(Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada. Mina ei osanud enne üldse Eno Rauda ja Mihklit seostada, rääkimata Aino Pervikust, kelle nimi peaks küll igale lapsele tuttav olema.
Ivo Linna Ivo Linna (sündinud 12. Juunil 1979 Kuressaares ) on eesti laulja. Õppis Kuressaare 1. Keskkoolis, 19671969 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat. Alustas laulmist ja kitarrimängu Kuressaares ansamblis Müstikud (19661967). Järgnesid ansamblid System (1968) ja taas Müstikud (1969) Tartus. Pärast ajateenistust Nõukogude armees sai Ivo Linnast laulusolist baarvarietees Tallinn, hiljem ka teistes varieteedes. Aastail 19731974 oli Ivo Linna laulusolist Olav Ehala ansamblis, 1975. aastal orkestris Vana Toomas, 19751980 kuulus ta ansamblisse Apelsin ning alates 1978. aastast on Rock Hotelis. Oma aktiivse tegevusega laulva revolutsiooni ajal on Ivo Linna ennast oma surematute lauludega jäädvustanud ka eestlaste südameisse. Laulud "Eestlane olen ja eestlaseks jään", "Sind surmani", "Ei ole üksi ükski maa", "Mingem üles mägedele" jne. Ivo Linna on võitnud ka arvukalt auhindu: ·1979
REFERAAT JUHAN VIIDING (pseudonimi Jüri Üdi) 2010 Juhan Viiding (1948-1995) Elulugu: Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948. aastal Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja Literaadi Linda Viidingu perre. Juhan oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. Viiding õppis kuues üldhariduslikus koolis(Tallinna 7. keskkoolis, Kose-Lükati sanatoorses metsakoolis, Otepää keskkoolis ja veel mitmes Tallinna keskkoolis), keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis ja pärast seda jätkas ta 1968. aastal õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal, asudes samal aastal näitlejana tööle Draamateatrisse. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastaja...
Randmaga. Tegutseti aastani 1974. Selle aja jooksul judis ansamblis kaasa teha le 40 muusiku- Peep Mandre, Urmas Alender, Priit Pedajas, Paul Mgi, Jaak Jrisson. Tallinna 16 Keskkooli ansamblina alustasid Mikronid. Sellesse bndi kuulus Gunnar Graps. Tallinna 42 Keskkooli ansambli Toomapojad repertuaaris oli palju meloodilisi laule, mistttu olid nad populaarsed ka vanema kuulajaskonna hulgas. Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop,
Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport Laine Eek naine 3/11/1993 Majandus Erna Eek naine 5/24/1990 Tootmine Vilma Eesmaa naine 5/28/1985 Finants Mare Eesmaa naine 8/16/1984 Majandus Einar Ehala mees 4/24/1954 Tootmine Ene Elmik naine 4/24/1983 Müük Aadu Elson mees 4/9/1973 Tootmine Marko Erikson mees 4/6/1953 Tootmine Aadu Heinlo mees 3/27/1992 Tootmine Aigi Härm naine 3/22/1980 Ost Sirje Härm naine 5/14/1955 Ost Leida Jaanus naine 1/15/1955 Tootmine Kristjan Jürimäe mees 8/4/1981 Tootmine Jana Kaal naine 3/18/1980 Müük
SUUR KINO Millal sündis filmikunst? Filmikunsti alguseks loetakse 28. detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus · Filmikunstieelsel ajal olid kasutusel stroboskoobid. Esimese sellise, nimega taumatroop,
oktoobril 2008. Koos Rock Hotelliga olid laval veel bändi truud abilised: Ülari Kirsipuu, Anneli Kadakas ja Margus Jürisson ning külalised: Henrik Sal-Saller, Kaire Vilgats, Dagmar Oja. 7 ROCK HOTELLI KOOSSEIS Läbi aegade Rock Hotellis mänginud ja asendanud pillimehed: Andres Põldroo kitarr Ülari Kirsipuu sax & kitarr Jaan Rajala trompet Tarmo Marken trompet Henrik Nagla bariton sax Sulev Sommer tenor sax Väino Põllu tromboon Olav Ehala klahvpillid Aleksander Vilipere löökriistad Jaan Karp löökriistad Mart Pauklin kitarr Uno Lättemägi kitarr Valmar Väljaots akordion Vello Toomemets viiul Tõnis Kõrvits klahvpillid Läbi aegade Rock Hotellis helimehed ja transamehed: Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa
", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia,
Kaugõppegümnaasium Referaat Juhan Viiding (pseudonimi Jüri Üdi) Koostaja: Juhendaja: 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................. 3 Elulugu..................................................................................................................................... 4 Looming................................................................................................................................... 5 Tunnustused......................................................................................................................... 7 Luul...
Sellel on mitmeid põhjuseid. Noored kasutavad väga palju internetti ning selle lai levik on muutnud ingliskeelse info- ja suhtlusruumi kõikide noorte igapäevaelu osaks. Tihe inglise keele kasutamine muudab selle mugavaks ning käepäraseks. Peale selle kasutatakse inglise keelt palju ka veebis 3 sõpradega suheldes. Interneti mõju võib olla väga suur, kuna noored kasutavad seda igapäevaselt ja nad on väga mõjutatavad. (Tammemägi, Ehala, 15.03.2017) Eestis kõneldavas eesti keeles on palju sõnu, mis on laenatud inglise keelest. Eriti intensiivselt algas ingliskeelsete sõnade laenamine eesti keelde 1990. aastatel seoses erinevate uute nähtuste ja kaupade jõudmisega Eestisse. Eriti palju kasutatakse ingliskeelseid laene slängis ja argikeeles. (Leemets, 14.03.2017) Tänapäeval Eesti ühiskonnas kasutatakse palju ingliskeelseid tsitaatsõnu. Tsitaatsõnad on
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava butafooria Carol Põldsaar PRAKTIKAARUANNE Butafooria praktika Vilma majas 16.-23.11.2020. a. Juhendaja : Eero Ehala Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud Viljandi 2020 SISSEJUHATUS Praktika jooksul sain võimaluse lõpetada ära oma pooleli jäänud kooli projekti, milleks oli butafoorse piparkoogimaja meisterdamine ning praktikakaaslastega teha miniatuurseid mände. Tegemist oli tellimusega, teha Tallinna lennujaama kinnisvara firma reklaamiks miniatuurne männimets. AJAKAVA Kuupäev Kellaaeg Koht Tegevus 16
Merle Pintson, Põlva Ühisgümnaasium KOKKU LAHKU NIMISÕNA + NIMISÕNA ■ Ainsuse nimetavas käändes olev Märklaud, lõppsõna täiendsõna ■ Ains om olev täiendsõna märgib Toakoer, jahikoer, linnukoer, ■ Ains om olev nimisõna, mis Õpilase vihik, koera saba, lapse liiki, laadi sülekoer, karjakoer, valvekoer väljendab kuuluvust arvamus, teose idee ■ Konsonanttüveline (s-tüveline) Hingamiselund, tootmisprotsess ■ Ains om olev täiendsõna, millele Selle seina vaip (see seinavaip), täiendsõna eelneb laiend (laiend kuulub küpse vilja pead, minu maja aken ...
Artur Alliksaar Anton Meister Pärnu 70 Jana Andrus KivirähkAnton Meister Pärnu 70 Jana Artur Alliksaar Leida Jaanus Tartu 70 Jana Andrus KivirähkMirja Bergmann Tartu 70 Jana Astrid Lindgren Mirja Bergmann Tartu 70 Tarmo Artur Alliksaar Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Hando Runnel Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Astrid Lindgren Marko Erikson Haapsalu 71 Tarmo Astrid Lindgren Einar Ehala Jõhvi 71 Selma Astrid Lindgren Einar Ehala Jõhvi 71 Selma Hando Runnel Aasa Randla Kunda 71 Maarja Astrid Lindgren Aasa Randla Kunda 71 Maarja Astrid Lindgren Aasa Randla Kunda 71 Maarja Hando Runnel Hendrik Kanter Võru 71 Maarja Hando Runnel Hendrik Kanter Võru 71 Maarja Astrid Lindgren Hendrik Kanter Võru 71 Paul Artur Alliksaar Riho Kuusk Saku 73 Paul
