Teadus ja Kunst 19. sajandi teisel poolel (Arutlus) (0)

Arutlus
Teadus ja Kunst 19. sajandi teisel poolel
19. sajandi teine pool ja 20. sajandi alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg.
Inimesed hakkasid paljusid avatusi ja leiutusi igapäevaelus kasutama. Muutus ka inimeste mõtte viis ja hakati uskuma, et inimest juhib peale mõistuse ka alateadvus. Sajandivahetusel hakkasid levima igasugused müstilised õpetused. Inimesed uskusid inimmõistuse kõikvõimsusesse ja elu paranemisse. Enamus teadlasi ja filosoofiadest huvitus inimhinge salapärastest sügavustest.
Osaliselt muutus ka suhtumine naistesse. 19. sajandi teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest. Hakkasid laienema naiste võimalused. Suurenesid ka naiste võimalused haridust omandada. Naised võisid kaasa rääkida kultuuri- ja teadusmaailmas .
19. sajandi teisel poolel oli ka suur osakaal teadusel , leiutati ja avasti uusi asju. Näiteks Charles Darwin töötas välja õpetuse, mis aitas inimestele näidata loodust uuest küljest. 1859 . aastal ilmust temalt ka raamat "Liikide tekkimine loodusliku valiku teel". Darwini õpetus näitas inimestele, et nemadki on vaid üks liik teiste seas ja nendegi olemasolu võib ühel päeval ohtu sattuda
Tehti ka teisi ülitähtsaid avastusi füüsikas ja keemias. Näiteks Wilhelm Conrad Röntgen avastas katsetekäigus röntgenkiired. Samuti ka Ernest Rutherford jt teadlased panid aluse uuele ajastusele ehk tuumaajastule. Albert Einstein muutis arusaama ajast ja ruumist ning pani aluse relatiivsusteooriale.
Ameerika teadlane Graham Bell leiutas 1876 telefoni ja asustas telefoni kompanii, et neid edasi müüa. Guglielmo Marconi leituas 19-20.saj vahetusel raadio.
19. sajandi teisel poolel armastati ikka veel rikkaliku sisustusega eluruume. Kasvasid linnad, mis tähendas, et tuli üha kiiremini ehitada, toota ja sisustada. Kasutusele võeti liftid , et liikumine pilvelõhkujates oleks lihtsam ja kiirem. Muutusid ka hoonete väline vorm, siseruumid 20. sajandi algul, need muutusid aina lihtsamaks. 1863. aastal avati Londonis tänapäevase metroo eelkäija.
Mood arenes lihtsuse, otstarbekuse ja tervislikkuse suunas. Kleidi asemel hakati kandma pluusi ja seelikut ning kübaraid. Rõivaid hakati tootma tööstuslikult. Moe arengu keskuseks sai Pariis.
Realism püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes enamasti tõsiselt ja traagiliselt. Arvati, et kunstnik peab maalima seda, mida ta näeb, kujutades kõike tõetruult ja ilustamata. Realistlik kunst oli sageli kriitiline, arvustadees ühiskonda, mis sallis seesugust ebaõiglust. Silmapaistev realismi esindaja oli pranstlane Gustave Courbet . Tema mehelikult jõulistel maalidel näeme külainimeste elu, loodust, natüürmorte. Kunstnikule heidete ette inetuse ja labasuse kujutamist.