Jacopo Tintoretto (15181594) Pärisnimega Jacopo Robusti Koostas:Kadi Vildersen Elulugu Itaalia maalikunstnik. Sündis Veneetsias ja oli kõige vanim laps peres. Juba lapsepõlves näitas Jacopo oma andekaid maale,mis inspireerisid isa nii väga,et viis poisi Tiziani juurde õppima. Seal saiJacopo olla vaid kümme päeva, kui Tizian ta koju saatis,põhjuseks oli kadedus. Oli aastaid tavaline õpipoiss. Ta aitas paljusid teisi kunstnike ja sai tänu sellele komisjonitasusid. Tintoretoga oli väga meeldiv koos töötada. Maalis palju seinamaale. Oli arvatavasti üks viimaseid renessanssi ajastu maalikunstnikke. Pärast "Paradiidi" maalimist ta puhkas mitu aastat. 1550
kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli vahtkonna kasutuses. Jacopo Sansovino -(1486-1570.a.; tegel. Jacopo Tatti) Itaalia arhitekt ja skulptor. Võttis kunstnikunime oma õpetaja Andrea Sansovino järgi, tegutses Roomas, Firenzes ja alates a.-st 1527 Veneetsias. 17. Villa Rotunda 1567.a. vastab renessansiideaalile, kõik neli külge ühesugused, igal küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on
Ilmuvad erinevad arhitektuurialased teooriad ja traktaadid. Hoonetel tsentraalsed, rõhutatud sissepääsud. Kasutatakse nt keerdtreppe-muuta kõik s-kujuliseks. Võetakse detaile antiigist (nt. sambaid), akende kohal tihti kolmnurkne viil. Mitmete autorite loodud park Sacro Bosco Bomarzo (1552) oma skulptuuridega on katseks sulatada kokku arhitektuuri ja loodust, hiljem eeskujuks sürrealistidele. Arhitektide loetelu: Itaalias: Michelangelo 1475-1564, Giulio Romano 1499-1546, Jacopo Barozzi/II Vignola 1507-1573. Prantsusmaal Fontainebleau ja Loire oru lossid- mitmed autorid, dekoreerimiseks kasut. nt. meistreid Itaaliast. Madalmaade Cornelis Floris 1514-1575 ja Lieven de Key 1560-1627 (raekojad). Maalikunst Kompositsioon muutub rahutuks, liikuvaks ja kuhjatuks. Eredate, looduskaugete või murtud toonide kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust.
II" jne. Samast perioodist arvukalt alastifiguure ,,Urbino Venus" 1538 naise ilu ülistamine. Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. 21 TINTORETTO (1518-1594) Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ,,Püha Markuse ime" on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö. Maalis 56 suurt seinamaali Veneetsia Scuola di San Rocco ruumidesse, siin leiab oma laadi. Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. Kompositsioon muutub diagonaalseks.
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult meisterlik, kuid inimesi kujutati harva ja suhteliselt skemaatiliselt. Peagi loomamaal taandus. Hakati tegema orn
„Mees kindaga“, „Flora“. ● Elu viimasel perioodil loob rea suurepäraseid esindusportreesid – „Karl V“ „Paavst Paul II“ jne. ● Samast perioodist arvukalt alastifiguure – „Urbino Venus“ 1538 – naise ilu ülistamine. ● Tiziani viimaste aastakümnete töödele on iseloomulik ikka vabamaks, kergemaks ja julgemaks muutuv pintslitehnika, kontuurid kaovad, lokaaltoonid sulavad täielikult kuldpruuni üldtooni. Värvimaali asemele asub toonmaal. ● TINTORETTO (1518-1594) ● Tiziani õpilane, kuid arendas hiljem oma kunsti suunas, mis on liigub baroki piiril - hakkas taotlema naturalismi, dramaatilisust ja liikumist. ● „Püha Markuse ime“ on heleda koloriidiga Veneetsia kunsti traditsioonides töö. ● Maalis 56 suurt seinamaali Veneetsia Scuola di San Rocco ruumidesse, siin leiab oma laadi. ● Erinevalt renessansstraditsioonidest asetab kompositsiooni raskuspunkti pildi servale. ● Kompositsioon muutub diagonaalseks.
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis ta Eislebeni ja jätkas sealses
Kõik kommentaarid