Instituudi direktor Urmas Sutrop. 2008.a on instituudis 5 osakonda: keeleteaduse ja tehnoloogia osakond, soome-ugri ja murrete osakond, keelekorraldusosakond, sõnaraamatute osakond, terminioloogiaosakond Tallinna Ülikool: Mati Hint fonoloogia ja morfoloogia uurija, on põhjalikult süvenenud eesti väldete ja astmevahelduse probleemistikku Helle Metsland doktoriväitekiri verbisüntaksist Jüri Viikberg koostanud põhjaliku ülevaate Eesti vähemusrahvustest Martin Ehala Eesti ühiskonna etnolingvistilise vitaalsed probleemid, emakeeleõpetus. Keelekasutuse uurimine ja tekstianalüüs Krista Kerge sõnamoodustus, allkeele tekstilised omadused 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia 1879 esimene foneetikaülevaade: kvantiteedisüsteem, k, p, t ja g, b, d suhted; fonoloogiline lähenemine: tähendust eristavad opositsioonid
grammatika, tegeleti keelekorralduse, õigekeelsuse ja terminoloogiaga (haridus, sõjandus, lennundus on hetkel olulisimad),uuritakse murdeid, kogutakse kohanimesid ja eesti murdeid, koostatakse murdesõnastikke, välja on antud ka soome-eesti suursõnaraamat,uuritakse sõnavara ajalugu, uuritakse semantikat ja arvutilingivistikaga seotut, Tallinna Ülikool-M.Hint uuris fonoloogiat ja morfoloogiat, Helle Metslang lauseõpetust, Martin Ehala on üksi või koostöös õpilastega välja andnud mitmeid emakeeleõpikuid koolidele, Krista Kerge on uurinud sõnamoodustust ja allkeelte tekstilisi omadusi. Tallinna ülikool on kujunenud keele õppimise, õpetamise ja eesti keele kui teise keele uurimise keskuseks. 14. Keele struktuuri uurimine: Foneetika-Paul Ariste. 30ndatel teati kuidas häälikuid moodustatakse, selleks olid vajalikud uurimused tehtud. 1938 esitas Ariste esimese fonoloogia põhimõtetest
34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva 47102200902 Ene Burmeister Paide 36802240722 Ahto Danilov Paide 48305030944 Laine Eek Tallinn 48007150516 Erna Eek Narva 47302150417 Mare Eesmaa Kiili 47311270496 Vilma Eesmaa Valga 34103030178 Einar Ehala Jõhvi 47110240441 Ene Elmik Loksa 36110090988 Aadu Elson Haapsalu 34110060017 Marko Erikson Haapsalu 38205190379 Aadu Heinlo Kuressaare 46809210954 Aigi Härm Saku 44311130888 Sirje Härm Tallinn 44111240925 Leida Jaanus Tartu 37002030149 Kristjan Jürimäe Valga 46809170171 Jana Kaal Viljandi
Jahrhunderts der erste estnische Komponist, ist Kennern der Chormusik durch seine Motetten auch außerhalb Estlands ein Begriff. Eduard Tubin machte im 20. Jahrhundert durch seine romantischen bis atonalen Symphonien auf Estland aufmerksam, was im Jahr 2005 durch ein großes Festival gewürdigt wurde. Neeme Järvi ist Dirigent von Weltruf, ebenso sein Sohn Paavo Järvi (derzeit Cincinnati Symphony Orchestra und hr-Sinfonieorchester Frankfurt). Im Popularbereich kommt dem Pianisten Olav Ehala eine große Bedeutung zu, der zahlreiche Filmmusiken schrieb und bei Theaterproduktionen mitwirkt. Ester Mägi schreibt ähnlich wie Veljo Tormis viele Kompositionen und Volkslieder für Chor um, die während der Besatzungszeit der Sowjetunion in Vergessenheit zu geraten drohten und seit der Unabhängigkeit sehr populär geworden sind. Zu erwähnen ist das alle fünf Jahre stattfindende Sängerfest, wo Zehntausende, vereint zu einem Chor, nationales Liedgut singen.
Total Result 1351,0169492 1254,625 1312,0707071 Kood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg Vanus Osakond HKant Hendrik Kanter mees 11.07.1941 72 Tootmine MErik Marko Erikson mees 6.10.1941 72 Tootmine AMarm Aare Marmor mees 2.08.1944 69 Tootmine KMets Kaivo Mets mees 3.03.1962 52 Tootmine EEhal Einar Ehala mees 3.03.1941 73 Tootmine AKoor Andrus Koort mees 4.09.1960 53 Tootmine ELepi Erki Lepiksoo mees 2.05.1970 43 Tootmine ATubi Ahti Tubin mees 5.01.1959 55 Tootmine EAins Erki Ainsaar mees 13.05.1964 49 Tootmine AHein Aadu Heinlo mees 19.05.1982 31 Tootmine KJüri Kristjan Jürimäe mees 3.02.1970 44 Tootmine
36504170054 koer 51 Väljastada töölehele Filter_2 inimeste nimed, kelle ees- ja perenimi algab sama tähega. Eesnimi Perenimi Tiina Toomsalu Ene Elmik Einar Ehala Erna Eek Madis Maasalu Margus Maasalu kontroll jah Linn - all - Sum - Pereseis Sugu 12 Pereseis mees naine Total Result abielus lahutatud 10 lesk
Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann · Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset eesti muusikut Heljo Sepp, Arvo Pärt, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Veljo Tormis, Piret Rips, Jaan Rääts, Ester Mägi,Olav Ehala, Tõnu Kõrvits · Barokiajastu iseloomustus. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et
PBurm Priit Burmeister mees 2/7/1983 2 talv EBurm Ene Burmeister naine 2/20/1971 2 talv ADani Ahto Danilov mees 2/24/1968 2 talv EEek Erna Eek naine 7/15/1980 7 suvi LEek Laine Eek naine 5/3/1983 5 kevad MEesm Mare Eesmaa naine 2/15/1973 2 talv VEesm Vilma Eesmaa naine 11/27/1973 11 sügis EEhal Einar Ehala mees 3/3/1941 3 kevad EElmi Ene Elmik naine 10/24/1971 10 sügis AElso Aadu Elson mees 10/9/1961 10 sügis MErik Marko Erikson mees 10/6/1941 10 sügis AHein Aadu Heinlo mees 5/19/1982 5 kevad AHärm Aigi Härm naine 9/21/1968 9 sügis SHärm Sirje Härm naine 11/13/1943 11 sügis
Sunnitud käe üleharjutamise tagajärjel katkestama õpingud viiuli alal, siirdus Eller 1908. aastal Peterburi ülikooli õigusteaduskonda, kus õppis viis aastat. · Kes oli esimesed eesti heliloojad- asjaarmastajad? Aleksander Saebelmann Kunileid, Friedrich Saebelmann, Aleksander Thomson, Karl August Hermann · Nimeta vähemalt 5 väljapaistvat kaasaegset eesti muusikut Heljo Sepp, Arvo Pärt, Tõnu Raadik, Rein Rannap, Veljo Tormis, Piret Rips, Jaan Rääts, Ester Mägi,Olav Ehala, Tõnu Kõrvits · Barokiajastu iseloomustus. Sel perioodil oli Euroopa poliitiline elu rahutu. Kirikusfääris toimusid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel. Prantsusmaal valitses äärmuseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid Inglismaal ja Madalmaades. Ühiskond kääris. Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et
36802240722 Ahto Danilov Paide Linnamäe tee 85-21 vallaline 48305030944 Laine Eek Tallinn Õismäe tee 105-44 abielus 48007150516 Erna Eek Narva Õismäe tee 21-10 abielus 47302150417 Mare Eesmaa Kiili Mahtra 36-50 abielus 47311270496 Vilma Eesmaa Valga Ümera 24-5 abielus 34103030178 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 abielus 47110240441 Ene Elmik Loksa Kivimurru 11 - 10 abielus 36110090988 Aadu Elson Haapsalu Puhangu 4-14 abielus 34110060017 Marko Erikson Haapsalu Sõle 61-19 lahutatud 46809210954 Aigi Härm Saku Sõpruse 3 - 125 abielus
Sageli kasutatakse sellist argumenti, nagu „ka sina“ (lad k. tu quoque). Selle asemel, et väide ümber lükata, süüdistab üks inimene teist või viiakse tähelepanu enda või oma vigade pealt kellegi teise peale või nende vigade peale. Süüdistus ei pea olema tõene, seda võidakse kasutatada üksnes mõju avaldamiseks. Inimesest lähtuva argumendi alla kuulub ka enda näitamine heast küljest, sealhulgas ka enesekiitmine. (Aava 2003: 52–56) Eesti keeleteadlane Martin Ehala liigitab argumentum ad hominemi alla ka autoriteedile vihjamise kui ühe demagoogilise mõjutusvõtte. (Ehala, Kitsnik 2011: 6) Autoriteedile viitamist võib pidada üldiselt tõsiselt võetavaks tõestamisliigiks, ent tuleb vaadata, kas tegemist on pädeva inimesega midagi ütlema. Näide tu quoque’st : Prof. Smith ütles Prof White’ile: „Sa oled liiga karm enda õpilastega,“ mille peale prof. White vastas: „Kindlasti ei ole sina õige inimene nii ütlema
blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid. Kõik need viivad meid kokku teiste inimeste eluga, uudiste
14 77429 5531 1 3000 3000 2 10290 5145 3 10740 3580 3 11650 3883 1 5600 5600 Eesnimi Perenimi Tiina Toomsalu Ene Elmik Einar Ehala Erna Eek Madis Maasalu Margus Maasalu Linn Amet Inimeste arv Kunda autojuht 1 Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila
36303030988 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 37403030624 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 48209130038 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 37103260243 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 46003030319 Hilja Raid Tartu Võru 2-122 38006080465 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 36809040675 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 35204120460 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 36612210549 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 38108200347 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 35101130124 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 45909140289 Olav Berk Viljandi Paekaare 58-51
12.1942 70 35508240148 Erika Kasemets M 24.08.1955 57 36303030988 Faina Kukk M 03.03.1963 50 37403030624 Valve Mäesalu M 03.03.1974 39 48209130038 Annika Paju N 13.09.1982 30 37103260243 Evelin Põld M 26.03.1971 41 46003030319 Hilja Raid N 03.03.1960 53 38006080465 Juulia Tubin M 08.06.1980 32 36809040675 Maarja Ambros M 04.09.1968 44 35204120460 Einar Ehala M 12.04.1952 60 36612210549 Andrus Koort M 21.12.1966 46 38403010526 Erki Lepiksoo M 01.03.1984 29 38108200347 Ahti Tubin M 20.08.1981 31 36506070555 Karl Agur M 07.06.1965 47 37808220891 Reijo Bauman M 22.08.1978 34 35101130124 Kaivo Berk M 13.01.1951 62 45909140289 Olav Berk N 14.09.1959 53 38306070961 Erna Eek M 07.06.1983 29
esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees. I välde sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde pikk diftong, vokaal või konsonantühend; · Silbivälteteooria põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste. Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga I välde, pikk kerge rõhuga II välde, pikk raske rõhuga III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi. · Taktivälteteooria välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
37408230939 Riho Kuusk Saku 35309010485 Argo Salu Jõgeva 36506070555 Karl Agur Tallinn 48105180669 Leida Jaanus Tartu 34112150956 Reijo Muld Haapsalu 34910190405 Hanno Pajusaar Kunda 37205220288 Madis Paulus Viljandi 37106180544 Meelis Petrov Sindi 44707080463 Irma Piirsalu Keila 36809190988 Meelis Kalju Jõgeva 38204220473 Arnold Norak Kuressaare 35204120460 Einar Ehala Jõhvi 36612210549 Andrus Koort Türi 38108200347 Ahti Tubin Kadrina 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa 36604060863 Aadu Pulk Kohtla-Järve Aadress Pereseis Osakond Amet Palk Pärnu mnt 453A-19 abielus Transport autojuht 1,090 € Läänemere 62-68 abielus Transport autojuht 1,180 €
ÕS 1999. Eesti keele sõnaraamat. (1999). Tallinn: Eesti Keele Instituut. Seadusaktid Viide tekstis (Gümnaasiumi …2011) Kasutatud Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2011). Riigi Teataja I, allikates 14.01.2011, lk 2. Ajakiri, ajaleht Artikkel ajakirjas Viide tekstis (Ehala & Niglas 2004: 2117) Kasutatud Ehala, M. & Niglas, K. (2004). Eesti koolinoorte allikates keelehoiakud. Akadeemia 10, lk 2115 - 2143. Artikkel ajalehes Viide tekstis (Kuulpak 2017: 6) Kasutatud Kuulpak, K. (2017). Rasmus Puur ja Edmar Tuul – kõrge allikates lennuga sõbrad. Postimees 30.06.2017, lk 6-7. Artikkel ajalehes Viide tekstis (Nagu Tallinnas ..., 2017. 2) (autor puudub) Kasutatud Nagu Tallinnas rääkisime… (2017). Postimees, 30
Pealegi on niigi selge, mida teha tuleb, et õnnelik olla: tuleb tegeleda "tõsiste" eluliste probleemidega: kuidas raha teenida, kuidas valida eriala ja leida töö, mis inimese ühiskonnale vajalikuks teeks, ning kuidas ennast selle kõige juures veel vormis hoida... Suveülikool on artiklisari, kus eri valdkondi uurivad teadlased kirjutavad, mida on nende valdkonnas uut ja huvitavat. Varem samas seerias ilmunud: Jaan Sootak (13.7): Sünd ja surm kui kokkulepe Martin Ehala (23.7): Kelle keel, selle voli Arvan, et Jumala poolt meie jaox määratud ja loodud õnn on see, mis sisaldab kõike seda, mida Jumal tahab meile anda...Tema rahu, Tema rõõmu, lootust, usaldust, suhet Temaga, turvalisust, küllust, soosingut, armastavad suhted lähedastega...usun, et kõik need ja veel paljud teised omadused on killukesed terviklikust Jumala poolt määratud õnnest...nõnda nagu õunaviilud õunast...või midagi sellesarnast... http://www.hot.ee/simo13/kirjand.html
Romaan 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu Luuletused 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu Lastekirjandus 34110060017 Marko Erikson mees 71 Haapsalu 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi Lastekirjandus 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi Lastekirjandus 34103030178 Einar Ehala mees 71 Jõhvi 44012150956 Aasa Randla naine 71 Kunda
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega,
esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees. I välde sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant; II ja III välde pikk diftong, vokaal või konsonantühend; 2) silbivälteteooria põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala, Eek, Lehiste. Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga I välde, pikk kerge rõhuga II välde, pikk raske rõhuga III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi. 3) Taktivälteteooria välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali
Eesti rahvamuusikast : regilaulu ja uuema rahvalaulu tunnused ,võrdlemine, rahvatantsud ja rahvapillid. Vanem rahvalaul eristub uuemast eelkõige teksti vormi, ent ka kujundite, mõtteviisi, kasutamise olukorra, viisi jm poolest. Vanemaid tekste iseloomustab algriim (sõna algushäälikute kordus) ja parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänem...
(http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html) 4.1 Osades Anne Reemann Evelin Pang Ursula Ratasepp Elisabet Tamm Külli Teetamm Sandra Uusberg Andero Ermel Mikk Jürjens Alo Kõrve Mart Toome (http://www.linnateater.ee/et/lavastused/conway.html) 5. ,,Kaotajad" Elmo Nüganeni lavastatud muusikal, mis esietendus 31. mail 2003. aastal Linnateatris. Etendus kestab 2 tundi. (http://www.freewebs.com/kaotajad/) Tekst ja laulusõnad: Jaan Tätte Helilooja: Olav Ehala Kunstnik ja valguskujundus : Iir Hermeliin Koreograaf: Teet Kask (http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku
taani, läti, islandi, ungari, katalaani, poola, leedu, rumeenia, gruusia, turkmeeni, 4 kasahhi, tadfiiki ja esperanto keelde; ka ingliskeelse lugeja ette on tema sõnum teel. Läbi aegade on paljud eesti laululoojad hinnanud kõrgelt tema looduslüürikat, mida tunnistavad mitmedkümned noodiraamatud ja helikandjad. Näiteks: Urmas Alender, Edgar Arro, René Eespere, Olav Ehala, Gunnar Graps, Tajo Kadajas, Tiina Kiilaspea, Tiit Lehto, Heino Lemmik, Neeme Lopp, Raimond Lätte, Helve Mikusaar, Ester Mägi, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Albert Pettinen, Piret Pormeister- Rips, Valdo Randpere, Rein Rannap, Alo Ritsing, Olev Sau, Riho Sibul, Ants Sõber, Eino Tamberg, Kait Tamra, Veljo Tormis, Andres Vahisalu, Galina Vahter, Lembit Veevo, Heiki- Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid.
aastal. Näiteks selgitatakse, et mõttekriips ehk nn pikk kriips saadakse nii: kiirklahv Alt + 0150. Eesti Keele Sihtasutusel on veebileht, mille aadress on www.eki.ee. Uurija leiab sealt mitmesuguseid sõnastikke, sealhulgas õigekeelsussõnaraamatu („Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006), „Eesti keele seletava sõnaraamatu“, lisaks „Eesti keele käsiraamatu“ jm. 23 Kasutatud kirjanduse loetelu 1. Ehala, M. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. 2. Haridusministri 13.detsembri 2000.a määrus nr 39 . Uurimistöö juhend XI klassi õpilastele – RTL 2000, 130, 2103. 3. Kõverjalg, A. 1999. Üliõpilastööde koostamise metoodika. Tallinn: Sisekaitseakadeemia kirjastus. 4. Roomets, S. 2006. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn: Rebelis. 5. Tartu Kivilinna Gümnaasium. Uurimistöö lõpueksamina ja hindelise arvestustööna. 2001. 6
Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter: ● Loonud laule, sümfoonilist muusikat, filmimuusikat (Mehed ei nuta, Noor pensionär), lavamuusikat; ● MK – Laul põhjamaast. Kustas Kikerpuu: ● Helilooja, interpreet ja dirigent; ● Tema ansamblid mängisid paljudes telesaadetes (nt Entel-tentel); ● MK – Taas punab pihlakaid, Anna andeks Olav Ehala: ● Helilooja, pianist; ● Pikk koostöö olnud Linnateatriga ja Kiigelaulukuuikuga; Praegu õpetab Muusikaakadeemias vaba klaverisaate kujundamist; ● Kirjutanud muusikat paljudele nukufilmidele (Naksitrallid, Ramsese vembud, Lotte)ja loonud mitmeid muusikale (Kaotajad, Nukitsamees). ● MK – Vaid see on armastus (2017 NMK repertuaaris laulupeol), Kodulaul, Rahalaul, Siin on oja. Rein Rannap: ● Õppinud Tallinnas, Moskvas ja Los-Angeleses;
skeem rockmuuska, pünevusfilmid, kino, ööklubid pubid, põnevus, antikonventsionaalsus (uudsus), nartsitsissm. Bourdieu keskklass püüab kaasa joosta. Kui keegi ütleb kõrgklassist, et on hea, siis joostakse kaasa. Elamuste suunudumste miljöö- (või maitseklassi) spetsiifilised muutujad. Skeem. Nagu maslow püramiid, teises järjekorras. Kultuur, eluviis ja identiteet. Mida tähendab idenititeet sotsiaalsest vaatenurgast? Martin Ehala "Signs of identity. The anatomy of belonging" *personaalse psühhoajaloo tulem? 10 Sotsiaalne konstruktisoon? Meelelahutus- ja liikmeksolemise peegledus? Identiteet ei ole olemuslik vaid protsessuaalne. Identiteetid on võimalik luau vaid sotsiaalselt, teiste indiviidide abil. Ainult kontekstis. Heideger sünnime kellekski ja
Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist). Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid (EKI, TÜ; Ülle Viks, Tiina Puolakainen, Heiki-Jaan Kaalep, Tiit Roosmaa, Heli Uibo). 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus. Aktiivne ja passiivne morfoloogia. Idee Toomas Helbilt. Morfoloogiaosa autor Kristiina Ross, toimetaja Ülle Viks Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse: J.V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis, määruste liigid
55. eesti 20. sajandi muusikast: I Leia ja kirjuta 10 praegu elava eesti kultuuritegelase nime järgmistesse kategooriatesse: 1. lauljad ( klassikaline laul, ooper) Heli Veskus Atlan Karp Märt Jakobson Tõnu Kattai Merle Jalakas Valentina Kremen Taisto Noor Alla Popova Karmen Puis Jaan Willem Sibul 2. elavad heliloojad (nimi + sünniaasta) René Eespere 1953 Olav Ehala 1950 Igor Garsnek 1958 Sven Grünberg 1956 Tõnis Kõrvits 1969 Anti Marguste 1931 Rein Rannap 1953 Urmas Sisask 1960 Toomas Trass 1966 Erkki-Sven Tüür 1959 3. pillimehed (nimi + instrument) Küllike Tikk - löökpillid Tanel Tamm - tuuba Tõnu Pärtin - tromboon Silver Mesi - metsasarv Viljar Lang - trompet Johanna Tuvi - fagott Tõnu Kalm - klarnet
46303030988 Faina Kukk Loksa Kärberi 14 - 2 47403030624 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 48209130038 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 47103260243 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 46003030319 Hilja Raid Tartu Võru 2-122 48006080465 Juulia Tubin Kallaste Vana-Kalamaja 7-9 36809040675 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 35204120460 Einar Ehala Jõhvi Kivimurru 11 - 10 36612210549 Andrus Koort Türi Taime 19 - 5 38403010526 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 38108200347 Ahti Tubin Kadrina Vana-Kalamaja 7-9 36506070555 Karl Agur Tallinn Ringi 3-18 37808220891 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 35101130124 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 35909140289 Olav Berk Viljandi Paekaare 58-51
Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006 Kogumikuartikkel Kui artikkel on võetud ajalehest, ajakirjast või kogumikust, siis tuleb viitekirjesse lisada artikli ilmumiskoha andmed. Mõttekriips jagab viitekirja pooleks, Mõttekriipsu ette jääb alati teave artikli kohta ja mõttekriipsu järele info ajakirja või kogumiku kohta. Näide: Ehala, Martin, Margit Raik 2003. Eesti keel eesti koolis. - Eesti kirjakeele kasutusvaldkondade seisundi uuringud. Toimetanud Maire Raadik. Tallinn: TPÜ Kirjastus, lk 11-35. näide2: Eichfuss, Riho 2011. Inimeste teadlikkus nafta ja alternatiivsete kütuste kohta. - Akadeemia nr2. lk 63-84. näide3: Kaareste, Norbert 2007. Kooliaasta algus rõõmustab. - Postimees 3.09, lk 3. 13.11.15 Ülesanne 1 1. Käo, Aimar 1997. Looduse rüpes
Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte). Martin Ehala (,,Eesti keele suhtluslävi", ,,Eesti keele struktuur"): A- ja B-tüvi, kahest tüvevariandist lähtuv vormisüntees. Mati Hint: morfoloogia muutumine. Kaasrõhu üldistumine 3. silbile vormid nagu kontserdite, kunstnikute. Sõnade jaotamine muutkondadesse. Sõnamoodustus 20. sajandil esiplaanil keelekorralduslik aspekt: kirjakeele sõnavara täiendamine ja korrastamine. J.V. Veski (- tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid).
