma lapsena tõena võtnud? V: Descartes 15. Kas Descartes'i arvates on autoriteet ja tõestus 2 eri asja? V: jah 16. Millisesse koolkonda Descartes kuulub? Mis on selle koolkonna vastand? V: ratsionalistlikku ehk mõistuse tähtust rõhutavasse koolkonda; selle vastand on empirism ehk meeleorganite tähtsust rõhutav koolkond 17. Millist Jumala tõestust Descartes pooldas? V: ontoloogilist Jumala tõestust 18. Milles seisneb ontoloogiline Jumala tõestus? V: kuna inimese mõistuses on olemas täiusliku olendi idee, siis tõestab see Jumala olemist 19. Kas inimesel on kaasasündinud ideed, mis pole temaase jõudnud meeleorganite kaudu? V: jah 20. Millised 2 substantsi on olemas Descartes'i arvates? V: vaim ja keha
viia ühiskonna õiglasemale ja loomulikumale alusele. Valgustusajastu aluseks oli eelkõige loodusteaduste areng. Tuntumad teaduse arendajad : Galileo Galilei - (1564-1642) heliotsentriline maailmapilt (päike on kõige keskel) sellest sai alguse jumala eituse kiire areng. René Descartes (1596-1650) rajas analüütilise geomeetria ja ta eesmärgiks oli matemaatilise tõsikindluse ülekandmine ka teistesse teadusvaldkondadesse. Tema oli ratsionalismi rajaja. (ratsionalismi vastand on empirism tõsikindlaid teadmisi saadakse läbi meeleorganite läbikogemisel. ,,Mõtlen, järelikult olen!"; ,,Kahtlen, järelikult olen!". Isaac Newton Loodusteaduse matemaatilised printsiibid. Prantsuse valgustusajastu Voltaire (1694-1778) Poliitikas sai tema ideaaliks valgustatud absolutism (filosoofi ja kuningate liit), Leppimatu võitlus katoliku kirikuga, ta oli deist deist ollakse arvamusel et jumal on loonud maailma aga ei sega selle valitsemisse.
Valgustusaeg 17.-18. sajand - Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Filosoof innustas inimesi mõtlema iseseisvalt. - Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata sama seadusandlikku õigust. Kolmanda
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
See aga polnud võimalik. Iseseisvusdeklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvaks. Senine riikide liit muutus liitriigiks. Osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine. Feodaalvõimud tegelesid riigi majanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega. 25. 18. sajandit loetakse valgustussajandiks. Kanti definitsioon: Valgustus on inimkonna vaimse vabanemise protsess. Uus suund filosoofias: empirism, inimesel ei saa olla mingisugust tedvust enne, kui ta pole saanud meelte kaudu kogemusi. Uus suhtumine Jumalasse: leivs deism- seisukoht, et Jumal on maailma loonud, aga enam ta ei sega end maailma asjadesse vahele. Voltaire- Ta pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast. Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism Montesquieu- viis ellu võimude lahususe teooria. Rouseau- tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele
8)Päikesekuninga loss Versailles 9)Seisus, mis maksab makse lihtrahvas a 10)Prantsuse revolutsiooni algus 1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal Õiguste Bill 12) Piiramatu kuninga võim absolutism/absoluutne monarhia 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest ühendatud kuningriik 14) Päikesekuningas Louis XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 Stuart 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga valgustatud absolutism 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 18. saj. 19)USA-le panid aluse13 Inglismaa kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ Bostonis 22) USA Iseseisvussõda algas aastal 1775 23) USA riigikorda nimetatakse presidentaalne vabariik 24)USA I president oli George Washington 25)Iseseisvusdeklaratsiooni autor T. Jefferson 26USA osariike valitsevad kubernerid
8)Päikesekuninga loss – Versaille’s loss 9)Seisus, mis maksab makse - lihtrahvas 10Prantsuse revolutsiooni algus -1789 11) Selle dokumendiga kehtestati parlamentarism 1689 Inglismaal – õiguste deklaratsioon 12) Piiramatu kuninga võim - absolutism 13)Suurbritannia ametlik nimetus 18.sajandi algusest - ühendkuningriik 14) Päikesekuningas – Louiss XIV 15) Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603-1714 – Stuartide dünastia 16) Filosoofiline suund, teadmiste allikas on kogemus - empirism 17)Valitsema peab valgustatud monarh, absoluutse võimuga – valgustatud absolutsim 18)Valgustusajastuks nimetatakse perioodi – 18.saj 19)USA-le panid aluse – 13 inglise kolooniat 20)USA Iseseisvussõda algas lahinguga - Lexington 21) 1773.a toimus „teejoomine“ - Boston 22) USA Iseseisvussõda algas aastal - 1775 23) USA riigikorda nimetatakse – presidentaalne vabariik 26USA osariike valitsevad - kubernerid
Peirce’i jaoks oluline triaadilisus. Pani aluse filosoofilisele suunale nimega pragmatism. 4) Charles Morris (1901-1979) – tahtis arendada märgiõpetust bioloogilisel ja eriti käitumisõpetuslikul alusel. Püüdis luua läbi loogilise positivismi ja pragmaatilise sotsiaalpsühholoogia märgiteaduse aluseid. Morris oli vahendamise ja sünteesi filosoof. Morris oli üks esimesi, kes mõistis, et selle aja juhtivad filosoofilised liikumised pragmatism, empirism ja loogiline positivism polnud antieetilised, vaid teineteist täiendavad teaduse meelelaadi faasid. Morris nimetas teaduse, mille ta lõi läbi emipirimsi, loogilise positivsmi ja prgamatistliku uuringu sünteesi, semiootiliseks. Kolm semioosise dimensiooni – süntaktiline, semantiline ja pragmaatiline. Ta leidis, et märgid on lihtsalt objektid, mida uuritakse bioloogilistes ja füüsikalistes teadustes, samuti on nad obejktid, mida
arutlus tundub küll absurdsena, ent Gaunilo väidab, et ta pole absurdsem kui Anselmi oma. Anselmi jumalatõestuse pooldajad vastasid, et saare mõiste ei sisalda täiuslikkuse mõistet, vaid see lihtsalt lisatakse saare mõistele, kuna aga Jumala mõiste on lahutamatu täiuslikkuse mõistest. Nad seletavad Gaunilo argumendi mittekehtivust sellega, et saare täiuslikkus on kontingentne (selline, mis võib olla ja võib mitte olla), kuna aga Jumala täiuslikkus on paratamatu. RATSIONALISM JA EMPIRISM. PEAESINDAJAD. Ratsionalism: tunnetuse aluseks on mõtlemine (on olemas kaasasündinud ideed) Empirism: teadmised kujunevad maailmast saadud kogemusest (laps alustab "puhta lehena") Empiirikud ainult koguvad fakte, oskamata nendega midagi peale hakata. Selles mõttes on nad Baconi arvates nagu sipelgad, kes ainult koguvad midagi. (Sipelgate suhtes on see tõenäoliselt ebaõiglane.) Ratsionalistid aga tuletavad teadmisi iseenese
mõte kas puudub või on see vastuoluline. Teadmise objektid Teadmise objektiks on loomulikult välismaailm, kuid lisaks sellele ka minevik, tulevik, väärtused ja mis kõige tähtsam - teadmine meie endi siseolekust ning teiste inimeste teadvusest ja tunnetest. Inimene ei ole sisevaatluses ojektiivne. . Teadmise allikad Tavapärasel on välja pakutud 2 teadmiste allikat - meeled ja mõistus. Siit ka 2 suunda tunnetusteoorias - empirism (kr. empereia - kogemus) ja ratsionalism (ratio - mõistus). Kolmanda allikana on osa filosoofe (tuntuim H.Bergson) välja pakkunud intuitsiooni. 2. Tunnetuslik kontiinum naiivselt realismilt teaduslikule realismile (naiivne realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale
sattumata seejuures aga skeptitsismi, nagu see oli juhtunud Hume`iga. Oma filosoofilist positsiooni nimetab ta kriitiliseks filosoofiaks. Viimane püüab olla lähtekohaks, mis lubaks ületada erinevate suundade vastasseisud, mis olid filosoofias seni lahkarvamusi tekitanud. dogmatism ratsionalism kriitiline filosoofia empirism skeptitsism Kriitilise filosoofia mõiste. Sõna “kriitika” pärineb kreeka keele verbist krinein, mida võiks tõlkida vastetega “piiritlema”, “eristama”. Sõna kritike tähendas “otsustamist” või “hindamist” ja oli käibel eel- kõige juriidilises või eetilises valdkonnas. Näiteks võis see tähenda kohtuotsust, millelt oodataksegi ju seda, et see piiritleks õigusvastase käitumise õiguspärasest käitumisest
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
Ühesõnaga asjad on täpselt sellised nagu me neid tajume. Kas ikka on? Vastaand on aga agnostitsism. Agnostikud väidavad, et kõiges tuleb kahelda. Välismaailm võib küll olemas olla, kuid meie aistingutes teda ikkagi ei ole. Teadmised on asendatud usuga ja harjumustega. Sensualism põhineb aga eranditult aistingute ja tajude abil saadud teadmistel. Ollakse kindel, et mõistuses pole midagi sellist, mida pole varem olnud aistingutes. Kõige lähedasem oma ideelt sensualismile on empirism, mis näeb kogemustes teadmiste aisat algallikat. Ratsionalism tunnistab tõeste teadmistena mõistuse, mõtlemise abil produtseerivaid teadmsi. Tunnetusprotsessis on võimalik eristada tema struktuurseid tasandeid. Individuaalse tunnetuse tasandil eristatakse loogilist ja meelelist tunnetust. Aisting, taju ja kujutlus on meelelise tunnetuse põhivormid, loogilisel tunnetusel (mõtlemisel) aga mõiste, otsus ja järeldus. Mõtlemise ja meelelise tunnetuse vahel toimub alati vastastikune
Küll aga leian ma, et tema filosoofia järgi on suuremal hulgal inimestel raske elada ning seetõttu valitakse kergem teooria, mida uskuda. Tema enda sõnadega: "Me usume, et tuli meid kõrvetab, sest teisiti on raske mõelda". KOKKUVÕTE David Hume kasvas üles Sotimaal Edinburghi lähistel. Perekond tahtis, et temast saaks jurist, kuid ta ise olevat öelnud, et tundis ületamatut vastikust kõige vastu, välja arvatud filosoofia ja teadmine. Tema filosoofiliseks lähenemiseks on empirism. 26-aastaselt ilmus tema 600- leheküljeline peateos ,,Traktaat inimloomusest", mille idee ta sai juba 15-aastaselt. Filosoofiliste tööde kõrval avaldas Inglismaa ajalugu käsitleva teostesarja ja populaarset esseistikat. Mõtlejana skeptiline ja karm kristluse kriitik. Tema stiil on järsk ja radikaalne, mis on pannud kriitikuid sügavalt mõtlema, kas Hume ikka on kõike tõsiselt mõelnud? Ta ei töötanud kunagi professionaalse filosoofina
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/ eriharidusega spetsialistide järele, mida formaalsed distsipliinid JohnLocke.png/220px-JohnLocke.png pakkuda ei suutnud. Empirism on mõttesuund, mis, peab teadmise aluseks kogemusi ja eitab kaasasündinud ideesid. Õpilasel tuleb aidata vastu võtta välismaailmast pärinevaid ideid. Meelte treenimine ja manualism (käelise tegevuse rõhutamine) (Pestalozzi) John Locke (29. august 1632 – 28
oma genealoogiaid, "antiteadusi", nagu ta neid nimetab. Need ei hakka vastu mitte niivõrd teaduse sisule, meetoditele või mõistetele, vaid ennekõike just tsentraliseerivatele võimuavaldustele, mis "on seotud teadusliku diskursuse institutsiooni ja toimimisega meie ühiskonnas". Ta ei vastandu faktide konkreetse paljususega teooria abstraktsele ühtsusele; see pole spekulatiivse diskvalifitseerimine. Genealoogilise projekti läbivaks jooneks pole mitte empirism ega ka positivism; asi seisneb tegelikult lokaalsete, katkeliste, diskvalifitseeritud, mittelegitiimsete teadmiste suunamises ühtse teoreetilise instantsi vastu, mis püüab neid filtreerida, hierarhiseerida, korrastada mingi tõese eriteadmise nimel. Erinevalt teadusest, millele on omane teadmiste paigutamine võimuhierarhiasse, oleks genealoogia seega katse päästa valla ja vabastada ajaloolisi teadmisi, s.o. teha nad suuteliseks seisma ja võitlema
kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni. Psühholoogia metodoloogiad · Loomulik vaatlus. Esimene samm. · Juhtumiuuring. Case study. · Küsitlus. · Korrelatsioonuuring. Testid. · Eksperiment. · Kvasieksperiment. Ebateadusliku psühholoogia eristamine teaduslikust. Teaduse tunnused 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine 2. Avaliku teadmise tootmine a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast. Teaduse neli ülesannet: kirjeldada, seletada, ennustada, kontrollida, · Determinism. Põhjustagajärg. Kella metafoor. · Tõe otsimine. Mis on tõde? Kuidas tõeni jõuda: meetodi põhjendamine. F. Bacon: teadmistes
Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? tõestust, et elu tõesti väärib elamist - teda huvitab vaid, kas see uskumus antud inimese puhul Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas n-ö toimib. Mõnele pakub ehk rohkem rahuldust elada usus, et elu on üks suur ebameeldivus, defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. millel pole mingit õigustust. Tõesed on sellised uskumused... ...mis "töötavad" ...millest Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. Äärmuslikud lähtudes saab sihipäraselt töötada ...mis ennast õigustavad ...millesse on kasulik uskuda epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise 7.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet.
saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”) 4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni). - tabula rasa – puhas tahvel (Locke’i väljend) - tabula abrase – sile tahvel (nn abrassiivne) (Baconi väljend) b)
avalikkuse ette hulk aega peale tema surma. Tema kuulsaim saavutus on monadoloogia. Tema veendumus on, et tegelikkus koosneb ühikutest ja monaadid on seega metafüüsilised põhiühikud. Jumalal on Leibnizi metafüüsiaks võtmepositsioon.Ta vajab teda selleks, et süsteemi püsti hoida. Ei saa luua filosoofiliselt täiuslikku tervikpilti oletamata Jumala olemasolu. Küllaldase aluse printsiip – ta ütleb, et kõik mis juhtub, kõigel on põhjus. Uusaja empirism Locke Ta on kaine mõistusega tagasihoidlik mees (inglane). Ta on viisakas härrasmees, kes on omaks võtnud Aristotelese õpetuse kuldsest keskteest. Ta ei kavatse teha uusi avastusi vaid püüab kobestada pinda, millel me juba seisame. Tema eesmärk oli uurida inimliku teadmise päritolu, paikapidavust ja ulatust. Ta valmistas oma esseed ette 15 aastat ja kui see ilmus, oli ta 58 aastane. Ilmudes kutsus see esile laialdase diskussiooni. Tema stiil oli kergeltloetav,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
