Loodushoid maailmas ja Eestis (0)

Loodushoid maailmas ja Eestis
Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoidu on maailmas vaja looduskeskkonna probleemide ennetamiseks, likvideerimiseks ja kõige enam inimese heaoluks.
Tänapäeva maailmas ja ka Eestis läheb loodushoid korda väga paljudele inimestele. Eestis on seotud lausa 37% vabatahtlikest just loodushoiuga. Samuti on meie seas väga palju pühendunud vabatahtlikke, kes on oma südameasjaks võtnud näiteks mõne ohustatud liigi püsimajäämise või seisavad veendunult hiiepuude kaitsmise eest. Väga suures osas on Eestis loodushoiu valdkonnaks vee-elustiku ning kalade ja veeloomade elupaikade elutingimuste parandamine ja kaitse. Eestis on ka loodud Eesti Loodushoiu keskus, kus peamiselt tegutsetaksegi vee-elustikuga. Eestimaa Looduse Fond korraldab igal aastal kümneid loodustalguid, kus vabatahtlikud aitavad korrastada looduskaitsealasid ja rahvusparke. Samuti on Eestimaa Looduse Fond koolitanud üle tuhande vabatahtliku , kes on valmis naftareostust likvideerima , seal hulgas kannatanud linde ning loomi puhastama ja hooldama . Eestimaa Looduse Fond koordineerib ka iga-aastaseid Teeme Ära talgupäevi, kus suur osa talgutest tehakse looduskeskkonna korrastamiseks ja tulevaste looduskeskkonna probleemide ära hoidmiseks. Loodushoiuga Eestis aitab ka veel Eesti ornitoloogia ühing, kus vabatahtlikud tegelevad lindude vaatlusega ning uurimisega ja aitavad kaasa lindude elupaikade säilimisele. Minu arust on Eesti loodushoid väga kõrgel tasemel, suur osa inimesi hoolib loodusest ja liiguvad selle suunas, et Eesti loodushoid oleks veelgi paremal ja kõrgemal tasemel ning looduskeskkonna probleeme jääks vähemaks, võrreldes tänasega. Kindlasti on Eesti suurim looduskeskkonna probleem kalastiku hävimine , liigse prügi teke looduses ja loomade, lindude, kalade väljasuremine. Kalastiku hävimine on kindlasti seotud suurte tööstustega, mis on rajatud Läänemere kallastele. Teiseks põhjuseks võib võtta võõrliigi ehk mudili sisse tungi Läänemerre.
Mitte ainult Eestis, vaid ka suures osas ülejäänud maailmas on levinud keskkonna kaitse ja loodushoid. Enamus riikides suur osa jäätmetest taaskäideldakse ja taaskasutatakse, et valmistada nendest uusi tooteid näiteks alumiinium purkidest saavad uued purgid , plastpakenditest saab kampsuneid, särke ja uusi pudeleid. Taaskäitlematut prügi kasutatakse energia tootmiseks. Kindlasti suudaks terve Eesti kiiresti puhtaks saada kui iga inimene tegeleks rohkem prügi sorteerimisega.
Samuti pööratakse tänapäeval väga palju tähelepanu kasvuhoone gaaside vähendamisele ja osooni kihti kahjustavate ainete kasutamise vähendamiseks. Selleks sõlmitakse ülemaailmseid kokkuleppeid, nendest viimane ja tähtsaim on Pariisi kliimalepe, mille eesmärk on vähendada kasvuhoone gaaside õhku paiskamist 2030. aastaks 30 protsendi võrra 2005. aasta tasemega võrreldes. Lepe jõustus pärast seda kui sellele oli alla kirjutanud vähemalt 55 riiki. Tänaseks päevaks on Pariis kliimaleppele alla kirjutanud 175 riiki. Kui selliseid kokkuleppeid sõlmitaks hakkaksid tekkima maailmas tõsised probleemid. Näiteks tõuseks maailma keskmine temperatuur aastaks 2100 kuni 6,4 kraadi võrra. Selle tagajärjel kaoksid meile tuntud neli aastaaega , vaid alles jääksid ainult kevad ja sügis ja needki valel ajal. Liustike sulamine suureneks veelgi, mille tagajärjel tõuseks maailma mere keskmine veetase 6 meetri võrra. See tähendaks, et Eesti ja mitmed riigid jääksid osaliselt või täielikult vee alla.
Seega loodushoid on vajalik selleks, et säiliks meie enda elukeskkond – metsad , mered , niidud, sood , rabad, oosid … Säiliks puhas vesi ja puhas õhk. Kõik see, mis on vajalik elamiseks.