võetud. Jõgi kandis reovee järve või merre, kus see ajajooksul taas puhtaks muutuks. Kuid jõed, järved ja ookeanid suudavad reovees sisalduvaid mürke lõhustada ja kahjutuks muuta teatud piirini. Kui see piir ületatakse saastub veekogu, kuhu reoveed juhitakse. Seetõttu on paljud vesistud maailmas mürkidest üle küllastunud ning need ei muutu kunagi enam endiseks. Hävib looduslik elukeskkond kaladele, taimedele ning levima hakkavad solgikraavidele omased eluvormid. Suurel hulgal vett läheb vaja reaktorite jahutamiseks tuumaelektrijaamades. Vett võetakse jõgedest ning peale selle kasutamist jahutusseadmetes lastakse see tagasi loodusesse. Jõgedesse, järvedesse või merre naaseb see vesi küll puhta ja selgena, kuid tavaliselt mõningate kraadide võrra soojemana. Kõrge temperatuur põhjustab vetikate vohamist ja moodustab palju orgaanilist ainet. Seda lagundavad bakterid kasutavad ära kogu vees oleva
aspekte on teaduse haardeulatusest väljas. • Evolutsiooniteooria – üks elusolend võib ajapikku areneda teiseks. Arthur Schopenhauer • Universaalne tahe ja enesesäilitustung kui inimeste käitumismudelite baaspõhjus - käitumise irratsionaalsus. Pidev surmahirm – inimesed üritavad elu pikendada. • Vajaduste rahuldamise nõiaring – lõpuks tekib igavus. • Võime kannatada varieerub sõltuvalt teadlikkuse astmest – intellektuaalsed eluvormid kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest. • Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma. Eksistentsialism • Rõhuasetus inimese eksistentsi tähendusele, valikuvabadusele, indiviidi unikaalsusele • Personaalsed interpretatsioonid iseenda elu kohta. Sören Kierkegaard
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
dekoratiivtaimedena nii väljas kui kasvuhoonetes, samuti on nad kasutusel ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga
o p. Hippophae astelpaju Sug. Kanepilised Cannabaceae o Cannabis sativa- h. Kanep o Cannabis indica- india kanep o Humulus lupulus humal Sug. Jalakalised Ulmaceae o (Ulmus spp.) Sug. Nõgeselised Urticaceae o (Urtica spp.) Sug Morsaceae mooruselised o Morus alba mooruspuu o Ficus carica h. Viigipuu Sugukond Rosaceae roosõielised o eluvormid varieeruvad, sageli puittaimed o kibuvitsad ja roosid - perekond Rosa o h. pihlakas (Sorbus aucuparia) õunapuu (Malus domestica), pirnipuu (Pyrus communis), vaarikad ja murakad (Rubus spp.) aedmaasikas (Fragaria ananassa) viirpuu (p. Crataegus) o Perekond Prunus ploomipuu Prunus persica Prunus armeniaca Prunus padus Prunus cerasus kirsipuu Prunus domestica ploomipuu
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
saj G.Buffon 44 köiteline loodusloo entsüklopeedia. Suhtus kriitiliselt piiblis väidetule, et Maa on 6000 aastat vana. - Carl von Linne tunnistavad, et liigid võivad omavahel ristuda, luues nii uusi liike. Liikide muutused on ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. - Jean Bapiste Lamarck. 19.saj algus - teooria liikide muutumisest: *Lihtsaid eluvorme tekib looduded kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad eluvormid. *Organismid on kohastunud elama konkreetsetes keskkondades. *Lamarkism organismis elu jooksul toimunud muutused päranduvad edasi järglastele?! - Georges Cuvier tõestas liikide väljasuremist fossiilsete leidude alusel - James Hutton, Charles Lyell maa on palju vanem kui piiblis kirjas ja maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja pidevalt - Charles Darwin sai rohkem tähelepanu
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 6 Peatükk 21. Ainuõõssed ja okasnahksed Ülesanne 1. 1.1. Täienda infopüramiidi (a-c) ainuõõssete kohta ja täida lüngad. Püramiidil on 3 kujutletavat korrust (alumine korrus, st 1., kõige laiem ja ülemine, st 3., kõige kitsam). a) 3. korrus: Ainuõõssed on selgrootud loomad. b) 2. korrus: Ainuõõssete iseloomulikud tunnused (nimeta 3) on … c) 3. korrus: Ainuõõssete eluvormid on 1) polüüp (näited …); 2) … (näited …). 1.2. Miks on sinu arvates oluline kahe eluvormi olemasolu? Ülesanne 2. 2.1. Otsusta, millised tunnused (1-15) iseloomustavad ainuõõsseid (A), millised okasnahkseid (A) ja millised mõlemaid (AO). Kirjuta iga tunnuse number õigesse kohta: A: … O: … AO: … Tunnused: 1. Elavad ainult veekogudes. 2. Elavad ka Eesti vetes. 3. Mõned liigid elavad magevees. 4. Osa on täiskasvanuna meduusid, vees liiguvad hõljudes. 5
puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või
kõrgematele sagedustele meie Hingekihtide ilminguid, hoolimata sellest kui palju elusid see ka võtaks. 32. Sooseadus. Seadus hõlmab teadmist, et sugu avaldub kõikjal mees ja naisseadus töötab kõikidel põhjuslikkuse tasanditel, mis on: Suur Vaimne, Suur Mentaal ja Suur Füüsiline tasand. Ta on kõikidel tasanditel üks, aga kõrgemal tasandil võtab ilmumise kõrgema vormi. Ta töötab tekkimise, regeneratsiooni ja loomise suunas. Kõik eluvormid omavad kahte sugu. Füüsilisel tasandil avaldub see seksis ja rollis, mida ta etendab seksuaalsuse esiletoomises. Mentaaltasandil avaldub ta mees ja naisenergia näol, mis on koos iga isikuga. Iga mees omab naiselementi ja iga naine omab meeselementi. Suurel Vaimtasandil avaldub ta IsaEma põhimõttena lõpmatus kõikjale ulatuvas Jumalas, kelle teadvuses universumit eostatakse ja kindlalt hoitakse. Kirjas on:"Me
52 Ibid, lk 60. 53 M. Schellekens (viide 3), lk 53 17 Märkimisväärne arvamus tulenes aga 1980. aasta Ühendriikide kõrgeima kohtu lahendist Diamond vs Chakrabarty. Nimelt esitas Ananda Chakrabarty, General Electric töötaja taotluse geneetiliselt modifitseeritud õli-sööva mikroobi patenteerimiseks. PTO lükkas taotluse tagasi põhjusel, et animeeritud eluvormid ei ole patenteeritavad, pärast võitu PTO komisjonis viis aga Sidney Diamond asja Ühendriikide kõrgeimasse kohtusse, kus leiti, et Charabarty õli sööv mikroob ei ole looduse toode. Elavad organismid, mida on võimalik näha kui inimese loodud leiutisi, on seetõttu patenteeritavad. Kõrgeima kohtu arvates oli tegu piiratud kohtuasjaga, mis ei mõjuta mingilgi määral tuleviku teadustööd. Aktivisti ja advokaadi Andrew Kimbrelli
o loomad: kiiverkaasuar, vihmametsa kaan, muskusrott-känguru. · Indomalai (Indoneesia, Malaka ps. Laos, Kambodzha): o taimed: mangopuu, shorea. o loomad: mudahüpik, todimusang, kalimantani orangutang · Aafrika: o mangopuu, õlipalm, kohvipuu. o loomad: metselevant, okaapi, mudahüpik Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. · Tekkisid ~20 miljonit aastat tagasi metsade hõrenemise tagajärjel. Jääajad on nende levikule kaasa aidanud. Tüüpilised kontinentide siseosadele. Levinud tasastel pinnavormidel. · 30-60 laiuskraadidel. Sademeid 250-750 mm/a. Suvi on pikk, soe ja kuiv. Talv on kuiv ja külm. · Erinevad nimetused: preeria Kanadas, pampa Argentinas, stepp
Abiogenees isetärkamine ehk elusaine tekkimine eluta ainest. Abiogeneesi primitiivne vorm oli levinud keskajal, mil usuti mitmete elusolendite tekkimist eluta ainest. Abiogeneesi tunnustamine vähenes oluliselt peale L. Pasteuri avastust, kes bakterite näitel tõestas, et tänapäeval tekivad kõik elusolendid endasarnastest eellastest. Biogenees elusaine tekib teistest elusolenditest. Kuid see ei välista, et esimesed eluvormid tekkisid eluta ainest. Tänapäeval peetakse abiogeneesi Maal võimatuks just elu olemasolu tõttu. 5. Maastikusfääri mõiste ja selle terviklikus. Maastikuline sfäär ehk geograafiline sfäär on kujunenud atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri puutealal nende vastastikuses mõjus. Maastikusfääri kuulub ka teistest hiljem tekkinud biosfäär.
