10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ViktoriaT
Õppematerjali autor
4. Millised tegutsejad (actors) on vaja kasutusjuhtude mudelis identifitseerida? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): primaarsed tegutsejad *vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad inimtegutsejad toetavad tegutsejad 5. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: domeenimudel arendusmudel eesmärkmudel ärimudel disainimudel *kasutusjuhtude (use case) mudel 6. Millised vaatenurgad defineerib Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika? Valige täpne (s.t. õige ja ammendav) vastus: määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad määrab objektide ja protsesside vaatenurgad määrab struktuuri ja dünaamika vaatenurgad
4. Millised tegutsejad (actors) on vaja kasutusjuhtude mudelis identifitseerida? Valige pakutud vastusevariantide hulgast parim (s.t. täpne ja ammendav) vastus (kõik ülejäänud/mitteparimad vastused loetakse valeks): primaarsed tegutsejad *vaadeldava süsteemi suhtes huvisid omavad tegutsejad arvutisüsteemid kõrvalseisvad (offstage) tegutsejad inimtegutsejad toetavad tegutsejad 5. Süsteemi jadadiagrammi käsitletakse (C. Larmani raamatus ning kontseptuaalse süsteemianalüüsi aine konspektis) järgmise UP-s (Unified Process) koostatava mudeli osana: domeenimudel arendusmudel eesmärkmudel ärimudel disainimudel *kasutusjuhtude (use case) mudel 6. Millised vaatenurgad defineerib Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika? Valige täpne (s.t. õige ja ammendav) vastus: määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad määrab objektide ja protsesside vaatenurgad määrab struktuuri ja dünaamika vaatenurgad
Kõikide süsteemi operatsioonide jaoks 27. Millised vaatenurgad defineerib Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise metoodika? Valige täpne (s.t. õige ja ammendav) vastus: määrab objektide, protsesside ja struktuuri vaatenurgad määrab objektide ja protsesside vaatenurgad määrab struktuuri ja dünaamika vaatenurgad määrab eesmärkide, protsessi, struktuuri ja dünaamika vaatenurgad ei määra ühtegi vaatenurka 28. Kas detailse süsteemianalüüsi lõpptulemuseks olevas (lõpetatud) domeenimudelis võib olla ilma atribuutideta klasse? Valige õige vastus. Võib ainult siis, kui on saavutatud vastav kokkulepe disaineritega. Ei või, sest ilma atribuutideta klasside esinemise korral poleks analüüs detailne. Jah, võib küll. 29. Unifitseeritud tarkvaraarendusprotsessi UP faasid (arendustüskli etapid) on järgmised: * Inception (algfaas, visioon) * Elaboration (täpsustamine/viimistlemine, arhitektuur)
väärtustamine, Assotsiatsioonide loomine ja katkestamine. Lepingute kirjutamise üldine viga - unustatakse kirjeldada seoste moodustamist. Lepingute kirjutamine võib triggerida kontseptuaalmudeli muutmisele, nt objektide või atribuutide lisamine. 15. Veel kasutusjuhtudega seotud asju Kasutusjuhud on aluseks Testjuhtude kirjutamisele testimise distsiblinnis. Kasutajaliideste eskiisid kui tarkvara nõuete kogumise vahendid: Modelleerimise aines õpitud-tehtud Süsteemianalüüsi projektis teeme ka Ja kordame hiljem domeenimudeli teemaga koos
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon: Kinnitame, et käesolev projekt on meie
kontseptuaalmudeli (e. mõistete kaardi) loomisel, mis on omakorda aluseks andmebaasi koostamisele. · Süsteemse mõtlemise mõiste Infosüsteemide valdkonnas kasutatakse organisatsioonist ja tema infosüsteemist arusaamiseks süsteemset mõtlemist (systems thinking). See on probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemat, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. · Süsteemi mõiste Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet -
organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et: · keerulistes süsteemides üks väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi · süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid