100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Photographer
Õppematerjali autor
väljendub tema emotsioonides ja käitumises. Siinkohal ei saa seda samuti lahterdada, sest inimesed on oma hingelt ja olekult väga erinevad. Võidakse küll öelda, et inimesed jagunevad headeks ning halbadeks, kuid selleks, et kedagi sildistada, tuleb teda põhjalikult tundma õppida. Inimese olemust ei saa paika panna mõne tema eksimuse järgi. Tõe iseenda olemuse kohta leiame, heites pilgu sügavale oma sisimasse – oma südamesse. Kuid mis see tõde siis õieti on? Räägitakse ikka, et inimesed ajavad terve oma elu tõde taga, kuid kui kellegilt küsida, mida nad täpsemalt otsivad, siis ilmselt jääksid nad esialgu mõttesse. Ka vastused oleksid tõenäoliselt erinevad. Sest tõde on suhteline. Seda on sama keeruline sõnadesse panna kui armastust. Tõe üldine tähendus on inimeste jaoks erinev. See võib olla näiteks aususega seotud. Kui sa oma südame vastu aus oled, siis võib seda ka südame tõe järgi elamiseks nimetada
Ta aitab paremini mõista iseennast ja teisi, õpetab kriitilist analüüsi ja muudab meid tolerantsemaks jne. FILOSOOFIA PÕHIVALDKONNAD 1. Metafüüsika olemisele lähteprintsiipe ja algpõhjusi ( nt keha ja vaimuprobleem kas on olemas materiaalne keha ja/või mittemateriaalne hing). Tahtevabaduse probleem 2. Epistemoloogia ehk tunnetusõpetus (nt mis on teadmine). Mis on teadmiste allikad meeled, mõistus, intuitsioon, ilmutus. Mis on tõde. 3. Aksioloogia ehk väärtusõpetus uurib esteetiliste ja eetiliste väärtuste olemust ja nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu
konteksti, sest me ise oleme selle osad. 3). ……… (KÜSIMUS: Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles.) ANTIIKI ning Vana-Kreeka kultuuri peetakse läänemaise vaimukultuuri alustalaks ehk õhtumaise kultuuri hälliks. Kreeka ÜHISKONNAS oli (umb 4. saj eKr) maailma kohta arusaam, 4 et asjad ongi SUHTELISED ning näivad ja tõde pole olemas, ega pole mõtet ka seda taga ajada. Usk sellesse, et kunagi kaua aega tagasi olid kuldsed jumalate ajad, mitte pole head ajad eesootavad, st maailmapilt REGRESSIIVNE. Ateena jäänud sõjalise võimsusega alla teistele polistele, Spartale ja Pärsiale. Valitses DEKADENTS. Antiikühiskonnas puudus näiteks vanematel oma lastega emotsionaalne suhe. Lapsed kuulusid nö riigile, ühiskonnale. Ühikonnal oli õigus ja vastutus nende üle. Kunst on praktiline käsitööga seotud asi
vahel pingeid. Mitte universaalne õigsuse, valiidsuse kriteerium, vaid üksikud, eraldiseisvad, kuid siiski autoriteetsed kriteeriumid, mingis antud valdkonnas. Uurija võib ühest küljest olla väga kindel oma arusaamades, teisalt väga tagasihoidlik. 70ndatel pakkus Kuhni töö sotsiaalteadlastele õigsuse tähenduse või teisisõnu objektiivsuse. a 3. interaktiivne või dialektiline tähendus – objekti ja subjekti vahel on erinevus, seega objektile jääb teatud vabadus subjektiivsusele. Uurida, miks võõras kultuuris olevad inimesed teevad nii või teisiti. Dialekt – vastandite kaudu, subjekt, objekt. Teadvustan ennast vaatlejana või uurijana. Mida mina teen uurijana. Kuidas uuritavad suhtuvad uurijasse. Kontekst on oluline, et tõlgendada asju. 17. saj dokumendil on Peter Dear täheldanud järk-järgulist objektiivsuse kontseptsiooni kadumist, viidates mentaalsele objektile, subjektiivsusega seotud tunnustele
jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu I filosoofia määratlus ,,Filosoofiaks me võime nimetada kõike seesugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil ta püüab jõuda selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses." 5. Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad: Albert Calmus(1913-1860)
Thomas Kuhn Teadusrevolutsioonide teooria- suunatud teadususlike teadmiste kumulatiivse kasvu vastu. Kuhni kaudu jõudis relativism teadusfilosoofiasse. On ka selliseid teadusfilosoofe, kes eeldavad objektiivset teadmist. Paul Feyerabend Epistemoloogiline anarhia- teaduses on kõik lubatud. Tuleb kaitsta ja pooldada pluralismi. Pidas oluliseks teaduse lahutamist riigist. 16. Epistemoloogiline tõeteooria: tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel,tõde kui teadmiskindlus. Ontoloogiline: tekkis vastandus doxa(arvamus)-teadmine. Omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele. Tõe tunnetamiseks vaja menetlust. Skeptikud võitlevad ontoloogilise vastu! Pragmatismi tõeteooria: absoluutseid suhteid eitav, jäädakse terve mõistuse positsioonile, vaadatakse, kuidas saab olla tõde ühiskondlikult kasulik, Tõde on see, mis osutub heaks uskumuste vadkonnas
Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima, et miks ma olen, mis ma siin teen? 5.Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Kas selline filosoofiline praktika kus luuakse tekste ei ole lihsalt tegevus, millest on vaimustunud inimesed kes selliste tekstidega tuttavad on. Inimloovuse kohta üldkehtivat tõde ei ole. Kas filosoofial on mingi igavene, ajatu loomus. Olemus, mis teeb ühe tegevuse sõnaliseks. Tekib küsimus kas on olemas normatiiv etalon kuju? Normatiivseid etalone on loodud ja et neid kasutatakse. Filosoofia kujutab endast väga suurt hulka teksti praktikaid ning meil pole mingit kohustust ühte neist välja valida ja teistele eelistada. 6.Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses?
9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed püüavad oma vigu, oma tõelisi tundeid ja olemust enda ja teiste eest varjata, nad püüavad muuta neid märkamatuteks. Inimesed ei taha, et teised neid petaks, samas kui ise petavad nad nii ennast kui teisi. Tihti petetakse teisi enda kasu eesmärgil, nt meelitustega, räägitakse seda, mida on vaja selleks, et saada enda jaoks positiivne tulemus. Tõde on raske taluda- kuigi me võime öelda, et tahame kuulda tõde, siis sisemuselt jääb meisse see osa,mis ei talu tõde ning mis ootab meelitusi ning tahab kuulda enda kohta head, mitte midagi sellist, mis tooks välja tema vead ja puudused. Samuti ei taheta rääkida ka teiste kohta tõde. See mida inimene teisest räägib tema seljataga, on oluline, sest just siis räägitakse siiralt ja ausalt. 10. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid