Argipäev vajab muinasjutte Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kao...
inimorganismis, tema kogemustes ja käitumises, mis algab emotsiooni põhjustava olukorraga ja lõpeb emotsiooni avaldumisega Emotsioon sisaldab järgmisi komponente: · Emotsioone põhjustavad sündmused iga emotsiooni kutsub esile mingi sündmus või olukord · Sündmuste kodeerimine sündmused liigitatakse erisuguse tähendusega kategooriatesse · Hinnang sündmust hinnatakse vastavalt selle mõjule inimese heaolule ja toimetulekule · Füsioloogiline reaktsioon Emotsioonid sisaldavad füsioloogiliste muutuste mudeleid · Tegutsemisvalmidus sisaldavad erinevaid käitumistendentse · Emotsioonide avaldumine- näo ilmed, hääle muutus · Regulatsioon tahtlik pidurdamine või võimendamine. Kõige enam mõjutab kultuur regulatsiooni ning ka sündmuste kodeerimist. 2. Kuidas on võimalik emotsioone uurida? Tooge näiteid, milliste meetoditega on võimalik uurida igat emotsiooni komponenti? Sotsiaalsete....füsioloogiliste Inimestel 1
EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon.
Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rõõmud ja mured Pärast Eesti iseseisvuse välja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei tähenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega pärast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sõltuvuses idaturust. Enne Vabadussõda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles läänepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tõmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale
GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on...
3. õpilase ja kooli heaolu ühtlustamine, 4. kooli kaitse õpilase heaolu kaudu, 5. nõustamise eesmärk ei tohi olla hirmutamine, ähvardamine, märgistamine ega karistus, 6. põhiline töömeetod on ennetamine. Õpetaja tegutseb nõustajana õpilaste õpikeskkonna "tervendamise" eesmärgil. Õpikeskkonna all peetakse silmas eelkõige inimlikke suhteid, mis otseselt mõjutavad lapse sotsialiseerimist koolis. EMOTSIOONID. Paul Ekmani põhilised emotsioonid: hirm, viha, kurbus, rõõm. SÜNDMUS-TÕLGENDUS-HINNANG SÜNDMUSELE-EMOTSIOONID-TEGEVUSVALMIDUS- TOIMIMISVIIS. · Emotsionaalne intelligentsus- oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine, enesemotivatsioon, emotsioonide äratundmine teistes (empaatia) ja suhtekorraldus(adekvaatne reageerimine teiste emotsioonidele, mis omakorda tähendab võimet enda emotsioonidega toime tulla.)
meie olemust ning neid ei ole võimalik lahutada iseloomust ega inimese tegudest. (Lunge, 1980) Emotsioonidega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses.(Eensalu, 2011) Kursusetöö järgmiseks eesmärgiks on uurida, milliseid emotsioone üldse olemas on ja milline mõju neil imesele on. (autor) Kursusetöö tegemisel olen kasutanud erinevaid teaduslike toeseid kui ka artikleid ning valdavalt eesti keelseid (autor). Kuidas emotsioonid tekivad? Et välis- ja sisemaailmast saadavaid mõjusid vastu võtta ja suunata töötlemiseks vastavatesse keskustesse, on teatud närvirakud spetsialiseerunud ärrituste vastuvõtmisele retseptorrakud (Babski, 1966 - pinn). On selgunud, et emotsionaalset laadi informatsioon võetakse vastu ja ühendadakse koorealustes närvikeskustes. Kaua aega oli keskuse asukoht vaieldav ning selle tõestuseks tehti rida katseid erinevate ajuosade
• Identiteet ja kommunikatsioon • Küsimuste esitamine • Peegeldamine Identiteedi peegeldumine kommunikatsioonis - saadetud sõnumid kirjeldavad isikut (sh. kes soovitakse olla) - teemad, sõnad, eneseväljendus, rõhuasetused jne - enda esitlemine, mulje loomine, (viisakus kui strateegia) - enda ja teiste defineerimine (kes olen mina X-ga suheldes, kes on X) Kommunikatsiooni suunamine/kujundamine Teadmine (skeemid – sisaldavad organiseeritud teadmist) iseenda, rolli, põhjuste kohta, skriptid, kategoriseerimine Motiivid – kommunikatsioon on suunatud eesmärgile Hoiakud Isiksus Emotsioonid Vanus (nt lihtsustamine, selgitamine, “pudikeel”) Sugu (nt ekspressiivsus) Kultuur Küsimuste esitamine Vestluse juhtimise tehnika Küsimuste esitamise funktsioonid: - info kogumine - kontroll interaktsioonides - huvi loomine teema vastu - huvi väljendamine - vastaja teadmiste kaa...
Emotsioon on subjektiivne teadvustatud elamus (emotsiooni kognitiivne komponent) koos kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka. l Järelikult on see võte kasulik l enese kaitseks. Ekman ja Friesen l tõestasid Darwini vaatlusandmeid, uurides Uus- Guinea
SKISOFREENIA Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) Marlene Kirt Mida kujundab endast skisofreenia? • Skisofreenia on psühhootiline häire, mis kujuneb sageli kauakestvaks ja põhjustab märgatavaid muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid
Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6
SÕNAD E.K. TÕLGE VÄLJENDID 1 aggressive agressiivne + 1 afraid of sth. 2 alive elav + 2 amused at/by sth. 3 angry vihane + 3 angry with sb. 4 appalling väga kohutav - 4 annoyed with sb. about sth. 5 astonished rabatud - 5 anxious about sth. 6 authentic audentne/ehtne - 6 ashamed of sb. 7 bad halb + 7 bored with sth/sb. 8 better parem + 8 brilliant at sth. 9 brave julge/vapper + 9 calm down 10 calm rahulik + 10 cheer sb. up 11 cheerful rõõmsameelne + 11 clench their fist 12 cunning kaval + 12 close to sth. 13 delicious maitsev + 13 delighted with sth. 14 delighted meelitatud - 14 dissapointed with sth/sb. 15...
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused.
Getlin Meetua 12B Asjade väärtused inimestele Antoine de Saint-Exupéry on öelnud: "Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte". Tuleb leida iga eseme juures selle väärtus ning vajalikkus. Asjades peegelduvad tunded ja emotsioonid, sealhulgas ka mälestused ja unistused. Kahjuks aga tänapäeval, inimesed ei oska enam asjadega ümber käia ning kasutavad neid teistel otstarvetel, mõtlemata väärtuste peale. "Meie ajal on asjad sümbolid, märgid, millega tähistame oma unistusi või edu omavahelises võistluses." ütles Jaan Kaplinski. Ainus, mis loeb on see, kellel on rohkem ning uhkemaid esemeid. Põhjus, miks ostetakse, on ainult see, et teistest inimesest üle olla ja näidata oma võimu. Kedagi ei huvita, kas seda ka reaalsuses tarbima hakatakse. Rahuolu tekib sel hetkel kui endale midagi soetada ning seetõttu kellestki kõrgemal positsioonil ol...
Fenomenoloogia ja depressioon 1) Fenomenoloogia aitab mõista depressiooni sellisel viisil, et kui inimene jätab kõrvale eelarvamused, eelnevad teadmised ja kogemused ning suudab ära kuulata depressioonis oleva inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid
TEEMAD: Aju, närvirakud ja neurokeemia alused. Käitumisgeneetika ja närvisüsteemi areng. Meelte ja liigutuste koostöö. Sissejuhatus psühhofarmakoloogiasse. Uimasti kui ravim. Uni ja ööpäevarütmid. Paljunemiskäitumine: hormoonide roll. Emotsioonid ja käitumine. Õppimise ja mälu bioloogia. Sissejuhatus bioloogilisse psühhiaatriasse. Rakkudevaheline suhtlus fookusega neurotransmitteritel. Uurimismeetodid bioloogilises psühholoogias. Kognitsioonid ja sotsiaalne neuroteadus. Kehatemperatuuri, janu ja nälja regulatsioon. Eksamiküsimused
PSYCHOLOGY PART 1: CORE Biological level of analysis Outline principles that define the biological level of analysis. 1) Behavior can be innate, because it is genetically based. Evolution may play a key role in behavior. 2) Animals may be studied as a means of understanding human behavior. 3) There are biological correlates of behavior. Cognitions, emotions and behaviors are products of the anatomy and physiology of our nervous and endocrine system. Explain how principles of the biological level of analysis may be demonstrated in research. 1) Correlational studies: Study by Buss, who hypothesized that across cultures, men will prefer to marry younger women because of greater reproductive capacity and women will place greater value on a potential mate's earning potential to provide survival advantages. This evolutionary hypothesis was tested in 37 cultures by sending out questione...
SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜSILISED VÄLJENDUSED....................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD MATERJALID...................................................................
,,Hüpnoos ja sugestioon" Artur Kronfeld Raamatuarvustus Liisi Lehtsaar 11R Sissejuhatus Tuleneb kreeka keelsest sõnast hypnos uni Teadaolevalt esimest korda kasutas inglise arst Braid 1843. aastal oma töös Inimene lamab silmad suletud Tahtlikud iseliigutused puuduvad Sarnaneb uneseisundile Sugestioonsisendus Psühholoogiline seletus Sugestioonhüpnoosi teket ja kõiki ta ilminguid valitsev põhimõte Sugereeritu isiksuse väljalülitamine oma tegevusmotiivide määramisest Tundetoonituste sügavkihtide taaselustamine raportiga, mis leiab aset sugereerija ja sugereeritu vahelmääratakse sugestiooni tugevus ja toime Hüpnoosärkvelteadvuse väljalülitamine reastikku järgnevate sugestioonide abil Hüpnoosi ilmingud 1)Hüpnootiline seisund, raport Võidakse ellu kutsuda kehalisi ja vaimseid nähtusiinimese käsk, nõue Hingeline seos hüpnotiseeritu ja hüpnotiseerija vahelraport Kui raport lakkab olemast, siis siirdub ka hüpnoos...
Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See, millisena ta näib kasulik. Tõelise mina moonutus. Mida tugevam persona, seda enam tõeline isiksus taandub
Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.OTSUSTUSPROTSESS..........................................................................................................4 2. EMOTSIOONID.....................................................................................................................5 2.1. Saavutuste emotsioonid............................................................................... 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid.....................................................................7 2.3. Tagasiastumis emotsioonid..........................................................................7 2.4. Vastandlikud emotsioonid.................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskkond Suhtlemispsühholoogia Asendustöö nr.7 Üliõpilane:Alexander Kholin Rühm:AAVB41 Matrikli nr:134624 Juhendaja:Ly Kurist Tallinn 2015 Ma lugesin internetist artikli "Mis on emotsioonid inimeste elus" ja sealt ma sain teada , et emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena,mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.Inimestel tekib emotsioon kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.Meie elus Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus ...
tundeelamuslik reageering sise või välisärritajale. Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda, elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt. Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse
Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd – kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne – toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine – Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele – intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland’i mudel: „uinumisefekt“ 1949, sõnumi „allika usaldusväärsus“ kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner’i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd kokkuvõtvalt tootele omistatavad isiksuseomadused ning visualisatsioon. Peale Teist maailmasõda Kuni tänaseni on kaks peamisr teaduspõhist lähenemist: 1) Sotsio-kognitiivne toetus sotsiaalpsühholoogia ja kommunikatsiooniteooriatele; 2) Psühhoanalüütiline, pertseptuaalne lähenemine Freudi, Jungi töödele (instinktid, vajadused, sümbolid, emotsioonid jne). Alates 20.saj II poolest Lisaks eelmistele intuitsiooni ja loovust puudutavad teemad; teemad, mille käsitlemisel toetutakse neurofüsioloogiale; reklaami efektiivsuse mõõtmise temaatika. 1953 Hovland'i mudel: ,,uinumisefekt" 1949, sõnumi ,,allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 1961 Lavidge, Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine emotsioonid/tundedhoiaku muutusotsus
Edastaja ja vastuvõtja ei saa samaaegselt suhelda spontaanselt. Sümboolne kommunikatsioon hõlmab teadlikku sotsiaalset tähendust omavate signaalide edastamist. Sümboolset mitteverbaalset kommunikatsiooni õpitakse. Sümbolite abil saab muuta või varjata spontaanse kommunikatsiooni tähendust. Mitteverbaalsed sümbolid on vanemad ja usaldusväärsemad. Emotsionaalsed. Väljendavad universaalseid tähendusi. On oma olemuselt loomulikumad ja pidevamad. 9. Universaalsed emotsioonid (6) rõõm, kurbus, viha, hirm, üllatus, vastikus. 10. Topeltsõnumi mõiste Verbaalne ja mitteverbaalne sõnum vastanduvad. Vastuolude tõlgendamine nõuab kogemust. Lapsed lähtuvad tõlgendamisel sõnadest. Täiskasvanud lähtuvad tõlgendamisel mitteverbaalsest käitumisest. 11. Isikutaju põhiskaalad (kompetentsus, soojus) Kompetentne Soe Külm
Tihtipeale avastame ennast mõtlemast ja analüüsimast olukordi mis juba tehtud, ning tihti jõuame ka järeldusele, et mõni neist situatsioonidest oleks võinud laheneda teistmoodi, kui me vaid ise oleks mõelnud ja käitunud teistmoodi. Kuid millest siis sõltub see kuidas me käitume erinevates olukordades, millest üldse tuleneb inimese käitumine? Minu arust on inimesel mitte ainult üks, vaid kaks edasiviivat jõudu. Peale mõistuse on ka emotsioonid. Kuid erinevalt mõistusest ei baseeru emotsioonid ratsionaalsusel vaid inimese "hinges", kui nii võiks öelda. Emotsioonid väljendavad meie sügavaid tundeid, meie "hinge" olukorda. Kui oleme pahased siis ka käitume vastavalt ning kui rõõmsad siis naeratame ja oleme toredad ning heas tujus. Kuid need ei ole emotsioonid mis suudaks võtta kontrolli meie ratsionaalsuse üle. Kuid mis on see emotsioon, mis võtab kontrolli üle meie mõistuse?
Vähendab aktiivsust ja entusiasmi tegutseda. Rõõm Väljendub inimese kehahoiakus, aktiivses käitumises jms. Tekitavad võidud, õnnestumised, naljad jms. Suureneb aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses. Viha Tekib ebaõiglasel kohtlemisel. Väljendub kehahoiakus ja käitumises. Veri voolab kätesse, südametegus kiireneb ja vallanduvad hormoonid nagu adrenaliin. Kuidas emotsioonid jagunevad ? Ühe rühma moodustavad elamused, mis annavad värvingu vajaduste objektidele. Teise rühma moodustavad elamused, mis tekivad tegevuse käigus. Kõrgemad tunnetuslikud emotsioonid on armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, kadedus, uhkus ja armukadedus need tekivad ja kaovad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonide mõju Tavaolukorras suudetakse loogiliselt mõelda, aga emotsioonide puhul sunnivad erinevad meeleolud
