Nikolai I Teda ei valmistatud ette troonile astumiseks. Keiser Paul I poeg. Valmistati ette vanemat venda Aleksander I-st (1801-1825). Paul I järgmine poeg loobus troonist, ning Nikolai I oli sunnitud troonile astuma. Ta tunnistas, et tal ei ole küllalt hea haridus ning polnud riigijuhtimiseks otseselt ettevalmistunud. Armastas rividrilli ja sõjaväelasi. (kindel hierarhia, kuuletumine). Nikolai I kehtestas kohe valitsemisaja alguses ta analoogse korra ametiasutustes. Ta tahtis ranget distsipliini. Üks uuendustest oli ametnike arvu suurendamine. Vene elu järsk bürokraadistumine. Ametnikud ja üldine vormilisus. Väikeametnike elu kirjeldused olid 40ndaltel väga levinud. See ei ole Dostojevki originaalne käsitlus. Nikolai I teine uuendus Ta asutas salapolitsei ehk poliitilise politsei. Ametlikult nimetati seda Tema Majesteedi Kantselei 3ndaks osakonnaks. Seotud ka kirjandusliku eluga (Puskini elu). Karmistas tsensuuri nii palju kui võimalik. Ja 30/40ndate aastate teoseid
Kuidas kinnistus ristiusk Rooma riigi aladel? Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. aastal 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks. Kirikust sai range hierahia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonipõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Millised on piiskoppide olulisemad ülesanded? Preestrite ametisse pühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. Lisandus veel hulgaliselt administratiivseid kohustusi oma piiskopkonnas, neist olulisemana vaimulike kontrollimine. Selleks korraldas piiskop sinodeid ja visitatsioone. Sinod oli piiskopkonna tähtsa...
Mida rohkem aeg edasi, seda vähem väärtustavad lapsed, mis neil olemas on. Kes selles ebanormaalseks kiskuvas olukorras süüdi on? Vanemad? Pigem tänane ajastu.Kõik tarbed on lihtsasti kättesaadavad. Pole enam aega, mis kunagi, see on lõppenud. Põlvkonnad on üdini rikutud. Ühiskond on ainult kaake ja alla käinud inimesi täis. Ja mispärast? Aina vähemaks jääb inimesi, kes viitsivad oma elu ning tuleviku nimel pingutada. Vabakasvatus on pigem nagu patt.Jõhker distsipliini puudus.Muidugi igaüks teab ise, kuidas oma võsukest kasvatada, aga irooniline on, et metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub? Tuleks mõelda, sügavalt, milline on meie maa 10.-20
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuu...
Poistele tuleks anda rohkem võimalust tegeleda relvade ja muude sõjaliste varustustega tutvumiseks. Samas leian, et kui inimest üleüldse ei huvita see valdkond, siis ta peaks saama valida kas ta tahab selles osaleda või mitte. Seega võiks riigikaitseõpe kuuluda valikainete hulka, kuid nagu ma juba varem mainisin, siis on see kaheotsaga asi. Aine poolt tuleb esile tuua seda, et ta õpetab eluks vajaminevat ning see laiendab tunduvalt õpilaste silmaringi. Õppuritele tuleb see kasuks ka distsipliini ja vastutustunde osas, sest see on aine, kus kõik käib õpetaja käskude järgi. Tänu suhteliselt rangele korrale saavad õpilased ettekujutuse sõjaväe olemusest. Kokkuvõtteks arvan , et riigikaitseõpe on siiski koolisüsteemis vajalik, kuna me õpime eluks tarvilkku. Me saame teadmisi, kuidas ohuolukordadel käituda ja mitte pead kaotada. Lisaks muudab riigikaitseõpe koolipäeva põnevamaks ning me saame palju uusi teadmisi.
