Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"anglid" - 74 õppematerjali

thumbnail
11
doc

Suur rahvaste ränne

Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega. Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elanu germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Hunnid olid osavad vibukütid ja ratsutajad, nad kasutasid sadulat, jalaseid ja erilisi hobuseid...

Ajalugu
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

saj (15. saj renessanss) ja 16 saj varauusaeg Suur rahvasterändamine (§2): mis see on, millal toimus, missugused muutused endaga kaasa tõi. hunnid, Attila, germaani hõimud - Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. - Hunnid olid kirjaoskamatud, nende kohta saadi teada teiste rahvaste ülestähendustest. Nad on pärit Kaug-Idast ja olid sunnitud liikuma läände, klimaatiliste muutuste tõttu. Nende välimus on hirmuäratav ja hirmul on oluline osa nende vallutustaktikas. Osavad vibukütid, kasutasid sadulat ja jalaseid. Väga osavad ratsutajad, erilised hobused....

Ajalugu
214 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj eKr 2. 1.- 2. saj eKr Rooma provints Britannia 1. saj eKr sooritas Caesar 2 retke Inglismaale, sest levisid kuulujutud, et Inglismaa on väga maavaraderikas piirkond 1. saj pKr võtsid roomlased Britannia oma võimu alla, kuid romaniseerida ei õnnestunud 410 lahkusid roomlased Britanniast ning jätavad ala saatuse hooleks 3. Anglosaksi aeg 5. saj pKr Suure rahvasterände ajal jõudsid Inglismaale anglid ja saksid. Aegade jooksul nad segunesid ja sulandusid Keldid, kes just vabanesid Rooma võimu alt, olid sunnitud võitlema uute võõrvallutajatega. Üheks visamaks võitlejaks oli legendaarne keltide kuningas Arthur 7. sajandiks oli kujunenud 7 väikest anglosaksi riiki: Wessex, Sussex, Essex jne. Seoses viikingite vallutustega hakkasid nad koostööd tegema 4. Normannide aeg 9.- 11. saj...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Koos roomlastega peatasid Attila edasitungi Euroopasse (451 Kataloonia lahing). Vandaalide Suundusid Pürenee ps kaudu P.-Aafrikasse, kus vallutasid riik Kartaago ja rajasid oma riigi. 455 vallutasid ja rüüstasid Rooma (vandalism). Anglosakside Anglid , saksid ja jüütid tulid Briti saartele ja rajasid sinna riigid oma riigid. Frangi riik Reini alalt pärit frangid tungisid Galliasse (Prantsusmaale) ja rajasid Chlodovechi juhtimisel sinna oma riigi. Idagootide Idagoodid tungisid Itaaliasse, kukutasid Odoakeri ja riik rajasid oma riigi. Langobardide Langobardid tungisid avaaride (türgi hõim) eest põgenedes riik P...

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

14. Millised rahvad, mis sajandil Suurbritanniasse tungisid? Suurim sisseränne Britanniasse oli alates 10.sajandist eKr keldi hõimude saabumine.Eriti intensiivseks muutus see 6.sajandil EkR. Aastal 43 maabusk Rooma väed Briti rannikul. Vastuastunud katuvellaunide vägi purustati ning Rooma riik sai endale uue provintsi Britannia.Britanniasse asus veel gallialasi 1.saj pkr. 5.sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung. Anglid , saksid, ja jüüdid lähtusid saksamaa põhjarannikult ja Jüütimaalt, friisid Põhjamere rannikult. Alates 8.sajandi lõpust tabasid Inglismaad siin taanlastena tuntud normannide rööv ja rüüsteretked. Taanlaste uued retked algasid 10.saj lõpul.aastal 1016 alistasid nad kogu inglismaa. 15. Katoliku kiriku organisatsioon ja kiriku isade õpetus. - Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piistkoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid , saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile. Iseseisvuse ja oma keele säilitasid keldid ainult Sotimaal ning Walesis, Cornwallis, Iirimaal ha Mani saarel. Kujunesid välja keldi...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaeg

saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid , saksid, jüütid, friisid(anglosaksid) - orjastasid suure osa keltidst - rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Inglismaa

Roomlased lahkusid saarelt 410. a. pKr ning jätsid selle piirkonna saatuse hooleks ­ oli ju mõista, et ka Inglismaa ala ei jää rahvasterändamisest puutumata. 5. sajandist hakkasidki Inglismaa aladele tulema germaani hõimud, peamiselt anglid ja saksid. 5. Anglosakside aeg. Kuna peamised germaani hõimud, kes Inglismaa aladele tulid, olid anglid ja saksid, kasutatakse keskaja alguse Inglismaa kohta ka mõistet anglosakside aeg. Lääne-Rooma riigi asemele tekkisid uued riigid, Mandri-Euroopas oli tugevaim frankide riik, mis sajandite jooksul pindalalt väga palju laienes. http://www.htg.tartu.ee/ajalugu/10.klass/2_04_Frangi%20riik.ppt#265,11,Karl Suure vallutused Inglismaa aladele tekkisid väikesed anglite ja sakside (kuning)riigid...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Miks lagunes Rooma impeerium

Pärast Alarichi surma rajati lühiaegsed läänegootide riigid Lõuna-Prantsusmaa (kuni 507. a) ja Hispaania (kuni 711. a) aladele. Liikvele läksid ka teised germaani hõimud. Hunnidest aetuna tulid nad hõimude kaupa Lääne-Rooma riigi aladele ja keisritel ei jäänud üle muud kui sellega leppida. Frangid hõivasid Gallia, siit tuleb Prantsusmaa nimi. Anglid ja saksid tungisid Briti saartele, siit tuleb Inglismaa nimi. Idagermaanlased vandaalid tungisid läbi Gallia ja Hispaania Põhja-Aafrikasse. Kuningas Geiserich rajas kunagise Kartaago aladele tugeva riigi. Hunnide hõimuliit elas Doonau tasandikel rohtlates, kus olid head karjamaad. Hunnide juhile Attilale allusid tohutud alad Volgast ja Kaukaasiast Reini, Doonau ja Taanini. Kingitusi saatsid talle mõlema Rooma riigi keisrid. 5....

Ajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
3
doc

keskaeg

Suur rahvasterändamine 4saj tungisid euroopa suunas hunnid, panid liikvele germaani rahvad. 5saj ühendas hunnid pealik Attila-liiguti rooma territooriumile, liidulepingud. 451 Katalaunia lahing (roomlased+germaanlastest liitlased vs Attila jõud).Hunnide edasitung peatati, nõrga rooma sõjaväe tõttu langesid suured territooriumid germaanlaste kätte. Germaanlased-goodid(ida-ja lääne), burgundid, vandaalid, saksid, langobardid, frangid, anglid 3.Lääne-Rooma langes rahvasterändamise käigus, 476 viimase keisri kukutamine. Oli nõrk ja lõhestunud., üsna vaene, ei panustanud nii väga sõjandusse. Ida-Roomal soodsamad geogr tingimused-võimalus pidada sõda merel. Rikkam, rohkem sõjaväelasi ja võimsam sõjavgi. Tsentraliseeritud-tugeva keskvõimuga riik(keisril piiramatu võim) 4.Bütsants tsentraliseeritud riik, eesotsas keisri e basileusega(piiramatu võim)+õukond(kõrgemad võimunakndajd)....

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

Nad asustasid Indiast kuni Atlandi ookeanini · piktid-tuntuim hõim inglismaal · 10-6 saj eKr keltide sissetung, kellest võimsaimad olid belgid ja katuvellannid?? · Inglismaa keldistus, domineeris keldi keel ja kombed · 1 saj pKr Julius Caesar Britanniasse, roomlaste püsiasustus · romaniseerumine oli äärmiselt vähesel määral · 5 saj germaanlaste sisseränne. Anglid , saksid, jüüdid ja friisid-Anglo-Saksid · Samal ajal osad keldid rändasid mandrile tagasi Bretagne-sse (Prantsusmaa) · Germaniseerumine Britannias · Keldid ja keldi keel jäi püsima teatud piirile. Iiri keel, gaeli ehk soti keel, mänksi keel, kõmri ehk wales'I keel, korni keel (Cornwallis), bretooni keel (prants.) Bretagne'is · 8 saj esimene viikingite sissetungi laine · 1066 romaniseerunud viiking William Vallutaja Inglismaale...

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Inglismaa

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö Agnes Lukats INGLISMAA Referaat Juhendaja: Ester Raiend Tallinn 2004 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Demograafiline olukord..........................................................................................................4 1.2 Valitsusvorm...........................................................................................................................4 1.3 Religioon................................................................................................................................ 5 1.4 Ajalugu...

Kultuurilugu
105 allalaadimist
thumbnail
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. 9) Nimeta keskaja peamised tunnused koos lühiiseloomustusega. Nimeta võimalikult palju germaanlaste hõimusid. taanlased, rootslased, norralased, goodid, vandaalid, burgundid, gepiidid, langobardid, anglid , friisid, saksid jt 10) Millised olid germaanlaste ja Rooma keisririigi suhted? Germaanlased ja roomlased pidasid vihaseid ja veriseid lahinguid, kus edu saavutas kord roomlased, kord germaanlased. Kuni Rooma riik oli tugev, suudeti germaanlaste malevad oma piiridelt tagasi tõrjuda. Keisririigi piirialadelt vahetati tihedalt kaupu ja suheldi muulgi viisil. 6. Saj võttis suur osa germaani hõime roomlastelt üle ristiusu....

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg ja rahvasteränne

a ­ ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Ajalugu läbi aegade

SB rahvaste kujunemine 3000ekr jõudsid indo rahvad inglismaa aladele- 10-5sad ekr keltide sisseränne. Belgia aladelt rahvastega. Nende edukas majndus edenes rauatootmises ja selle kasutamine põlluharimises. Leiutasid uusi põllutöö riistu , vikat ader ja ringiaetav käsikivi.- 1saj meie ajajärgi roomlaste vallutus. Britanniast sai rooma provints kuni 5saj tekkis barbarite ründe oht ja rooma lahtkus sealt oma vägedega. Anglid ,saksid,jüütid,friisid. Nim anglosaksideks · Rajasid oma kuningriigid · Orjastasid suure osa keltidest · Kuningriigid- essex,sussex,wessex,kent,northumbria,east anglia · 889a ühentatti neid inglismaa kuningriigiks. · Keldid jäid elama walesi sotimaale ja iirimaale. (Taani) normannide sissetung. · Inglise kuningas alfred suur sõlmis sõdade tulemusel 876a taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks...

Ajalugu
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa rahvaste väljakujunemine varakeskajal

Selle vastuvõtmine käis käsikäes ka riikide tekkega, sest kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks. Taani, Rootsi, Islandi ja Norra riigi tekkimine leidis keskmiselt aset umbes 1000 aastat tagasi. Ka Britannia sai varakeskajal oma tänaste rahvaste emamaaks. Pärast Rooma impeeriumi lagunemist tungisid saarele germaanlased, põhiliselt anglid , saksid ja jüütid. Varasemad kohalikud keldid ja piktid suruti põhjaossa. Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Ajalugu 10. klassile

Keltide hulka kuulusid näiteks gallid, britid, skotid, belgid ja helveedid. Rooma võimu kehtestudes hakkasid keldid romaniseeruma (võtsid üle Rooma kombeid ja osaliselt ka usku, aga nende keeled said ka mõjutusi roomlaste keelest). Germaanid Lääne-Euroopast väljaspool (piirkond piirnes jõgedega: Rein-Visla-Doonau) elasid germaanlased. Germaanide hulka kuulusid näiteks frangid, idagootid, läänegootid, anglid , saksid, vandaalid, langobardid. Ajapikku asusid germaanlased elama Rooma riigi territooriumile, astusid Rooma sõjaväkke ja võtsid vastu ristiusu. Esialgul see Rooma riigi territooriumile elama asumine oli pigem aeglane sisseimbumine. Aastal 375 sai alguse suur rahvasterändamine, mis on siis germaani hõimude massiline sissetung Rooma riigi aladele. Rändamise ajend: 1. Hunnid (Sise-Aasiast pärit rändkarjakasvatajad, kes 2. sajandil hakkasid liikuma lääne suunas)...

Ajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet . Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid , götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri. 7. Hinda Bütsantsi kultuuri tähtsust ning too näited. Bütsants hoidis visalt kinni hellenistlikust kultuuripärandist ning vältis muid barbaarseid mõjusid, mis...

Ajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inglismaa

Ta on ülejäänutest -- Sotimaast, Walesist ja Põhja- Iirimaa -- nii rahvaarvult kui ka pindalalt suurem, hõlmates kaks kolmandikku Suurbritannia saare lõunaosast. Tal on maismaapiir põhjas Sotimaa ning läänes Walesiga. Inglismaa on oma nime (ladina Anglia, inglise England) saanud (germaani hõimu anglite järgi. Anglid asusid teiste germaani hõimude seas praeguse Inglismaa alale 5. sajandil ning rajasid seal kolm kuningriiki. Inglismaa deviis on Dieu et mon droit (prantsuse keeles: "Jumal ja minu õigus") Rahvuslill on roos (punane, valge). Kaitsepühak on Püha Jüri. [redigeeri] Rahvastik Suurim linn on London, mis on ka kogu Suurbritannia pealinnaks. [redigeeri] Religioosne koosseis · anglikaane 31 500 000 · katoliiklasi 5 000 000 · muslimeid 1 600 000 · metodiste 1 400 000 · judaiste 267 000 · õigeusulisi 250 000 · sikhe 336 000 · hinduiste 559...

Ühiskonnaõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

476 ­ L.Rooma lagunemine ­ loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb. 4. ­ 6. saj ­ Suur rahvaste ränne ­ põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele, mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi. Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas taga, Caesar kaldus kristlike põhimõtete poole rohkem. 4. saj-l tunnistati Roomas ametlikuks riigiusuks. Siit hakkab kõik muutuma. Rooma hakkab kindlustuma ka kui ristiusu keskus...

Kirjandus
328 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun