HIINA KUNST Koostaja: Katrin Kõre Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2011 www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates http://www.estravel.ee/index.php?main_id=63,3733,3734,3744 www.PowerpointsFree.com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLD...
peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja noorukipõlve kodud olid kolm Põhja Eesti mõisat. Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende üle emalt ikka jälle seletust pärimast." Ema oli see, kes Vildet kasvatas ja õpetas. Isa hoidis lastekasvatusest kõrvale
Mõisates kasutati aga vastavalt otstarbele erisuguseid loomi: ratsahobustega ratsutati, traavlitega tehti lõbusõitu ja raskeveohobustega hariti maad. Neil aegadel paaritati kohalikke hobuseid raskeveotäkkudega: osa ristanditest õnnestus, suurem osa mitte. Teadliku hobusekasvatuse algus Eestimaal langeb 1855. aastale, mil Liivimaa rüütelkond otsustas luua hobusekasvandused ning annetas selleks 20 000 rubla. Tsaarivalitsuselt saadi odavale rendile Tori ja Avinurme kroonumõisad ning 1856 alustas tööd Tori hobusekasvandus. 8 Araabia hobune Araabia hobust, kõige vanemat ja puhtamat kõigist hobusetõugudest, peetakse ka kõige ilusamaks hobuslaseks maailmas. Kuna araabia hobuse taoliste kabjaliste kujutusi on leitud juba muistses kunstis, siis arvatakse selle järgi, et araabia tüüpi hobused elasid juba 2000-3000 aastat eKr Araabia poolsaarel
Õppis Tsarskoje Selo lütseumis (Tsaari küla). Vabameelne õhkkond, suur tähelepanu kirjandusel. Tutvus paljude noorte ohvitseridega, kes olid edumeelselt meelestatud, nendest kasvas välja dekabristlik liikumine, mille eesmärk oli tsaari kukutamine. Jõuavad ülestõusuni, mis surutakse maha. Dekabristid kasutasid kirjandust oma ideede hankimiseks. Tähtsamad autorid: Rõlejev, Bestusev-Marlinski (,,Reis Revelisse" räägib pikalt Tallinnast), Küchelbecker (lapsepõlve vetis Avinurme mõisas, palju lugusid Eesti ajaloost). Puskin katsetab kirjandusega juba lütseumis. Käsikirjaliselt ilmub luulekogu, aga see jääb ilmumata, sest maksis sellega kinni oma kaardimängu võla. Pärast lõpetamist asub välisministeeriumisse (aeg, mil kirjutab poliitilist luulet. Ta saadetakse poliitilise karistusena sundpagendusse Musta mere äärde. Tihenevad suhted allmaailmaga. Tuleb pagendusest tagasi, kuid peagi saadetakse uuesti. Seekord Mihhailovskoje (praeguse Pihkva lähedal)
Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saa...
Maakonnas asub Eesti kõige kõrgem juga, kõrgeim tehismägi, kõrgeim pankrannik. Peale 2017. aasta haldusreformi koosneb Ida-Virumaa kokku neljast linnast ja neljast vallast. Need vallad on Lüganuse, Alutaguse, Toila ja Jõhvi. Linnad on Narva, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu. Ida- Virumaa suurimaks linnaks rahvaarvu poolest on Narva, mis asub Venemaa piiriääres. Haldusreformi käigus lahkusid Ida-Viru maakonnast Aseri, Lohusalu ja Avinurme vallad. Maakonna rahvastikutihedus on 46,5 elanikku ruutkilomeetri kohta, ning maakonna keskuseks on Jõhvi. Sündimuse üldkordaja on alates eelmise sajandi lõpust kõvasti alanenud. Seda järsku langust võib põhjendada Eesti Vabariigi iseseisvumisega, mille järel lahkus Eestist suur osa vene keelsest nooremast rahvastikust, kellest suur osa paiknes Ida-Virumaal. Sündimuse vähenemist antud taasiseisvunud vabariigi perioodil võib põhjendada, ka ühiskonnas