VABADUS = mitte AVASTADA, vaid KEELDUDA sellest, kes me oleme TULEB luua subjektiivsuse uusi vorme, et ei kivistuks sajandite jooksul peale pandud INDIVIDUAALSUSE MUDELID LOKAALSED VÕITLUSED = ei ole TOTAALSET, KÕIKE MUUTVAT REVOLUTSIOONI. Tuleb vaadata, kuidas algselt vabastavad ratsionaalse DISKURSUSE mudelid represseerivateks muutuvad. Faucault 3 subjekti kujundamise viisi: A. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes võimu väljaga e. jagamise, distsipliini e. valitsemise tehnikad Teosed: Distsipliin ja karistus: vangla sünd (1977) INIMENE ja TEISED Hullumeelsuse ajalugu (1961) Kliiniku sünd (1963) Meditsiiniliste vaadete arheoloogia B. Subjekti ajalooline ontoloogia suhtes tõega — epistomoloogiliste ruumide kujunemine ja muutumine INIMENE ja TÕDE Teosed: Sõnad ja asjad (1966)
Lapsed on meie uus generatsioon, kellele jätame oma elud peale enda surma. Mitte kedagi ei tohiks halvasti kohelda sellepärast, et nad on midagi valesti teinud. Lapsed ja noored inimesed ei pea ju kõiki elukogemusi noorena kogema neil on selleks terve elu ees. Selle asemel, et andestada lastele mõne vea, peksavad mõned vanemad nad vaeseomaks. Kõige targem on oma lapsi kasvatada sellises kodus, kus ei valitse vägivalda, kuid samas ei ole ka korralagedust. Minu arvates saab distsipliini hoida kontrolli all ka sõnadega. Selleks ei pea alati vitsa välja tõmbama. Pereterapeut Merle Ameljusenko on öelnud, et: ,,Küll on selge, et samaväärselt või isegi enam füüsilisest vägivallast esineb peredes ka vaimset vägivalda. Vägivalda, kus üks või teine pereliige sõnadega ja oma käitumisega teistele järjepidevalt haiget teeb." 1 Vaimne vägivald perekonnas on sageli veel hullem, kui füüsiline. Pole midagi hullemat, kui me oma perekonnas keegi meid mõnitab või
Ka koolis tuleb anda õpilastele lõõgastumisvõimalusi peale pingutavat õppimist. Ülistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamaastme ülekanne - mida suurem on valmisteadmiste pagas seda enam on meil valikuvõimalusi. (eesti keelsete sõnade käänamisel tunneme ära erandid). Kõrgema astme ülekanne vajalik suurem üldistusvõime (oskame käituda erinevates restoranides, metroodes) 13. Milles seisneb õpetaja ettevalmistav töö klassis distsipliini kindlustamiseks? Millal peaks õpetaja vajalikud otsused langetama ja miks? (14.2) Ettevalmistav töö distsipliini kujundamiseks (uues) klassis. Vajalik kord tööks klassiga õnnestub luua paremini, kui õpetaja arvestab C. Watkinsi ja A. Mignano formuleeritud põhimõtteid: 1) enamik distsipliiniprobleeme on välditavad, kui tunniks on korralikult ette valmistatud 2) klassis kujunev käitumiskord oleneb õpetaja arusaamisest distsiliinist ja
pakkumised ja kui klient on lepingu tingimustega nõus, sõlmitakse direktori juures tehnilise ja mehitatud valve leping, mille firma poolt kirjutab alla direktor. läbirääkija/tseremoniaalne 14.00 – koos turvajuhi ja teenistusülemaga vaadatakse läbi vahetusaruanded, et välja selgitada tublimaid turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini rikkunud turvatöötajad (näit. Magamine valvataval objektil) kirjutavad seletuskirjad. Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. juhtija-eestvedaja 15.00 – kutsutakse kokku kõik valvest vabad turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja kvartali parimaid turvatöötajaid vimpli ja rahalise preemiaga. tseremoniaalne/juhtija-eestvedaja 16.30 – ühel valvataval objektil algab remont ja tehniline valve enam ei toimi
Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad saada ka maatüki, mida harisid heloodid, ja pidid soetama perekonna. Abielutust loeti Spartas häbiväärseks. Kuid ka abielus spartiaadi elu möödus kodust eemal meeste seltsis lahingutes ja sõjalises harjutustes. Spartas peeti seeda riigi huvisid üksikisiku huvidest palju tähtsamaks. Kodanikes hinnati eeskätt vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks. Eluaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrge taseme. Nende faalanks püsis sajandeid võitmatuna. Lisaks tagas karm distsipliin pikaks ajaks riigi sisemise stabiilsuse. Türanne siin esile ei kerkinud. Paljud kreeklased, eeskätt aristokraatlikku korra pooldajad, pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist.
Kasvataja kohus on julgustada allakukkujat uuesti proovima, võimaldada tal järgmine kord kõrgemale ronima. Kui lapsed tulevad hommikul lasteaeda, saavad nad uude päeva sisse elada vastavalt oma rütmile. Päev algab vaba tegevusega. Enamasti lähevad kasvatajad liiha ruttu rühmas ringi vaatavale lapsele uut tegevust pakkuma. Et iga õppevahendit on lasteaias üks komplekt, õpivad lapsed üksteise järel ootama ja kaaslase tööst lugu pidama. Selleks et laps jõuaks distsipliini arengus teisele tasandile, mil ta oskab juba kuuletuda ja suudab enda kontrollida, vajab laps treeningut. Laps ei ole üksnes vastuvõtlik alge, vaid aktiivne olend, kellel peab olema võimalus oma aktiivsust kasutada. Montessori lasteaias teevad lapsed tööd. Lasteiele meeldib töötada. Arusaam töö vajalikkusest tekib lapses iseenesestmõistetavalt töötava täiskasvanu kõrval kasvades. Montessori pedagoog austab lapses tema ainulaadset elujõudu. Ta jälgib, et lapse energia