Selles on tasandid, mis tulevad ette bioloogiaõpikutest: alguses on aatomid, neile järgnevad molekulid. Prokarüoodid, eukarüoodid, kesknärvisüsteemiga organismid nad kõik järgnevad üksteisele. See tase on seotud väga põhiliste emotsioonidele soojätkamine, iha, hirm, vägivald. Teiseks, üleval vasakul, on individuaalne sisemine veerand ehk tahteline osa. Selle holarhia alumised tasemed on näiteks haaramine, ärritatavus ja aisting, kõrgemal on juba emotsioonid, sümbolid ja mõisted.Need ei ole teaduses kirjeldatud, sest neid saab tõeliselt tunda vaid enese sees, kuid objektiivne kirjeldamine on võimatu. Integraalse mudeli kaks alumist veerandit peegeldavad kollektiivsust. Sisemise kollektiivse tähenduses mõistab Wilber kultuurilisust, mis ühendab ühe kogukonna liikmeid. Väline kollektiivne alumine parempoolne veerand on sotsiaalse tähendusega. Kuigi esmapilgul ei tundu kahel
sümpaatne. Tajutav info on huvipakkuv või igav. Taju liigid: - Ruumitaju on objektiivselt eksisteeriva ruumi peegeldus ja sisaldab: vormi, objekti suuruse, objektide vastastikuse asendi, objekti reljeefi, kauguse, suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. - Ajataju on tegelikkuse nähtuste objektiivsuse kestvuse, kiiruse ja järgnevuse peegeldus. Näiteks: huvitav ja ebahuvitav tegevus ajataju on erinev, positiivsed ja negatiivsed emotsioonid ajataju on erinev - Liikumise taju peegeldab objekti asukoha muutumist ruumis - Isikutaju on ühe inimese tajumine teise poolt, millega kaasnevad püüd mõista, tundma õppida, hindamine, käitumise prognoos jms. Taju moondumine ja taju vead: - Kategooriate kohandamine stereotüüpide, etalonide kasutamine - Loogiline järeldamine teise inimese kavatsuste motiivide üle otsustatakse tema kohta käiva info alusel
erinevaid ning nad võivad haarata peaaegu igat elundisüsteemi. Ravi tulemuslikkus oleneb osaliselt sellest, kui varakult haigus avastatakse, osaliselt aga sellest, kuidas inimene suhtub ravisse. Negatiivsed emotsioonid ja enesesse sulgumine nõrgendavad immuunsüsteemi ja vähendavad ravi efektiivsust. Positiivsed tunded, lähedaste toetus ja aktiivne valmisolek haigusest jagu saada suurendavad paranemise võimalust. 6.5 Stress ja liigesepõletikud Eespool lugesite,kuidas emotsioonid võivad mõjutada inimese immuunsüsteemi. Negatiivsed emotsioonid pärsivad ja positiivsed emotsioonid tõstavad immuunaktiivsust. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne konflikt võib sageli olla reumatoidartriidi alguse või ägenemise tõukeks. Stress tõstab, kas otseselt või kaudselt, organismi vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele ja kutsub esile liigesepõletike ägenemisi. 6.6 Stress ja neuroos Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on
Toote reklaam vihjega teisele tootele(Arvo Pärt Coca Cola). Kontekst loob tähenduse. Reklaami toimemehhanismid 1. Vajaduse teadvustamine probleemile pakub reklaam lahenduse, viitab vajaduse rahuldamise võimalusele ( isegi kui seda endale ei tunnista) 2. Tähelepanu köitmine teadlikku tähelepanu tõmbamine või alateadlik( inimene ise ei saa aru) 3. Tunnete juhtimine emotsioonid(negat. emotsioonid sotsiaalreklaamid, posit. emotsioonid - kommertsreklaamid) 4. Hoiakute/maine kujundamine panna mingi bränd meie teadvuses kas heade või halbade asjade ,,kasti", reklaam püüab teha asja automaatselt heaks 5. Imidzikujundus brändi omadused kvalifitseeruvad mulle ( iPhone jõukus, innovaatilisus, ilu kui mul on, olen mina ka) Võimalusel rakendatakse kõikide meelte tööd. (seda paremini jääb meelde)
Rühivead e. Küfoos Jürgen Ulla Põhjused KAASASÜNDINUD KAASASÜNDINUD 5 10 % 5 10 % LIHASTOONUS LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE ASÜMMEETRILINE EMOTSIOONID EMOTSIOONID VÕI VÕI NÕRK NÕRK Küfoosi KüfoosiPõhjused Põhjused LUUSTUMISHÄIRED LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED HARJUMUSED VALE JALATS VALE JALATS JA
Emotion regulation in relation.. 1 Emotion regulation in relation to physiological stress response. University Name Research Project Module Code: xx 2007-2008 Supervised by xxx Word count: 7261 Emotion regulation in relation.. 2 Abstract The aim of this study was to investigate the association between psychological and the biological stress response. It is known that humans, interacting with each other or their environment, have emotional reactions that are individually regulated. These emotional responses are linked to changes in autonomic and neuroendocrine systems, which are essen...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=56632)-
ja väljapaistev ning enesekindel. Kuid tegelikult ka need, kes on vaiksed ja hoiavad omaette. See on nende isikupära. Igalühel on meil omased iseloomujooned. Me võime leida inimese, kellel on sarnane iseloom, kuid temal väljendub see lihtsalt teisiti. Maalimas on miljardeid inimesi, kes on erineva nahavärviga ja pärit erinevast keskonnast. Isiksuse väljakujunemine on protsess, kus sünnipärased emotsioonid põimuvad ja lapsepõlve kogemustel on inimese isiksust mõjutav osa. Sündides me saame välimuse, mida saab igat moodi muuta, kuid lapsepõlves kujuneb välja meie iseloomujooned. Kodune õhkkond, emotsioonid, soolised erinevused, varase lapsepõlev olukord, lahutatud vanemate lapsed, huvid, sõbrad, mängukaaslased, koolikiusamine, kuidas vanemad oma lapsi mõjutavad jms. See kõik mõjutab last ja tema maailmavaadet ja sellest tekib ka erinev isiksus. Mõned inimene ei pruugi
Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5 4. Mälu.............................................................................7 5. Tunded ehk emotsioonid......................................................8 6. Mõtlemine......................................................................9 7. Kõne............................................................................10 8. Kokkuvõte.....................................................................11 9. Kasutatud allikad..............................................................12 10. Lisad..................................................
tegevus toimub päevasel ajal. Tintoretto maalis on värvid heledustumeda kontrastiga. Inglid on kujutatud läbipaistvalt. Tegevus toimub kahe valgusallika ümber, mistõttu on arvata tegevus leidis aset pimedal ajal. Leonardo maalil on inimeste figuurid arenenud täiuseni Tintoretto maalis kujutatakse inimeste anatoomiat moonutatult , tundub kehad on ebaloomulikud pikad. Leonardo meistriteosel on kujutatud Kristuse 12 apostli emotsioonid erinevalt, iga apostel reageerib Kristuse teatele oma temperamendi ja iseloomu kohaselt. Kristuse emotsioonid on ainsana varjatud. Tintoretto meistriteoses on raske lugeda inimeste emotsioone, kuna inimeste näod on enamasti kaotatud tumedate varjudega. Vaadates lähemalt ei tundu apostlite emotsioonid olevat erinevad. Ma näen, et kaks version "Püha õhtusöömaajast" erinevad üksteisest nagu öö ja päev, kuigi temaatika on sama
Ükskõik, võin ju ära proovida Sellel pole minu jaoks tähtsust Muu 12. Kas ulatuslik reklaamikampaania tekitaks Teis alustava ettevõtte kohta suuremat huvi? Jah Ei Põhjendage 12. Kas loodava laonduskeskuse asukoht (piirkonna vähene tuntus) võib kahandada huvi selle ettevõtte suhtes? Jah Ei Kui läheksin sooviga leida abi oma probleemidele, siis on olulised teenused, suhtumine, positiivsed emotsioonid, mitte asukoht Muu l. 13.Kas sooviksite kasutada hoisustamise ajal kindlustuse, transporditeenuseid firma poolt? Ei Jah, tahaksin muid teenuseid lisaks Muu Siia võite lisada endapoolseid kommentaare/ettepanekuid, mida tuleks Teie arvates antud teenust luues silmas pidada ja täiendada. Tänan Teid, et leidsite aega küsimustiku täitmiseks!
kaitsetutena . Dalai-Laama kujutab meele loomust ette kujutada järveveena. Lohutamine aitab hirmu hajutada. Deprasiooni võib kergendada nõu andmise ja kiindumuse väljendamisega. Igale kavatsetud teole peab eelnema mõtte- või tundeakt. Tihti määrab meie tegude kõlbelise sisu just see, kuidas ja mil viisil me sündmustele ja elamustele reageerime. Kui me reageerime negatiivselt, teisi eirates, on meie teod ka negatiivsed ja ebaeetilised. Meie mõtted ja emotsioonid on nagu valitsuskabineti ministrid. Mõned neist annavad head nõu, teised halba. Teadvus ise on valitsusjuht, kes peab suutma otsustada, kes annan head ja kes halba nõu ja vastavalt ka tegutsema. Kui olukord on lootusetu, siis võib olla lohutuseks usk. KAS KUSKIL ON TEE; KUS VÕIKSID TAGASI MINNA JA UUEL KÄÄNAKUL TEISITI TEHA: Kaastunne Elusolend on tavaliselt see, kes on võime valu tunda ja kannatda. Võib lausa öelda, et teistega seob meid just kannatuste tunne. Kastunne on empaatia
Kolvikesed tagavad intensiivse valguse korral värvilise nägemise. Sisaldavad kolme erinevat nägemispigmenti fotopsiini, mis erinevatel valguse lainepikkustel. 49. Punase, rohelise, sinise lainepikkus. Punane 575nm; Roheline 535nm; sinine 430 nm. 50. Unenäod. Järjestikused kujundid, pildid mida tuntakse une ajal; unenägudega kaasnevad emotsioonid. Teadus on ignoreerinud unenägude uurimist. Unenägude funktsioon on teadmata 51. õudusunenäod 52. Ärkveloleku rütmid. Beeta erk,valvas,töötav Alfa puhkamine, mõtlemine Theta - mõtteloome 53. Stressihormoonid ööpäeva jooksul. Kortisool. Kortisool on steroidhormoon või glükokortikoid, mis toodetakse neerupealistes. See vabaneb kui tekib stress ja madala glükokortikoidide tasemega veres. Peamine
Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11 Teadusliku mälupsühholoogia algus Hermann Ebbinghaus näitas, et õppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Loeng, reede 2. märts. Emotsioonid
organismis. Inimene, kellel oli ülekaalus õhk, oli tasakaalustamata, liikuv; inimene, kellel oli ülekaalus sapp, oli tugev, vapper; kellel oli ülekaalus lima, oli aeglane ja väheliikuv. Kuid kuidas mõista inimest kes saadab korda verd õõvastama panevaid kuritöid ja astub vastu kõigele mis on inimlik. Vastuseid on raske leida, kuid kõigel on põhjus. Meie kõikide tegude taga seisava emotsioonid nagu viha, armukadedus, armastus ja kurbus. Emotsioonid tekkitavad meis tunde, mille ajal on õige otsuse tegime keerukas. Seega mida keerulisemas olukorras inimene on seda raskem on tal anda olukorrale subjektiivne hinnang ning see tõukab teda tegudele mida ta hiljem võib kahetseda. On ka olemas sellised inimesi kes siiralt usuvad, et on olemas keegi kes korraldab nende elu ja aitab neid elus edasi. Kõige levinum on uks Jumalasse. Väga raske on mõista inimest kes räägib
kontekst. EMOTSIOONIDE KÄSTLUSED 1. Bioloogiline(psühhobioloogiline)- juured antiikajas: emotsioone võib määratleda kehatalitluse kaudu. James- Lange teooria- emotsioon on kehaluste muutuste tagajärg! ,, Oleme rõõmsad, sest naerame" Kriitika: ei vasta tõele( sibul->nutt=kurb) Aju põhjustab nii emotsiooni kui kehalise muutuse. Tänapäeval: Aju juhib: limbiline süsteem+ ajukoor+ virgatsained+ hormoonid. Vasak poolkera->meeldivad emotsioonid, parem poolkera-> ebameeldivad emotsioonid. 2. Kognitiivsed käsitlused- juured Vana- Kreekas. (N. Aristoteles: emotsioon sõltub sellest, kuidas me maailma tõlgendame) Schachter-Singeri teooria: Emotsioon sõltub, kuidas me märgistame oma kehas toimuvat( füsioloogiline aktivatsioon) e. emotsioonide 2 komponenti: 1)füsioloogiline aktivatsioon, 2) selle märgistamine (N. kui inimene on erutunud ja usub, et sobiv emotsioon on viha, siis ta seda tunnebki). 3
tegelasrolli sisse elas, võis seda valu ka enda kehal tunda. Väga hästi oli näideldud stseen, kus noormehed viidi metsa ning hakati nende käest nõudma raha, mis nad olid teeninud narkootikumide äritsemisega. Poistel seda polnud ning läks kakluseks, kus olulisel kohal oli veri ning julmad peksmised erinevatesse kehapiirkondadesse kõhtu, selga, pähe, näkku. Näitlejad, kes osalesid vägivallastseenides, suutsid kõik emotsioonid selle käigus edasi anda, mis omakorda muutis kogu filmi reaalsemaks. Ehedaks näiteks oleks see, et nad suutsid anda vaatajale edasi seda viha ja vastikustunnet, mida nad sisimas tundsid Olari vastu, kes oli noorte poiste allakäigutrepile astumist suuresti kaasa aidanud. Vägivald, kuritegelikud jõugud, narkootikumid need olidki filmi peamised märksõnad ning nendega seotud emotsioonid olid tõesti suurepäraselt edasi kantud vaatajale.
Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad. TAJU Taju on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste kohta terviklikult. Taju salapärasused: 1. Taju on püsiv (järv on järv) 2. Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu 3. Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud 4. Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist Taju liigid: 1. Isikutaju ehk sotsiaalne taju – teise inimese, tema emotsioonide, vajaduste tajumine 2. Ruumitaju – ruumi tajumine kolmemõõtmelisena 3. Liikumistaju – info objektide liikumise kohta 4. Ajataju – kuidas aeg tegelikult kulgeb ja kuidas see meile tundub? 5. Eksitaju ehk illusioon, moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta.
Anastassia Filippova. 11kl Essee. Romaantiline muusika. Mis on romaantiline muusika? See ei ole ainult armastusega muusika. See on tundevaldus, esteesilised emotsioonid, ajaloo ja mõningane mõistatus, mida inimesed saavad lahendada südame abiga. Muusika igal perioodil on erinevad, aga tunded on samasugused. Teine küsimus on mis me adume, kui kuulame midagi hinnitu ja ilus? Ma arvan, et kõikidel inimestel meeldivad omad muusikazanrid. See oleneb ajast, muusikamaistnest ja meelest. Aga üks samasugune asi aastast aastasse on meie tunde. Mulle näib, et hea muusika, kõige pealt, peab teha palju emotsioonid, näiteks: õnn, kurbus,
kogenematu inimene võib ekslikult pidada armastust seedehäireks. See on ilmselt liialdus, kuid siiski osaliselt ka õige. Sageli on meil vaja tõlgendada oma sisemist olekut, analüüsida kas "imelik kõhutunne" tähendab kartust (läheneva eksami ees) või ootusärevust (armastatu saabumise eel). Mõnede psühholoogide arvates on sellised tõlgendamisprotsessid alati mängus kui me tunneme emotsioone. William James ja Carl Lange James-Lange teooria väidab, et isiku subjektiivsed emotsioonid pole midagi rohkemat ega vähemat kui reageerimine tema keha muutustele, mis on omakorda esile kutsutud mingite neid virgutavate stiimulite poolt. Teisiti öeldes on selle teooria alusel motoorsed ja füsioloogilised reaktsioonid põhjuseks, subjektiivsed emotsioonid aga tagajärjeks. Näiteks kohtumisel ohtliku loomaga päästetakse meie organismis valla sellele vastavad reaktsioonid (südamepekslemine, jooksupanek) ja need ajendavad omakorda emotsiooni kartuse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
