Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
tähtsaimad reform toimus vaimulikud Paavstid tunnistama abtid hiilgeaega. ametitunnused pidid hukka Üht usklikud. armulaud, oli Peetrusele piiskopi tõus Riiki 1059. kiriku (kreeka saaatanaga.
c) Frantsisklaste ordu Majandus: tegid lihtsat tööd, ei omanud suuri maavaldusi. Haridus: õpetasid lihtrahvale usutõdesid, jutlustasid, viisid läbi sakramente. Sotsiaalne hoolekanne: ordusse läksid vaesed ja väheharitud inimesed, pidid elama vaesuses, koguma annetusi, ei omanud suuri maavaldusi. 8. Mille poolest erineb reformeeritud kirik katoliku kirikust? a) Reformeeritud kirik: 2 sakramenti ristimine, armulaud Pühakute kultuse eitamine Emakeelne pühakiri Rahvakeelne jumalateenistus Õndsaks sai usu läbi b) Katoliku kirik 7 sakramenti Pühakute kultus Ladinakeelne piibel Ladinakeelne jumalateenistus Õndsaks sai kiriku vahendusel 9. Balthassar Russow luterlik vaimulik, esimene eestlasest kirjanik, kirjutas Liivimaa kroonika.
seda tõlget hakati nimetama Vulgata'ks Kirikuisadeks nimetati kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge Ambrosius Hieronymus Augustinus Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad edasi andma usklikele jumala armu Ristimine Armulaud Sakramente käsitleva õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus sellejärel on sakramente kokku seitse ristimine leeritamine armulaud mihtimine koos meeleparandusega viimne võidmine abielu sõlmimine pühadesse seisustesse pühitsemine
1561 – Liivimaa lakkas olemast 1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale? Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. Hakati litutgilist teksti kirjutama. Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine. 6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse pühitsemine ja viimne võitamine. 2) Vaimulike abielu keelatud. 3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. Luter: 1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud. 2) Vaimuliku abielu lubatud. 3) Õndsaks saab ainult puhta usu e. Piibli kaudu. Kristliku õpetuse sisu kõigile ema keeles 7. Põhjasõda Aeg : 1700-1721 Osapooled : Venemaa, Rootsi, Taani, Poola Põhjused :
kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit. Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof
probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus
· Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes · Kirillitsa tähestiku ülevõtmine · Kirikukirjandus
6) Martin Luther - 1517 reformatsiooni algataja Saksamaal 7) Benedictus XVI - praegune paavst, sakslane 8) Andres Põder - EELuteriKiriku peapiiskop 2010 4. Küsimusi mõtlemiseks (vali 3 tk): 2) Nimetage 7 sakramenti. 1) ristimine 2) leeritamine 3) pihtimine 4) preestriks pühitsemine 5) abielu sõlmimine 6) armulaud 8) Millised olid Martin Lutheri seisukohad usupuhastuse küsimuses? 1) inimene jõuab jumala juurde mitte tänu heade tegude eest vaid läbi usu jumalasse 2) kõige suuremaks autoriteediks on piibel, ka vaimulikud ise peavad piiblist lähtuma 3) lõpetada tuleks pühakute kummardamine 4) jumalateenistus / jutlus peab toimuma iga rahva emakeeles ja piiber tuleb tõlkida selle rahva keelde
kihistumist Reformatsiooni põhjused ja eeldused Paavstide huvid muutusid üha ilmalikemaks Vaimulike mittekristlikke eluviise ei kiidetud heaks, nad polnud eeskujulikud Usukombeid taheti lihtsamaks muuta Indulgentside müük tekitas kristlastes pahameelt Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu vallandus Saksamaal Martin Luther ja tema reformatsioon Luther astus vastu indulgentside müügile Alles jätta vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud Pidas vajalikuks rahvuskiriku loomist Paavst Leo X Medicit andis välja bulla Lutheri vastu, mille viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk"
algusest. Müütide mudelid: sageli õpetavad kuidas käituda ning on eeskujuks; annavad teatud prototüübid; põhjendavad mõnda tava, nt miks midagi tuleb teha. Seega müütides rõhutatud väärtused on alati ühiskonna jaoks olulised. Müüt ei ole teaduslik teooria, vaid järeldus, milleni rahvas või inimrühm on jõudnud mõne olulise küsimuse üle arutades. Pühakirja seatakse sageli sisse pühad toimingud, nt ümberlõikamine juutluses, armulaud kristluses. Müüdiline ja narratiivne dimensioon: Müüt ja ajalugu lääne religioonide (kristlus, judaism, islam) probleemiks on see, et pööratakse suurt tähelepanu ajaloole. Selline tugev rõhuasetus tegelikult toimunud sündmustele erineb idamaisest religioonile lähenemisest, milles rõhutatakse inimese teadvuse osa. Müüt kui metafoor müüt on nagu luule. Usundilised muistendid ja legendid; pühakutelood.
Sisimas nad võib-olla isegi kartsid kirikut. Kõikvõimalikud ähvardused katoliku kiriku poolt panid inimesi kartma Jumalat, seega ka kirikut ennast, kuna just kirik oli ainuke võimalus Jumalaga suhtlemiseks, nn. vahelüli, mis kandis edasi Jumala sõna. Pattudest pääsemiseks oli kirik teostanud 7 sakramenti, mida igaüks pidi elu jooksul ära täitma. Sinna kuulusid ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg. Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati.
· Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale
· Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet
Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7
Kõik see rajaneb Piiblil. Piibli esimene osa, Vana Testament, pühendub juutide ajaloole ning teine osa, Uus Testament, pühendub Kristuse elule, surmale ja ülestõusmisele. Kuigi suur osa katoliku õpetusest on koostatud kirikuisade ja teiste teoloogide poolt. Katoliikluses oli olulisel kohal sakramendid. Need on rituaalsed toimingud, mida viib läbi preester. Sakramente on seitse: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimane võidimine, abielu ja vaimulikuks pühitsemine. Enamus neid on säilinud ka tänapäeva uskumises. Paljud lapsed ristitakse kohe, kui nad sünnivad. Usu poolest ei ole miski muutunud, ainult uskujate hulk. Keskaja kirik oli mõneti karm, sest kui kellegi arvamus ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud õpetustega, siis nimetati seda inimest ketsriks. Ketserlikud liikumised tekkisid koos ristiusu kiriku tekkega
· Tegelikult lauldi siis korraga kahte erinevat laulu. · Sellised laulud hakkasid levima ka väljaspool kirikut ning said nimeks motett. Hiljem tuli juurde ka kolmas hääl, mis laulis ka oma viit. Ja 15.16. sajandil lisandus sinna veel palju hääli, mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu.
KÕRG-JA HILISKESKAEG Ristiusk ja kirik.Ristiusu õp.põhiseisukohad kujunesid välja antiikajal-peamine allikas oli piibelJumal Isana,Kristus pojana ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse.Sakramendid-Jumala armust oli võimalik osa saada kiriku õnnistavate toimingute e.sakramentide kaudu.Sinna hulku kuulb:ristimine,usukinnitus,armulaud,pihtimine,kiriklik laulatus jne. Apostel Peetrus- Kristuse asemik.tema järltulijad olid Paavstid, kes olid samuti Kristuse asemikud maal.Ilmalik võim- kirik vastanud sellele(st.keisritele ja kuningatele).Suur kirikulõhe:1054.a saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama.Kuid tulemus oli oodatust vastupidine:saadik läks patriarhiga tülli,pandi 1teist kirikuvande alla.See nn kirikulühe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele.Paavst Gregorius VIIoli varem Cluny kloostri munk Hildebrand, kes tegeles aktiivselt paavstluse reformimisega. Ise paavstiks...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
I 1. Kirik aitas kultuuripärandit säilitada ja sai võimule, sest pärast Rooma impeeriumi hävimist elas riikliku ühtekuuluvuse idee kirikus edasi ja pärast keisrivõimu kadumist said paavstidest linna tegelikud juhid kellele rahvas kuuletus. 2.Läänikord toimis põhimõttel, et vasall ehk läänimees vannub truudust senjöörile ehk suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ...
31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Luterlik kirik: · Piiblit peetakse autoriteetseks usualuseks. · Üldine preesterluse põhimõte. · Õndsaks saab ainult läbi usu. · Kirik instututsioonina pole hädavajalik. · 7 sakramendist võeti 2 ristimine ja armulaud. · Rahvuskeelne/Emakeelne jumalateenistus. · Lihtne kirik maalid ja muu säärane lõhuti, põletati. · Kaotati preestrite abielukeelu nõue. · Likvideeriti kloostreid. Augsburgi usutunnistus ja usurahu: 1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi. 1555
*teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal: *antiikkultuuri alleshoidja * ühendas ristiusulisi inimesi, pakkudes neile abi ja kaitset * vaeste eest hoolitsemine * koolihariduse andmine * kohtumõistmine
5) koostöö puudumine lähemate naaberrahvastega · Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. (Narvat takistas liitumast konkurentsi kartva Tallinna vastuseis.) Eesti oma saadustest oli suurimaks kaubaartikliks TERAVILI. · Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale, miks? Sest Tallinn sai soolaga kauplemise vahendamisest suuri kasumeid. · Toomkapiitel peakiriku kõrgem vaimulike kolleegium · 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine. · Reformatsioon jõudis Eestisse 16. sajandi algusepoole. · Pildirüüste on reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). · 16. sajandil (sõdade perioodi alguseks) oli Vana-Liivimaa oma keskaegse poliitilise killustatusega Läänemerd ümbritsevates riikides ainus nõrk lüli.
Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. Hümn Stroofilise värsitekstiga. Skevents Keskaja üks levinumaid vaimuliku luule vorme. Tekstid olid sageli pühendatud kaitsepühakutele. Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest.
* puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt * rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 2)Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord. 3)Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast: · eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud 4) Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. 5) Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. Propriumiks.
suurenes ka lugejate arv. Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Kõike eelnevat vürtsitas tõsiasi, et paavstlus oli alla käinud. Selles olukorras tõusis esile Martin Luther, kes 1517. aastal avaldas oma teesid, millega algas reformatsioon. Luther nõudis emakeelset jutlust ja piiblit, misläbi rahvas sai ise tutvuda Jumala sõnaga, ning soovis kaotada kirikupoolse rikkuse. Sakramentidest jäid alles ristimine ja armulaud, Luther välistas tsölibaadi, kloostrid, pühakute kultuse. Leeriõpetuste korraldamisega hakati jagama elementaarset lugemisoskust, mis oli abiks hariduse levikule. Kultuurikandjateks muutusid kirikuõpetajate perekonnad. Oma osa reformatsiooni edukuses oli ka aadlil ja linnadel. Nad nägid luterluses soodsat võimalust kirikute ja kloostrite vara konfiskeerimiseks. Ometi on Lutheri ning tema järgijate tegevus suure tähendusega kaasaegsete mõttemaailma muutmisel
keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu
kaubanduse raskuspunkti muutumine Vahemerelt Atlandi ookeanile i. Itaalia kaubalinnade tähtsuse vähenemine Madalmaade tähtsuse tõus + Lissabon ja London j. uued põllukultuuris (kartul, kanep, tomat jne). LUTHERI ÕPETUSE PÕHISEISUKOHAD: · võim on vaid piiblil, kuna selle kaudu kõneleb Kristus, vaimulik saab seda ainult kinnitada · emakeelne piibel ja jutlus · tahtevabaduse eitamine · tunnistas kahte sakramenti: ristimine ja armulaud · kloostrite ja mungaordude kaotamine · kirik allub ilmalikule valitsejale · pühakukultuse eitamine HEAD ÕPPIMIST! :D
eriliseks rahvaks, seetõttu (2,5% oma varast aastas), kannatus. Karma seadus, kõikvõimas isiksustatud Eksimused andestavad 7 on Iisraelile antud palvus, paast, palverännak uuestisünd ja jõudmine Jumal üldiselt. Kolm teed: sakramenti- ristimine, ajalooline missioon kanda Mekasse. Keelatud on Nirvaanasse. teadmiste tee, tegude tee, leer, armulaud, inimkonnale edasi pruukida alkohoolseid armastuse tee. Kui meeleparandus, haigete jumalikku tõde. See on jooke, süüa sealiha ja teisi inimene saab üle salvimine, ordinatsioon ja tohutu vastutus. Ülesande veretoite, vargal raiutakse teadmatusest saavutab ta abielu
küsimuste arutamisel. Õigus alamatega omavolitseda, Tsentraliseeritud riigid: Prantsusmaa ja Inglismaa. Mõlemas riigis kehtis tugev kuningavõim, kuid seisuste esindused kaitsesid kõikide ühiskonnakihtide huve.Truudusevanne *Keskaja kirik Paavst – katoliku kiriku pea Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus Misjonär – ristiusu levitaja Sakramendid – kiriku õnnistav toiming (ristimine, usutunnistus, armulaud, pihtimine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) Investituurtüli – tüli keisri ja paavsti vahel. Vaidlesid piiskoppide ametisse määramise üle. Kuuria – paavsti õukond bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt ketser – usust kõrvalekalduja, kes uskusid, et katoliku kirik on saatana kätetöö inkvisitsioon – ketseruse vastu asutatud kohus simoonia – vaimulikud ametikohad on müügis 9-10 saj. Katoliku kiriku langus. Milles avaldus
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita!
· Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? 23) Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? 24) Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga? 25) Mis juhtus SBR-is 1066.a.? 26) Mis on kateeder ja toomkapiitel? 27) Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? 28) Nimeta 7 sakramenti. · Ristimine · Leeritamine · Armulaud · Pihtimine · Viimne võidmine · Abielu sõlmimine · Pühasse seisusse pühitsemine 29) Mille poolest erineb läänekirik idakirikust? LÄÄNEKIRIK-paavst IDAKIRIK- pathriarh *pühavaim lähtub isast ja pojast *pühavaim lähtub ainult isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba *arvulaual said kõik nii leiba kui veini *hapendamata leib *hapendatud leib
Piibel usk) usurahu, Piibel riigivalitseja, mitte kirik saksa keelde, Saksamaa jagunes kaheks Sveits Habsburgide võimust Ulrich Zwingli, Zwingli surm Armulaud on sümboolne vabanemine, Johann Calvin kodusõjas, õpetuse mälestustoiming paavstivõimust levitamine Saatuse ettemääratus sõltumatuks saamine, palgasõdurite jumala poolt emakeelset palvust hulgas redestinatsiooni õpetus,
jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende toimingute hulka kuulusid ristimine, usukinnitus ehk konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.
(jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud.
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on
Maa jagamine: 1224- sõlmis Riia piiskop ja ordru maade jagamise lepingu, Eesti piiskop sa endale Sakala ja Ugandi koos külgnevate Kesk-E maakondadega; Sakala andis Mõõgavendade ordule ning Läänemaa sai Riia piiskop. 1238 Stensby leping- ordu pidi Taani kuningale tagasi andma Tlna, Rävala, Harju, Järva ja Viru- Eesti hertsogkond, keskus Tln, Järva andis ordule tagasi tingimusel, et sinna ühtegi linnust ei rajata. Linnad: Tln 1248, Tartu 1262, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide(13s), Viljandi(13s), Narva(14s), Rakvere(14s). Lübecki õigus: Tln, Narva, Rakvere; Riia: Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu; Piiskopi: Vana-Pärnu, Haapsalu. Rae ül: linna sissetulekute, heaolu ja kindustamise eest hoolitsemine, abinõude rakendamine kaubaduse ja kästiöö soodustamiseks, linna hvide kaitsmine, hoole kandmine kirikute ja koolide eest, vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine, kohtuvõimuks olemine. Pärisorjus: XIV saj lõpp talupoeg, kes on põgen...
Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501 Islam 1508 Tradits. usundi ja uususundi vahe. Uususund - erineb kohalikust traditsioonist, on uus selle kontekstis (17.saj). Näiteks Jehoova tunnistajad, moorid, New Age, krisiidid jne. Traditsiooniline usund - unustunnistuse alus : VT ja UT, kirku püha pärimus. Sakramendid : ristimine, salvimine, patukahetsus, armulaud, abielu, vaimulikuks pühitsemine, viimne võidmine. Kindel kord Traditsioonilised kristlikud usulised ühendused Eestis: Katoliku kirik, protestantlus, õigeusu kirik, vanausulised, baptism jne. sünkretism - uue usundi teke proselütism - usu peale surumine ilmalikustumine.- ehk sekulariseerumine, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamisete ja sümbolite mõju kahaneb.(Rohkem avatud ka teistele inimestele, kes ei käi
• 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga • Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine • Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu • Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud) • Pühakutel hoolitsusvaldkonnad • Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine • Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus
Aadama ja Eeva pattulangemine Eedeni aias. Kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Püha kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi Jumal eksisteerib samal ajal ja igavikuliselt kolmes isikus: Isa(jumal), Poeg(Jeesus) ja Püha Vaim. Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli 12. sajandist levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust.
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
Usuti, et kunagi saabub jumala riik maa peal ja vahetult selle eel viimne kohtupäev(kõik surnud tõusevad haudadest üles, et kristuse kohtu ees eluajal kordasaadetud tegude eest aru anda. Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates nõrgenesid sidemed ida ja lääne vahel veelgi. Usulistes tõekspidamistes ja rituaalides süvenesid erinevused
kirjaoskus, arveldamine rahaga ning prostitutsioon. Sotsiaalsete pingete ja vastuolude tõttu peeti tänavalahinguid. Linnaelu oli kirev pidustuste poolest. Ristiusk ja kirik Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud. Usutõe peamine allikas oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Usuti paradiisi, põrgusse, viimsesse kohtupäeva ja Jumala riiki. Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle
Reformatsioon ehk usupuhastus 1517 kuni 17 sajand Põhjused: · Kiriku üldine allakäik · Kaugenemine usust · Indulgentside(patulunastuskirjad) müük · Paavstide kombelõtvus · Alexander VI Borgia · Humanism ja maailmapildi muutumine · Maadeavastuste mõju · Arusaamatus ladina keelt mõistsid vähesed Martin Luther · Reformatsiooni algataja Saksamaal · Avaldas 31.10.1517 kuulsa dokumendi 95 teesi (teooria), kinnitas need Wittenbergi kiriku uksele · Sisaldas ideid kiriku reformimiseks, samuti mõtteid, kuidas usku inimestele lähendada · Kiiresti kujunes välja uus reformitud usk luterlus · Oluline pole kirik, vaid Piibel, inimene pidi reaalselt aru saama, Piibli tõlkimine, õndsaks saab vaid usu kaudu, mõistis hukka indulgentside müümise, 7 sakramendist jättis alles vaid 2 (ristimine ja armulaud) Reformatsiooni levik Saksamaal: · Kiire ...
Päeva teenistuste loetelu: 1. MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on
okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk
okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat. Idakirik Patriarh, püha vaim lähtub vaid isast, armulaual said kõik nii veini kui ka leiba, ristimärk 3 sõrmega, teenistus
tagasi Figueresi. Oma elu viimased aastad veetis ta endanimelises teater-muuseumis, kus Dalí sõbrad ning teised kunstnikud tema eest hoolitsesid. 1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse, kus teda külastas ka kuningas Juan Carlos. Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". Dalí on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused. Dalí sünnikodu on vaid kolme kvartali kaugusel. Salvador Dalí viimane teos „Pääsukese Saba“
ning asus uut kirikut üles ehitama, riik võttis aga kiriku vara ja maavaldused üle. Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid. Reformatsiooni eesmärkideks olid muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemakas ning anda ilmalikule tegevusele suurema tähtsuse. Piibel oli usu aluseks ning see pidi olema emakeeles. Põhimõtteks oli see, et õndsaks saab ise uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