Quasimodo, kes oli kole, küürakas ja poolpime mees, armus imekenasse mustlanna Esmeraldasse. Esmeralda ei pannud kellalööjat aga tähelegi. Quasimodo elas pärast armastatuga kohtumist vaid selle nimel, et teda uuesti kohata. Kiindumus Esmeraldasse viis mehe aga vabatahtlikku surma. Sõna "armastus" ei pea kasutama vaid mehe ja naise tunnete seletamiseks, see tekib ka ema ning lapse vahel. Kõik emad näitavad oma armastust välja erinevalt. Mõni lapsevanem kasutab ranged distsipliini ja karistab last tihti, teised aga hellitavad lapsi. Kummalgi juhul ei saa väita, et see ema armastab oma last rohkem, kuna nii palju, kui palju on emasid, on ka erinevaid ema ning lapse armastamise väljanäitamise viise.(259) Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et
Suits"noorte püüded" Siuru(1917-1920) ->F.Tuglas eestvedaja.Kuulusid August Gailit,M.Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas,A. Adson, Henrik Visnapuu.Motoks,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas.191719 ilmus ühisväljaannetena 3 albumit.1919- >konflikt,lahkusid M.Under&A.Adson.->tekitas A.Gailiti kirjutatud pamflett"Sinises tualetis daam"->pilkas M.Underit jt. rühmakaaslasi->talle hakkas vastu armastusluule(loodus)->rünnati seestpoolt,rikkus rühma distsipliini,vaimu&hävitati ühingu olemasolu mõte.Lahkusid A.Gailit&H.Visnapuu.Liitusid August Alle ja Johannes Barbarus.Ei päästnud ühingut->ei võtnud hinge sisse.Aeg muutus->puhkes Eesti Vabaduss.->Teened:muutsid kirjanduse populaarseks,üldsuse tähelepanu. Siuru jätkas N-E traditsioone,liikudes sümbolismi suunas.Loomingus eelistatud lüürika ja novellid;A-luule uuele tasandile;murdeluule esiletõus;tunti Eur. Luulet.H.Visnapuu- >kogumiku"Amores";J.Semper"Piemot";A.Gailit"Saatana karusell";M
Keskkonnafilosoofia- ja eetika. Kordamisküsimused vahearvestuse jaoks. Arvestus 27.10.08 1. Mis on filosoofia? Eetika? Metafüüsika? Epistemoloogia? (Milliste küsimustega tegelevad) Millega tegeleb keskkonnafilosoofia? Mille poolest erineb keskkonnafilosoofia muudest keskkonnaga tegelevatest teadustest? Millal sai keskkonnafilosoofia alguse, mispärast ja kus? Milliseid olulisi teoseid ja autoreid keskkonnafilosoofiast oskad nimetada? Kes on keskkonnaeetika distsipliini eelkäijad, Euroopas, Ameerikas? Kuidas mõista Schweitzeri printsiipi ,,aukartus elu ees"? vt ka Vaher, A.; Keskpaik, R; Keerus, K. 2008. Saatesõna kogumikule Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.7-16. Pdf: http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=409486/Keskkonnaeetika_v6t metekste.pdf 2. Brown, Lester; Flavin, Christopher; French, Hilary jt. 1999. Maailm aastal 1999,
muutused. Psühhoosi põhjus võib olla india kanepist valmistatud uimasti, kesknärvisüsteemi mõjutavate ainete, hallutsinogeenide ja kokaiini kuritarvitamine. · Uimasti mõjul halveneb mälu ja seega muutub võimatuks aru saada näiteks masinate käitamise keerulistest juhenditest. · Pärast joovet püsivad kõrvalekalded üldjuhul mitu päeva. · Uimaainete kuritarvitamine võib häirida õpinguid, sest tekitab väsimust, vähendab motivatsiooni ja nõrgendab distsipliini. Väheneb vastutustunne ja suureneb oht panna toime kuritegu, suhted kaasinimestega känguvad või katkevad. Pikapeale saab uimasti kuritarvitamisest harjumuspärane viis raskuste eest põgeneda. See kalduvus teeb murelikuks just noorte puhul, sest eluraskuste eest pagedes ei õpi nad oma probleeme kunagi lahendama. · Uimastite mõjul suureneb ka muude keelatud tegude toimepanemise oht, näiteks joobnuna sõidukijuhtimine ja vägivalla kasutamine
koondab mõistust. 2)"mõistmine", mis võimaldab näha, uurida ja märgata. Kristlik meditatsioon Palvetamise vorm, mille puhul üritatakse kohata jumalat. Meditatsiooni käigus keskendutakse kindlatele mõtetele jumala armastuse kontekstis. Vastand ida meditsioonistiilile Eesmärgiks kõrgendada suhteid jumalaga. Hinduism Jooga harjutused Aitavad kontrollida mõistust ja meel, et ületada eneseuhkus ja kogeda tõelist ennast. Harjutused sisaldavad endas eetilist distsipliini, eeskirju, kehaasendeid, hingamise kontrollimist meditatsiooni, iseennast jm. Joogast eeskuju võttes tekkis kristlik jooga Islam Moslem peab palvetama viis korda päevas. Palvetamise ajal moslem mediteerib, et saada kontakti jumalaga. Meditatsioon jätkub unes. Mitmetes usundites kus on mainitud mediteerimist nagu hinduism ja budism ei ole soovitatud usundiliikmetel tarbida uimasteid ja mõnes usundis on see keelatud. Mõningates usundites on aga uimastite tarbimine mediteerimise osa.