47214180084 Jana Kaal naine 1972 2/18/1973 45508240148 Erika Kasemets naine 1955 8/24/1955 46303030988 Faina Kukk naine 1963 3/3/1963 47403030624 Valve Mäesalu naine 1974 3/3/1974 47103260243 Evelin Põld naine 1971 3/26/1971 46003030319 Hilja Raid naine 1960 3/3/1960 48006080465 Juulia Tubin naine 1980 6/8/1980 36809340675 Maarja Ambros mees 1968 10/4/1968 35204120460 Einar Ehala mees 1952 4/12/1952 36612210549 Andrus Koort mees 1966 12/21/1966 38108200347 Ahti Tubin mees 1981 8/20/1981 36506070555 Karl Agur mees 1965 6/7/1965 37808220891 Reijo Bauman mees 1978 8/22/1978 39101130124 Kaivo Berk mees 1991 1/13/1991 35909140289 Olav Berk mees 1959 9/14/1959 60206070961 Erna Eek naine 2002 6/7/2002 48205090295 Aadu Elson naine 1982 5/9/1982
Vene keele poolest on oluline asjaolu, et eesti keele oskus noorte eestivenelaste hulgas süveneb. Sealjuures aga ei ole nende poolt kõneldav eesti keel kindlasti samasugune kui emakeelsete eestlaste keel. Seda on näidanud selgelt nt inglise keele rahvsuvahelise kasutuse uuringud. Samas võib hakata võõrkeelsete inimeste keelekasutus eesti keelt mõjutama. Kas ja millises suunas see mõju võib tulla, saab uurida ainult sotsiolingvistiliste uurimustega. Nt saaks nende abil kontrollida Martin Ehala palju poleemikat tekitanud hüpoteesi selle kohta, et eesti keel lihtsustub. See on aga väga oluline riigi keelepoliitika seisukohast. 8. Normikeel ja sotsiolektid Eesti lingvistikas ei ole üldiselt tarvitatud sõna, mis vastaks rahvusvahelisele terminile standard language. Tavaliselt on eesti lingvistikas piirdutud kirjakeele sõnaga, mis aga on mõistena vägagi ebamäärane (vt kogumikku Allkeeled, millest leiab eesti terminikasutuse
ning isa laulja, kes kuulasid kodus heliplaatidelt sümfooniaid, oopereid, romansse. Kõigepealt saigi talle tuttavaks just klassikaline muusika. Noorukieas oli tal soov saada flöödimängijaks, kuid muusikaõpingute ajal sattus ta biitmuusika lummusesse. Esimene 13 ansambel, kus Joala laulis oli Kristallid, mille kavas olid Olav Ehala esimeste laulude kõrval ka esimesed rhythm and blues'i lood. Esmakordselt televisioonis esines ta 16-aastaselt. Kustas Kikerpuu, kes tollal televisiooni ansamblit juhatas, oskas noore solisti annet hinnata ja kutsus teda tihti saadetesse esinema ning koostöö ei katkenud ka Joala sõjaväeteenistuse ajal. (Erm 1989, lk 75) Televisioon ja raadio aitasid kaasa noore laulja superstaari kuulsuse kiirele kasvule. Romantilise hõnguga laulud, mida ta tollal laulis, saavutasid suure populaarsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
