Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nikolai I (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

  • Nikolai I valitsemise põhijoontest
    Ajalooline kontekst.
    Alustas loomingut 1840ndatel aastatel. Keiser Nikolai I, valitses aastast 1825.
    Samal aastal toimus dekabristide ülestõus. Esimene aadelkonna avalik katse isevalitsust kukutada . Vandenõu. Aadlikud , eelkõige sõjaväelased, kes üritasid radikaalsete meetmetega kukutada keisrit ning mõrvata kõiki dünastia esindajaid. Üks kaugem projekt oli ka vabariigi kehtestamine. Kaardiväelased Talvepalee ees väljakul. Nikolai I õnnestus samal päeval mäss maha suruda. Surma mõisteti esialgu 36 aadlikku. Armuandmine. Poodi üles 5 mässajat. Ülejäänud sunnitööle Siberisse. Just see sündmus mõjustas Nikolai I valitsemismoodust, kõik järgnev oli järelkaja mässule.
    Nikolai I
    Teda ei valmistatud ette troonile astumiseks. Keiser Paul I poeg.
  • Nikolai I #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor meie2 Õppematerjali autor
    Nikolai I valitsemise põhijooned- põhjalik lühikonspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    doc

    Venemaa enne 1917. aastat

    teoorjadeks. Nikolai I 1796-1855 Keiser 1825-1855, Paul I noorim poeg. Kuigi Aleksandril oli mitu poega, olid need kõik erinevate naistega saadud väljaspool abielu ja ei sobinud seega troonipärijaks. Ta vanem vend Konstantin Pavlovits (srn 1831) loobus troonist, mis tõi kaasa dekabristide ülestõusu. Nikolai muutus sellest üritusest veel konservatiivsemaks ning tema valitsemisaega iseloomustavad keskvõimu jäikus ja salapolitsei. Nikolai valitsuse peamine ideoloog oli haridusminister Sergei Uvarov (srn 1865), kes pooldas autoritaarset keisrivõimu ja ranget õigeusku. Kurikuulus ja

    Ajalugu
    thumbnail
    37
    doc

    Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

    Nad esitasid kirjandusele juba teistsuguseid nõudeid, kirjandus muutuski psühholoogilisemaks tunnetekirjelduseks. Ligimese abistamine oli ühiskonna parandamise üheks tugevamaks allikaks. Oluline oli rikaste inimeste varanduse jagamine vaestega. Mõlemad said sellest kasu ­ vaene sai raha ja rikas meeleparandust. Vm vabamüürlus oli alguses ajaveetmisetegevus. Aga 1770ndatel hakkas arenema väga tõsine ja mõjuv massoonide liikumine. Selle üheks liidriks oli ajakirjanik ja kirjanik Nikolai Novikov. Ta kasvas keskpärases aadliperekonnas. Novikovi karjääris sai määravaks see, et ta määrati Katariina II seadusandlusliku komisjoni sekretäriks. Ta pidi Vm jaoks välja töötama uut seadusandlust. Selleks kutsuti esindajad igast Vm kubermangust. Sellest pidi saama Vm parlament. Iga saadik sai oma valijatelt kaasa saatekirja, kuhu oli kirjutatud, mida komisjonis peab arutama. Ka Katariina II kirjutas oma arusaama seadusandlusest. Katariina II ei arvanud,

    Kirjandus
    thumbnail
    43
    doc

    Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

    Nad esindasid idealismi ja ka saksa klassikalist ideoloogiat. Vm-l kiinduti põhiliselt Hegelisse ja Schellingisse. Idee ­ kõik, mis toimub, on eesmärgipärane. Mõlemad kirjeldasid seda maailma arengut kui harmoonia poole suundumist. Hegel kirjutas isegi sellest, et kõik, mis toimub, on eesmärgipärane ja paratamatu. Lõpp on harmooniline ­ olgu ta kas või kurjus. Kogu filosoofia oli eredaks kontrastiks sellele, mis toimus Vm ajaloos. 1825. toimus dekabristide ülestõus. Tsaar Nikolai I ei tahtnud ülestõusu kordumist ning sellepärast oli kord väga range. Tugenev kiindus Schellingi filosoofiasse. 40ndate alguses otsustab ta, et temast saab ikkagi kirjanik. 1843. juhtub tema elus midagi väga erakorralist, mis määrab ära tema saatuse ­ sel aastal tuleb Vm-le külalisetendustele kuulus hispaani päritolu pr lauljanna Polina Garcia Viardot. T kuuleb teda laulmas ooperilaval ja toimub saatuslik armumine. Viardot on aga juba abielus, peale

    Kirjandus
    thumbnail
    89
    doc

    Ajalugu

    I maailmasõjast võttis osa 38 riiki. Neist 34 olid Antante'i poolel. 70% maailma elanikkonnast. 9 Anatantei vastu võitlesid Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi - Nelik Liit ehk Keskriikide liit. Suhted Venemaa ja Saksamaa vahel: Saksa keisri valitsus proovis Venemaaga sõlmida liidulepingut Suurbritannia ja Parantsusmaa vastu. Kui see ei õnnestunud, sest Venemaa oli majanduslikult Prantsusmaast sõltuv - võlad. Tsaar Nikolai II oli saksameelne, sest tema naine oli Saksa õukonnast pärit. 2.3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale

    Ajalugu
    thumbnail
    222
    doc

    Nõukogude Liidu ajalugu

    kasutama teised tegelased, keisri õukondlased, kõrgaadel, püüdsid oma mõjuvõimu suurendada, sekkuda otseselt riigi juhtimisse, tekkisid korruptsiooniafäärid jne. Keisri õukonnas liikusid ka mitmed halva kuulsusega isikud, tuntuim Rasputin. Keisri, tema perekonna ja õukonna autoriteet langesid 1916 lõpuks ülimalt madalale. Kõrgaadli teatud ringkondades hakati plaanitsema paleepööret. Taheti sundida Nikolai II troonist loobuma. Plaanide kohaselt pidanuks loovutama trooni oma alaealisele pojale, 13 a-le Alekseile, tegelikuks valitsejaks saanuks regent, kelleks oleks Nikolai noorem vend Mihhail Aleksandrovitš, paleepööre jäi siiski ära. 1916 sügis oli kogu impeeriumis ääretult rahutu- sõjatüdimus, valitsusevaenulikkus jne kasvasid, legendaarseks sai Kadettide liidri Pavel Miljukovi kõne Riigiduumas, mille pidas 1. oktoobril, kritiseeris

    Ajalugu
    thumbnail
    176
    doc

    Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

    Ka madalama taseme sõjaväelased tõid koju kraami. See mängiti süüna välja vaid mõne inimese puhul. Mitmed kõrged sõjaväelased said veelgi traagilisema saatuse osalisteks. Mitmed kindralid lasti maha, mitmed marssalid, nt Novikov, Udjakov, Zarušin, arreteeriti ja pidid mitmeid aastaid vangis olema. Üsna jõuliselt represseeriti ka sõjalaevastiku juhtkonda jne. Sõjaväe etteotsa pandi Stalini poolt kaitseministriks Nikolai Bulganin- oli selge valik. Oli sõjaväelaste jaoks naljanumber. Tema karjäär oli olnud poliittöötajana ridel olla. Tegelikult sisuliselt sõjaväest ei teadnud midagi. Et selline inimene pandi tegelikke sõjaväelasi juhtima, oli nende jaoks selgelt löök allapoole vööd. Seda tegi Stalin teadlikult, Bulganin oli ka see, kes Stalini suuniseid ja juhiseid korralikult ellu viis.

    Ajalugu
    thumbnail
    72
    doc

    Eesti uusaeg (1710-1900)

    EESTI UUSAEG 08.09.2009 Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. Kursuse läbimiseks: Õppekirjandus Retsensioon/essee ­ kirjandusest üks meelepärane raamat. Võib valida ka midagi muud (aga enne öelda). Tähtaeg ca kaks nädalat enne eksamit. Enda mõtteid ka. Suuline eksam Eesti rahvastik ja asustus 18. sajandil Heldur Palli on ajaloolist demograafiat kõige põhjalikumalt uurinud. Andmepõhised hinnangud. Hinnanguline lõpptulemus. 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. Suremus oli paljudes kihelkondades väga kõrge (üle 80%). 18. sajand

    Ajalugu
    thumbnail
    68
    pdf

    VARAUUSAEG

    VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun