1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d SUPEREGO Moraal, südametunnistus Freudi unenäo sümbolid · Filmis ja kujutavas kunstis
loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline. Vabatunde väljendus nõudis muusikateostes ka vaba
Arutlus Teadus ja Kunst 19. sajandi teisel poolel 19. sajandi teine pool ja 20. sajandi alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg. Inimesed hakkasid paljusid avatusi ja leiutusi igapäevaelus kasutama. Muutus ka inimeste mõtte viis ja hakati uskuma, et inimest juhib peale mõistuse ka alateadvus. Sajandivahetusel hakkasid levima igasugused müstilised õpetused. Inimesed uskusid inimmõistuse kõikvõimsusesse ja elu paranemisse. Enamus teadlasi ja filosoofiadest huvitus inimhinge salapärastest sügavustest. Osaliselt muutus ka suhtumine naistesse. 19. sajandi teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste
· Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb võtta kui fakti, mille kohta ärgu tehtagu muid oletusi peale selle, et unenäol on mingi mõte
mõistetavaks, kui arvatud. Albert Einstein Ø Sensatsioonilised olid ka Knossose palee ja kogu Minose tsivilisatsiooni päevavalgele toomine, Ø hormoonide avastamine ja Ø mandrite triivimise teooria teke. Ø Avastati tõhus süüfiliseravim. Ø Kogu järgnevale sajandile vajutas pitseri Sigmund Freudi psühhoanalüüs, mille tuumaks oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral alateadvus. Knossose palee sambad Sigmund Freud AITÄH KUULAMAST!
5. Romantism on väga keerukas, mitmepalgeline ja vastuoluline nähtus. Ühelt poolt kajastab romantiline kunst ajastu kõrgeid ideaale ning võitlust nende nimel, teisalt ilmutab skeptilist või iroonilist suhtumist ideaalidesse. 6. Romantikutele olid olulised kohalik kloriit, legendid, muistendid ja eeposed. 7. Romantismiaegne inimtüüp on tundeinimene, keda iseloomustab elav kujutlusvõime, spontaansus ja ülitundlikkus. 8. Romantikute lemmikteemad olid isiksuse tundeelu, alateadvus ja intuitsioon. Armuunelmad, kire ülistamine ning ka õnnetu armastus on romantilise kunsti meelisteemad. 9. Romantilisele kunstile on omased karakterite, meeleolude ja koloriidi julge kontrastsus. Kaunis on rõhutatult ilus, inetu jäägitult võigas. 10. Muusika on kõikidest kunstidest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Seepärast seadsid romantikud muusika aukohale. 11. Lõputu meloodia on väljendusrikkuse ja avara hinguse taotlus. Nii
Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in
Kui saate teadlikuks oma sõltuvustest ja tingitusest, siis mõistate oma teadvust tervikuna. Teadvus on kogu see väli, millest toimib mõtlemine ja eksisteerivad suhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks- kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu. Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. Ülejäänud osast alateadvusest koos kõigi selle ajendite, hirmude, tõuliste ja päritud omadustega, ei tea me sedagi, kuidas sinna pääseda. Sellise paljutähenduslikkuse tõttu on teadvust väga raske defineerida ning igalühel on sellest oma arusaam, mis on teadvus.