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline aas heinaküüniga ja sepapajaga - ja kõige selle ümber kaugemas ringis metsad, otsatud metsad, kus meie marjul käisime." Mõisast ja selle ümbrusest saab alguse see, mida Vilde ise on kutsunud "teatriks", kus andsid etendusi "mõisateenijad, teomehed ja päevilised, Peipsi kiisamüüjad venelased, Avinurme mehed puunõudega, Mustvee ja Räpina kausikaupmehed, kaubajuudid ja harjukad, kõiksugu käsitöölised, vene müüritöölised jne." Oma lapsepõlvest kirjutades poetab Vilde nagu muuseas ka kirjanikuks saamise põhitingimuse: "Ma ei väsinud nende talitamist, liikumist, kõnelemist, näomuuteid, söömist ja joomist jne. vahtimast ning nende 4 üle emalt ikka jälle seletust pärimast
Avinurme Gümnaasium Referaat Mitmevõistlus Eestis Mariann Kask 11.klass 2010 Eesti mitmevõistluse traditsioonidest Eesti kergejõustiku ajaarvamine algab ala komplekssest (jooks, hüpped, heited) ellukutsumisest mitmevõistlusena aastal 1909. Eesti kergejõustiku esimese kümnendi suurkujud olid mitmevõistlejad Johannes Villemson, Anton Ohaka, Bernhard Abrams, Eduard Hiiop, Aleksander Klumberg-Kolmpere. Mitmevõistluse traditsioonid Eestis on tugevad olnud läbi aegade, kus igal ajastul on olnud oma suurkujud- Heino Lipp, Uno Palu, Rein Aun, Heino Tiik jpt. Põhjalikuma ülevaate mitmevõistluse arengust annab Erlend Teemägi koostatud raamat "Eesti mitmevõistlus läbi aegade". Mitmevõistluse juures eraldi tähelepanuvääriv on asjaolu, et alates 1971. aastast on olemas Eesti Televisiooni eestvedamisel alguse saanud noorte...
· Meeskonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht. · Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega). · Mängu eesmärk on lüüa pall vastasmeeskonna väravasse. Rohkem väravaid löönud meeskond on võitja. Eesti Saalihoki Liit 1993-2005 Eesti Saalihoki Liit (kuni 2001. a. sügiseni nimetusega Eesti Saalibändi Liit) on asutatud 27. 11. 1993. a. Tallinnas. Asutajateks olid 4 spordiklubi: Pärnu Vapper, Tallinna Estonians, Avinurme Avi ja Spordiklubi Aeg. Alaliidu presidendi kohuseid asus täitma Andres Kull ja peasekretäriks sai Tõnis Teesalu. 1995. a. novembris valiti presidendiks Ain Lillepalu. Nii tema kui Tõnis Teesalu jätkavad samades funktsioonides ka täna. Eesti Saalihoki Liit kuulus Eesti Spordi Keskliitu aastast 1994. Eesti Spordi Keskliidu ja Eesti Olümpiakomitee ühinemise tulemusena 2001. a. sügisel on Eesti Saalihoki Liit Eesti Olümpiakomitee liige
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil. b)Häädemeeste, Saarde erakordselt b)Fulvohapped annab v...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk Statistika 7 lk põlevkivi 8 lk paekivi * lubjakivi 10 lk kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. s...
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 ko...
ITAALIA VABARIIK Koostaja: Helen Pihlak Õpetaja: Ene Lüüs Kool: Avinurme Keskkool Klass: 10. Itaalia on mänginud Euroopas tähtsat rolli alates roomlaste üle 2000 aasta tagusest võimsast impeeriumist. Kuulus saapakujuline maa jaotub kaheks väga erinevaks pooleks. Põhja-Itaalias on heal tasemel väga erinevat tüüpi tööstused ja põllumajandus. Kaunid linnad nagu Veneetsia, Firenze ja Rooma meelitavad turiste kogu maailmast. Lõuna-Itaalia on põhjaga võrreldes vaesem ja vähem arenenud, kliima on soojem ja kuivem, maa vähem viljakas.
Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus.