ilmuvad tulnukate inimröövi lood. Levinud arusaama järgi on tulnukad pärit kuskilt teistelt planeetidelt. See on klassikaline versioon tulnukate ja UFO-de külaskäikudest. Kuid faktid ja uuringud näitavad seda, et tulnukad kujutavad endast humanoidist kõrgemat eluvormi, mis esindab sotsiaalsetest süsteemidest väljapoole jäävat tsivilisatsiooni hierarhiat. Tulnukad püüavad muuta inimeste maailma, kuid seda mitte otsese sekkumisega vaid nö. vargsi. Maavälised eluvormid on väga mitmekülgsed ja kõikjal viibivad. Tulnukad on inimkonda juba tuhandeid aastaid kontrollinud ja ekspluateerinud. 9 1977. aastal hakati uurima Suurbritannias esimest tulnukate inimröövijuhtu, kuid sündmus ise oli tegelikult toimunud 1974. aasta oktoobris. Tegemist on viieliikmelise perekonnaga, milles on ema ja isa ning kolm last. Pärast sugulaste pool veedetud õhtut Essexi krahvkonnas Aveleys sõitsid nad
Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...
rohuhaljasmassi silotootmiseks 40-60 t, kuiva heina, 4-6 t/ha. 1 lehma kohta arvestatase aastas karjamaa rohtu 6-7 t, rohu silo 10-11 t, kuiva heina 1-2 t ja jõusööta sõltuvalt toodangust 1-3 t. Haritava maa pindala on sääda tootmise seisukohalt otstarbekas jagada järgmiselt: · Teravilja kasvatuseks 35 % · Rohukarjatamiseks 25% · rohusilode ning heina tootmiseks 40% 68) Rohumaataimede eluvormid Rohumaadel eristatakse 7 erinevat taimede rühma. 1. Puud mis kasvavad looduslikel rohumaadel, puud on igihaljad ja suvehaljad. Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%,
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
Levinud arusaama järgi on tulnukad pärit kuskilt teistelt planeetidelt. See on klassikaline versioon tulnukate ja UFO-de külaskäikudest. Kuid faktid ja uuringud näitavad seda, et tulnukad kujutavad endast humanoidist kõrgemat eluvormi, mis esindab sotsiaalsetest süsteemidest väljapoole jäävat tsivilisatsiooni hierarhiat. 8 Tulnukad püüavad muuta inimeste maailma, kuid seda mitte otsese sekkumisega vaid nö. vargsi. Maavälised eluvormid on väga mitmekülgsed ja kõikjal viibivad. Tulnukad on inimkonda juba tuhandeid aastaid kontrollinud ja ekspluateerinud. Peaaegu kõik tulnukate poolt sooritatud inimröövid kulgevad silmanähtavalt selge seaduspärasuse alusel. Näiteks näeb inimene alguses heledat valgust või mingisugust tundmatut maavälist olendit. Pärast seda kaotab inimene aja- ja ruumitaju. Paljud teadlased nimetavad seda Ozi faktoriks
Levinud arusaama järgi on tulnukad pärit kuskilt teistelt planeetidelt. See on klassikaline versioon tulnukate ja UFO-de külaskäikudest. Kuid faktid ja uuringud näitavad seda, et tulnukad kujutavad endast humanoidist kõrgemat eluvormi, mis esindab sotsiaalsetest süsteemidest väljapoole jäävat tsivilisatsiooni hierarhiat. Tulnukad püüavad muuta inimeste maailma, kuid seda mitte otsese sekkumisega vaid nö. vargsi. Maavälised eluvormid on väga mitmekülgsed ja kõikjal viibivad. Tulnukad on inimkonda juba tuhandeid aastaid kontrollinud ja ekspluateerinud. 8 Peaaegu kõik tulnukate poolt sooritatud inimröövid kulgevad silmanähtavalt selge seaduspärasuse alusel. Näiteks näeb inimene alguses heledat valgust või mingisugust tundmatut maavälist olendit. Pärast seda kaotab inimene aja- ja ruumitaju. Paljud teadlased nimetavad seda Ozi faktoriks
Maa settekivimite uurimine andis aluse revolutsiooniks ettekujutusest maakera vanusest. Buffon (1779) tuli välja ülijulge oletusega, et vanus võib olla mitusada tuhat aastat … Jean-Baptiste de Lamarck on esimene tõeliselt suur nimi eluslooduse evolutsiooni põhjendajate reas. Lamarck ei rääkinud veel sellest, et liikidel on ühised esivanemad (et "ülesanne koondub), kuid ta rääkis üsna selgesti sellest, et keskkonna mõjul on liigid muutuses. Muidugi, Lamarck arvas ka seda, et uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest - selles nagu tänapäev on ettevaatlik. Kuid ta rääkis ka sellest, et areng toimub pidevalt keerukuse suunas ja et seda põhjustab keskkonna muutumine. Tema põhiteos - Zooloogia Filosoofia - ilmus 1809. Lamarcki tuleb meenutada mitte tema eksituste pärast (nagu kombeks), vaid põhjusel, et ta oli tõeliselt suur teadlane. Kaasaegsed, k.a. Georges Cuvier, olid üsna üksmeelselt ta vastu - st. eitasid ideed evolutsioonist jne. Siiski - Lamarckil
päevaga vs teadlased, kes räägivad, et maailm kujunes 15 miljardi aasta jooksul. Korraga õigeks ei saa tunnistada, inimene peab tegema valiku ühe või teise kasuks. 23 2. sõltumatusemudel nii teadus kui ka religioon on adekvaatsed viisid maailmast mõtlemiseks, kuid need kannavad erinevaid funktsioone. Teadus kõneleb sellest, kuidas maailm on faktiliselt tekkinud ja kuidas täheldatavad eluvormid on välja kujunenud. Religioon küsib tähenduste kohta, maailma mõtestamine. Teadus ,,kuidas"-küsimused; religioon ,,miks"-küsimused. 3. dialoogimudel teadusel ja religioonil ühisosa, selle piires on võimalik konstruktiivne dialoog. Neil on üksteiselt nii mõndagi õppida. 4. integratsioonimudel teadus ja religioon moodustavad ühtse terviku. Kaks lomislugu
Minevik on halvem, tulevik parem, toimub areng, mis on ühesuunaline. Hegel idee järjest täiuslikum avaldumine ajaloo tegelikkuses. Talle sekundeerib Marx: ajaloos on areng, kuid see ei ole absoluutse idee avaldumine, vaid majandusliku korra muutumine, seoses tehnoloogilise arengu, teaduse edasiminekuga, mille tõttu peavad muutuma majanduse ja tootmise suhted ja nende tagajärjel muutub ka kultuur, mis Marxi arvates on tuletis majanduslikust korrast. Darwin: primitiivsed eluvormid arenevad täiuslikuma poole. kui ma arvame, et mõistusega inimene on dinosaurusest parem, evolutsioon on positiivse suunaga. bioloogilised liigid on tekkinud järkjärgulise arengu tagajärjel. Comte: positivismi rajaja, meie teadmine tegelikkusest areneb primitiivsest usust teadusliku tunnetuseni, mis võimaldab lahendada kõik probleemid (sotsiaalsed, teaduslikud) Nad olid kõik arvamused, et muutumine ajas on muutumine paremuse poole. Progressi narratiiv. Uute
Inflatsiooniline muutub Süvavälja galaktikad. planeetidega 10,miljardit 11, esimesed eluvormid.15 531 miljardit miljard 0 Universum. läbipaistvaks. uurimisprogrammis. Päikesesüsteem. Joon. 6. 4
Ajalooline koolkond · Vanimaks õigusallikaks on tava. See on täitumine, mis on läbi korduva käitumise harjumuseks muutunud. · Kokkulepe on selline, et tuleb nii käituda, nagu tavareegel ette näeb. · Kuigi kasutatakse tihti mõistet sugukond, on tegemist ühiskondliku korraga. Lepiti kokku korras, et elu raskustele vastu pidada. Et kord oleks majas, et julgeolek oleks majas. · Selline allikas on inimeste teadvuses. · Pärandunud eluvormid on need, mis meid saadavad. Need oleme me omaks võtnud läbi aegade. · Rooma õiguskultuur on üles ehitanud mandri Euroopa õiguse hiigelhoone. · Peale arhailist perioodi leiame õigust kirjapandud kujul need ongi õigusallikad. Need on koodeksid. Õigusnormide kogumid, suuremad või väiksemad oma mahult. Koodeksid, mis on sündinud ajast aega kodifitseerimise käigus, kujutavad endast mandri Euroopas põhilisi õigusallikaid.
optiliselt tihe Universum mis sünteesivad teleskoobiga raskemate meie tiirlevate tagasi hakkavad Inflatsiooniline muutub raskemaid Süvavälja aatomituumadega planeetidega ilmuma esimesed Universum. läbipaistvaks. aatomituumi. uurimisprogrammis. galaktikad. Päikesesüsteem eluvormid. . 0,00005 miljardit aastat tagasi ilmuvad
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
iseloomustamiseks on N:P suhe. Need biogeenid, nagu ka CO2, O2 ja H osalevad suurtes biogeokeemilistes ringetes. Biogeenide hulk vees on aluseks veekogu troofsuse kujunemisel. Troofsus - toitelisus, s.o. kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Troofsus on veekogude tüüpideks liigitamise põhialuseks (oligo-, meso-, eutroofsed järved). Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid
Uuritakse kaasaegse inimese geene ja püütakse minna ajas tagasi, samaaegselt tegeletakse ka luuleidude geeniuuringutega. Maakera geokronoloogia Geoloogid ja paleontoloogid mõõdavad maakera ja elu vanust miljardites aastates. Kasutusel neil oma kalender või ajaarvamine, kus mõõdetakse miljoneid ja kümneid miljoneid aastaid geoloogiline ajaarvamine. Erinevatel geoloogilistel ajastutel olid erinevad klimaatilised tingimused ja eluvormid. Geoloogiline ajaskaala antakse harilikult vertikaalses tabelis ning seda loetakse alt ülespoole, st vanimad ajastud on all ja uuemad ülevalpool. Maakera on oma arengus läbinud mitmeid geoloogilisi arenguetappe. Nende põhjal on välja töötatud maakera geokronoloogia ehk geoloogiline ajaarvamine. 10 V uusaegkond e kainosoikum 65 milj a tagasi linnud, imetajad, inimene
Nimetatud tungid väljenduksid käitumises (liigutustes), see (need) omakorda kujundaksid organismi morfoloogiat, elu jooksul omandatu aga päranduks edasi. Jean Baptiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel, jõuab ka nn arenemispuu juurde). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck eeldas, et elu jooksul
omab tunnuseid mõlemalt eellaselt. Pani tähele, et taimeristandid võivad olla eellastest nii elujõulisemad kui elujõetumad, märkas ka mutatsioone. Sisuliselt Mendeli eelkäija. Jean Batiste de Lamarck (1744-1829). Teoses Zooloogia filosoofia (1809) annab tänapäevase evolutsiooniõpetuse alused. Leiab, et elu on tekkinud looduslikult isetekke teel ning edasi arenenud üha uuteks organismideks. Pani tähele järkjärgulisi üleminekuid (Olemise Ahel). Eeldas, et eluvormid läbi ajaloo muutuvad, selle aluseks omakorda liikide-sisene varieeruvus. Viimane põhjustatud keskkonnast ja elutingimustest lihtsamatele organismidele mõjuvad tingimused kohe ja otseselt, keerukamad aga kõigepealt läbivad nö tarvete ja soovide (teleoloogia!) faasi. Uued tarbed väljenduvad liikumises, muutudes harjumuseks ning lõpuks omades väljundi morfoloogias. (Tegevusetus samas nõrgendab ning lõpuks kaotab elundi.) Lamarck
loogilised, vaid sattumuslikud seaduspärasused.ARENG on mitte madalamalt täiuslikumale, vaid ühelt SATTUMUSLIKULT vormilt teisele. FOUCAULT, VÕIM, VÕIMUVÕITLUS ja VABADUS VÕIM pigem PRODUKTIIVNE kui REPRESSIIVNE. Loob eeldused teatavaks DISKURSUSEKS TÕE ja TEADMISE avaldumiseksVÕIM vähem KEELAB, rohkem loob asju TEKITAB IHA ja NAUDINGUT, VORMIB TEADMISIVÕIMU instantsid pole ainult ARMEE, POLITSEI, VANGLAD, vaid ka HARIDUS, KOMMUNIKATSIOON, ELUVORMID, ta imbub meisse KEHA, SEKSUAALSUSE, PEREKONNA, TEHNOLOOGIA, TEADMISTE, TOOTMISVIISI jne. kaudu.VABADUST EI TAGA TEADMISTE KASV. Ei ole iseenesest vabastavat või represseerivat DISKURSUST. LÕPLIKKU VALGUSTUST KANTI TÄISEALISEKS saamise mõttes ei ole, sest pole lõplikku sihti.VALGUSTATUSE, st. VÕIMEKUSE ja KOMPETENTSUSE kasv tuleb lahus hoida võimusuhete intensiivistumisestVABADUS =
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
