· Võim viidi rahva poolt ellu valimiste rahvahääletuste ja rahvaalgatuse kaudu · Seadusandlik võim riigikogu (ühekojaline, 100 liiget, valiti 3 aastaks) · Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi
Rahvastiku paiknemine Belgias 2.Keskmine eluiga 2008. aastal oli Belgias eeldatav keskmine eluiga naistel 82,38 aastat ja meestel 75,9 aastat, kokku 79,07 aastat. Nende näitajate erinevused näitavad, et on tegemist arenenud riigiga- naiste eeldatav eluiga on umbes 5 aastat pikem, kui meestel. Üldine keskmine eeldatav eluiga on väga kõrge võrreldes teiste riikide keskmisega. 3.Linnastumine 1975. aastal elas Belgia linnades 94,5% kogu elanikkonnast. 2005. aastaks tõusis linnaelanike osatähtsus 97,2%-ni. Kogutud andmete järgi arvavad teadlased, et 2015. aastaks on linnaelanike osatähtsus 97,5%, mis on vägagi kõrge võrreldes paljude teiste riikidega. 2008. aastal olid suurima elanike arvuga linnad Belgias: Antwerpen ( 472071 elanikku) 4 Gent ( 237250 elanikku) Charleroi ( 201593 elanikku) Liège ( 190102 elanikku)
5 1934. Aasta põhiseadus Eesti Vabariigi 1934. aasta põhiseadus võeti vastu rahvahääletusega 14.-16. oktoobril 1933 ja ta jõustus 24. jaanuaril 1934. Uue riigivanema ja riigikogu valimised toimusid 100 päeva pärast põhiseaduse välja kuulutamist. Uus põhiseadus kehtestas Riigikogu valimiseks uue korra, kus riigikogus saab olema 50 liiget ja endise kolme aasta asemel valitakse nad neljaks aastaks. Samuti muudeti riigikogu liikmete tasu saamise korda, kui nad saavad tasu ainult istungjärkude kestmise ajal. 1934. aasta põhiseadus nägi ette nii peaministri kui ka Riigivanema ametikohad, tasu ja valimise korra. Uus riigivanem valitakse viieks aastaks. Põhiseaduse muudatuste maksma hakkamisel ametis olev Riigivanem loeti peaministriks kuni uue valitud Riigivanema volituste alguseni. Selleks riigivanemaks ja peaministriks üheisikuliselt sai Konstantin Päts.
Rahvastiku muutused 16-18.saj- võimalused ja ohud eestlaste jätkusuutlikust Eestit tabas 16-18.saj palju erinevaid muutusi. Need mõjutasid Eestit nii halvasti kui ka hästi. Mis olid Eesti arenemise takistuseks ja mis aitas sellele kaasa? Enne Liivi sõda elas Eestis 250 000- 300 000 inimest, 1620. aastaks oli, aga rahvaarv kahanenud vähemalt poole võrra umber 120 000- 140 000 inimeseni. Miks langes rahvaarv nii järsult ja nii suurelt? Põhjuseks oli põgenemine Eesti pinnalt ja sõjas hukkumine. Sõda tekitas inimestes hirmu ja nad pidid jätma oma talud ja kodumaa. Seega inimesed lahkusid ja see andis märku teistele riikidele, tulla Eestisse ja omandada tühjaks jäänud maalapid. Nii Poola kui ka Rootsi olid huvitatud Eesti mahajäätud maa-aladest. Tartus anti, aga
Taaskäitlematut prügi kasutatakse energia tootmiseks. Kindlasti suudaks terve Eesti kiiresti puhtaks saada kui iga inimene tegeleks rohkem prügi sorteerimisega. Samuti pööratakse tänapäeval väga palju tähelepanu kasvuhoone gaaside vähendamisele ja osooni kihti kahjustavate ainete kasutamise vähendamiseks. Selleks sõlmitakse ülemaailmseid kokkuleppeid, nendest viimane ja tähtsaim on Pariisi kliimalepe, mille eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside õhku paiskamist 2030. aastaks 30 protsendi võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Lepe jõustus pärast seda kui sellele oli alla kirjutanud vähemalt 55 riiki. Tänaseks päevaks on Pariis kliimaleppele alla kirjutanud 175 riiki. Kui selliseid kokkuleppeid sõlmitaks hakkaksid tekkima maailmas tõsised probleemid. Näiteks tõuseks maailma keskmine temperatuur aastaks 2100 kuni 6,4 kraadi võrra. Selle tagajärjel kaoksid meile tuntud neli aastaaega, vaid alles jääksid ainult kevad ja sügis ja needki valel ajal
taastuvenergia kasutuselevõtt luua uusi töökohti.Suurim eelis on aga see, et taastuvenergia aitab igal riigil säilitada oma iseseisvust ja mitte teistest sõltuda.Näiteks osad riigid Venemaast.Kui Euroopa Liidus ei hakataks kasutama taastuvat energiat, tuleks umbes järgneval 30 aastal importida umbes 70% EL energiast ja me ei oleks siis enam nii iseseisvad.Euroopa Liit on võtnud eesmägiks suurendada taastuvenergia osakaalu, mis oli 2005. aastal 8,5%, aastaks 2020 juba 20%ni ehk siis 11,5 % tõus.Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, selle kasutamist takistab ainult suur investeeringu vajadus ja tehnoloogia arendamine. Bioenergia ja selle tulevik Euroopa Liidus on viimasel ajal kasvanu põhjalikult Bioenergia tootmine.See koosneb peamiselt taimsetest jäätmetest, puidust, paberitööstuse jääkidest, loomsetest jääkidest ja energia viljast ehk nimetatakse Biomassiks
Sündmuste käik Muistses Vabadusvõitluses oli ootuspärane Ajaloo arutlus Eesti kaotas Muistse Vabadusvõitluse ning koos sellega ka oma vabaduse 700 aastaks. Mina isiklikult arvan, et see oli igati ootuspärane, sest meil puudus ühine riik, professionaalne sõjavägi, ristiusk ning vaenlane oli üle meist igas valdkonnas. Esimene põhjus, miks me kaotasime Muistse Vabadusvõitluse, on see, et meil puudus ühine riik. Võitlus oli hajutatud ning igaüks seisis iseenda eest, maakondade vahelised suhted olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et
ülesande tutvustus ja lahendused. Otsida välja mõni tõsielu juhtum. ALUVERE SIGALA OÜ 2011 ALLIKAS: http://seavabrikud.ee/farms.php Videos on näha lagunenud ja loomadele potentsiaalselt ohtlikku küna ja ümbrust, mustust, verise sõra ja kärsaga siga, jõuetu olekuga siga, vigastusi ja mitmeid surnud sigasi, kellest osa on elusate sigade seas. RÜHMA KÜSIMUSED: · Kas saab jahtida kaitseala vööndis? Jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Mitmeks aastaks antakse jahitunnistust? 5ks aastaks · Mille seaduste rikkumise eest inimene võib aresti saada? Keelatud kohas jahipidamine, keelatud vahendiga või viisil jahipidamine; jahitunnistuseta jahipidamine; Endla Reintam, 2012
Kokku 420 Summaarsed püsikulud Tootmise üldkulud 19500 Müügikulud 550 Juhtimiskulud 680 Kokku 20730 Müügihind 950 Piirkasum 1. Määrake kasumilävi orelite arvuna aastaks 200Х 39 2. Ettevõte müüs aastal 200X 65 orelit. Kui suur oli kasum? 13720 3. Ettevõtte juht koostab järgmise, 200ХХ a.plaani ja tal on vaja teada: а) Mitu orelit tuleks müüa, et saada kasumit 30000 €. 96 eeldades, et müügihind ja kulud jäävad samale tasemele
august 1947 Ajavöönd maailmaaeg +5.30 Valdavad religioonid 80% hinduism 14% moslemid 2.4% kristlased 2% sikhid 0.7% budistid 0.5% dzainistid 0.4% muu Hindu naine Valitsus Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik Riigis kehtib mitmeparteiline vabade valitsemiste süsteem Indias tegutseb kahekojaline parlament India jaguneb 28 osariigiks , mida juhib presidendi poolt 5 aastaks ametisse määratud kuberner Kõige kõrgemat poliitilist võimu omab peaminister Rahvastik Paljude maailma demograafide hinnangul möödub India viiekümne aasta pärast rahvaarvult Hiinast ning temast saab suurima elanike arvuga riik maailmas Sündimus : 24 Suremus : 8 Imikusuremus :58 Lapsi naise kohta : 2,9 last (u 3 last) Keskmine eluiga : naised 63 eluaastat, mehed 62 eluaastat
· Rahvastiku keskmine tihedus riigis on 392,68 inimest/km². Riigid, kus on Liibanonile sarnane rahvastiku keskmine tihedus on India ja Rwanda. · Rahvastik paikneb enamasti veekogude ligiduses, sest seal on soodsad tingimused vilja- ja karjakasvatuseks. Sisemaal on rahvastiku paiknemine hõredam, sest seal on kuiv kliima. · Rahvaarv ajavahemikul 1980-2010 on aina kasvanud. Prognoosi järgi suureneb see arv aastaks 2050 veelgi, selleks ajaks prognoositakse umbes 4 155 elanikku riigis. Rahva- Rände- Sündi- Sure- Migratsi- Loomulik Sündid Surmade arvu mus mus oon iive e arv arv saldo kasv
tapeti kõik, mis ette jäi. Eestlasid ründasid omakorda kristlasi, saates malevaid liivlaste ja latgalite maaalasid rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Selles võidus oli oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult. 1212. aastal sõlmiti kolmeks aastaks Turaida vaherahu, millega Sakala ja Ugandi maakonnad pidid tunnistama ristiusku. 1215. aastal toimus eestlastel suur ja hästi organiseeritud sõjaline käik Riia piiramine. Sellest võtsid osa sakalased, ugandilased, läänlased ning saarlased. Paraku polnud sõjaline ettevalmistus piisav kristlaste hävitamiseks. Turaida linnust piiranud malev purustati ja laevastik oli sunnitud taganema. 1217. aastal võitsid kristlased Madisepäeva lahingu
Turismindus Praegusel ajal on turisdide arv maalimas suhteliselt kõrge ja suureneb veelgi. 2015. aasta seisuga oli rahvusvahelisi turistide saabumisi umbes 1186 miljonit. Kõikides regioonides on turismindus märgatavalt suurenenud võrreldes 1995. aastat 2010. aasta tulemustega. Põhja- Ameerikasse on 1995. aastal saabunud 80,7 miljonit turisti, 2010. aastaks on see summa kasvanud 98,2 miljoni turistini. Isegi Lähis- Itta sissetulevate turistide arv on kasvanud, 1980. aastal oli turiste vaid 7,1 miljonit ja 2010. aastaks oli sissetulevaid turiste juba 60,9 miljonit. Kõige vähem külastavad turistid Lääne- ja Kesk-Aafrikat, sinna saabuvaid turiste oli 2010. aastal 6,8 miljonit. Turmistindus on suure hoo sisse saanud mitmetel põhjustel. Minu arvates on suurimaks põhjuseks on, et punktist A punkti B jõudmine on muutunud mugavamaks ja kiiremaks
G8 liikmesriik. 7 RAHVASTIK Saksamaa on suurriik, kus elab 82 422 299 inimest,rahvastiku keskmine tihedus on 231 inimest km2 millega on ta rahvaarvult teine riik Venemaa järel.Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 millionini. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähehenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suunund elama läände, et leida paremad töövõimalused.
Suuremad vähemusrahvuste grupid on rootslased, saamid, venelased. Suurimad välismaalaste grupid on venelased, eestlased, rootslased, somaallased. Rahvaarvu järgi on Soome 112. kohal. Olles suhteliselt väikese rahvaarvuga riik. Keskmine oodatav eluiga on Soomes 78.24 aastat meeste oodatav keskmine eluiga on 74.73 aastat. Naiste oodatav keskmine eluiga on 81.86 aastat (2004) On aga täheldatud eluea tõusu, võrluseks toon vanuselise koosseisu tabelid aastal 2025 ja aastal 2050. Aastaks 2025 on ühiskonnas vanurite osakaal suhteliselt suur, samas on näha , et rohkem on ühiskonnas siiski vanemaid naisi kui mehi.Kõige rohkem on ühiskonnas 30-34 aasta ja 60-64 aasta vanuseid mehi. Naisi on aga kõige rohkem vanuses 60-74 ja ka palju on 30-34 aasta vanuseid naisi. Aastaks 2050 on üle 85 aastaste vanurite oskaaal märgatavalt tõusnud, kuid rohkem on tõusnud siiski naiste osakaal. Langenud on aga vastsündinute arv.
ja 2009. aastal saab tema panus olema positiivne, kuigi tagasihoidlik (Rahandusministeerium, 2008). Ka 2009 aastaks kavandatud eelarvepoliitika peab arvestama majanduse sügavama languse võimalusega. Majandus-langusele omaselt kujuneb kulude kasv 2009. aastal erasektori omast kiiremaks ning valitsemissektori kulutuste tase suureneb 40-41% SKP suhtes. Eelarvetulude suurendamiseks otsustas valitsus üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra järkjärgulise alandamise üheks aastaks peatada. Seetõttu jääb üldine maksukoormus 2009. aastal praktiliselt varasemale tasemele. Eeldades majanduskasvu taastumist plaanib valitsus jätkata tulumaksu määra alandamist 2010. aastal. Ühtlasi tähendab see, et aeglustub ka keskvalitsuse kulude kasv, mis tõenäoselt siiski ei tasakaalusta eelarve teiste osade puudujääke. Seetõttu jääb koondeelarve mõõdukasse puudujääke ka 2010. aastal (Eesti Pank, 2008). Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel aeglustub 2009
3 Majandus Gorbatsov soovis kasutusele võtta mõningad turumajanduslikud nipid, kuid võim turu üle pidi jääma ikkagi riigile. Ta tahtis kiiresti muuta seadusi, kuid ei arvestanud tagajärgedega. Üks nendest oli määrus alkoholi poliitikast, mis nägi ette et, viina- ja likööritoodete hulk pidi viie aasta jooksul vähenema 50%. Ebatervislike puuvilja- ja marja- piiritusjookide tootmine pidi lõppema 1988. aastaks. Tegelikult kahanes alkoholi toodang juba esimese aastaga (1985-1986) kahekordselt. Selleni viis see, et buldooseritega hävitati viinamarjaaedu, mida oli sajandeid aretatud ja kultiveeritud. Uue alkoholimääruse lõpptulemus oli katastroofiline, seda Gorbatsov ette ei näinud. Kolme järgneva aasta vältel jäi riigikassasse laekumata 37 miljardit rubla. See raha väljus riigi kontrolli alt ja süvendas inflatsiooni, lülitudes kaubakatteta raharinglusse. 1991. Aastaks oli raha ringluses 560
Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus · ringkonnakohus arutavad kaebusi esimeses astmes tehtud otsuste peale · maakohus Tallinn, Tartu. Pärnu, Jõhvi · halduskohtud Harju, Pärnu, Tartu, Viru I maa- ja halduskohtud Tsiviilasju, kriminaalasju. Maakohtud võivad tsiviil ja kriminaalasjade arutamise juurde kutsuda 2 kaasistujat, kelle valib 5 aastaks volikogu vallavanema või linnapea ettepanekul II ringkonnakohus ei algata ise kohtuasja, vaatab läbi, teeb otsuse kas tühistatakse, muudetaks või jäetakse samaks. III Riigikohus tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras, ülesandeks on konstitutsiooniline järelvalve Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal regionaalse valitsemise tähtsus · Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel
dünastiaga. Landulfi vend oli abt Monte Cassino kloostris. Kuna see oli perekonna noorema poja tavaline tee, siis saadeti Thomas viie aastaselt kloostrisse- samuti abtiks õppima. Dominiiklaste ordusse astus mees Napoli ülikoolis õppides. Dominiiklaste ordu oli hiljuti loodud rändjutlustajate ordu. Orduga liitumine ei olnud aga perekonnale meelepärane ja seetõttu lasksid nad Thomase teel Rooma kinni võtta ja panid ta kaheks aastaks San Giovanni lossi kinni. Teda sunniti oma sihtidest taganema, kui Thomas ei andnud alla. Ta kaks venda olid Thomase meelitamiseks toonud tema tuppa kaks prostituuti, kui mees oli prostituudid põleva kaikaga minema ajanud. Legendi järgi ilmutas sel ööl Thomasele ennast kaks inglit, kes kiitsid ta otsust tsölibaati jääda. Theodoral ei jäänud muud üle kui, korraldada Thomase põgenemine, sest avalik dominiiklaste ordusse astumine oleks perekonna au rikkunud. 1244
aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all. Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi juures jätkusid
paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale. Eestlaste eneseusku suurendas tublisti 1210. aastal võituga lõppenud Ümera lahing. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui eestlased sõjast kurnatud, ja kui puhkes veel katk, sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aastal algas sõda uue hooga. Sakslased ja latgalid jõugsid nüüd juba Läänemaale ja Kesk-Eestisse. Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühine sõjaretk Riia vastu nurjus. Aasta pärast olid ugalased ja nende järel ka
Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 1995 Vanuse ja soo jaotus aastal 1995: Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 2000 Vanuse ja soo jaotus aastal 2000: 6 Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 2003 Vanuse ja soo jaotus aastal 2003: Colombia Rahvastiku Püramiid aastal 2005 Vanuse ja soo jaotus aastal 2005: 7 Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2010 Ennustatav vanuse ja soo jaotus aastal 2010: Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2020 Ennustatav anuse ja soo jaotus aastal 2020: 8 Colombia ennustatav Rahvastiku Püramiid aastaks 2050 Ennustatav vanuse ja soo jaotus aastal 2050: 4. ÜLEVAADE MAJANDUSEST Eksport $24.86 billion fob (2006 est.; CIA World Factbook) Eksport - partnerid: US 41.8%, Venezuela 9.9%, Ecuador 6,3% (2005) Import $24
seksitöötajate jaoks on see igapäevane, hall, ohtlik ja lühikeseks jääma kippuv elu." HIV ja AIDS'i näitajad on loomulikult suured prostituutide hulgas. Esimeseks riskigrupiks ongi prostituudid, kes kannavad haigust edasi meestele. Järgmiselt kannatavad aga ebaõiglaselt nonde meeste abikaasad ja lapsed. Õnneks on HIV levik rasedate naiste seas langenud . Kui 1992. aastal oli see protsent 3.4%, siis 2009. aastaks oli see langenud alla 1%. Tais on HIV ja AIDS probleemiks, kuid nendega tegeldakse. V Võrreldes rahvaarvult sarnase riigi, Iraaniga, on Tais olukord üsna halb. HIV ja AIDS Iraanis Iraani rahvaarv (2010) 76,923,300 (in) Arvatav inimeste arv, kes elavad HIV'ga 92,000 (in) Täiskasvanud (15+) 91,000 (in)
liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 200 000 km² troopilisi vihmametsi. See on ligikaudu neljakordne Eesti pindala. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine. Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada
0,6 0,5 0,4 kasv% kasv% 0,3 0,2 0,1 0 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025 2030 aasta Joonis 3. Prantsusmaa rahvaarvu muutus alates 1995. aastast ja ennustus 2025. aastani Prantsusmaa rahvaarvu kasvutempo on praeguseks 0,2% tõusnud võrreldes 1995 aastaga, kuid aastaks 2025 peaks rahvaarvu kasvutempo olema langenud 0.3%, kuid põhimõtteliselt püsib kasvutempo samana. 2. Keskmine eluiga Prantsusmaa eeldatav keskmine eluiga naistel 84 aastat, meestel 77.35 aastat, kokku 80.59 aastat. Need andmed näitavad, et tegemist on arenenud riigiga, sest naiste eeldatav eluiga on ca 5 aastat kõrgem kui meestel. Samuti on väga kõrge üldine keskmine eeldatav eluiga, mis näitab riigis on meditsiin väga kõrgel tasemel. 3. Linnastumine 2005
Eesti külad). Asuti ümber nii Peterburi, Pihkva kui ka Vaikse ookeani äärde. 19. sajandi lõpul kui viidi läbi 1. Rahvaloendus, elas väljaspool Eestit 100000 eestlast. 1866. anti välja vallaseadus- vald vabastati mõisniku kontrolli alt. Valla täiskogu- vallapiires elavad taluperemehed (üks kõik kas rendi või pärisperemehed) ja üks mees iga kümne maata mehe kohta. Valla täiskogu valis vallavolikogu. Vallavolikogu valiti 3 aastaks (tegeles vallaelu juhtimisega. Vallavolikogus olid 4-24 liiget. Pooled liikmed pidid olema valitud peremeeste seast, pooled maata meeste seast. Valla täiskogu valis ka vallavanema. Vallavanem pidi olema peremeeste seast (ka 3 aastaks). Vallavanem ega volikogu liikmed palka ei saanud. Olulisemaid palgalisi ameteid oli valla kirjutaja (raamatupidaja ja asjaaja). Tema oli vallamajas tööpäevadel olemas (ta nt väljastas passe). Valla palgal oli ka koolmeister, vahest
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks
Kaks suurimat vähemusrahvust olid poolakad (üle 6% rahvastikust) ja venelased (veidi üle 5%). Veel leidus valgevenelasi (1%) ja ukrainlasi (0,6%). Inimesi, kellel ei olnud rahvust kirjas, oli 86 800 (2,6%). 68,5% rahvastikust elab linnades ja 31,5% elab maal. Tähtsamad linnad: pealinn Vilnius Kaunas Klaipeda Panevezys 3 Riigikord Leedu Vabariigis kehtib 1992. aasta konstitutsioon. Riigipea on otsestel üldvalimistel viieks aastaks valitav president. Ühekojalises parlamendis ehk Seimis on 141 liiget ja neid valitakse otsestel üldvalimistel viieks aastaks. Haldusjaotus Leedus on kahetasandiline haldusjaotus. 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks seninija'deks. 19952010 oli riik jagatud kümneks maakonnaks (apskritis). Maakonnad jagunesid 2. järgu
osatähtsust vee kasutamisel. Eesti Vabariigis on olulisemad veekasutajad sektorite lõikes olme, kaevandused, tootmine, energeetika, põllumajandus ja kalakasvatus. Veekasutuse majanduslik analüüs hõlmab kolme aspekti: 1) veekasutuse majandusliku tähtsuse hindamist 2) veekasutuse muutuste prognoosi ning 3) veeteenuste ja veekasutuse kulude katmise hindamist. Ühisveevärgiga ühendatud Eesti majapidamiste olmevee kasutus on viimase kümnendi jooksul oluliselt vähenenud alanedes 2003. aastaks keskmiselt 100 l/ööp/in Lähtudes prognoositavast keskmisest veekulu kasvust ja ühisveevärgiga ühendatud elanike osatähtsuse kasvust, suureneks aastaks 2015 kogu elanikkonna veekasutus praeguselt 49,7 miljonilt kuupmeetrilt 54,2 miljoni kuupmeetrini ehk siis orienteeruvalt 10%. Veekasutuse maksumuse ja kulude katmise hindamine Keskkonnakulude määramisel lähtuti eeldusest, et tegelik keskkonnakulu, mis avaldub veekogule, on võrdeline tekkiva kahju kõrvaldamiseks ning veekogu või
LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUM TELEFON REFERAAT 8.KLASS Koostja: Lähte 2009 Alexander Graham Bell elas 3.märts 18472.august 1922. Matmise päeval oli au Bellil, tema auks oli välja lülitatud kõik telefoniteenused üheks minutiks.Ta oli füüsik ning sündinud Sotimaal Edinburghis. A. G. Bell oli tuntud telefoni leiutajana ning veel teadlase ja novaatorina. Ta leiutas esimese praktilise telefoni. Hariduse said ta Edinburghi ülikoolis ja Londoni ülikooli instituudis.Töötas inventorina, teadlasena ja ta oli aastast 1873 Bostoni ülikooli häälefüsioloogia professor. 1876. aastal ta patenteeris esimese ALEXANDER GRAHAM BELL kasutuskõlbliku telefoni ning uuris ka kõne salvestamise j...
ning tõid ta tagasi vanemate juurde. Teda hoiti üks või kaks aastat kinni San Giovanni lossis, et sundida teda oma sihtidest taganema. Varajaste elulugude järgi toodi ahvatluseks kohale isegi prostituut, kelle Thomas aga ära ajas. Lõpuks andis perekond järele ja dominiiklased saatsid Thomase õppima Kölni Albert Suure juurde. Sinna jõudis ta tõenäoliselt 1244. aasta lõpus. Koos Albertiga läks Thomas 1245 Pariisi ülikooli ning jäi sinna koos oma õpetajaga kolmeks aastaks. 1248.aastal naasis ta koos Albertiga Kölni. Ta jäi veel mitmeks aastaks Alberti juurde, samal ajal arvatavasti õpetades. Albertilt sai Thomas mitmekülgse hariduse ning Albert tegi Thomasest ka Aristotelese õpetuse veendunud pooldaja. Aastal 1252 läks Thomas Pariisi magistrikraadi omandama. Tal tekkis seal raskusi, sest ülikooli professorid olid kerjusmunkade suhtes vaenulikud. Kaasaegsete kirjelduste järgi oli Thomas suurt kasvu, tüse ja tõmmu, suure peaga ja poolkiilas
Vananev on see selletõttu, et 15-64 aastaseid inimesi on kõige rohkem ja 0-14 aastaseid kõige vähem ja sellest saab järeldada, et rahvastik on vananemas 0-14 aastaseid: 18,6% (mehi 2,026,975 /naisi 1,92 3,828) 15-64 aastaseid: 67,9% (mehi 7, 318,74 3/ naisi 7,121,61) 65 aastaseid ja vanemaid: 13,5% (mehi 1, 306, 329/ naisi 1,565,153) Loomulik iive on Austraalias 0,7% ja sündimus on 1,76 last naise kohta 2050 aastaks on rahvaarv tõusnud. Võrreldes 2011 aastaga on 2050 aastaks nooremat rahvast rohkem ehk sündide arv on suurem. Samuti on 2050 aastal rahvaarv vananev. Keskmine
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas
Wolf-Rayet star Avastamisest 1867. aastal kasutasid astronoomid 40 cm pikkust pariisi observatooriumis olevat Focault teleskoopi ning avastasid Cygnusi tähtkujust kolm tähte, mille muidu ühtlasest spektrumist kiirgas eredalt välja valgusvihke. Astronoomide nimed olid Charles Wolf ja Georges Rayet ning seepärast saigi see tähekogum nimeks Wolf-Rayet tähed (WR tähed). 1987. aastaks oli lisaks 159 vastavatele tähele Galaktikas leitud veel 100 Wolf-Rayet tähte Suures Magalhaesi Pilves, 8 Väikeses Magalhaesi Pilves ja mõned teistes galaktikates. Aastaks 1992 oli Galaktikas teada juba 173 WR-tähte. Wolf-Rayet tähed Wolf-Rayet tähti, mida nimetatakse ka WR tähtedeks, on välja kujunenud hiiglaslikeks tähtedeks, millel on algselt 20 päikese mass. Kuid nad kaotavad suure osa oma massist väga kiiresti ning
eelkäija. Ta esitas rahvastiku kasvu seaduse, mille kohaselt maailma elanikond kasvab geomeetriliselt progresseeruvaltm eluressursid aga aritmeetiliselt. Inim populatsioon kasvab, kuni keskkond seda toetab, kui inimesed ise ei suuda kasvu pidurdada, peavad rahvaarvu reguleerima sõda ja nälg. Rahvaarvu stabiliseerumist loodetakse XXII sajandi alguses 10,5 miljardi inimese juures. Optimistlikumad ennustused on aeg ümber lükkanud. 1970 aastatel ennustati rahvastiku jõudmist 5,5 miljardini aastaks 2000. RAHVASTIKU ARVU JA PAIKNEMISE REGULEERIMISE VÕIMALUSED Sündimuse kontrolli propageerivad organisatsioonid euroopas ja ameerikas tekkisid 19. sajandi teisel poolel. Samas arenes ka selle vastane võitlus. Möödunud saiandi lõppuks jõudsid peaaegu kõik riigid vastuvõtta abordi keelu seadused. 20. sajandil hakkas asi liikuma vastupidises suunas. Praegu elab 70% maailma rahvastikust riikides, kus abort on lubatud. Esimesena võimaldas piiranguteta aborti Nõukogude Venemaa 1920 aastal
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi
piiratud levikuga liike, siis jääbki suur osa hävivatest liikidest teadusele tundmatuks. Aastas raiutakse maha umbes 170 000 km² troopilisi vihmametsi. Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide
Jacopo Tintoretto 1518-1594 Tintoretto elulugu · Jacopo Robusti · 29. septembril 1518. aastal ja suri 31. mail 1594 · Itaalia maalikunstnik · Ebapopulaarne Tintoretto teosed · 1539. aastaks oli ta piisavalt küps · Meeldis poose joonistada · Vähesel määral portreemaale · Tema tööd asuvad kirikutes Miracle of the Slave Tänan tähelepanu eest! The Origin of the Milky Way Paradise St. Jerome - Hieronymous Bosch Viimane õhtusöök Tõusev Kristus
EESTI AEG 1. Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934 ESIMENE PÕHISEADUS Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu vastu 15. juunil 1920, eeskujuks võeti Weimari Saksamaa, Prantsusmaa ja USA põhiseadused. Ülimalt liberaalse põhiseaduse järgi oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. Kõrgeid seadusandlik organ oli Riigikogu, koosnes 100 liikmest, kes valiti 3 aastaks ning proportsionaalse esindatuse alusel. Näiteks, kui partei sai valimistel 5% antud häältest, siis sai ta parlamendis 5 kohta. Valimisõigus oli kodanikel alates 20. eluaastast. Täitevvõim kuulus Riigikogu poolt moodustatud valitsusele eesotsas peaministriga e. riigivanemaga. Valitsus oli parlamendist täielikult sõltuv, Riigikogu võis teda igal ajal lahkuma sundida, kuid Riigikogu ennast polnud võimalik ennetähtaegselt laiali saata. Ministeeriume oli 7-11.
kohta ja 1940ndate alguseks oli kahanenud 16 inimeseni 1000 elaniku kohta. 1940. aastal elas Eestis 1054,4 tuhat inimest, millest linnades elas 33,6 protsenti. Eesti NSV ajal kasvas pidevalt linnas elavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas. 1960 elas ENSVs 1209,1 tuhat inimest, millest linnas elas 57,1 protsenti ja 1978. aastal elas ENSVs 1459,4 tuhat inimest ja 69,3 protsenti elas linnades. 1989. aastaks oli linnarahvastiku osakaal tõusnud 71,6 protsendini. Rahvastiku iive oli ENSVs positiivne ja tõusva trendiga kuni 1960ndateni. Kõrgeim oli see 1955. aastal 6,2 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 17,9, suremus 11,7) ja madalaim 1966. aastal (3,7 inimest 1000 elaniku kohta: sündimus 14,3 ja suremus 10,6). Viimane kõrgseis oli 1971, mil loomulik iive oli 5,1 inimest tuhande elaniku kohta (sündimus 16,0, suremus 10,9). ENSV rahvaarv kasvas ka mehaanilise iibe teel. Kui näiteks 1976
tõendeid ja avaldusi, mis tõestavad inimese vastavust esitatud nõuetele. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine tema elu jooksul. Riiklikud toetused on hädasolevate perekondade päästmisel olulise tähtsusega. Tööandjad üle Euroopa on võtnud oma südameasjaks regiooni majanduse ergutamise, kuna ainult majanduskasvuga on võimalik säilitada heaoluühiskonna mudelit. Kuigi aastaks 2010 on seatud eesmärgiks saada maailma kõige konkurentsivõi melisemaks majanduspiirko nnaks, ei suudeta seda tööandjate hinnangul ellu viia. Ikka ja jälle osutuvad lähenevad valimised olulisemaks ning visiooni elluviimine takerdub päevapoliitikasse. Kas tuleb tuttav ette? eestis osutuvad kõrged sihid tihti läbikukkunuks, kuna erakonnad ei suuda eesmärkide teostamisel üle olla üleüldisest virilast foonist. Ettevõtjad ootavad aga pikisilmi julgeid otsuseid haridus-
EL on isegi välja öelnud, et pooljuhtpäikeseenergeetika on selle sajandi kõige prioriteetsem suund energeetikas. Seda kajastab ilmekalt Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud tegevuskava A Vision for Photovoltaic Technology, kus on prognoositud arengut kuni 2040. aastani [2]. Selle järgi peab pooljuhtpäikeseenergeetika olema hinnalt konkurentsivõimeline traditsioonilise energeetikaga Lõuna-Euroopas juba 2010. aastaks ja enamikus Euroopa riikides aastaks 2030. Selleks ajaks peaks pooljuhtpäikeseenergeetika seadiste (päikesepaneelide) abil toodetud elektrienergia hõlmama umbes 4% maailma elektritoodangust ja aastaks 2040 ligi 10%. Aastal 2004 toodeti maailmas päikesepaneele koguvõimsusega umbes 1200 MW. Suurim päikesepatareide tootja on Jaapan, kus valmib ligikaudu 50% kogu maailma päikesepaneelidest. Samal ajal on suurim turg aga Saksamaa, kus asub ligi 80% kogu Euroopas paigaldatud päikesepaneelidest. 4.2 Tuuleenergia:
[email protected]. NB! Kui ülesandes ei ole märgitud teisiti, siis lihtsuse mõttes eeldatakse, et inflatsiooni ja makse ei ole. Edu soovides, Nadežda Ivanova Ülesanne 1 Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2
kohtuga, kes kutsus süüdistatava välja ja määras talle karistuse. Süüdimõistetu vahistati kohapeal, tema edasikaebuse üle otsustas siseminister ainuisikuliselt. 1.4.1 Karistused eeskirjade rikkumiste eest Karistused eeskirjade rikkumise eest olid karmid. Patustajaid nuheldi türmiga kuni kaks aastat, hiljem "arestiga mitte üle kuue kuu või rahatrahviga mitte üle tuhande krooni". Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jäi, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru kergendamine kuni kolme tuhande krooni võrra. Ka võidi temalt kauplemisõigus jäädavalt ära võtta. 1.5 Majandusministeeriumi kaubandusosakond 1918 – 1929 juhtisid Eestis kaubandust erinevate nimestuste ja ülesannetega ministeeriumid. Majandusministeeriumi ajalugu algab 25. Veebruarist 1918, mil pärast Ajutise Valitsuse
Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. Euroopa Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures
Kahe halduskohtu struktuuris on kokku neli kohtumaja. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtunike täiskogu - kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud. 1) kuulab ära Riigikohtu esimehe ja justiitsministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust; 2) arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi; 3) valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 4) valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; 5) valib kohtunikueksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 6) valib kohtunikuabi eksamikomisjoni kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 7) valib koolitusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed; 8) valib Eesti Advokatuuri aukohtu ja kutsesobivuskomisjoni, prokuröride konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ning notari
kütused on põhjustanud happevihmu, kliimamuutusi ja hävitanud metsi. 5) Üks peamine baasenergia ressurss, ei sõltu ööpäeva-ja kuutsüklitest ega aastaaegadest Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaenergeetika põhiliseks toormaterjaliks on Uraan (U). Uraan on hõbevalge läikiv raskemetall, mis kattub õhu käes aeglaselt musta oksiidikihiga. Radioaktiivne element, mille radioaktiivse lagunemise lõppsaadus on plii. Majanduslikult tasuvad uraanivarud suudavad kindlustada tuumaenergia tootmise praeguses mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid
5. Ravimid 5.Tarbekaubad 6. Elektroonikatooted 6 RIIGIKORRALDUS Prantsusmaa on presidentaalne demokraatlik vabariik. Praegune Viies Vabariik põhineb 1958. aasta referendumil vastu võetud ja 1962. aastal täiendatud konstitutsioonil. President Alates 6. maist 2007. aastast on presidendiks Nicolas Sarkozy. President valitakse otsestel valimistel 5 aastaks. President nimetab ametisse peaministri ja tema soovitusel valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu. President on ka kaitsevägede ülemjuhataja. Parteid Prantsusmaa suuremad parteid on (järjestuses vasakult paremale): Kommunistlik Partei Rohelised Kodanike Liikumine Sotsialistlik Partei Radikaalsotsialistid Liberaalsed Demokraadid Ühendus Demokraatia Kaitseks Ühendus Vabariigi Kaitseks
vähendamine, majoritaarsed isikuvalmised, laialdlaste täitevvõimu volitusega riigipea, eelnõude rahvaalgatus jm. 1. mail 1931. aastal hakkas ilmuma vabadussõjalaste häälekandja „Võitlus“ 21. augustil 1931. aastal asutati New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõdalasi 1932. aastal said loa liiduga liitumiseks ka Vabadussõjas mitte võidelnud (kõigest toetajaliikmed, neil puudus hääleõigus) 1933. aastaks ületas EVKL liikmeskond kõigi poliitiliste parteide koguliikmeskonna arvu ligi 15 000 inimesega EVKL-il tekkis uus siht – riigi võimu ülevõtmine 11. augustil 1933. aastal kehtestati kaitseseiskord ja EVKL (kui ka mõned teised parteid) suleti peale seda, kui Tõnissoni kõne ajal visati põrandala „paukherned“ 1933. aasta oktoobris võeti rahvahääletusel vastu vapside esitatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille alusel pidi Eestist saama presidentaalne riik 28
tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes prokuratuuriseadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. Prokuratuuri sõltumatuse üks tahk moodustub sõltumatult tegutsevatest prokuröridest. Prokuratuuriseaduses on eraldi toodud jagu, mis käsitleb prokuröride sõltumatuse tagatisi. Seal on määratud kindlaks, et prokuröri ametipalk määratakse vähemalt üheks aastaks, mis peaks tagama prokurörile kindlustunde ja tegema vähem tõenäoliseks selle, et hirm palgamuutuse ees hakkaks mõjutama tema töökohustuste täitmist. Samuti on sätestatud kõnealuses jaos muud majanduslikku laadi tagatised sõltumatuse kindlustamiseks. Siiski on prokuröride sõltumatus vähemtagatud kui kohtunike puhul. Kohtunikud nimetatakse eluks ajaks ja nende palga suurus oleneb keskmise palga suurusest, mis korrutatakse kindlaksmääratud koefitsiendiga. Prokuröride puhul saab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