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
ühes kaminaga. Tagatuba jagunes vaheseinaga pooleks: ühes osas magasid isa-ema, teisel pool mina Eediga. Mulle on meelde jäänud, kuidas ema eestoas kangastelgede taga kangaid kudus ja sagedasti laulis. Tal oli ilus lauluhääl ja enamasti oli ta rõõmus. Ema kudu kangaid nii oma perele kui ka võõrastele, isegi mõisarahvale". Noor Vilde meenutab, kuidas mõisa vaikellu tõid vaheldust sealt läbivoorivad Peipsi kalavenelased, puunõudega kaubistevad Avinurme mehed ja Räpina kausikaupmehed. Maantee Rakverest Peipsi poole kulges otse läbi mõisa, lärmakas kaubarahvas peatus muidugi ka mõisas ja küllap needki huvitasid uudishimulikku poissi. Ent ka kohalikke inimesi ja nendevahelisi suhteid pani Eedi tähele, nagu selgub mitmetest tema jutustustest, mille süeelisi elemente ning tegelaskujusid ta on ammendanud oma kodukoha ümbrusest. Näitena võib nimetada jutustusi "Punane mulk", "Kondivallu kõrtsirahvas", "Laadalelled" jt.
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad.
Hiiumaa Ühendus 87 17 46 193 331 3350 1180 Hiiumaa Emmaste 88 8 51 595 4040 2455 Hiiumaa Krgessaare 88 7 36 383 3764 173 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 4093 2072 Hiiumaa Rahu Eest 88 6 118 618 3860 1921 Hiiumaa Sprus 88 5 131 775 3816 3228 Hiiumaa Ühendus 88 3 73 313 3401 1363 Ida-Viru Avinurme 83 19 103 234 864 3320 1859 Ida-Viru Erra 83 23 119 205 1034 3574 1810 Ida-Viru Iisaku 83 23 172 269 716 3459 2072 Ida-Viru Juuni Vit 83 25 139 205 450 3438 1704 Ida-Viru Kaljurand 83 26 143 215 522 4105 2161 Ida-Viru Kohtla-Järve 83 30 150 173 1394 3382 1479 Ida-Viru Lüganuse 83 30 140 207 1181 3815 3385
SUUSATAMINE Hanna-Liisa Kool 10.klass Avinurme Gümnaasium 2012 Sisukord: Üldiselt Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist
33 Kagu Tartu 12 269 34 Kagu Valga 17 916 35 Kagu Vara 9 963 36 Kagu Võru 14 354 37 Kirde Aegviidu 21 676 38 Kirde Ahtme 23 673 39 Kirde Avinurme 9 604 40 Kirde Iisaku 55 757 41 Kirde Kohtla 8 450 42 Kirde Loobu 37 085 43 Kirde Narva 5 969 44 Kirde Oandu 22 525 45 Kirde Paasvere 19 454
20593 7000003-1Adra 59.00366724.885277 20593 Kehtna vald 25122 8400005-1Adra 58.58321325.951092 25122 Kolga-Jaani vald 25123 8400004-1Adra 58.58306325.950668 25123 Kolga-Jaani vald 9452 21581-1 Adra/ Vääna 59.38462324.400469 9452 Harku vald 9451 21580-1 Adra/ Vääna 59.38488324.400402 9451 Harku vald 27813 4400006-1Adraku 58.94256226.817527 27813 Avinurme vald 27814 4400005-1Adraku 58.94244726.817828 27814 Avinurme vald 134590 21729-1 Adruvahi 59.33785124.225025 134590 Keila vald 134591 21799-1 Adruvahi 59.33741824.228183 134591 Keila vald 5193 41102-1 Aedlinn 59.36639925.073154 5193 Raasiku vald 5194 41101-1 Aedlinn 59.36644325.073258 5194 Raasiku vald 25974 8200008-1Aedlinna 58.04739726.474950 25974 Otepää vald
Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30. juuli - Regulaarvägedest mahajäänud punaarmeelased korraldavad tapatalgud Kuremäe vallas, kus mõrvatakse üle paarikümne inimese. · 31. juuli - NKVD ja hävituspataljoni üksus ründab Kautlas ERNA grupi võitlejaid, lahingus kaotavad ründajad 150 meest surnutena. Langeb neli ERNA luuregrupi võitlejat. · 5-9. august - Vabastatakse Kadrina, Aegviidu, Haljala, Kunda ja Avinurme. Taganevad punaarmee üksused põletavad maha Kiviõli tööstuse. Põhja suunas liikunud sakslaste rünnakukiil vallutas Tapa ja jõudis 6. augustil Kunda juures Soome laheni. 8. Armee (NSV Liit) oli pooleks raiutud. Seejärel pöördus üks Saksa korpus itta ja vabastas 17. augustil Narva, võttes selle operatsiooni käigus ligi 6000 vangi. Sakslaste teine korpus koos Pärnu poolt tulnud väeosadega võtsid piiramisrõngasse Tallinna. · 12-13
Avinurme Gümnaasium ITAALIA REFERAAT Koostaja: Martin Mölder Õpetaja: Ene Lüüs SISUKORD Itaalia üldandmed........................................3-4 Itaalia loodus..............................................5 Itaalia kliima...............................................6 Itaalia riigikord...........................................7 Haldusjaotus..............................................8-9 Religioon.................................................10 Majandus................................................10 Loodusvarad...........................................11 Transport................................................12 Väliskaubandus.......................................12 Itaalia ajalugu.........................................13 VATIKAN...........................................14-22 Itaalia vaatamisväärsused..........................23...
,,Lühhike öppetus...". J. G. Eisen: Johann Georg Eisen von Schwarzenberg (1717 1779) sündis pastori pojana Baieri põhjaosas Mittelfrankenis, õppis Jena ülikoolis teoloogia kõrval matemaatikat, 6 Eesti 18. sajandil füüsikat, statistikat, meditsiini ja taimeteadust. 1741 saabus ta plaanitult mõneks aastaks Liivimaale, sai Avinurme mõisas koduõpetaja koha ja õppis samaaegselt selgeks eesti keele. 1745 sai temast Torma kirikuõpetaja. Suhted kohaliku aadliga muutusid järjest pingelisemaks. See mõjutas teda kritiseerima feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiivitut, mis vajab põhjalikke uuendusi. Oma Saksamaal avaldatud kirjutises ,,Ühe patrioodi kirjeldas Liivimaa talupoegade pärisorjusest" (1764) pidas Eisen vajalikuks kaotada
Hiiumaa Ühendus 87 17 46 193 331 3350 1180 Hiiumaa Emmaste 88 8 51 595 4040 2455 Hiiumaa Kōrgessaare 88 7 36 383 3764 173 Hiiumaa Putkaste 88 7 54 544 4093 2072 Hiiumaa Rahu Eest 88 6 118 618 3860 1921 Hiiumaa Sōprus 88 5 131 775 3816 3228 Hiiumaa Ühendus 88 3 73 313 3401 1363 Ida-Viru Avinurme 83 19 103 234 864 3320 1859 Ida-Viru Erra 83 23 119 205 1034 3574 1810 Ida-Viru Iisaku 83 23 172 269 716 3459 2072 Ida-Viru Juuni Vōit 83 25 139 205 450 3438 1704 Ida-Viru Kaljurand 83 26 143 215 522 4105 2161 Ida-Viru Kohtla-Järve 83 30 150 173 1394 3382 1479 Ida-Viru Lüganuse 83 30 140 207 1181 3815 3385
Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikk...
Mullateaduse alused 01.09.09 Rein Kask "Eesti mullad" Endel Kitse "Mullavesi" Raimo Kõlli "Eesti muldade omadused graafikutel" "Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid" - maaülikooli lehelt mullateaduse kohta... Raimo Kõlli "Eesti muldade määraja" Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tege...
