Guglielmu Marconi-itaallane, 19-20.saj raadio. 1901 kogu Atlandi ookeanil Täiustus fototehnika, pildistamine lihtsamaks ja kujutis selgemaks. Auguste ja Louis Lumiere- KINO rajajad. Nende esimene film ,,Väljumine tehasest" väga lühike ja näitas tehasest kojuruttavaid töölisi. Asutasid esimese kino Pariisis. 19.saj lõpuL- AUTO Realism- kunstisuundumus, mis püüab elu kujutada tõepäraselt, käsitledes tõsiselt ja traagiliselt eeskätt argielu.Loodust ja inimest tõepäraselt kujutav kunst.19.saj keskel kujunes Prantsusmaal iseseisvaks kunstisuunaks.Nad arvasid, et kunstsnik peab maalima seda, mida ta näeb, ning kujutama kõike töetruult ja ilustamata. Gustave Courbet-prantslane 1819-1877 silmapaistev realismi esindaja. Suuremõõtmelised, mehelikult jõulised maali. Külainimeste elu, loodus, natüürmorte.Inetud ja labsed kujutised Millet- prantsuse kunstnik; raskepärased ja kurvameelsed talupoegadest.
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika.
Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
Kõik kommentaarid