treeningute, kui ka võitluse ning kaitse pärast. Selle loojaks peetakse 71 aastat treeninud Karate meistrit Masutatsu Oyama-t, kes lõi selle võitluskunsti 1964. aastal. Rohkem tähelepanu on pööratud jalgadele, nende painduvusele, löögi kiirusele ning tugevusele kuna eesmärgiks on vastane ühe löögiga ,,knockouti" lüüa. Kyokushin Karate pole ainult võtlus, see on ülesehitatud filosoofia alusel, mis õpetab igale õppijale distsipliini ning vastupidavust. Just sellepärast arvatakse, et Kyokushin Karate õpilasi on maailmas üle 12 miljoni, sealhulgas üle 40 aasta vanuseid inimesi. Kyokushin Karate-d õppivad inimesed kannavad ,,Gi"-d , ehk karateka( inimene, kes tegeleb Karate-ga) riietust .Kyokushin Karate õpilasi hinnatakse vöö värvuste järgi ehk ,,Kyu"-de ning kõrgema astme ,,Dan"-ide järgi. Algajat, kes on algse ehk valge
Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine aitavad kaasa teotahtele, mis peaks olema igal õpilasel. Päevast päeva korduv situatsioon, kus üks naeratab teisele, loob parema õhkkonna. Kui aga korduma hakkab olukord, mil õpetaja käib taga ning uurib, kas need ja teised tööd on tehtud või kunas laps lõpuks vastama jõuab, võib ka kõige tublimal kaduda soov asjad korda saada. Kaob tahe õppida, koolis käia.
Positiivseks jooneks loen veel nende ühtekuuluvust ja üsnagi võrdset olemist. Rikkus ei omanud spartas tähtsust nii nagu oli see mujal. Muidugi ei suudetud tekitada täielikku võrdsust, kuid nad pidasid tähtsamaks sõjalist poolt kui varandust. Mehed olid väikesest peale koos treeninud ja üksteise kõrval võidelnud ja nende vahel oli suur usaldus. Isegi rahu ajal oli neil kombeks koos üheseid söömiseid teha. Tugeva distsipliini ja sõjalised oskused suudeti saavutada karmi kasvatusega. Mina loeks seda negatiivseks pooleks, kuna tänu sellele jäi ära lastel lapsepõlv ja paljudele ei antudki võimalust elada. Perekonnad ei saanud viibida koos ja vanemad kasvatada oma lapsi. Kui laps sündis otsustati kas laps on tugev või nõrk. Nõrgad lapsed heideti kuristikku ja tugevad anti vanematele tagasi. 7.aastaselt pidid poisid alustama sõjaliste treeningutega. Need sisasaldasid palju katsumusi ja vägivalda
Kaitsejõud- selle struktuur, teenistus, distsipliin ja relvakonfliktid. Kaitsejõud on rahuaja riigikaitse seaduse järgi sõjaväeliselt korraldatud üksus, mis koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. Eesti riigikaitse juhtimine ja korraldamine toimub demokraatlikest põhimõtetest lähtuvalt. Põhimõtete elluviimisel tagatakse seadustega piiritletud õigused, kohustused ja vastutus, mis sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse 10. peatükis. Kaitsejõududest suurim ja tähtsaim on kaitsevägi, mis sai alguse Eesti Rahvaväest (1918). Eesti Kaitsevägi allub Kaitseministeeriumile. Üldiselt Kaitseväe ülesanneteks on hoida kontrolli Eesti (maismaa, territoriaalvete, õhuruumi) üle, osaleda rahvusvahelistes kriisiohje- ja rahuoperatsioonides, rahvusvaheline kaitsekoostöö, toetada vajadusel pääste- ja hädaabitöid, ning kollektiivne kaitsmine Eesti või teiste NATO liikmesriikide hädajuhul. Kaitseväe j...
RANGUS JA DISTSIPLIINI VERSUS LOOMINGULISUS 4/11/19 Tänapäeva klient on nõudlikum, ta ei ole lojaalne kindlale tootele ega ka brändile. Turundamine on keerulisem, kulukam ja aeganõudvam. Uurimus on näidanud, et suur hulk turundusjuhte UK-s: Ei oska hõivata klientide tähelepanu On hädas klientide puutepunktide ühendamisega Ei oska mõõta investeeringutest saadud tulusid Ei pea kinni tähtaegadest Teevad liiga pikaajalisi kampaaniaid Vajavad paremat koostööd turundus-, müügi- ja teenindusosakondade vahel 4/11/19 Paljud ettevõtted kannatavad tõsiste piirangute all, mis põhjustavad neile ebasoodsat konkurentsiolukorda. Kasutatakse vananenud turundusvõtteid. Turundusprotsessid on killustunud. Kui ettevõtted soovivad oma brändi laiendada, siis kõik need puudused võimenduvad. 4/11/19 Üm...
Inimese arenedes muutub paratamatult ka tema maailmapilt ning tänu sellele ka arusaam tõest. Kogu tõde ei ole kellelegi meist antud, inimene peab ise selleni jõudma. Tõe eest ei ole mõtet põgeneda, peaksime tõele näkku vaatama. Meile tuletatakse pidevalt meelde, et me oleme vabad. Kuid tegelikult on ühiskonnas palju norme, reegleid ja seaduseid, mis meid piiravad. Paljud nendest on ühiskonna toimimiseks hädavajalikud, näiteks liiklusseadlused. Sellised seadused loovad distsipliini. Eks igaühe jaoks on reegleid, mis neile ei pruugi meeldida, aga ilma nendeta ühiskond ei püsiks sellisena nagu ta on. Tegelikult pannakse meile juba noorest east peale väga palju peidetud kohustusi, mille järgi oleks nö õige elada. Kõige pealt tuleb käia lasteaias, siis tuleb koolikohutus ning parema elu nimel tuleb veel suure tõenäosusega edasi õppida. Me elame siiski teatud mõttes trellide taga, isegi kui need on nähtamatud. Seadused annavad meile palju õigusi, aga
Sissejuhatus sotsioloogiasse aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi. Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog uurib "võõraid", mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest
võimalus otsuste vastuvõtmisel arvamust avaldada, argumenteerida. Juhi mõjujõud Tootmisettevõtte juht usaldab täielikult vaid iseennast, võtab vastu otsuseid, muudatusi, konsulteerimata ettevõtte teiste tasandite inimestega. Seetõttu puudub organisatsiooni liikmetel initsiatiiv, nad ei võta vastutust, ei otsita probleemidele lahendusi ning töötajatel puudub usaldus iseenda, oma töö ja tööandja vastu. Peter Senge 5 distsipliini Süsteemne mõtlemine Isiklik meisterlikkus Org. liikmete mõttemudelite muutmine Ühise visiooni loomine Meeskondlik õppimine Süsteemne mõtlemine Ettevõtte töötajatel puudub uus maailmanägemine, mis on uutmoodi organisatsiooni ülesehitamise aluseks. Töötajatel puudub võimalus kaugemale kui hetke tööülesanded mõelda. Isiklik meisterlikkus MIS ON ANTUD Puudub kindel
t. järgivad elementaarse äriprotsessi (EBP) printsiipi) ? Valige vastusevariantide hulgast täpselt õige nimekiri: Isiku lisamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine, Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine Isikute haldamine Isiku lisamine, Isiku andmete vaatamine, Isiku andmete muutmine, Isiku kustutamine 4. Millises unifitseeritud arendusprotsessi UP distsipliini raames tehakse süsteemi jadadiagramm? Valige õige vastus: Ärimodelleerimine (business modeling). Disain. Testimine. Nõuded (Requirements). Teostamine (Implementation). Rakendamine (deployment). 5. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi) korrektse ning kasuliku skoobiga tarkvara kasutuslugu (use case)? Ainult üks vastusevariantidest
Arvan, et kool, mis lisaks haridusele suudab juurutada arusaama vägivalla ja hoolimatuse letaalsusest ning tolerantsuse heast mõjust meie elukvaliteedile, on rohkem väärt kui ükskõik millise pingerea esimene koht. Kool, mis õpetab olema ühiskonnas aktiivne ja vastutav liige, võiks olla abiks liiklussurmade vähendamises, alkoholismi ja narkomaania ennetustöös ning tervema seksuaalkäitumise propageerimises. Hariduses on läbi aja hinnatud selget piiritletavaid ülesandeid ja distsipliini. Kuid väärtuspõhise hariduse loomuses on ka midagi muud. Kaasinimestega arvestamine ning kõigile võimaluse andmine ei keela kedagi arendamast välja oma isiklike andeid. Eestis e-kooliga liitunud koole on umbes 400. Paljude inimeste arvates muudab see elu tunduvamalt lihtsamaks, kuid kahjuks esineb ka mõningaid probleeme. Kolmanda klassi tüdruku ema Regina ei jõua ära imestada, kui ta e-kooli jõudis ja see nii jahmatavalt kehv oli.
Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused) II sektor e erasektor e. tulundussektor-tootmine ja kauplemine (eraettevõtted, FIE) III sektor e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes *eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Riigi roll ühiskonnas-tagada võrdsus,leevendada vaesust, tagada üldine heaolu Jätkusuutlik inimareng ja ühiskond-majanduskasvust tulenevate hüvede
Ja see võib rikkuda kogu elu.Aga selles töös on aga mitmeid miinuseid.Esimene miinus on see ,et mul ei olle huvi politsei töö vastu ,aga on huvi päästja töö vastu.Teine miinus on see ,et abipolitseinikuna ma ei saa raha, ja pean raiskama oma vaba aega.Kolmas miinus on see ,et see töö on väga raske vaimne töö.Ma peaks erinevatega inimestega rääkida ,lahendada probleeme kui see on vaja.Neljas miinus minu jaoks on see ,et kogu töö peab konkreetselt tehtud olema.Peab kõik teha distsipliini järgi.See mulle mitte meeldib. Kui aga hakata räälima sellest,et sobib see töö mulle siis ma võin õelda ,et ei vaatamata sellele ,et ma olen inimene kes armastab riskida ja lahenda a erinevaid probleeme.Ma mõtlen ,et minu jaoks parem sobib tuletõrje töö. Esimesel tunnil meil oli vaja pana kirja mida tahan teada politsei tööst.Ja ma kirjutasin paar küsimusi esimene küsimus oli see ,et kes on abipolitseinik .Sellele ma sain vastuse.Abipolitseinik on
· Tegelikult loetakse esimese aastatuhande teist veerandit kuldseks ajajärguks. HARIDUS · Brahanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel. · I aastatuhandel eKr tekkisid ning 12.-13. sajandini pKr tegutsesid nn braahmani koolid. · Õppemaksu ei olnud, kuid pärast kooli lõpetamist tuli teha õpetajale kingitus. · Õppetöö oli suuline, peamiseks aineks veedad. · Õpilane pidi rangelt jälgima distsipliini ning talitsema enda ihasid ja soove. · Budistid ja dzainistid lõid kloostrikoole. · Metoodikas kuulus oluline koht diskussioonidele. · Koolil oli suur raamatukogu. HARIDUS · Kogu keskaja piirdus India rahva valdava osa haridustee suuliste teadmiste ja käsitööoskuste omandamisega. · Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda-
vaimulike kontrollimine selleks korraldas piiskopkond sinodeid piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel tehti teatavaks paavsti ja kirikukoguduse otsuseid ning jagati vaimulikele korraldusi, mis puudutasid peamiselt distsipliini ja jumalateenistuseläbiviimise korda visitatsioone külastuse ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kristlaste hingehoiutööd tegi preester Preestril oli õigus:
ka tavalise õppetunni raames saab õpilaste huvi aine vastu suurendada, kui õppematerjali käsitletakse viisil, mis pneb selle üle aktiivselt mõtlema. Jõukohaste, kuid arusaamist nõudvate küsimuste esitamine paneb õpilased diskuteerima ja vaidlema, tegema oletusi põhjuse ja tagajärje seoste kohta, üles näitama leidlikkust ja loomingulisust. Koolitöö peaks pakkuma nii õpetajale kui õpilastele maksimaalset rahuldust. 27. Kounini käsitluse distsipliini alalhoidmine tunnis Õpetaja ,,kohalolek", olla teadlik klassis toimuvast ja jälgida kõike. Ajastamisvead(viivitamine reageerimisega, kuni algul tähtsusetu korrast ülesastumine võtab liiga suure ulatuse), Eksimused adressaadi valikul(teadmatus, kes põhjustas korrarikkumise; suutmatus märgata kõiki korrarikkujaid või isegi mõne asjasse mittesegatud õpilase süüdistamine), Ülereageerimine(õpilaste peale karjumine, hüsteeritsemine, kuigi olukord
Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida
paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte); 6 3. väärtused (nt avastus, mis peab olema
14.00 Koos turvajuhi ja teenistusülemaga suhtlemine Eestvedaja, (alluvate Suhtlus oskused. vaadatakse läbi vahetusaruanded, et motiveerimine ning välja selgitada tublimaid oranistasiooni ja alluvate turvatöötajaid. Kellel ei ole kuu aja vajaduste ühitamine). jooksul eksimusi, neile määratakse direktori käskkirjaga kiitus pluss rahaline preemia. Valves distsipliini rikkunud turvatöötajad (näit. Magamine valvataval objektil) kirjutavad seletuskirjad. Teenistusülema ja turvajuhiga koos vaadatakse need läbi, vesteldakse distsipliinirikkujatega ja leitakse sobiv karistus. 15.00 Kutsutakse kokku kõik valvest vabad suhtlemine Eestvedaja. Suhtlus oskused turvatöötajad. Juht austab iga kuu ja
Ateena ja Sparta-kas erinevad mentaliteedid? Ateena ja Sparta olid Vana-Kreeka ajal kaks väga mõjukat riiki. Nende valitsemine toimus väga erinevalt ning seetõttu olid neil omad tugevused ja nõrkused. Sparta riigis oli kasutusel väga karm kord. Kodanikkonna moodustasid spartiaadid ning ülejäänud riigi elanikkond oli nende võimu all. Enamik Sparta elanikke olid perioigid ning kõige arvukama grupi moodustasid heloodid- spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad. Riigi eesotsa kuulusid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. Samuti juhtis riiki üle 60-aastaste spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu geruusia, kelle seast valiti igal aastal viis efoori, kes pidid kontrollima kuningate tegevust. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul, kus hääletus toimus kisades. Ateenas oli aga samal ajal kasutusel demokraatlik valitsemisvorm. Riigi valitsemises sai kaasa lüüa iga vähemal...
Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsipliini mõistmine. Distsipliinina: jätkusuutlikud tagavad eksisteerimise. On ülesehitatud, et nii jätkuksid. Ühiskonna tunne on olemas. Osas vaidlevad, et praegune ühiskond on ülesehitatud valesti, ei peaks olema distsipliini. Klassikaline realism- Maailmas valitseb anarhia. Klassikalise realismi teooria kujundaja oli Hans Morgenthau. Teooria märksõnaks on võim. Põhitegelased on riigid. Põhieeldused inimestel on loomuses saada rohkem võimu ja sellepärast tahavad võimu ka riigid. Sõjaline võimekus on väga oluline, sõjaline olek on loomulik olek. Olulised on ka majanduslik ja potensiaalne võim. Poliitika on võitlus võimu eest, maailma ühiskonda ei eksisteeri
aastajal. Kõrgkeskajal hakkasid tekkima relformid. Vastukaaluks langusele tekkis kiriku sees uuendusliikumine. Selle eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike ilmalikke huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Üks kuulsaim kirikureformidest oli Gregoriuse reform. Selle asutajaks oli paavst Gregorius VII. Tema nime järgi nimetati ka reformi nimi. Paavst Gregorius VII otsutas asutada laiaulatuslikke reforme, et taotleda distsipliini tugevdamist ja et tõsta jumalateenistuse tähtsust, ta tahtis vabastada ilmaliku võimu mõju alt ja keelata simoonia ja perekonnaelu. Investituuritüli (1075-1077) toimus paavst Gregoriuse VII ja Henry vahel. Paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud. Selle tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Paavst Gregoriusel VII oli ka dokument mida nimetati paavsti diktaadiks. See sisaldas erinevaiid teese. Näiteks:
Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks Tänapäeva maailmas võib kohata erinevaid koolisüsteeme. Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ...
Ülem ei tohi anda käsku, mille täitmine toob kaasa alusetut moraalset ja materiaalset kahju; niisuguse käsu andmise tõttu tekitatud kahjude eest vastutab ja need hüvitab käsuandja. Kaebuse saadud käsu peale võib esitada ainult pärast käsu täitmist. Täitmata jäänud käskudest peab käsusaaja ette kandma nende käskude andjatele. Ülemad ja alluvad Kaitseväes juhtimise, distsipliini ja sisekorra tagamiseks jagunevad kaitseväelased oma vastastikuste suhete poolest ülemateks ja alluvateks, kõrgema ja madalama auastmega kaitseväelasteks. Ülem on kaitseväelane, kes seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras on määratud alaliselt või ajutiselt juhtima temale teenistuslikult alluvate kaitseväelaste tegevust. Kaitseväelase lähimat ülemat nimetatakse vahetuks ülemaks; otsesed
Tavainimesed ei saanud templitesse sammu seada. Olid ka suured pidustused, mis olid pühendatud jumalatele, ka neist võtsid osa tavaliselt kõrgklassi inimesed. Templi kõrval asuv koolis võisid õppida ka talupoegade lapsed, kuigi seal oli ka ülikute ülekaal. Talupoeg, kes oli õppinud koolis sai kirjutajaks ja see oli kõrgeim amet .mida sai omada talupoja staatusest tulnud inimene. Koolis õpetati ka peale kirjutamise: geomeetriat, astronoomiat, matemaatikat, palveid ja distsipliini. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks me ilmselt veel sellisel tasemel nagu me seda praegu oleme.
Raskused kompleksmetoodikate rakendamisel. Kõik need eelnevalt kirjeldatud meetodid annavad õpetajale võimaluse kontrollida õpilaste käitumist väliselt. Mõningad autorid on seisukohal, et sellised meetodid võimaldavad manipuleerida õpilaste tahtega ning neid ei tohik koolides üldse kasutada. (Krull, 2000) ,,Biheivioristlikke käitumise korrigeerimise meetodeid tuleb käsitleda kui abivahendit teadliku distsipliini kujundamiseks." (Krull, 2000, lk 527). Neid tohib kasutada siis kui ennetavate või mitteformaalsete distsipliini kindlustamise meetoditega ei ole enam võimalik õpilase või klassi üle kontrolli saavutada. (Krull, 2000) Kokkuvõte Metoodikad, mida kasutatakse õpilaste distsiplineerimiseks tasustamisega, rajanevad operantse tingituse põhimõtetel. Soovitavat käitumist tasustatakse ning negatiivset käitumist
Teiseks on usuvabadus, mis võimaldab igal indiviidil endal valida sobiv usk. See on kindlasti positiivne, kuid leidub ka riike, kus see on põhjustanud mitmeid erinevaid usulisi konflikte. Kuna Eesti on väike riik, siis ei ole meil sellised probleeme. Samas on meil seadused, mis piiravad meie tegevusi ja tahtmisi. See on kindlasti positiivne, kuna see paneb iga inimese üksteisega võrdsele astmele. Kindlasti ei meeldi kõigile neid seadusi täita, kuid ilma nendeta poleks ühiskonnas enam distsipliini. Tundub, et deterministidel on tugevamad argumendid ja loogilisemad järeldused ning ega ei tahakski väga vastu vaieda. Kuid samas on väga kurb mõelda, et me ei olegi vabad. Veiko Kallas 12 b
Maailmasõja järgsed diktatuurid Peale Teist Maailmasõda oli olukord maailmas vägagi ebastabiilne. Mitmed riigid vaevlesid majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Miks osades riikides kujunes välja diktatuur, aga teistes suutis püsima jääda demokraatia? Üks põhjustest on lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel nt Itaalia, Saksamaa tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist nt. Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin. Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada. Rahvas süüdistas tekkinud ...
Under ja Artur Adson. Konflikti tekitasAugust Gailiti 1919. aasta sügisel läbi mitme Postimehe numbri ilmunud pamflett "Sinises tualetis daam. Paradoksid luulest ja Marie Underist", kus autor pilkas poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Sellisest pilkavast kirjutisest oleks kergemini üle saadud, kui see oleks tulnud väljastpoolt. Kuid kuna rünnati seestpoolt, siis rikuti sellega rühma distsipliini, vaimu ja hävitati ühingu olemasolu mõte. Seejärel lahkusid August Gailit ja Henrik Visnapuu. Et viga parandada, leiti vahendaja kaudu lahendus - välja astusid Gailit ja Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine kuuele liikmele - allesjäänutega liitusid August Alle ja Johannes Barbarus. Ent see ei päästnud ühingut - lapitud ja paigatud, ei võtnud ta enam hinge sisse
Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast Püha Vaim lähtub ainult Isast Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega 1054.a Suur Kirikulõhe Paavst ja patriarh kuulutavad teineteist tagandatuks. Paavst Gregorius VII soovis vabastada kiriku ilmaliku võimu alt. · Paavstivõimu suurendamine, paavsti valimise korra paikapanemine · Vaimulike ilmalike huvide vähendamine · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine · Kreeka katoliku kiriku allutamine Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise, see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad
Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil. Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
transportida kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini "musta neljapäeva" tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa võit Esimeses Maailmasõjas. Suurbritannias oli kaks sajandit kogemus
Sotsiaaltöös, tõenditel põhinevad uuendused, vajavad rakendamist. On vaja julgustada sotsiaaltöötajaid, et nad kasutaksid tõenditel põhinevaid uurimusi ja viiksid ka ise uurimusi läbi. Sotsiaaltöötaja on kui laia ühiskonnaga tegeleja, edendades rahva heaoluliseks tegevuseks, vajalikke protsesse ja teadmisi, millega aitab inimestel kasutada oma võimeid ühiskondlikuks hüvanguks. Sotsiaaltöötaja peaks olema ka kursis teadustööga ja omab uurimustele orienteeritud distsipliini. Sotsiaaltöös on märkimisväärne, isegi võib öelda, et peamine roll sotsiaalpoliitikas, kes on poliitiline aktivist ja poliitika kujundaja. Sotsiaalpoliitika kujundaja, ühiskonna töö edendaja, uurimustel põhineja, mida näib tänapäeval vähe olevat, peaksid tulevikus nägema sotsiaaltöös üha rohkem kasutust. Kasutatud kirjandus Heinonen, T., & Spearman, L. B. (2001). Social work practice: problem solving and beyond. Irwin Pub. Kreem, R. (1995)
vahendite tekkimise tõttu. Nt olen kuulnud, et Politsei võtab katususele uued relvad, mis annavad politseinikule võimaluse palju kiiremini kriisiolukorras tegutseda. See ongi näide sellest, kuidas muutub traditsiooniline relvastus ühiskonna ning tehnika arenguga. Üks aga jääb kindlaks: relvi hakatakse kasutama isegi siis, kui ühiskond on jõudnud tipp-arengu hetkeni, sest relv ei ole ainult vägivalla teostamise vahend, vaid ka korrakaitsmise ja distsipliini loomise vahend ning enda tugevuse kinnitamine. Tuleb loota, et järeltulevad põlvkonnad hakkavad relvi palju mõistlikum kasutama, et relvad ei sattu enam terroristide ja äärmuslikkude rühmituste kätte. Nii ühiskond ja iga inimene jõuab selleni, et relv muutub ainult rahumeelsuse toetamise vahendiks.
transportida– kõik see tegevus andis rahvale palju tööd. Tänu sellele paranes elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Kõige enam kannatas siiski Esimese Maailmasõja tagajärgede käes Saksamaa – lisaks kõigele tabasid teda Euroopa maadest kõige rängemini “musta neljapäeva” tagajärjed. Töötuid oli tohutult, inflatsioon oli meeletu ja tekkis vaesus. Hitler lubas rahvale tööd, leiba, distsipliini ja turvalist elu. Kuid miks rahvas uskus teda? Päris kindlasti oli oluline osa tema kõnedel – nii nagu teisedki diktaatorid, oli ta ülimalt osav kõnemees ja manipuleerija. Ta oskas sõnu sättida enda kasuks ja kavalalt süüdistada vastaseid igasugustes oma maale kaela tõmmatud hädades Kuid osades riikides säilis demokraatia. Näiteks Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia säilimisele aitas kaasa võit Esimeses Maailmasõjas. Suurbritannias oli kaks sajandit kogemus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