Karl Eduard Soot jt. ,siis kavatseti ehitada kivikirik ja osati tahta tipparhitektuuri. Pilgud pöörati sajandialguse kahe lähema tähtsama arhitektuurikeskuse Riia ja Helsingi suunas. Riias käidi vaatamas uut Gertrudi kirikut ja asuti läbirääkimistesse selle projekteerinud Riia Polütehnilise Instituudi arhitektuuriprofessori Wilhelm von Stryk'iga, kelle projekti järgi oli valminud ka historitsistlik Avinurme kirik. Kuulsatest Soome arhitektidest pöörduti prof. Eliel Saarineni poole. Lõpuks telliti siiski Tartu Pauluse kiriku projekteerimine Eliel Saarinenilt. Tartu Pauluse kirik on eesti 20.sajandi silmapaistvaim sakraalehitis. See oli esimene kirik eestis, mis kavandati kogudusekeskuskirikuna ning koosnes algselt projekti põhjal kesksest kirikusaaliga mahust krundi sügavuses ja kahest sellega ühendatud tiibhoonest tänavajoonel. Nii moodustus
1 Uugo Roostalu loengud Raamatud: 1. Mineraalid ja kivimid (mineroloogia pertograafia) Raamat mineroloogia ja pertograafia praktikum A. Oja 2. Mullateaduse laboratoorne praktikum (E. Kitse ja I. Oma) 3. Muldade määramise ja iseloomustamise maatrikstabelid (Raimo Kõlli) 4. Muldade määraja 5. Eesti muldade lühiiseloomustus (Raimo Kõlli, H. Lemeti) 6. Eesti mullad (Rein Kask) NB! Eesti mullastik arvudes 8 osa. (Eesti projekteerimisinstituut ,,Eesti põllumajandus projekt") Mullateaduse aine ja ülesanded. Mullateadus on loodusteaduse haru. On üks põhilisi agronoomilisi distsipliine, mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. Mullateadus jaguneb terveks reaks teadusteks: 1) mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist 2) mullafüüsika uurib...
MORAAL / EETIKA kümne käsu valgusel Sissejuhatus Moraali (ladina keeles mos, mores "komme, tuju") all mõeldakse üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaamu heast ja halvast ehk õigest ning valest käitumisest. Sellega on olemuslikult seotud mingi arusaam, et on asju, mida võib ja peabki tegema, või mille tegemisest tuleb hoiduda. Kui tehakse, midagi sobimatut, siis sellele järgneb teiste inimeste poolne halvakspanu, hukkamõist või karistus. Kui aga käitutakse õigesti, siis on teised rahul ja võidakse kiitagi. Sõna eetika tuleneb kreeka keelsest sõnast ethos, ethika, mis tõlkes tähendab "komme, kommetesse puutuv". Seega eetika tähendab enamvähem sama mis moraal. Tänapäeval mõistetakse selle all teadust, mis uurib moraaliküsimusi ehk kõlblusõpetust. Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle poolest, et see ei piirdu nähtuste kirjeldamisega, vaid ka määrab, millised need peaksid ol...
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv..................................................................................................................5 1.4 Esimeses maailmasõjas............................................................................
Avinurme Gümnaasium Geograafia Hiina Uurimustöö Juhendaja: Ene Lüüs SISSEJUHATUS Autor valis teha uurimustöö Hiinast, sest Hiina on suur ja kaunis riik, millest on palju materjali ning samuti tahtis autor rohkem teada selle riigi kohta. Uurimistöös räägin Hiina vaatamisväärsustest loodusest ning üldandmetest. RIIGI ÜLDANDMED Üldandmed Hiina rahvaarv aastal 2006 oli 1 314 480 000, rahvastikutihedus on aga 137 in/km2. Hiina pealinn on Peking, kus elab üle 17 miljoni inimese. Rahaühikuid on Hinas mitmeid: Jüaan, Macau pataca, Hongkongi dollar. Pindala on 9 596 960 km2 millega on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas pindalalt neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadzikistan, Venemaa ja Vietnam. Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias ning ...
hindamiseks kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2003. aastal toimus lendorava seire raames: lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel.
hindamiseks kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2003. aastal toimus lendorava seire raames: lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna (tähelepanuga Virumaale); lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine; lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). Lendorava asurkondade kogu Eestit hõlmava leviku olukorra hindamiseks kontrolliti 2004. aastal lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Viru- ja Jõgevamaal Avinurme, Lohusuu ja Võtikvere piirkonnas ning Pärnumaal Nigula looduskaitsealal. Kokku kontrolliti 162 lendoravatele sobivat metsaosa (eraldist). 2005. aastal teostati lendorava seiret vastavalt seire programmile kolmes järgus: 1) lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna; 2) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; 3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7
GEOGRAAFIA Avinurme Gümnaasium 10.klass JAAPAN Koostaja : Rahel Pihlak Õpetaja : Ene Lüüs Sissejuhatus Mina valisin Jaapani, sest sellest riigist ei teadnud ma varem suurt midagi. Uurimise käigus sain teada palju, nii geograafia vallast, põllumajandusest, energeetikast, metsandusest, riigi valitsemisest, majandusest, haridusest, kultuurist ja religioonist, spordist, muusikast, keraamikast, pühadest, nende igapäevaelu korraldusest, kliimast, usunditest, suurematest linnadest, kalandusest, haridusest, Jaapani ja Eesti suhetest ja ajaloost. Samuti ka uutest uudistest, mis seal aasta jooksul juhtusid. JAAPAN Jaapan (jaapani keeles (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabri...
Männi kevadistest kasvudest keedeti teed peamiselt tiisikuse vastu ja tehti vanni jooksvahaigete raviks. Ka noortest kuuse kasvudest teed tarvitati tiisikuse raviks. Põletushaavu raviti keedisega, mis oli valmistatud kuuse kasvudest ja rukkiorasest. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Eesti metsadele on eelpool kirjeldatud puude kasutusaladest mõningat mõju avaldanud kasetohu ja pärnaniine hankimine. Näiteks Avinurme piirkonnast, kus kasetohtu toormaterjalina eriti laialdaselt varuti, on 20. sajandi algusest mitmeid teateid selle kohta, kuidas kaasikute paljakskoorimine neid on kahjustanud. Veelgi ulatuslikum mõju oli pärnaniine sajandite pikkusel tarvitamisel. 19. sajandi lõpuks oli niine saamiseks sobivate pärnade hulk jäänud nii väikseks ja nõudmine pärnaniinest esemete järele kasvanud nii suureks, et enamik sellest materjalist tooteid tuli sisse vedada Venemaalt
vastupidava kabjasarvega. Välimiku puudustest täheldatakse ebakorrapärast jalgade ehitust, kitsast seisu, koond- ja harkvarbalisust, eetsirandmelisust, pehmet sõrgatsit, mõnikord nõgusavõitu selga ja kitsast rinda. Kitsa jalgade seisuga kaasneb kitsas käik ja riivlus. [2] 2.4. Tori Hobusekasvandus 14. novembril 1855. a. tehti Liivimaa aadli poolt otsus asutada Tori Hobusekasvandus, mis alustas tegevust juba aastal 1856. Ajaloolistel andmetel olid Tori ja Avinurme kroonumõisad rüütelkonna käes juba alates 1826. aastast, aga neid kasutati karja- ja lambakasvatuse arendamiseks. 1855. aastal palusid mõisnikud keisrilt rendilepingu pikendamist 24 aastaks, et asutada hobusekasvandus... nii asutatigi Pärnumaale Tori Hobusekasvandus, Pärnu linnast 26 km kaugusele. Kasvanduse asutamise vajaduse põhjenduseks toodi asjaolu, et kohalik eesti hobune on hävimisohus ning selle päästmiseks ongi vaja kasvandust.
olümpiamängud, XXIV üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Avinurme pütilaat, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus, konverents, sümpoosion, näitus jm), pealkirjalaadsed jutumärkides esisuurtähega. Nt Floriaad, Eurovision, Lumefestival, Suhkruturniir, Rahumaraton, Piimatuur, Sõpruse
Nov lõpus suunati tähelepanu Narvale ja lõbiosa vägedest koondati sinna. 28. nov varahommik algas suurtükitule ja pealetungiga. Nad löödi küll tagasi, kuid sakslased ja eestlased taganesid. Punaarmee jäi pärast Narvat nädalaks passiivseks. Uus pealetung algas 6.dets, kujunedes kiireks ja edukaks. Tahvavägi üritas vastupanu osutada, kuid ikkagi taandus. Üksteise järel langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. Ka Kesk-Eestis hõivati Avinurme, Rakke, Koeru, Mustvee- Laiuse, Jõgeva, läheneti Põltsamaale ja Paidele. olukord Lõunarindel, Tartu langemine, olukorrahinnangud aastavahetusel.' 25 nov algas pealetung Pihkvale. Alguses saksalased aitasid, kuid lahkusid siis. Põhjakorpus ei saanud üksi hakkama ja jättis ka linna maha Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend..............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