tehti montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters ,,Hannoveri". Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale. Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd. Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on
SÜRREALISM Sürrealism sündis dadaismist ja dadaistidelt võeti üle ready- made, automaatkiri, ühel teosel ühendati kujundeid, millel puudusid loogilised seosed. Sürrealistide teoreetiliseks aluseks oli muuseas ka Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste
mitte pole eesmärk indiviidi vajaduste rahuldamine ja säilitamine. Ta on Durkheimi lähenemise pooldaja, nt inimesed on sekundaarsed grupi suhtes. Psühhoanalüüs – Sigmund Freud, Carl Gustav Jung. Nende analüüsid hakkasid tugevalt mõjutama etnoloogia ja antropoloogia arengut. Nende panus oli indiviidide uurimisele ja antropoloogias oli nende mõju just läbi psühhoanalüüsi. Freudi väljapakutud uuendus e innovatsioon oli see, et on olemas teadvus ja alateadvus. Teadvustamata osasse on koondunud kõik indiviidi teadvustamata ihad mis mõjutavad meie käitumist nii, et me ise ei teagi. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada kogu ühiskonda ja kultuur on psüühilised determineeritud e ettemääratud. Jung arendab edasi Freudi arusaama alateadvusest ja leiab et lisaks individuaalsele alateadvusele on meil ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame me seletada miks mingid grupid või
Hamletist oleks tulnud väejuht, kes oleks suutnud teiste plaane üle kavaldada, seda tõestab olukord, kus lihtlabane lõks, kinnitas kas Claudius on tõesti mõrtsukas. Hamlet oli alati kõigist sammu võrra ees, tema ebainimlik omadus mõelda olukordi ette, muutis ta enesekindlamaks ning julgemaks võtmaks riske. Hamlet võis isegi näha oma surmatundi ette, kuid tema eesmärk kehtestada õiglus oli sellest suurem, ning hoidis teda elus. Hamlet mõtles tihti surmamõtteid, isegi tema alateadvus võimaldas tal näha seda, mida teised ei näinud. Kurb on mõelda, et õiglane ja aus olemine tõi Hamletile kaasa niivõrd varaku lõpu. Vähemalt sai tema eesmärk täidetud ning Taanimaa sai taaskord elada rahus ja puhtuses. Sander Laurson Paide Gümnaasium 10r klass
(nagu Durkheimgi- indiviid sekundaarne grupi suhtes). Funktsionalismiga kaasnes suur avalik läbimurre välitööde populaarsuses, enne ei võetud neid nii tõsiselt ja ei tehtud nii suures mahus. Psühhoanalüüs, mõjutas oluliselt etnol. ja antropol. arengut. Freud 1856-1939 teadvus ja selle üle kaaluv alateadvus(ihad meist sõltumatud) inimese kaudu tuleks tõlgendada ühiskonda. Toob paralleele vaimuhaigete ja metslaste vahel. Jung-arendab edasi Freudi ideed, et on ka kollektiivne alateadvus, mille kaudu saame seletada, miks grupid sarnased. Ajalugu ja arhailine mälu... (Tõestada ei saa..). (Boas arvas ka et indiviid on oluline, üldiselt teadis palju ja teda saab enamus vooludega siduda). 6)Konfiguratsionism- e.kultuurimudeli teooria. Usa Ruth Benedict 1887-48. Boasi õpilane (ofc). Benedicti 3 kultuurimudelit 1) apollonlik-traditsioone armastavad, tuimad, kaalutletud, ei käitu impulsiivselt. 2) dionüüslik-
dramaatilisuse IDEE GENEREERIMISEKS... 1. Kasuta isiklikke kogemusi igapäevaelust. 2. Süstematiseeri kogemused organiseeritud kogumisse. 3. Kirjuta mustand südamest tulevana, mitte ainult mõistusega. 4. Õpi teiste kogemustest. 5. Vestle tootjatega. 6. Õpi tundma toote omadusi. 7. Vaata läbi toote eelmised reklaamid. 8. Uuri konkurentide reklaame. 9. Tutvu tarbijate arvamusega 10. Tee endale selgeks perspektiivid 11. Koorma alateadvus tööga. 12. Korda edukaks osutunud variatsioone. IDEE GENEREERIMISEKS... Hinda ideid asjalikult! 1. Kas see paeluks mu tähelepanu "kui ma sellega esmakordselt kokku puutuksin"? 2. Kas mulle meeldiks, et oleksin selle peale ise tulnud? 3. Kas idee on unikaalne? 4. Kas see sobib täiuslikult strateegiaga? 5. Kas saab kasutada pikas perspektiivis? IDEE GENEREERIMISEKS... Heas reklaamis on reeglina üks kandev idee. Mitme idee üheaegne teostamine
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vast...
Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost. Sigmund Freud
*psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et psüühiliste nähtustele on algusest peale omane terviklikkus, struktueeritus.(jätkumine,lõpetamine,lähedus,samasus) 2. Nimeta mälu struktuuri ja mäluprotseduuride osad ja nende peamised iseärasused? Mälu struktuurid -1
siis on ta meie silmis usalduse kaotanud. Alati on erandeid, aga kui on mingi probleem, siis tuleb sellest teavitada. Kui teatakse, et ei suudeta lubadusest kinni pidada, on targem mitte uisapäisa tehtud lubadusi anda. Poliitikud peavadki lubadusi andma ja üritama meie elu siin ühiskonnas paremaks muuta, aga parem on see, kui lubadused, mida nad annavad ka täidetud saaksid, muidu ei ole vaja ka mõtetuid lubadusi anda, sest inimeste alateadvus on suhteliselt nõrk uskuma jääma häid ja toredaid ideid,neid läbi töötades saame aga aru, et paljud asjad on lihtsalt võimatud või ei suudeta seda täita ametikohal oleku ajal, seega on ka need ikkagi katteta lubadused. Ühiskonna muudab heaks kõik, mis tuleb südamest, mida võetakse täie tõsidusega, sest inimelud ei ole nukud, millega mängida. Kui inimeste usaldust ei kuritarvitata ja lubadusi
E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline luuletus; automaatkirjutus; (H.Arp). Sürrealism: lähtealuseks unenäod, alateadvus, nägemused; automaatkirjutus; mõistuse kontroll kaotada; (A.Breton). Avangardism: manifestid ja programmid; võituslik; nõudis edasiminekut; kirjanduslike ja sotsiaalsete traditsioonide hülgamine; liikumised olid agressiivsed, äratasid tähelepanu. Modernism: keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet; ei tea kes nad on; peitub keegi teine v isegi mitu kedagi teist; ei määra oma identiteeti ise vaid on teiste inimeste
· Sündis Esimese maailmasõja järgses Pariisis dadaismi järglasena. · Esmalt levis kirjanduses ja teatrikunstis. · Esmakordselt kasutas sõna "sürrealism" · prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire 1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused.
nad ei pruugi hiljem, rahuliku pilgu läbi vaadatuna, üldsegi tõsiselt mõelda. Öeldakse küll, et esimene arvamus tavaliselt ei muutu, kuid otsused, mis võetakse vastu meeltesegaduses ja tunnete ajendil, võivad osutuda hiljem valedeks. Segaduses olles, ei mõelda mõlema vaatevinkli suhtes ratsionaalselt. Enamasti tunnete vallas olevad inimesed võtavad alateadlikult vastu otsuse, mis on neile kasulikum. Tuleb välja, et inimeses on mitu erinevat "mina" tegelast. Alateadvus, tunded ja mõistus, mis 1 räägivad alatihti erinevaid keeli. Nendest kõigist kokku tekib meeltesegadus ning edasi areneb rahulolematus, mis pidevalt inimesi piinab. Konfliktid inimeses eneses võivad välja jõuda psühholoogilise murdumise punktini. Selleks hetkeks usuvad inimesed peaaegu kõike, mis neile öeldakse, kui see sarnaneb sellega, mida nad kuulda soovivad
Kaks fasi 1) 1911-1914 oluline luule, keskne allakäigu ja surma teema 2)1914-1920(25) põhirõhk draamal, keskne upotistlik sotsiaal-poliitiline meelestatus. Iseloomustab: Vastuhakk realismile teemas ja stiilis., sünge meelestatus.Isiklik vaatepunkt enamasti millestk. Sügav. Häirit. Või tugeva agressiive emotsionaalse pingega. E. Enne sõda: *tugev elamuste väljendamine*poeet kui prohvet,katastroofi ennustaja*usk uude põlvkonda*suhe maailmaga traagil. Palju eneset.*oluline alateadvus, intuitsioon. E. p sõda: *kaastunne ja süütunne toimuba pärast*üleskutse aktiivsusele,vastupanule,eneseohverdusele*sisult enamasti sõjavastane-mure inimese saatuse pärast. Vorm: püüab ol. Max originaalne. Kirjandusse ilmusid üldised kujud *massid peategelasena, Poeg, Hulkur,Nimetu*väga jõuline kõne,karjatused*meeleolult õndsust taotlev. Põhiteemad: sissepoolepööratus, kaotus, surm, perekond(ahist. Mõju) uuestisünni teemad. (objektiivsete
Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris Siberi katku lammastel ja tekistas neil nõrgestatud bakterei d süstides immuunsuse Sigmund Freud-1856-1939; arst ja psühholoog; 19-20 saj said tuntuks ta teosed, mis põhjalikult muutsid kujutlust inimese hingeelut;näitas, kuidas inimese alateadvus mõjutab tema käitumist, kajustub unenägudes ja võib põhjustada haigusi; Freudo poolt on oluliselt mõjtanud kogu 20.sajandi kultuur Arvukad leiutised ja avastused side-ja liiklusvahendite ning fotograafia vallas Graham Bell-ameerika teaddlane 1876.a. TELEFONI, hakkas kiiresti levima Thomas Alva Edison-ameerika teadlane, mitmesugused leiutised, 1300 patienti ,,leiutiste tehas" 1877- FONOGRAAD,(helisalvestusmuusika) 1879
Artaud ja Mina "KÕIGEST HOOLIMATA OLI ARTAUD PROHVET." Jerzy Grotowski Tõesti, kõigest hoolimata. Antonin Artaud' unistus luua teater, kus objektidest saavad sümbolid, žestidest universaalsed tähendused, universaalid, oli uhke, aga hukule määratud. Maeterlincki nägemus draamast kui kõrgeimast intellektuaalsest tegevusest muundus Artaud'l nägemuseks teatrist kui kõrgeimast eluvormist. Teater peaks olema lõplik/viimne/sügavaim/tähtsaim reaalsus. Teater kui elu kvintessents, ainuke koht, kus tõelise reaalsusega saab ühendusse/kontakti astuda. Hoolimata tema valetõlgendustest, mõistmatusest Ida teatri tõelisest olemusest (tehes mitmeid valejäreldusi, ka selle kuulsa Bali teatri etenduse osas), mõjutas Ida (või õigemini lihtsalt Teine, mitte-Euroopa) teater/kunst/kultuur Artaud' palju. See oli kui ki...
Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid. · Psühhoanalüüs Sigmund Freud `Kõige huvitavam on see, mida me ei näe' Alateadvus, vaimsed häired tulenevad konfliktidest. 2. Uurimismeetodid ja nende erinevused; milline näitab põhjus-tagajärg seost? · Eksperiment teadlane kontrollib kõiki faktoreid ja tingimusi ja sihilikult manipuleerib ühte olukorra aspekti (sõltumatut muutujat) ja jälgib tulemusi. · Korrelatsiooni uuringud selgitab välja seoseid muutujate vahel, aga ei saa väita põhjuslikkust. · Küsitlus uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid, eelistusi
4 liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles. Kehakeele võltsimine Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (Pease 1994: 18). Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema
idee populaarseks. Teadlik meel (conscious mind) on see mida sa iga hetk suudad teadvustada, hetke tunded, mälestused, mõtted, fantaasiad ja mida iganes veel. Teadlikusega on tihedalt seotud eelteadlikus (preconscious), mida tänapäeval ehk mäluks kutsutakse. Mõtted mida sa parajasti just ei mõtle, kuid mille peale mõtlemine ei ole raske ja mida sa lihtsalt meelde võid tuletada. Keegi ei vaielnud sellise jaotuse vastu, kuid Freud väitis, et see on vaid aju väiksem osa. Enamus ajust on alateadvus (unconscious). Siia hulka kuuluvad kõik need osad mille peale ei saa lihtsalt mõelda. Asjad mis pole meie teadvusele lihtsalt kätte saadavad tihti tegelikult defineerivadki selle, näiteks instiktid ja alateavusesse surutud traumade mälestused ja emotsioonid, mis on liiga valusad, et neid läbi elada kuuluvad siia alla. Freudi teooria järgi on alateadvus meie motivatsiooni aluseks. Motivatsioon võib
Absurditeater-maailm muutub inimesele ükskõikseks kaoseks.Hõlmatakse elu sihituse ja seletamatuse teravdatud taju.Räägib inimese seisundist tähenduse minetatud maailmas. Tekkis Prantsusmaal,seostub Camus filosoof.vaadetega.Autorid ei lasku arutlusse. Eelistatakse keha ja ruumikasutusel põhinevaid kujundeid,suunatud meeltele.Absurdi peateema-inimese olemisseisund maailmas,puudub elu korrastav väärtusasemik.Inimene võõrandunud,silmitsi elu(vastuseta)põhiküsimustega. A. ei jutusta lugusid,puudub konflikt,karakter laguneb,tegevus hääbub.Seisunditeater-inimese sisemine reaalsus kehastub lavalisteks kujunditeks.Lugeja vaataja ül-panna kokku terviklik pilt,tabada tähendus,tradits. teatri eitus-antiteater.Samuel Beckett ,,Godot'd oodates","Lõppmäng", "Krappi viimane lint","Õnnelikud päevad","Mäng", Eugene Ionesco"Kiilaspäine lauljatar" Sots.pol.draama.Max Frisch,Friedrich Dürrenmatt-kasutavad eepilise teatri tehnikat, Vaatlevad inimest ja ühisk...
agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. 4. PSÜHHODÜNAAMILINE PSÜHHOLOOGIA rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. UURIMISMEETODID: 1) vabade assotsiatsioonide meetod (patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli). 2) unenägude analüüs. ESINDAJAID: Sigmund Freud, Alfred Adler, Carl Jung. ISIKSUSE STRUKTUUR FREUD'I JÄRGI: 1)miski e ID e alateadvus (teadvustamata ala, millest inimene igapäevaselt aimu ei saa: mälestused, hirmud, tungid. Kasutab naudingu printsiipi ja ,,MA TAHAN") -> 2)mina e EGO (suhtleb välismaailmaga, tead torgib ID . saab mõjutusi nii id'lt, kui ka superegolt. Mõtleb, otsustab, tunnetab) -> 3) ülimina e SUPEREGO (reeglid, normid, kohustused, süütunne. ,,MA PEAN"). 5. HUMANISTLIK PSÜHHOLOOGIA keskendutakse inimese sisemisele, subjektiivsele
materiaalsed kandjad. Neid mõlemaid avastusi kasutasid hiljem suurjuhid, Hitler ja Stalin, et luua üliinimest, mis neil paraku ei õnnestunud. See kõik pani aga aluse tänapäevastele geenitehnoloogia katsetele ja pärilike haiguste ravi leidmisele. Sigmund Freudi psühhoanalüüs oli jällegi teistmoodi avastus, mis samuti on mõjutanud maailma arengut alates selle väljatöötamisest. Freud väitis, et inimese tegusid määrab tegelikult tema alateadvus, mis koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest fantaasiatest. See pani omakoda aluse kunsti muutumisele alateadlikuks. Tekkis sürrealism, mille üks mainekemaid esindajaid oli Salvador Dali. Freudi psühhoanalüüsi edasiarendatud variatsioone kasutatakse siiani kurjategijate motiivide selgitamiseks ja nende käitumisportreede loomiseks. Isegi mood ja üldine linnapilt olid asjad, mida dikteeris Euroopa 20. sajandi alguses
Rahuarmastav Meeldiv Juhitud Elavaloomuline Tasakaalukas Muretu Usaldatav Mugav Rahulik Juhtiv STABIILSUS Isiksuses on 3 vaimset tasandit: 1. Teadvustatud tasand 2. Eelteadvustatud tasand 3. Alateadvus ehk teadvustamata tasand - kõige enam mõjutavad protsessid Kaitsemehhanismid: Tõrjumine e repressioon ärevad mõtted ja tunded surutakse teadvusest välja Tagasiminek e regressioon - olukord kui ei tea mide teha, lapsepõlves omandatud käitumisviisi kasutusele võtmine Ratsionaliseerimine häiriv mõeldakse ümber Vastandreaktsioon varjatakse enese eest oma tegelikke mõtteid Projektatsioon ülekandmine teistele, need omadused, mida ei taheta endale tunnistada
Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4. maailma ei suudeta seletada, kõik tõed on suhtelised, omavahel sõltuvuslikus seoses 5. modernistlik romaan on võrreldes traditsioonilisega palju suurema üldistusjõuga, intellektuaalne, filosoofilisi mõtisklusi ja aforisme sisaldav 6
just nagu füüsikaline energiagi. Traumaatiline kogemus takistavat energia loomulikku voolu, mistõttu närvisüsteemis võib tekkida häireid, vaimuhaigusi. Psühhoanalüüsi kui ravimeetodi eesmärk oleks siis need ,,ummistused" üles leida ja kõrvaldada, nõnda et taastuks energia loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe
Meedia juhib ja mõjutab Tänapäeval mängib meedia meie ühiskonnas väga olulist rolli. Meid kõiki mõjutavad ajalehest loetud artiklid, tänavapildis nähtud reklaamid ja erinevad saated, mida vaatame televiisorist. Tihti isegi me ei saa sellest aru, sest vastuvõetud info omandab meie alateadvus ja me muudame oma käitumist automaatselt. Kas see, et meedia juhib ja mõjutab meid on halb või hea? Meediat on kasutatud aastakümneid propaganda levitamiseks. Minevikust võime näiteks tuua Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, kus levitati propagandat igal võimalikul kujul. Tehti mitmeid filme oma sõduritest, kus näidati, et Punaarmee sõdurid on võitmatud ning neile ei suuda ükski teine riik vastu seista
piiritu. Kas tegelikult ka elab pimedas mõni ''koll'' või mõtleb inimene kõik välja? Pimeduses kaob kõik üleliigne ning esile kerkivad varjatud meeled. Inimene ei ole kohanenud nägema pimedas, nagu linnud ja loomad, see on meie nõrkus. Aga võib olla me suudame näha olematut? Meil tekib hirm teadmatuse ees. Samas kuulmine paraneb või isegi on ülevõimendatud, väikese oksa praksumine võib meile tunduda nagu oleks elevant sellele astunud. See kõik on tegelikult meie alateadvus, tähelepanu suureneb pisidetailidele, mis meid hirmutavad tihti mõttetult. Meie psüühikat mõjutavad reaalsed ja paranormaalsed tegurid, millest oleme kuulnud lugusi või näinud filme. Pimedus võib olla meeldiv oma rahu ja vaikusega, aga siiski kujutleme alatihti üksi pimedas linnaosas või paksus metsatukas kõndides nurga või puu tagant välja hüppavat monstrumit, pätti või sarivägistajat. Kaabakate ja väärastunud elumõtlemisega isikute kui reaalsete tegurite
Sürrealistid ei tunnista dadaistide kaotusse suubumist, anarhia asemel püüavad nad luua positiivset. Nad loodavad avastada uut, nn. Ülireaalsust, kus ime on tõepoolest imeline, kus soovidel ja igatsustel ei ole takistusi, kus on võimalik saavutada inimese hinge ja vaimu kooskõla. Nad keskenduvad alateadvusele. Et alateadvuseni jõuda, seda vabastada, selleks kasutavad nad alkoholi, narkootikume, hüpnoosi. Kasutati nn. Automatismi meetodit, mida alateadvus ette tõi, seda käsi paberile kanids. Nt.varvastega kingad, rindadega kleit, klaviatuuril on Lenini pead. 3. Futurism Tekkis Itaalias. Eitas kogu varasemat kultuuri. Ülistas masinaid, liikumist, hävitust, jõudu, sõda. I Manifesti kirjutas Martinetti (futurismi isa), mida hiljem fasistid kasutasid ära oma koosolekutel. Futurism on äärmiselt agressiivne, eesmärgiks oli luua kaasajale vastav tulevikku suunatud kunst
Kaudseid sõltuvusi test ei arvestanud. 2.Psühhoanalüüs Psühhoanalüüsi loojaks ja selle koolkonna asutajaks peetakse Freudi. Tuntud esindajad on veel Adler ja Jung. See kõige enam mõjutanud koolkond. See alustas algselt haigete inimeste raviga, nüüd ravitakse sellega terveid inimesi. See on hüpoteeside kogum : psüühilise determinismi printsiip kõik põhineb eelnevatel kogemustel; teadvustamata protsesside olemasolu alateadvus, inimesed proovivad asju mõistuslikult seletada. Põhimeetod on vabade seoste tekkimine, selle eesmärgiks on alateadvuse vabastamine. Raviv mõju on elementide eelteadvusesse tagasitoomisel. 3.Freudi tähtsaimad teosed ,,Unenägude tõlgendamine" tõrjutud soovide varjatud täideminek. Tekkepõhjusteks on välised ärritajad, sisesed ärritusseisundid, meelelundite kõrgendatud ärritusseisund, psüühilised (neid uuris kõige rohkem)
Uurimistöö Juhendajad: Monika Ilmas Ülle Haan Räpina 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. HÜPNOOSI ALUSED...............................................................................................6 1.1. Teadvus ja alateadvus..........................................................................................6 1.2. Hüpnoosi definitsioon.........................................................................................6 1.3. Hüpnoosi ajalugu.................................................................................................7 1.4. Hüpnoosi olukord tänapäeval..............................................................................8 1.5. Hüpnoosi kasutusalad.................
WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus sugu, elab üle kolmesaja aasta, hea looja on kahesooline ) -reaalsed kirjeldused vaheldumisi assotsiatiivsetega. Väga pikad laued, väga palju kirjavahemärke, aitab näidata kuidas ,,HÄLIN JA RAEV" filosoofiline, ühest perekonnast inimene mõtleb . !!!! modernistliku psühholoogilise romaani rajaja!!!! - 4 jutustajat ( 3venda ja teenija)
on, ei saanud me lõpuni teada. Raamatu teises pooles, kohtumõistmise ajal, ootasin ma peategelase kaitsekõnet ja seda, kuidas kohtuistung lõpeb, kuid ka selles osas jäin ma vastuseta. Paistis, et autor tegi seda meelega. Pinge mõne küsimuse juures aina keris ja keris kuni lõpuks lahenduse eel jäi pooleli ning tegevus liikus hoopis teises suunas. See on päriselt nagu unenägu või luupainaja, kus mõne tegevuse resultaat jääb tulemata sest alateadvus viib meid hoopis mujale. Kõige enam meeldisid mulle tegelastest habet ajav Allan, kuna tema juures sai teose tõeliselt müstiline käik minu jaoks alguse, ning sõdur Stanley, kes pidi kaardimängust lahkuma, et kusele minna, aga olles mööda maja ringi kondanud, ärkas ja pidi endiselt kusele minema ning hakkas uuesti ringi kondama. Selliseid humoorikaid juppe leidus terves teoses ning tahes tahtmata panid need muigama ja kohati ka valjuhäälselt naerma.
Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid. Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs avaldub tõeline inimese loomus, sest inimene ei kontrolli oma käitumist mõistusega. Hakkab tööle ellujäämisinstinkt ehk mure homse pärast
teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani. Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas. Huga de Vres avastas geenid. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult.
harrastamisest. Paljud ei võta tõesti raamatut vabatahtlikult kätte, kuid kohustuslik kirjandus on alati loetud. Viimane n-ö grupp on siis need, kes ei loe ei vabatahtlikult ega ka koolis ette antud raamatuid. Ainukene seletus sellele on minu arust laiskus. Tahtejõu puudus. Aga võib olla nad ei teagi, et ka raamatute kaudu saab targemaks. Tegelikult kõlab see ju kummaliselt kuidas saab kellegi väljamõeldud Felixi loost targemaks? Mina arvan, et see on alateadvus, mis meid sel puhul juhib. Me ei pruugi ise märgatagi kui kasutame oma igapäevaelus, või siis mõnes suhteprobleemis, selle sama Felixi käiku, teeme samu tegusid. Oma peaga, ilma tema loost rääkiva raamatuta, poleks me selliste asjade peale tulnudki. Kui jaotada noored raamatute lugemise järgi gruppidesse, mis eelnevalt välja tõin, siis kuulun mina teise. Mulle meeldib lugeda, kuigi pean tunnistama, et see pole alati nii olnud. Ma ei
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..........
Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele. Kalvinistidel majanduslik edu sul on suurem tõenäosus taevasse saada 5. psühholoogiliste suundumuste algus Sigmund Freud (1856-1939) ,,Tootem ja tabu" (1913) Jumalasse uskumuse alus on süütunne ja Oidipuse kompleks. Sundneuroosi vorm on religioon, est kultuur ei lase meil oma tabusid, `Oidipust` välja elada. Illusioon on religioon. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne alateadvus (!). Religioonil on teraapiline mõju, aitab inimesel lahendada konflikte elus. 6. funktsionalistlikud ja strukturalistlikud suundumused Franz Boas (1858-1942) - esimene, kes viis läbi palju välitöid Marcel Mauss (1872-1950) kinkimispraktika, tseremoniaalne vahetuskaubandus (kuidas on religioon ja majandus seotud) B. Malinowski (1884-1942) Välitööd, funkts. käsitlus, pole nõus evolutsionistidega. Religioon aitab inimesel oma
PSÜHHOLOOGIA · Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese psüühikat · Psüühika on inimese hingeelu ( aju omadus peegeldab ümbritsevat maailma, ümbritsevat tegevust) · Psüühika jaguneb teadvus ja alateadvus · TEADVUS I PSÜÜHILISED NÄHTUSED I I I PSÜH PROTSESSID PSÜH SEISUNDID PSÜH OMADUSED · Psüh protsessid on ajaliselt kõige lühemaegsed · Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord !
Hiljuti lugesin prantsuse filosoofi Gustave Le Boni teost "Hulkade psühholoogia". Antud teoses autor püüab lahti mõtestada ja selgitada rahvahulkade käitumisi. Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil
meeste juures. Viimasel on ainult üks põhiline seksuaalne tsoon ainult üks suguelund , esimesel aga kaks: vagiina, naise tõeline suguelund, ja kliitor, mis on analoogne mehe suguelundiga. Me arvame põhjendatult, et vagiinat mitu aastat peaaegu ei eksisteerigi ja et see jääb kuni puberteedini tundetuks. (Freud, 2003, lk 101) Kasutatud allikad Freud, S. (2003). Sigmund Freudi tarkuseraamat. Tallinn: Ersen. Holtzmeyer, K. (1934). Alateadvus ja psühhoanalüüs. Tartu: Eesti kirjanduse seltsi kirjandus.
LÄHIAJALUGU KT 1. Lähiajaloo piirid I MS 1914-1918 Kokkuleppeliselt algab lähiajalugu 1900 a. (transpordi areng, sidevahendite areng, filmikunsti areng, telegraaf). Eesti lähiajaloo algus 1918 (Eesti Vabadussõja algus, EV väljakuulutamine, I MS lõpp). Lähiajalugu kestab. 2. Periodiseering a) Esimese MS eelne aeg 1901-1913 b) 1914-1923 - Sõja ja kriiside aeg c) 1919-1929 - Sõjajärgne rahuaeg d) 1929-1933 - Ülemaailmne majanduskriis e) 1933-1939 - Diktatuuride ja totalitaarsete võimude aeg f) 1939-1945 - II MS g) 1945-1955 - Sõjajärgne aeg (külm sõda) h) 1956-1985 - külma sõja II periood, võidurelvastumine, kolmas maailm i) 1985-2000 - Sotsialismileeri kokkuvarisemine, perestroika, glasnost, majanduskriis j) 2001-2016 – Ususõdade algus, terrorismivastane võitlus, kaksiktornide ...
2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi Persona. N.ö. mask, see osa inimesest, mida ta teistele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
